(1) Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(1¹) Kui käibe tekkimise koht on Eesti, on maksukohustuslane kauba võõrandamise ja teenuse osutamise korral kohustatud väljastama käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve. Maksukohustuslane väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve ka juhul, kui käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis, ning juhul, kui teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele kauba soetaja või teenuse saaja liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kauba soetaja või teenuse saaja teises liikmesriigis väljastab arve talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta maksukohustuslase eest.
(1²) Maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve juhul, kui ta rakendab teenuse osutamisel käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda.
(2) Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast.
(2¹) Kauba ühendusesisese käibe korral või teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamisel on maksukohustuslane kohustatud väljastama arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
(3) Käesoleva paragrahvi nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud ühendusesisese kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ühendusesisese kaugmüügi korral, kui maksukohustuslane rakendab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda, ja ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 1, 2 või 2¹ sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.
(4) Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena.
(5) Kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve ning maksukohustuslane või välisriigi maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete maksukohustuslasepoolse või välisriigi maksukohustuslase poolse aktsepteerimise korda.
(6) Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt.
(7) Arvele tuleb märkida:
1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb arvele märkida:
1) nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132, 135, 146, 148, 151 või 156 vastavale punktile või artiklile 136, 142, 152, 153, 159, 160, 346, 347 või 382 või artikli 37 lõikele 3, kauba ühendusesisese käibe puhul artiklile 138 ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artiklile 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul;
2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul märge „pöördmaksustamine”, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning käesoleva seaduse §-s 41¹ nimetatud juhtudel;
3) ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5 lõige 2) puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 147;
4) uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktile 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punktile a;
5)
6) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 40) rakendamise puhul märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood”;
7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§-d 41 ja 42) rakendamise puhul märge vastavalt „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad”, „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed” või „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed”;
8) kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (§ 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning viide käesoleva seaduse § 20 lõikele 6 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 204;
9) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel arve koostamisel märge „endale arve koostamine”;
10) kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra (§ 44) rakendamise puhul märge „kassapõhine käibemaksuarvestus”.
(8¹) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 3–5 ja 8 nimetatud viited võib asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega.
(9) Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
1) reisijateveo teenuse osutamisel;
2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhtudel märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed:
1) arve väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
4) maksustatav summa;
5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
(11) Maksukohustuslane, kellele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud nõuetele vastav arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.
(1) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.
(2) Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollialastes õigusaktides sätestatud korras.
(2¹) Maksukohustuslane võib maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades kauba impordilt arvestatavat käibemaksu deklareerida käibedeklaratsioonis juhul, kui maksuhaldur on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2³ kinnitanud, et maksukohustuslane vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on olnud registreeritud maksukohustuslasena järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud;
2)
3)
4) tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone;
5) tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud maksuvõlga.
(2²) Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vastama käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 1 nimetatud tingimusele. Kui maksukohustuslane ei vasta nimetatud tingimusele, peab ta maksuhaldurile esitama viimase nõudmisel tagatise. Maksuhaldur teavitab maksukohustuslast tagatise nõudest kirjalikult viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2¹ kohase kirjaliku teate saamisest arvates.
(2³) Maksuhaldur kontrollib maksukohustuslase vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tingimustele, arvestades lõigetes 2² ja 2⁷ sätestatud erisust, ja kinnitab 30 päeva jooksul lõike 2¹ kohase kirjaliku teate saamisest arvates maksukohustuslase tingimustele vastamist või teavitab tingimustele mittevastamisest.
(2⁴) Maksuhaldur kontrollib igal kuul maksukohustuslase jätkuvat vastamist käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tingimustele, arvestades lõigetes 2² ja 2⁷ sätestatud erisust, arvates lõikes 2³ sätestatud maksukohustuslase tingimustele vastamise kinnitamisest, ning kui ta ei vasta neile, on maksuhalduril õigus peatada kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus kuni järgmise kalendrikuu lõpuni. Maksuhalduril on õigus peatada kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus maksumenetluse ajaks.
(2⁵) Kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus tunnistatakse kehtetuks maksukohustuslase kirjaliku teavituse alusel või maksukohustuslase kustutamisel maksukohustuslasena registrist.
(2⁶) Maksuhaldur võib kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kehtetuks tunnistada maksuotsusega või kui see õigus on käesoleva paragrahvi lõike 2⁴ alusel olnud peatatud kuus kuud järjestikku.
(2⁷) Kütuse importimise korral ei pea maksukohustuslane, kes on kütuse müüja vedelkütuse seaduse tähenduses, vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tingimustele, kui tal on kütuse importimisel tagatise esitamise kohustus.
(3) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikul tuleb tasuda käibemaks arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
(4) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 3 nimetatud isik tasub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksu maksuhaldurile kümne kalendripäeva jooksul teisest liikmesriigist soetatud uue transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks.
(5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 4 nimetatud isik tasub käibemaksu aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi tasumise tähtpäevaks.
(5¹) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena, tasub käibemaksu ilma kauba võõrandamiseta maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel.
(6) Käibemaks laekub riigieelarvesse.
(7) Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt uue transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=130062026129&id=114052025002 määrusega.
(8) Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel ja maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt ilma kauba võõrandamiseta kauba maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel käibemaksu deklareerimise ja tasumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026129&id=128062022014 määrusega.
§ 39. Välisesindusele, diplomaadile, liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele ja välisriigi relvajõududele kohaldatavad maksusoodustused
(1) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale. Kauba, välja arvatud toiduained, soetamisel ja teenuse saamisel Eestis tagastatakse käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud esindusele, asutusele, erimissioonile, peakorterile ja füüsilisele isikule, välja arvatud liidu institutsioon või liidu õiguse alusel asutatud amet või asutus, nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 64 eurot. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral.
(1¹) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup imporditakse selle tasu eest edasi müümiseks.
(1²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud maksuvabastuse tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa importis, sellest maksuhaldurit ning tasub käbemaksu kõnealuselt kaubalt käibemaksuvabastuse tingimuste äralangemisel käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel.
(2) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, ning vajaliku kauba importi ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele. Välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmele ning tema ülalpeetavale, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajale, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmele ja tema ülalpeetavale ning peakorteri lepingupartneri töötajale ja tema ülalpeetavale ning välisriigi, mis ei ole liikmesriik ega NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule, rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kohaldatakse maksuvabastust kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestist, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus. Rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete ja nende ülalpeetavate suhtes kohaldatakse kauba või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kogumaksumuse alammäära.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1−1² nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse ning lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende liikme ja liikme ülalpeetava, relvajõudude lepingupartneri töötaja, peakorteri, peakorteri liikme ja tema ülalpeetava ning peakorteri lepingupartneri töötaja ja tema ülalpeetava ning õppeasutuse vajadusteks imporditava kauba käibemaksust vabastamise korra ja tingimused ning käibemaksu tagastamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026129&id=130062017057 määrusega.
(3¹) Eestis soetatud kauba eest tasutud käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026129&id=105052016008 määrusega.
(4) Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha vastastikkuse põhimõttel välisministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse ./dyn=130062026129&id=111052011014 määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse ja füüsilise isiku ning lõikes 2 nimetatud rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete ja nende ülalpeetavate õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab välisminister või tema volitatud ametnik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende liikme ja liikme ülalpeetava, relvajõudude lepingupartneri töötaja, peakorteri, peakorteri lepingupartneri töötaja ja tema ülalpeetava ning õppeasutuse õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab riigi sõjalise kaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.
(1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus) ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.
(2) Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks.
(3) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Reisiteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui reisiteenuse osutamisel kasutatud teiselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust osutab see teine isik ühendusevälises riigis. Kui osa reisiteenusest osutatakse ühendusevälises riigis, ei loeta Eestit käibe tekkimise kohaks üksnes ühendusevälises riigis osutatud teenusega seotud reisiteenuse osas.
(4) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.
(5) Maksukohustuslase põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele loa kasutada reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel teenuse osutamisele eelnenud kalendriaasta keskmist marginaali. Marginaal on maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt reisiteenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja teenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma suhe. Maksukohustuslane, kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal eelmise kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest.
(6) Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on vahetult reisiteenuse saaja teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele.
(7) Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena.
(8) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(9) Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste kohta.
(10) Kehtetu
(11) Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=130062026129&id=13214494 määrusega.
§ 41. Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Maksukohustuslane, kes soetab kasutatud kauba, originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi tarbeks ning ei kasuta nimetatud kaupa, võib edasimüügil järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, kui ta on soetanud selle kauba:
1) isikult, kes ei ole maksukohustuslane;
2) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;
3) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa, originaalkunstiteost ning kollektsiooni- ja antiikeset edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.
(2) Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni- ja antiikese, väärismetall ja vääriskivi. Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osas A, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte käsitada nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osa A punktides 5–7 nimetatud kaupu. Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00 00. Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00.
(3) Kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral on käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda on iga üksiku kasutatud kauba puhul keeruline järgida, võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele põhjendatud kirjaliku taotluse alusel õiguse arvutada nende kaupade edasimüügi korral maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu maksustamisperioodi jooksul edasi müüdud ja soetatud nimetatud kaupade müügi- ja ostuhindade vahe alusel, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. Kui maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus on negatiivne, ei kajastata seda käibedeklaratsioonil ning see kantakse maksukohustuslase käibemaksu igapäevases arvestuses järgmisesse maksustamisperioodi. Kui käesolevas lõikes sätestatud korra kohaselt arvutatud maksustatav väärtus on positiivne, vähendatakse seda eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud negatiivse maksustatava väärtuse võrra kuni nullini.
(4) Maksukohustuslane, kes järgib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, ei märgi väljastatavale arvele või muule müügidokumendile kauba soetamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(5) Kui maksukohustuslane on maksuhaldurit sellekohaselt teavitanud, võib ta järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda ka järgmiste kaupade edasimüügil:
1) tema enda imporditud originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese;
2) originaalkunstiteos, mille on maksukohustuslasele müünud autor, autoriõiguse valdaja või maksukohustuslane, kes ei järgi seda teost edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.
(6) Maksukohustuslane, kes rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust, peab selles lõikes nimetatud kaupade edasimüügil järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda vähemalt kahe kalendriaasta jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimaluse rakendamisest.
(7) Maksukohustuslase imporditud originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme käibe puhul käsitatakse ostuhinnana käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavat väärtust, millele on lisatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
(8) Kehtetu
(9) Maksukohustuslasel ei ole tema teostatava käibe maksustamisel õigust arvata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korra alusel maha käibemaksu, mille ta on tasunud:
1) originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme importimisel;
2) originaalkunstiteose soetamisel autorilt, autoriõiguse valdajalt või maksukohustuslaselt, kes ei järgi seda teost edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.
(10) Maksukohustuslane on kohustatud pidama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda järgides eraldi arvestust võõrandatud kaupade soetamise ja võõrandamise kohta. Maksukohustuslasel peavad olema dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ning kauba vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.
§ 41¹. Kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud erikorda rakendatakse järgmiste kaupade käibe korral:
1) kinnisasi või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama;
2) metallijäätmed jäätmeseaduse § 104 tähenduses;
3) investeeringukuld, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama;
4) väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses, välja arvatud investeeringukuld, ja väärismetalli sisaldav metallimaterjal, sealhulgas väärismetalli sisaldavad jäätmed, kui need võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele;
5) metalltooted KN koodidega 7208–7220 (välja arvatud tooted koodiga 721691, keevitustraat ja keevitusvardad), 7222, 7225, 7226, 7228 (välja arvatud keevitusvardad), 73011000, 730300–7306 (välja arvatud ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud), 73081000, 73082000, 73121061, 73121069, 731420 ja 73143900, mis on nimetatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1754/2015, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 285, 30.10.2015, lk 1–926).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauba soetamisel kajastab maksustatava tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma kauba soetaja oma käibedeklaratsioonil selle kauba eest arve kättesaamise maksustamisperioodil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehing peab olema arvel eraldi välja toodud koos märkega „pöördmaksustamine”. Kui arve esitamise ajaks ei ole käive vastavalt käesoleva seaduse §-le 11 täielikult toimunud, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohta väljastada eraldi arve koos märkega „pöördmaksustamine”.
§ 42. Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Kui kasutatud kaup, originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese müüakse avalikul enampakkumisel, on enampakkumise korraldaja käibe maksustatav väärtus kauba müügihinna ja komitendile makstava hinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.
(2) Kauba müügihind on summa, mille ostja on tasunud enampakkumise korraldajale tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel. Kauba müügihind sisaldab kauba enampakkumise hinda ja muid summasid, mille kauba ostja on enampakkumise korraldajale kohustatud seoses kauba soetamisega tasuma.
(3) Komitendile makstav hind on kauba enampakkumise hinna ja enampakkumise korraldaja poolt komitendilt lepingu alusel saadud või saadava komisjonitasu vahe.
(4) Enampakkumise korraldaja ei märgi ostjale esitatavale arvele või muule müügidokumendile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldatakse juhul, kui enampakkumise korraldaja tegutseb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuga sõlmitud komisjonilepingu alusel, mille kohaselt kauba avalikul enampakkumisel makstakse müügilt komisjonitasu.
(6) Enampakkumise korraldajana tegutsev maksukohustuslane, kellele on kaup toimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingu alusel, peab esitama komitendile aruande, milles on märgitud kauba enampakkumise hind ja tulemus, mis saadakse komitendi makstava komisjonitasu mahaarvamisel enampakkumise hinnast. Aruannet käsitatakse ühtlasi komitendi arvena enampakkumise korraldajale.
§ 43. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorraga hõlmatud kaubad ja teenused) käibemaksuga maksustamisel võivad maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik) rakendada käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) tingimusel, et:
1) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, osutab teenust, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
2) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, osutab teenust, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
3) ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, osutab teenust liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
4) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, teostab ühendusesisest kaugmüüki;
5) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki;
6) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, teostab ühendusesisest kaugmüüki;
7) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki;
8) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostab ühendusesisest kaugmüüki Eestist;
9) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki Eestist;
10) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, kaupa võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kui võõrandatava kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis;
11) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, ühenduses asuvat kaupa võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kui võõrandatava kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis;
12) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslase, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, Eestis asuvat kaupa võõrandada Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.
(2) Erikorda tuleb kohaldada kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste maksustamisel.
(3) Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda niisuguse teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on Eestis või teises liikmesriigis, kus asub tema püsiv tegevuskoht.
(4) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja teises liikmesriigis, on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.
(5) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostab ühendusesisest kaugmüüki Eestist ja teisest liikmesriigist või võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, Eestis asuvat kaupa võõrandada Eestis ja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, ning on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis selline otsus on maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.
(6) Maksukohustuslane, kes soovib erikorda rakendada, või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib end erikorra alusel Eestis registreerida, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.
(7) Maksuhaldur annab ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule konkreetse erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri ja teatab talle selle elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates.
(8) Erikorda hakatakse rakendama alates selle kvartali esimesest päevast, mis järgneb kvartalile, kui maksukohustuslane esitas erikorra rakendamiseks maksuhaldurile avalduse või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik registreeriti.
(9) Kui isik võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud päeva, rakendatakse erikorda esimesest erikorraga hõlmatud tehingu toimumise päevast alates tingimusel, et isik on esitanud avalduse erikorra rakendamiseks hiljemalt erikorraga hõlmatud kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendal kuupäeval.
(10) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kvartali kohta erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni. Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioon esitatakse järgmise kvartali esimese kuu lõpuks. Erikorda rakendav isik tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma nimetatud käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
(11) Kui erikorda rakendaval maksukohustuslasel on püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis, kust ta osutab maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule teenust, mille käibe tekkimise koht on mujal liikmesriigis, kus maksukohustuslasel puudub püsiv tegevuskoht, siis selliste teenuste käive deklareeritakse erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil.
(12) Kui erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste eest on tasutud muus valuutas kui euro, siis erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil vajalike andmete väljendamiseks eurodes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise kvartalile eelnenud kvartali viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.
(13) Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni andmete muudatused esitatakse jooksva kvartali asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast alates, märkides liikmesriigi, kus erikorraga hõlmatud kaup võõrandati või teenust osutati, ning perioodi ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.
(14) Erikorda rakendav isik ei või erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata käibemaksu, mis on tasutud liikmesriigis, mille puhul konkreetset erikorda rakendatakse, kuid tal on õigus selle tagastamist taotleda asjaomase liikmesriigi maksuhaldurilt.
(15) Erikorda rakendav isik on kohustatud säilitama kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist järgmist teavet:
1) liikmesriik, kuhu kaup võõrandati või teenust osutati;
2) võõrandatud kauba kirjeldus ja kogus või osutatud teenuse liik;
3) kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuupäev;
4) maksustatav summa ja kasutatav vääring;
5) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;
6) kohaldatav käibemaksumäär;
7) tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatav vääring;
8) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa;
9) enne kauba võõrandamist või teenuse osutamist saadud ettemaksed;
10) arve väljastamise korral arves sisalduv teave;
11) teenuse puhul teave, mida kasutatakse kliendi asu- või elukoha kindlaksmääramiseks, ning kauba puhul teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks;
12) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär.
(16) Erikorda rakendav isik on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teabe viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks.
(17) Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorraga hõlmatud kaupade võõrandamise või teenuste osutamise lõpetamisest, oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta ei täida enam erikorra rakendamiseks vajalikke tingimusi, ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avalduses esitatud andmete muutumisest muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Erikorra rakendamise lõpetamisest, kui isik jätkuvalt võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust, tuleb teatada maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle kvartali lõppu, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.
(18) Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise või kustutab registrist ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) erikorda rakendav isik on teatanud, et ta enam ei võõranda kaupu või ei osuta teenuseid, mis on erikorraga hõlmatud;
2) erikorda rakendav isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel maksustatavaid kaupu võõrandanud või teenuseid osutanud;
3) erikorda rakendav isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
4) erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.
(19) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise lõpetamise või tema kustutamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub otsuse saatmise kvartalile järgneva kvartali esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud isiku asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine või erikorda rakendava isiku registrist kustutamine on seotud selle isiku poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.
(20) Kui maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise või kustutab ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku registrist, kuna isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda ja käesoleva seaduse §-s 43¹ sätestatud erikorda rakendada kahe aasta jooksul erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kvartalile järgnevast kvartalist arvates.
(21) Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonide esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;
2) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused käibemaksuvõlgnevusest, kuid isik ei ole võlgu olevat käibemaksusummat ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates tasunud, välja arvatud juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kvartali kohta;
3) pärast maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teavet.
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes on valinud erikorra kasutamise, ei saa endale määrata maksuesindajat.
§ 43¹. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi korral kaubasaadetisele, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Erikorda ei kohaldata aktsiisikaupadele.
(2) Erikorda võivad rakendada järgmised isikud (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik):
1) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
2) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis ja kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
3) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kes võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
4) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis ja kes võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses asukoht või püsiv tegevuskoht, või teise liikmesriigi maksukohustuslane, kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki või võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki ja keda esindab vahendaja;
6) ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses asukoht või püsiv tegevuskoht, kelle asukohariigiga on liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu, mis vastab oma ulatuselt nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12) ja nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastatud) (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18) sätestatule, ja kes teostab oma asukohariigist kaupade kaugmüüki.
(3) Vahendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kelle on erikorda rakendav isik määranud isikuks, kes tema eest ja nimel on kohustatud täitma erikorras sätestatud kohustusi. Vahendajana on õigus tegutseda isikul, kes on maksevõimeline ja laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga.
(4) Erikorda rakendav isik on kohustatud erikorda kohaldama kogu oma ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile.
(5) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja teises liikmesriigis, on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.
(6) Erikorda rakendav isik võib määrata korraga ühe vahendaja.
(7) Erikorra alusel maksustamisele kuuluva kauba kaugmüügi käibe tekkimise ajaks on päev, kui erikorda rakendav isik on saanud kauba eest tasumise või tasumiskohustuse kinnituse või makse autoriseerimise teate.
(8) Maksukohustuslane, ühendusevälise riigi isik või vahendaja, kes soovib alustada erikorra rakendamist, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.
(9) Maksuhaldur annab erikorra rakendamiseks maksukohustuslasena registreerimise numbri maksukohustuslasele, ühendusevälise riigi isikule ja vahendajale iga isiku kohta, keda ta on määratud esindama. Vahendajale antakse maksukohustuslasena registreerimise number erikorda rakendava isiku eest ja nimel erikorras sätestatud kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur teatab registreerimisnumbri isikule elektrooniliselt. Konkreetset registreerimisnumbrit kasutatakse üksnes konkreetse erikorra puhul.
(10) Erikorda on õigus rakendada alates päevast, kui erikorda rakendavale isikule või vahendajale on antud käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud maksukohustuslasena registreerimise number.
(11) Erikorda rakendav isik või vahendaja esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kuu kohta ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni. Imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioon esitatakse käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks. Erikorda rakendav isik või vahendaja on kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
(12) Imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni andmete muudatused esitatakse jooksva kuu asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast alates, märkides liikmesriigi, perioodi, mille kohta esitatud käibedeklaratsiooni muudetakse, ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.
(13) Kui erikorraga hõlmatud kaupade eest on tasutud muus valuutas kui euro, siis ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioonil vajalike andmete väljendamiseks eurodes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise kuule eelnenud kuu viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.
(14) Erikorda rakendav isik ei või erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata käibemaksu, mis on tasutud liikmesriigis, mille suhtes konkreetset erikorda rakendatakse, kuid tal on õigus selle tagastamist taotleda asjaomase liikmesriigi maksuhaldurilt.
(15) Erikorda rakendav isik ja vahendaja iga oma esindatava kohta on kohustatud säilitama kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist järgmist teavet:
1) liikmesriik, kuhu kaup toimetatakse;
2) kauba kirjeldus ja kogus;
3) kauba käibe tekkimise kuupäev;
4) maksustatav summa eurodes;
5) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;
6) kohaldatav käibemaksumäär;
7) tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes;
8) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa eurodes;
9) arve väljastamise korral arves sisalduv teave;
10) teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks;
11) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär;
12) tellimuse number või tehingu number;
13) saadetise number, kui erikorda rakendav isik on kauba toimetamisega otseselt seotud.
(16) Erikorda rakendav isik või vahendaja on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teabe viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks.
(17) Erikorda rakendav isik või vahendaja teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorra rakendamise lõpetamisest, oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta enam ei täida erikorra rakendamiseks sätestatud tingimusi, ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud avalduses esitatud andmete muutumisest muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Erikorra rakendamise lõpetamisest tuleb teatada maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mis eelneb kuule, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.
(18) Maksuhaldur kustutab registrist erikorda rakendava isiku, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) erikorda rakendav isik on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei teosta ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
2) erikorda rakendav isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
3) erikorda rakendav isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
4) erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.
(19) Maksuhaldur kustutab vahendaja ja selle vahendaja poolt esindatud isiku registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) vahendaja ei ole kahe järjestikuse kvartali jooksul tegutsenud vahendajana;
2) vahendaja ei täida vahendajana tegutsemise tingimusi;
3) vahendaja on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.
(20) Maksuhaldur kustutab vahendaja poolt esindatava isiku registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et tema esindatav isik ei teosta enam ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki;
2) isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
3) isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
4) isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata;
5) vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei esinda enam asjaomast isikut.
(21) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule ja vahendajale tema registrist kustutamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub selle väljastamise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Kui erikorda rakendava isiku või vahendaja registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval. Kui erikorda rakendava isiku või vahendaja registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.
(22) Kui maksuhaldur kustutab registrist erikorda rakendava isiku, kuna viimane on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda ja käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda rakendada kahe aasta jooksul registrist kustutamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust arvates. Kui maksuhaldur kustutab registrist vahendaja, kuna viimane on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust vahendajana tegutseda kahe aasta jooksul alates selle kuu algusest, kui ta registrist kustutati.
(23) Erikorra rakendamiseks käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel antud number kehtib pärast isiku registrist kustutamise otsuse jõustumist kuni kaks kuud üksnes erikorraga hõlmatud tehingute korral, mis on tehtud enne otsuse jõustumist. Sätet ei kohaldata erikorda rakendava isiku suhtes, kes kustutati registrist erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete korduvalt täitmata jätmise tõttu, sealhulgas isiku suhtes, keda esindav vahendaja kustutati registrist eelnimetatud nõuete korduvalt täitmata jätmise tõttu.
(24) Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule või vahendajale kolme vahetult eelneva kuu kohta meeldetuletused imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kuu kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;
2) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule või vahendajale kolme vahetult eelneva kuu kohta meeldetuletused käibemaksuvõlgnevusest, kuid isik ei ole võlgu olevat käibemaksusummat ühegi asjaomase kuu kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates tasunud, välja arvatud juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kuu kohta;
3) pärast maksuhalduri taotlust ja üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik või vahendaja teinud elektrooniliselt kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teavet.
§ 43². Imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord
(1) Ühendusevälisest riigist imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse imporditud kaubasaadetisele, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja millele ei kohaldata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda Eestis ega teises liikmesriigis. Erikorda ei kohaldata aktsiisikaupadele.
(2) Erikorda on õigus rakendada maksukohustuslasel (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik), kes:
1) esitab tollile imporditud kauba tollideklaratsiooni kaudse esindajana kauba saaja eest;
2) on kauba valdaja tolliseadustiku tähenduses;
3) toimetab kauba Eestis asuvale kaubasaajale.
(3) Erikorda rakendav isik kogub käibemaksu isikult, kellele kaup saadetakse ja kelle eest tollideklaratsioon esitatakse.
(4) Erikorda rakendav isik tasub kauba saaja eest kalendrikuu jooksul maksuhaldurile esitatud tollideklaratsioonidel määratud tasumisele kuuluva käibemaksusumma koonddeklaratsiooni alusel järgneva kuu 16. kuupäevaks. Koonddeklaratsiooni koostab maksuhaldur isiku kalendrikuu jooksul esitatud tollideklaratsioonide alusel ja esitab selle isikule hiljemalt tollideklaratsioonide esitamise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Koonddeklaratsioonil korrigeeritakse tasumisele kuuluv summa vastavalt isiku eelmistel perioodidel esitatud tollideklaratsioonide andmete muudatustele.
(5) Imporditud kaubasaadetise maksustamisel erikorra alusel kohaldatakse käibemaksumäära 24 protsenti.
(6) Erikorda rakendav isik on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tollideklaratsiooniga seotud lisadokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks.
(1) Maksukohustuslane, kelle käesoleva seaduse § 19¹ lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, võib rakendada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord). Isik teavitab kirjalikult maksuhaldurit maksustamisperioodist, millest alates ta hakkab erikorda rakendama, kas enda maksukohustuslasena registreerimise taotluse esitamisel või hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil. Käesolevas lõikes nimetatud piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt. Piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.
(2) Isik, kes soovib erikorda rakendada, peab käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud registreerimiskohustuse piirmäära arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.
(3) Erikorra rakendamisel käsitatakse käibe tekkimise ajana päeva, kui tehti käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming.
(4) Erikorda rakendava maksukohustuslase poolt kauba tasuta võõrandamise korral on käibe tekkimise ajaks päev, kui kaup saajale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.
(5) Kehtetu
(6) Kui lähetatud kaupade ja osutatud teenuste eest ei ole tasutud ning erikorda rakendav maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslaste registrist, siis loetakse käive toimunuks maksustamisperioodil, mille eest viimane käibedeklaratsioon kuulub esitamisele.
(7) Erikorra rakendamisel tekib kauba soetamisel või teenuse saamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus pärast kauba või teenuse eest tasumist. Kauba soetamise või teenuse saamise eest osalisel tasumisel on õigus sisendkäibemaks maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.
(8) Erikorra rakendamisest loobumiseks teavitab maksukohustuslane sellest kirjalikult maksuhaldurit hiljemalt loobumisele eelneval maksustamisperioodil ning käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates loobuti erikorra rakendamisest.
(9) Maksukohustuslasel on kohustus erikorra rakendamisest loobuda, kui maksukohustuslase käesoleva seaduse § 19¹ lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud suuruses käibe tekkimisele järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast erikorda ei rakendata. Piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.
(10) Erikorra rakendamise lõppemise järgselt arvestab maksukohustuslane erikorra rakendamise perioodil lähetatud ja kättesaadavaks tehtud kaubalt ja osutatud teenuselt käibemaksu ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Enne erikorra rakendamist toimunud käibe ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestamisele kohaldatakse käibemaksuarvestuse üldkorda.
(11) Erikorda ei rakendata järgmiste tehingute ja toimingute korral:
1) kauba import;
2) kauba ühendusesisene käive ja ühendusesisene soetus;
3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud sellise teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti;
4) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult sellise teenuse saamine, mille käibe tekkimise koht on Eesti.
5)
(12) Kehtetu
(1) Maksuladustamine on nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud liidu kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta käibemaksusoodustuse kohaldamiseks. Maksuladu on koht, kus toimub maksuladustamine.
(2) Maksulaopidajal peab olema tagatis maksuladustatud kaubalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Maksukorralduse seaduses reguleerimata juhtudel kohaldatakse tagatise esitamisele, aktsepteerimisele, vabastamisele, kasutamisele ja selle suuruse arvutamisele tollialastes õigusaktides tollivõla kohta sätestatut.
(3) Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik esitab kirjaliku taotluse, milles on maksulao pidamise loa saamiseks vajalik informatsioon.
(4) Maksuhaldur väljastab maksulao pidamise loa, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) taotleja raamatupidamine võimaldab maksuhalduril taotleja tegevust kontrollida;
2) taotlejal on kauba liikumise kohta täpne arvepidamine;
3) taotlejal ei ole maksuvõlga;
4) taotleja on maksuhaldurile esitanud tõesed andmed;
5) taotlus on majanduslikult põhjendatud.
(5) Maksuhaldur võib keelduda maksulao pidamise loa väljastamisest, kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 389¹ või 389² sätestatud kuriteo, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
(6) Maksulaopidaja peab maksuladustatud kaupade kohta maksuhalduri poolt heakskiidetud vormis laoarvestust. Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik on toonud kauba maksulattu. Laoarvestus peab võimaldama maksuhalduril kaupa identifitseerida ning kajastama kaubaga tehtud tehinguid ja kauba liikumist.
(7) Kaup on maksuladustatud, kui kaup on kantud laoarvestusse. Maksuladustamine lõpeb, kui kaup kantakse laoarvestusest välja.
(8) Kui töötlemise tulemusena kaup ei kuulu enam nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas loetletud kaupade loetellu, tuleb selle kauba maksuladustamine viivitamata lõpetada.
(9) Maksuladustatud kaupa saab ühest maksulaost teise toimetada maksuladustamist katkestamata. Lähtemaksulao pidaja vastutab maksukohustuse täitmise eest seni, kuni kaup võetakse teises maksulaos arvele. Kui kaup toimetatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast välja ebaseaduslikult, vastutab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 sätestatud maksukohustuse täitmise eest laopidaja solidaarselt isikuga, kes on kauba välja toimetanud.
(10) Maksulaost kadunud kaupa käsitatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast ebaseaduslikult väljaviidud kaubana. Pakendamata vedeliku ja puistematerjali mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib maksuhaldur võtta arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust. Mõõtemääramatust ületava kauba puudujäägi puhul peab laopidaja maksuhaldurile tõendama, et puudujääk on tekkinud ettenägematu olukorra, loodusliku protsessi või kauba iseärasuste tõttu.
(11) Maksuhaldur võib peatada maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, maksuhalduri nõuete täitmiseks või kauba maksulaost väljatoimetamiseks tähtaja, kui:
1) laopidajat on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 389¹ või 389² sätestatud kuriteo;
2) laopidajal on maksuvõlg;
3) loa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
4) maksulao tegevus ei ole maksulao pidamise nõuetega kooskõlas;
5) maksulao tagatise nõuded ei ole täidetud.
(12) Maksulao pidamise luba tunnistatakse kehtetuks laopidaja kirjaliku taotluse alusel või maksuhalduri algatusel. Maksuhaldur võib loa kehtetuks tunnistada, kui:
1) loa kehtivus oli enne kehtetuks tunnistamist peatatud käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud põhjusel;
2) laopidaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks.
(13) Maksulao nõuded, maksulao pidamise loa väljastamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, maksuladustamisel oleva kauba hoidmise ja vedamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=130062026129&id=13227301 määrusega.
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi käitlejalt, tubakatoote käitlejalt ja kütuse käitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses kehtestatud korras.
(2) Vedelkütuse müüja esitab maksuhaldurile tagatise vedelkütuse seaduses kehtestatud korras.
§ 45. Enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse ka enne selle jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamisel, kui käive on tekkinud käesoleva seaduse kehtimise ajal.
(2) Käive loetakse tekkinuks ajal, mis tuleneb kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseadusest, järgmistel juhtudel:
1) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist, kuid käesolevast seadusest tulenevana käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem;
2) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse kohaselt käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem, kuid käesolevast seadusest tulenevana enne käesoleva seaduse jõustumist. Mõlemal juhul täidab maksukohustuslane käibemaksuga seotud kohustusi vastavalt käibemaksuseadusele, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni.
(1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse maksukohustuslasena isikut, kes on maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ega ole registrist kustutatud. Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse ühe maksukohustuslasena maksukohustuslasi, kes on ühe maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ning kelle ühe maksukohustuslasena registreerimise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni ning tasuma käibemaksu käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud maksustamisperioodi eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduses ettenähtud korras.
(3) Kehtetu
(4) Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenuse ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonekindlustuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.
(5) Kinnisasja, mida maksukohustuslane on käesoleva seaduse jõustumisel kasutanud oma ettevõtluses vähem kui viis kalendriaastat, sisendkäibemaksu ümberarvestamise periood (§ 32) pikeneb kümne kalendriaastani alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses. Kalendriaastate arv alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses kuni seaduse jõustumiseni korrutatakse ümberarvestamise perioodi arvutamisel kahega.
(6) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel maksuhalduri antud käibemaksuvabastuse ja nullprotsendilise käibemaksumäära rakendamise õigus kehtib ka juhul, kui tehing või toiming, mille kohta maksuhalduri otsus on tehtud, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba võõrandamisele kohaldatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Eestisse toimetatavale ühenduse kaubale või Tšehhi Vabariigis, Küprose Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis või Slovaki Vabariigis (edaspidi liituvad riigid) vabas ringluses olnud kaubale, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ühenduses või liituvas riigis enne käesoleva seaduse jõustumist lõpetatud, kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.
(11) Isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel, tagastatakse käesoleva seaduse jõustumisest alates imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et selle kauba varasem eksportimine ühenduse liikmesriigist või liituvast riigist ei ole põhjustanud nullmäära rakendamist, käibemaksuvabastust ega käibemaksu tagastamist.
(12) Kui kaup, mis on käesoleva seaduse jõustumisel ühenduses või liituvas riigis välistöötlemise tolliprotseduuril, toimetatakse Eestisse tollijärelvalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.
(13) Kui Eesti kaup, mis oli enne käesoleva seaduse jõustumist toimetatud ühenduse liikmesriiki või liituvasse riiki imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise põhimõtetele vastaval eesmärgil, toimetatakse Eestisse tollijärelevalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba importimiseni.
(14) Kui kaup, mis oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eestis tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril, suunatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, kohaldatakse sellise kauba impordile käesoleva seaduse 2008. aasta 31. detsembril kehtinud sätteid.
(15) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsused, mis on tehtud enne 2009. aasta 31. detsembrit, tunnistatakse kehtetuks alates 2010. aasta 1. jaanuarist.
(16) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini käsitatakse kauba ekspordina kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks, kui isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38,35 eurot ja on täidetud käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud tingimused.
(17) Erandina käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktist 5 on teise liikmesriigi maksukohustuslasel õigus esitada taotlus 2009. aastal tema asukohariigis toimunud ettevõtluse tarbeks kasutatud kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamiseks hiljemalt 2011. aasta 31. märtsiks.
(17¹) Maksuhaldur võib maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel anda loa jätta kuni 2015. aasta 20. juunini esitamata käibedeklaratsiooni lisa või selle osa. Luba antakse juhul, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1² sätestatud kohustuse jõustumisel 2014. aasta 1. novembril kasvaks maksukohustuslase halduskoormus infotehnoloogiliste arenduste teostamiseks ebamõistlikult suureks. Taotlus tuleb esitada maksuhaldurile 2014. aasta 31. augustiks. Maksuhaldur teeb otsuse loa andmise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(17²) Kuni 2014. aasta 31. juulini esitatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisele kohaldatakse kuni 2014. aasta 31. juulini kehtinud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise korda.
(18) Maksukohustuslane või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib alates 2015. aasta 1. jaanuarist rakendada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda, võib alates 2014. aasta 1. oktoobrist esitada maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.
(19) Maksuhaldur annab ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule registreerimisnumbri ja teavitab teda sellest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 18 nimetatud avalduse saamisest arvates.
(20) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud käibedeklaratsiooni lisa tuleb esmakordselt esitada 2014. aasta 20. detsembriks.
(21) Kuni 2016. aasta 20. jaanuarini on maksukohustuslasel õigus kajastada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite kaupa valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.
(22) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 13, § 4 lõikes 1¹, § 11 lõikes 2¹ ja § 12 lõikes 1¹ sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.
(23) Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks 2021. aastal soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt Eestis tasutud käibemaks tagastatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup on soetatud või imporditud tasu eest edasimüügiks või teenus on saadud tasu eest edasi osutamiseks. Käibemaks tagastatakse käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kinnitatud taotluse alusel. Kui käibemaksu tagastamise tingimused enam ei kehti, kuulub selliselt kaubalt või teenuselt käibemaks tasumisele. Käibemaksu tasumisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 8 ja § 39 lõikes 1² sätestatud põhimõtteid.
(24) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib kuni 2025. aasta 30. juunini § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumääraga maksustatava kauba või teenuse pärast 2023. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 20-protsendises määras, juhul kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2024. aasta 1. jaanuari.
(25) Maksukohustuslasel on kuni 2025. aasta 30. juunini õigus enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kohaldada maksustatava kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära, kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20-protsendise käibemaksumääraga käibemaks ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.
(26) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib kuni 2026. aasta 31. detsembrini majutuse või majutuse koos hommikusöögiga pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt, välja arvatud selle teenusega kaasneva kauba või teenuse käive, maksta käibemaksu 9-protsendise määraga, juhul kui teenuse saajale väljastati arve ning teenus osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari.
(27) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib kuni 2026. aasta 31. detsembrini nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilise ajakirjandusväljaande pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaande käive, maksta käibemaksu 5-protsendise määraga, juhul kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari.
(28) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 muudatusega ning 2028. aastal § 15 lõike 2 punkti 4 ja lõike 2¹ kehtetuks tunnistamisega ning lõike 1¹ ja lõike 2 punkti 5 kehtestamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.
(1) Käesolev seadus jõustub Euroopa Liiduga liitumisest alates.
(2) Käesoleva seaduse § 48 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva seaduse § 40 lõige 10 kehtib kuni 2007. aasta 31. detsembrini.
(6) Käesoleva seaduse § 46 lõiget 17 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. oktoobrist.