(1) Riigikontroll otsustab iseseisvalt kontrollimiste läbiviimise, aja ja iseloomu.
(2) Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke kontrolliülesandeid.
(3) Riigikontrolli töö aluseks on riigikontrolöri kinnitatud tööplaan.
(1) Kontrollimise viivad läbi peakontrolöri määratud ametnikud.
(2) Riigikontrollil on õigus kontrollimisse kaasata asjatundjaid eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks.
(3) Kontrollimise üle teostab järelevalvet peakontrolör. Kui kontrollimisel osalevad mitme auditiosakonna ametnikud, teostab kontrollimise üle järelevalvet tööplaanis määratud osakonna peakontrolör. Kui kontrollimise viib läbi peakontrolör, teostab kontrollimise üle järelevalvet riigikontrolör.
(1) Peakontrolör, ametnik või kaasatud asjatundja ei tohi kontrollimises osaleda ning on kohustatud ennast taandama, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad põhjust kahelda tema erapooletuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemise üle otsustab peakontrolör, peakontrolöri erapooletuse hindamise puhul – riigikontrolör.
(1) Peakontrolör koostab vastavalt Riigikontrolli tööplaanile kontrollimiseks vajaliku teabe kogumiseks menetlusteate, mis esitatakse isikule või asutusele, kelle suhtes soovitakse menetlustoimingut läbi viia.
(2) Vajaduse korral koostab riigikontrolör menetlusteate isiklikult.
(3) Menetlusteates sisalduvad menetlustoiminguid tegevate ametnike ja kaasatud asjatundjate nimed, tehtavad menetlustoimingud ning nende läbiviimise aeg.
(1) Riigikontrolli menetlustoimingud on:
1) teabe nõudmine;
2) seletuse võtmine;
3) vaatlus.
(2) Õigus menetlustoiminguid teha on kõikidel menetlusteates selleks volitatud isikutel.
(3) Riigikontrolöril on õigus menetlusteates ettenähtud menetlustoiminguid teha ka juhul, kui teda ei ole menetlusteates märgitud.
(4) Kui menetlustoiminguga soovitakse koguda teavet, mille esitamise nõudmiseks puudub Riigikontrollil õigus, või kui menetlustoiming rikub muul viisil kellegi õigusi, võib isik, kelle õigusi rikutakse, kaevata Riigikontrolli toimingu peale halduskohtule.
(1) Riigikontrollil on õigus tutvuda kogu oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabega, sealhulgas juurdepääsupiiranguga teabega. RT I 2007 16 77 12791615 2008-01-01
(1¹) Riigikontroll töötleb isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-des 6–7¹ sätestatud eesmärkide täitmiseks.
(1²) Käesoleva seaduse §-s 6–7¹ sätestatud eesmärkide täitmiseks kasutatakse võimaluse korral eelkõige pseudonüümitud või samaväärsel andmekaitse tasemel töödeldavaid andmeid.
(2) Kõik kontrollitavad on kohustatud väljastama Riigikontrollile vajalikku teavet ning võimaldama teha dokumentidest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid.
(3) Mõjuvatel põhjustel on Riigikontrollil õigus ära võtta dokumente, samuti kinni pitseerida toimikuid ning dokumentide, raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti. Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll, mille üks eksemplar koos koopiaga äravõetavast dokumendist jääb kontrollitavale.
(4) Riigikontrolöril või tema poolt volitatud ametnikul on õigus saada kontrollitavate hulka mittekuuluvalt isikult riigi, kohalike omavalitsuse üksuste ning muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara kasutamist ja säilimist puudutavate küsimuste kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente nendega tutvumiseks ja ärakirjade tegemiseks, samuti saada pankadelt ja teistelt krediidiasutustelt andmeid, õiendeid ning dokumentide ärakirju rahaliste ja muude operatsioonide kohta.
(5) Riigikontrollil on oma ülesannete täitmiseks õigus saada tegevusloaga audiitorettevõtjatelt vajalikku teavet ja kontrollitavate siseaudiitoritelt kontrollitavaid puudutavat teavet ning tutvumiseks tööpabereid ja muid dokumente.
(6) Riigikontrolli taotlusel abistavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsuse üksused Riigikontrolli kontrollimiseks vajalike andmete saamisel.
(7) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavate teabekandjatega tutvumise õigus on vastava taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatel Riigikontrolli ametnikel vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. RT I 2007 16 77 12791615 2008-01-01
Riigikontrolli nõudmisel on kontrollitav kohustatud andma Riigikontrolli määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikke ja suulisi seletusi Riigikontrolli esitatud küsimustes. Riigikontroll võib nõuda, et kontrollitava töötaja või teenistuja ilmuks seletust andma Riigikontrolli asukohta.
Menetlusteates volitatud isik võib siseneda kontrollitava territooriumile ja objektidele, kontrollida sularaha, väärtpaberite ning muu vara olemit ja vajaduse korral teha inventuure ja kontrollmõõtmisi. Kontrollitav peab tingimusteta ja viivitamata võimaldama juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele kontrollimisega seoses tähtsust omavatele asjadele ja paikadele.
(1) Riigikontrolli tegevuse takistamine on:
1) Riigikontrolli eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine, selle andmisest keeldumine või kõrvalehoidumine, samuti võltsitud dokumentide esitamine;
2) seletuse andmisest keeldumine või selle andmisest kõrvalehoidumine, samuti teadvalt väära seletuse andmine;
3) vaatluse takistamine.
(2) Riigikontroll teavitab oma tegevuse takistamise juhtudest Riigikogu erikomisjoni. RT I 2003 88 588 690824 2004-01-01
(1) Riigikontrolör, Riigikontrolli teenistujad ning kaasatud asjatundjad võivad oma ülesannete täitmisega seoses neile teatavaks saanud avalikkusele mittekättesaadavaid andmeid kasutada vaid Riigikontrolli ülesannete täitmise huvides.
(2) Riigikontrolör, Riigikontrolli teenistujad ja kaasatud asjatundjad hoiavad saladuses neile Riigikontrolli ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud riigi-, äri- ja pangasaladust, salastatud välisteavet, Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalset järelevalvealast või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutavat teavet ning kaitstavaid isikuandmeid ka pärast teenistussuhte või lepingu lõppemist.
(1) Riigikontroll ei või häirida kontrollitava tööd rohkem, kui see on vajalik menetlustoiminguteks. Riigikontroll teavitab kontrollitavat kontrollimisest ja selle eesmärkidest mõistliku tähtaja jooksul enne kontrollimise algust.
(2) Riigikontroll ei või avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid kontrollimise tulemuste kohta enne kontrolliaruande avalikustamist.
(1) Kontrolliaruanne võib sisaldada tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid kontrollitavate:
1) sisekontrolli, finantsjuhtimise, finantsarvestuse ja finantsaruannete kohta;
2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasuse kohta;
3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse kohta;
4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse kohta.
(2) Riigikontrollil on kontrolliaruandes õigus teha ettepanekuid kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja tulevikus vältimiseks.
(2¹) Kontrolliaruanne ei või sisaldada isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see puudutab kontrolliaruandes sisalduvaid tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid või kui see puudutab isikut, kes tegutseb käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud asutuse või isiku nimel.
(2²) Kontrolliaruanne võib sisaldada Finantsinspektsioonilt auditi käigus saadud andmeid ainult kokkuvõtetena või sellisel koondkujul, et üksikuid finantsjärelevalve subjekte ei ole võimalik tuvastada ning et ei avaldata ka spetsiifilist järelevalve strateegiat või muud mitte avalikku informatsiooni Finantsinspektsiooni kohta.
(3) Kontrolliaruandele kirjutab alla kontrollimise üle järelevalvet teostanud peakontrolör või Riigikontrolli tööplaanis ettenähtud juhtudel riigikontrolör. Kui kontrolliaruandele allakirjutav peakontrolör ei ole avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses, peab riigieelarve seaduse § 77 lõikes 2 sätestatud kindlustandvate kutsetegevusalaste ülesannete täitmisel kontrolliaruandele alla kirjutama ka avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses.
(4) Enne allkirjastamist tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvale ministrile või valla- või linnavalitsusele, samuti teistele isikutele ja organitele, kelle suhtes see sisaldab hinnanguid või ettepanekuid. Aruande saanud isikud ja organid on kohustatud esitama Riigikontrollile kirjalikult oma arvamuse neid puudutavate ettepanekute kohta, samuti teavitama rakendatavatest abinõudest Riigikontrolli tema antud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute ja organite arvamustega tutvumise järel võib Riigikontroll kontrolliaruandes muudatusi teha. RT I 2005 32 235 907482 2006-01-01
(1) Riigikontroll on kohustatud kontrolliaruande avalikustama, välja arvatud juhul, kui see sisaldab andmeid riigi-, äri- või pangasaladuse või salastatud välisteabe või Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalse järelevalvealase või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutava teabe kohta või kui selle avalikustamine on muul viisil vastuolus õigusaktidega. Sellisel juhul on Riigikontroll kohustatud avaldama kontrolliaruande need osad, mille avalikustamine on lubatud.
(2) Koos aruandega avalikustatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud isikute ja organite poolt aruande kohta esitatud kirjalikud arvamused.
(3) Kuriteo tunnuseid sisaldava õiguserikkumise avastamise kahtluse korral on Riigikontroll kohustatud vastavad materjalid esitama uurimisorganile, kes teatab Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest.
(1) Riigikontrolör esitab kontrollitulemused Riigikogu vastavale erikomisjonile.
(2) Kontrollitulemuste arutamisel erikomisjonis kutsutakse arutelu juurde Riigikontrolli ja kontrollitava esindaja või muu asjassepuutuv isik.
(3) Erikomisjonil on kontrollitulemuste arutamisega seoses õigus:
1) kutsuda välja ameti- ja eraisikuid ning saada neilt suulisi ja kirjalikke selgitusi;
2) nõuda asjassepuutuvaid dokumente kõigilt riigi- ja kohalike omavalitsuse üksuste asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt.
(4) Kontrollitulemuste arutamiseks korraldatud erikomisjoni istungid on avalikud. Istungi või selle osa võib komisjoni otsusega kuulutada kinniseks kaitstavate isikuandmete, panga-, äri- või riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks. RT I 2007 16 77 12791615 2008-01-01
(5) Erikomisjon võib kontrollitulemuste arutelu tulemusena esitada järelepärimise Vabariigi Valitsusele. Järelepärimisele peab valitsus vastama ühe kuu jooksul.
§ 52¹. Juurdepääs kontrolliaruande aluseks olevatele materjalidele
1) Andmesubjekti õigust saada juurdepääs tema kohta töödeldud isikuandmetele võib piirata, kui see võib:
1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
2) takistada käesoleva seaduse §-des 6–7¹ sätestatud eesmärkide täitmist.
Riigikontrolli ametnikuga, kes töötab käesoleva seaduse jõustumise hetkel ametikohal, mille täitmiseks ei ole riigikontrolöri kinnitatava struktuuriüksuste koosseisu kohaselt vaja ametniku staatust omavat isikut, lõpetatakse kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates teenistussuhe ning sõlmitakse tööleping, mis näeb ette vähemalt samad õigused ja kohustused, nagu tal olid ametnikuna. Kui ametnik ei ole nõus töölepingu sõlmimisega, vabastatakse ta teenistusest ning makstakse talle ühekordset hüvitist kahe kuu ametipalga ulatuses.
Õigus riigikontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on: 1 1) Õigus riigikontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud riigikontrolörina vähemalt viis aastat;
2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis riigikontrolörina ja kes töötab sellel ametikohal vähemalt viis aastat.
§ 54². Õigus riigikontrolöri ülalpeetava toitjakaotuspensionile
Õigus toitjakaotuspensionile on riigikontrolöri ülalpidamisel olnud töövõimetul pereliikmel 2013. aasta 1. jaanuaril ametis oleva riigikontrolöri surma korral ametis oleku ajal.
§ 54³. Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile
Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on: 1 1) Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
2) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuna, sealhulgas vähemalt viis aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
3) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž;
4) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti mõlemast käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täituvad nimetatud staažid;
5) 2013. aasta 1. jaanuaril riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt viieaastane Riigikontrolli peakontrolöri staaž ja vähemalt 50 protsenti 15-aastasest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž.
Riigikontrolöri ametipensioni suurus on: 1 1) Riigikontrolöri ametipensioni suurus on:
1) 50 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt viis aastat;
2) 70 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt kümme aastat.
§ 54⁵. Riigikontrolöri ülalpeetava toitjakaotuspensioni suurus
(1) Alla kümne aasta riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 12,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 37,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.
(2) Kümme või rohkem aastat riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 17,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 52,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.
§ 54⁶. Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus
Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus on 60 protsenti Riigikontrolli peakontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.
§ 54⁷. Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni määramine ning maksmine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja toitjakaotuspensionile sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Ametipension ja toitjakaotuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.
(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest.
(4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.
(5) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ja Riigikontrolli peakontrolöri töötamisel sellele ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina või Eesti Panga presidendina.
(6) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ametist tagandamisel või Riigikontrolli peakontrolöri ametikohalt vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 91, 92, 94 või 95 alusel, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 15 punktis 4 sätestatud asjaoludel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse ametipensionile.
(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(9) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Sotsiaalkindlustusametit asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus ametipensionile.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.
(1) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud Riigikontrolli seaduse alusel Riigikontrolli ametniku pensioni saaval isikul on õigus pensionile käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud alustel ja suuruses, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas.
(2) Õigus Riigikontrolli ametniku pensionile käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud alustel ja suuruses, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas, on ka Riigikontrolli ametnikul, kellel on käesoleva seaduse jõustumise hetkeks Riigikontrolli ametniku pensioni saamiseks nõutavast tööstaažist täis vähemalt 70 protsenti, tingimusel, et sellel isikul täitub enne pensionile jäämist Riigikontrolli ametniku pensioni saamiseks nõutav tööstaaž.
(3) Riigikontrolli ametniku pension arvutatakse tema viimase Riigikontrolli ametikoha ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.
(4) Riigikontrolli ametniku pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.
(5) Riigikontrolli ametniku pension makstakse riigieelarvest.
(1) Aruandeperioodidele, mis algasid 2009. aasta 1. jaanuaril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid enne 2010. aasta 15. novembrit kehtinud redaktsioonis.
(2) Käesoleva seaduse § 50 lõike 3 redaktsiooni, mis jõustus 2011. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril või hiljem.