(1) Käesolev seadus reguleerib gaasivõrgu (edaspidi võrk) kaudu maagaasi (edaspidi gaas) impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, võrguga liitumist ning varumakse tasumise korraldust.
(1¹) Käesolevas seaduses sätestatud nõuded gaasi ja veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka biometaani, biomassist saadava gaasi ja muud liiki gaasi kohta, kui need vastavad gaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab tehniliselt ja ohutult sisestada gaasivõrku ja selle kaudu edastada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.
(2¹) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) võrk on gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste kohakindlalt ehitatud talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks või jaotamiseks, välja arvatud eraldatud võrk, tarbija- või tootjapaigaldis ning tarbija või tootja seadmed;
2)
3) tarbijapaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitistes või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum tarbija varustamiseks gaasiga;
4) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
5) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus võrguettevõtja tegutseb;
6) liitumispunkt on võrgu ja tarbija- või tootjapaigaldise või võrgu ja teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu ühenduskoht;
7) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja võrku lepingu alusel haldab;
8) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat gaasi oma tarbeks;
9) võrguettevõtja on ettevõtja, kes osutab võrguteenust;
10) müüja on ettevõtja, kes müüb gaasi;
11) varustuskindlus on gaasisüsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane gaasiga varustamine, arvestades olemasolevat nõudlust ning eeldatavat tulevikunõudlust;
12) tarnehäire on selline gaasiga varustamise vähenemine või katkemine vähemalt ühe riigipiiri ületava ühenduse kaudu, mille tulemusena on seatud ohtu gaasi siseturu nõuetekohane toimimine ning gaasi tarnimine tarbijatele;
13) veeldatud gaasi terminal on gaasi veeldamiseks või impordiks, mahalaadimiseks ja veeldatud gaasi taasgaasistamiseks kasutatav rajatis koos selle juurde kuuluvate tugiteenustega. Veeldatud gaasi terminali hulka ei arvata gaasihoidlaid;
14) tugiteenused on võrkudele või veeldatud gaasi terminalile ja gaasihoidlale juurdepääsuks või nende toimimiseks vajalikud teenused, kaasa arvatud koormuse tasakaalustamine, segamine ja väärisgaaside lisamine. Tugiteenuste hulka ei arvata teenuseid, mis on vajalikud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks;
15) gaasihoidla on gaasiettevõtja omandis või halduses olev rajatis, mida kasutatakse gaasi hoiustamiseks, kaasa arvatud veeldatud gaasi hoiustamiseks kasutatav veeldatud gaasi terminali osa. Gaasihoidla hulka ei arvata veeldatud gaasi tootmistegevuseks kasutatavat terminali osa ning süsteemihalduri ülesannete täitmiseks kasutatavat rajatise osa;
16) gaasi ülekandevõrk on üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohakindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks ülekande või transiidi eesmärgil Eesti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi võrguga Eesti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi välispiiri või territoriaalmere välispiirini;
17) hoidlatevõrgu haldur on isik, kes täidab gaasi hoiustamise ülesannet ja vastutab gaasihoidla nõuetekohase kasutamise eest;
18) veeldatud gaasi terminali haldur on isik, kes täidab gaasi veeldamise, impordi, ümberlaadimise ja taasgaasistamise ülesannet ning vastutab gaasi veeldusjaama nõuetekohase kasutamise eest;
19) vertikaalselt integreeritud ettevõtja on gaasiettevõtja või -ettevõtjad, kelle üle on ühel või mitmel isikul valitsev mõju konkurentsiseaduse tähenduses ja kus asjaomase gaasiettevõtja või -ettevõtjate vähemalt üks ülesanne on maagaasi ülekandmine, jaotamine, veeldamine või hoiustamine ning teine ülesanne maagaasi tootmine või müümine;
20) kaitsetu tarbija on kodutarbija, kellele on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõigete 2 ja 3 alusel;
21) jaotusvõrguettevõtja on võrguettevõtja, kes osutab võrguteenust alla 16-baarise töörõhuga võrgus;
22) eraldatud võrk on gaasijaotustoru, millel puudub ühendus jaotusvõrguga või ülekandevõrguga ning mis on ette nähtud gaasi transportimiseks ülekandevõrguga või jaotusvõrguga ühendamata isikule;
23) biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist;
24) tootjapaigaldis on gaasi tootmiseks kasutatavatest seadmetest koosnev kohtkindlalt paigaldatud talitluslik kogum.
Gaasiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine, import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest.
(1) Gaasi vabatarbija on turuosaline, kes ei ole kodutarbija.
(2) Gaasi vabatarbijal on õigus osta gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt müüjalt.
(1) Gaasi kodutarbija on tarbija, kes tarbib gaasi kodumajapidamises.
(2) Kuni 2007. aasta 1. juulini ostab kodutarbija gaasi võrguettevõtjalt, kelle võrguga on tema tarbijapaigaldis ühendatud, või võrguettevõtja poolt nimetatud müüjalt.
(3) Alates 2007. aasta 1. juulist on kodutarbijal õigus osta gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt müüjalt.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56), artiklis 11 nimetatud hädaolukorras (edaspidi hädaolukord) tagavad gaasi müüja ja jaotusvõrguettevõtja gaasitarnete säilitamise tarbijarühmadele järgmises järjestuses:
1) kodutarbijad;
2) muud kaitstud tarbijad käesoleva seaduse § 26¹ lõike 2 punkti 2 tähenduses;
3) avariireservelektrijaam elektrituruseaduse tähenduses;
4) ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust;
5) muud tarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi;
6) muud tarbijad, kelle puhul gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.
(2) Tarbija käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tarbijarühma määramine toimub käesoleva seaduse §-s 10² nimetatud andmevahetusplatvormil märke tegemisega võrguettevõtja poolt.
(3) Tarbijate käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tarbijarühmadesse määramise põhimõtted kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 põhimõtetest lähtudes valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=116092022006 määrusega.
(1) Gaasi import on gaasile vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101), tähenduses.
(2) Gaasi ülekanne käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine ülekandevõrgu kaudu kokkulepitud liitumispunktini või liitumispunktist ülekandevõrguni. Gaasi ülekandeks ei peeta tootmisetapi torustiku ega ülekandevõrgu osa kasutamist gaasi kohalikuks jaotamiseks.
(3) Gaasi jaotamine käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine piirkondlike või jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni, kokkulepitud liitumispunktini või liitumispunktist jaotustorustikuni, kaasa arvatud ülekandevõrgu osa, mida kasutatakse gaasi kohalikuks jaotamiseks.
(4) Gaasi müük käesoleva seaduse tähenduses on gaasi üleandmine isikule tasu eest.
(1) Gaasiettevõtja peab tagama tarbija gaasiga varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepinguga.
(2) Gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad.
(2¹)
(2²) Gaasiettevõtja peab kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade ja kohustuste ning tulude ja kulude jaotamise osas, mida järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalade arvestuses.
(3) Gaasiettevõtja peab lubama Konkurentsiametil kontrollida oma raamatupidamist ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.
(4) Gaasiettevõtja esitab Statistikaametile andmed gaasi ja võrguteenuse hinna kujunemise kohta riikliku statistika seaduses sätestatud korras.
(4¹) Gaasiettevõtja, kellel ei ole kohustust oma raamatupidamise aastaaruannet avaldada, hoiab aruande ühe eksemplari oma tegevuskohas avalikkusele kättesaadavana.
(4²) Gaasiettevõtja säilitab teabe gaasitehingute kohta viis aastat ning esitab selle vajaduse korral Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile. Teave sisaldab järgmisi andmeid:
1) tehingu tähtaeg ning tarne- ja arveldustingimused;
2) tehingu maht;
3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;
4) tehingu hind;
5) müüja andmed;
6) lõpetamata tarnelepingute üksikasjad.
(4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud teave kustutatakse pärast viie aasta möödumist.
(5) Gaasiettevõtja avaldab kooskõlastatud hinnad, piirmäärad, metoodikad, tüüptingimused ja teabe tarbija õiguste ning vaidluste lahendamise võimaluste kohta oma veebilehel ja annab nende kohta teavet isikule, kes seda küsib.
(5¹) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed asjakohase vormi kohaselt. Andmete esitamise eest lisatasu ei võeta.
(5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud tarbimisandmete vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=105082014003 määrusega.
(6) Gaasiettevõtja korraldab oma majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, peab vandeaudiitori aruanne muu hulgas sisaldama hinnangut gaasiettevõtja majandusaasta aruande ja selle lisade vastavuse kohta käesolevale seadusele.
(7) Konkurentsiameti nõudmisel esitab gaasiettevõtja Konkurentsiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 sätestatud pädeva asutuse kohustuse täitmiseks vajaliku teabe.
(1) Võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, võib olla ka jaotamisteenuse osutaja, kuid ei või samal ajal olla müüja, välja arvatud käesoleva seaduse § 26⁵ lõikes 1 nimetatud juhul.
(2) Võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 100 000 tarbija ja kes ei osuta ülekandeteenust, eristab oma tegevuses gaasi jaotuse ja müügi, luues jaotuseks ja müügiks eraldi äriühingud alates 2007. aasta 1. juulist. Kui pärast nimetatud tähtpäeva ületab tarbijate arv 100 000 piiri, peab võrguettevõtja viima oma tegevuse vastavusse käesolevas lõikes sätestatud nõuetega kuue kuu jooksul.
(3) Võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud alla 100 000 tarbija ja kes ei osuta ülekandeteenust, võib samal ajal olla müüja.
(4)
(5) Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk peab temaga ühte kontserni kuuluva gaasi tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem.
(1) Võrgupiirkonnas suurimat turuosa omav gaasi müüja on kohustatud müüma gaasi vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele kõigile selles võrgupiirkonnas võrguühendust omavatele kodutarbijatele, kui tarbija seda soovib.
(1¹) Müüdava gaasi kogused väljendatakse paralleelselt kuupmeetrites ja kilovatt-tundides.
(2) Gaasi müügihind ei sisalda võrguteenuse hinda, välja arvatud komisjoni määruses (EL) nr 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta (ELT L 72, 17.03.2017, lk 29–56), nimetatud ülekandetasu.
(3)
(3¹)
(3²)
(3³)
(4) Alates 2007. aasta 1. juulist peab gaasiettevõtja esitama eraldi arve gaasi müügi ja võrguteenuse kohta või eristama nimetatud tegevused ühel arvel.
(5) Gaasiettevõtja esitab tarbijale arve tarbitud maagaasi ja võrguteenuse eest vähemalt ühe korra kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui tarbijaga on kokku lepitud teisiti. Arve esitamise eest lisatasu ei võeta.
(6) Müüja vahetuse korral esitab müüja tarbijale lõpparve kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist.
(7) Müüjal on õigus küsida võrguettevõtjalt tarbija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku olemasolul tarbija mõõteandmeid. Mõõteandmed esitatakse müüjale lisatasuta.
(1) Enne liitumis-, võrgu- või müügilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike teiste variantide kohta.
(2) Kirjalikus või elektroonilises vormis või kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis või mõnes muus rangemas vorminõudes sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus ja müügilepingus või nende tüüptingimustes esitatakse järgmised andmed:
1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja nimi, müügilepingu puhul võrguettevõtja või müüja nimi ja äriregistrikood, samuti võrguettevõtja või müüja aadress ja muud kontaktandmed;
2) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatava teenuse kirjeldus ja teenuse osutamise algusaeg või müügilepingu alusel müüdava maagaasi põhinäitajad;
3) võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatava teenuse kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
4) võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;
5) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus;
6) lepingu alusel makstavate tasude ja hooldusteenuste tasude kohta asjakohase teabe saamise viis;
7) lepingu tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;
8) teave tingimuste kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine, hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine, kui võrgulepingu, müügilepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei vasta lepingus sätestatud tingimustele;
9) teave kaebuste käsitlemise korra kohta;
10) võrgulepingu ja müügilepingu puhul lepingu kestus koos lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimustega;
11) tarbimismahu mitteteatamisel võrguettevõtjapoolne tarbimismahu prognoosimise kord;
12) teenuse eest tasumise võimalused.
(3) Leping ei tohi sisaldada piiranguid müügilepingu sõlmimisele enam kui ühe müüjaga.
(4) Müüja peab avalikustama oma veebilehel kodutarbija gaasi müügilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse muu hulgas:
1) müüja nimi, äriregistri kood ja aadress ning muud kontaktandmed;
2) osutatava teenuse kirjeldus;
3) osutatava teenuse kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
4) kohaldatavatest tasudest tarbija teavitamise kord;
5) lepingu kestus, lepingu pikendamise, muutmise ja lõpetamise tingimused;
6) lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;
7) teenuse eest tasumise võimalused.
(5) Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimust, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses ja on seega tühine tüüptingimus.
(6) Gaasi müügilepingus tuleb muu hulgas määrata tarne liik.
(7) Kodutarbija gaasi müügileping võib sisaldada ka võrguteenuse osutamise lepingu sätteid, mis käsitlevad müüdava gaasi jaotamiseks vajalikku võrguteenuse osutamist.
(8) Müüja peab võimaldama lõpetada tähtajatu gaasi müügilepingu seoses müüja vahetamisega neljateistkümne päeva jooksul alates tarbija taotluse esitamisest tingimusel, et lõpetatavast lepingust tulenevad kohustused on täidetud. Uus müügileping jõustub kalendrikuu vahetusel.
(9) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale vähemalt 30 päeva enne lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tariifide muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus, selle tegemise alus ja muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatusega ei nõustu.
(10) Müüja võib nõuda tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.
(1) Gaasituru tõhusaks toimimiseks, müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks ja avatud tarnija vahetamiseks loob süsteemihaldur digitaalse keskkonna (edaspidi andmevahetusplatvorm) ning võimaldab võrdsetel alustel esitada ja saada andmeid turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. Andmete esitamise ja saamise eest tasu ei võeta.
(2) Võrguettevõtja esitab andmevahetusplatvormile järgmised andmed:
1) turuosalise identifikaator;
2) mõõtepunkti identifikaator;
3) mõõtepunkti andmed;
4) mõõteandmed mõõtepunktide kaupa;
5) turuosalise võrgulepingu kehtivusaeg;
5¹) turuosalise kuulumine käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 sätestatud tarbijarühma;
6) muud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
(3) Avatud tarnija edastab andmevahetusplatvormile turuosalise müügilepingu kehtivusaja ja avatud tarnija andmed.
(4) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse viis aastat.
(5) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.
(6) Andmevahetusplatvormile andmete esitamise, andmete kasutamise ja turuosalistevahelise andmevahetuse korra ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja 6 ning lõikes 3 nimetatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=129072017006 käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas gaasituru toimimise võrgueeskirjas.
(7) Gaasituru toimimise võrgueeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=129072017006 määrusega.
(1) Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tarnitud gaasikoguse vahel.
(2) Bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00.
(3) Bilansiportfell on bilansihalduri bilansivastutuse piirkond, mis on määratud nende turuosaliste mõõtepunktidega, kelle bilansi bilansihaldur tagab.
(4) Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi ülekandevõrku või kellele ülekandevõrgust tarnitakse gaasi asjaomaste ühenduspunktide kaudu ja kes on bilansivastutuseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. Kodutarbija bilansihaldur on müüja või võrguettevõtja nimetatud müüja, kui kodutarbijal puudub avatud tarne leping.
(5) Avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine.
(6) Avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud.
(7) Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel bilansihaldur kohustub bilansi tagama. Bilansilepingu lahutamatuks osaks on bilansilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse süsteemihalduri ja bilansihalduri õigused ja kohustused bilansivastutuse tagamisel.
(8) Määratud tarne on turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse tarnimine.
(9) Bilansivastutus on turuosalise kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil.
(10) Bilansigaas on gaas, mida süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab bilansihaldurilt bilansihalduri bilansiportfellis bilansiperioodil tekkinud ebabilansi katteks.
(11) Tasakaalustamisgaas on bilansiperioodil ülekandevõrku sisenenud või ülekandevõrgust väljunud gaas, mida ülekandevõrgu töövõime säilitamise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur. Bilansiperioodil ostetud või müüdud tasakaalustamisgaasi kogus arvutatakse energiaühikutes bilansiperioodil ülekandevõrku sisenenud ja ülekandevõrgust väljunud gaasi koguse vahena.
(1) Gaasi tarnimiseks ülekandevõrgu kaudu sõlmib turuosaline süsteemihalduriga bilansilepingu, välja arvatud juhul, kui turuosaline on delegeerinud bilansivastutuse teisele süsteemihalduriga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurile.
(2) Eesti riigi piiriülese gaasikaubanduse tarne peab kajastuma bilansihalduri bilansi selgituses.
(3) Igal turuosalisel on üks avatud tarnija. Võrguettevõtjal peab olema võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Tarbijal ja tootjal on üks avatud tarnija mõõtepunkti kohta.
(4) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused ja bilansigaasi hinna määramise metoodika. Konkurentsiamet ei kooskõlasta bilansigaasi hinna määramise metoodikat, kui metoodika ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(5) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel perioodil müünud süsteemihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks.
(6) Bilansigaasi hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast bilansiperioodi lõppemist.
(7) Süsteemihaldur kujundab bilansigaasi hinna selliselt, et see võimaldab temal:
1) katta süsteemi tasakaalustamiseks tehtud põhjendatud kulutused;
2) katta bilansigaasi ostu ja müügiga seotud põhjendatud kulutused;
3) tagada põhjendatud tulukuse.
(8) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansigaasi hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.
(9) Süsteemihaldur avalikustab Konkurentsiametiga kooskõlastatud bilansigaasi hinna määramise metoodika ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne nende rakendamist.
(10) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(11) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=129072017006 võib kehtestada gaasituru toimimise võrgueeskirjaga nõuded bilansivastutusega seotud teabevahetuse kohta.
(12) Bilansivastutuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=129072017006 gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
(13) Avatud tarnija vahetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=129072017006 gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
(1) Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansigaasi eest tasu käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt.
(2) Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansigaasi eest käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt.
(3) Kui bilansihalduri bilanss ei ole tasakaalus, on ta kohustatud süsteemihalduri nõudmisel viivitamata näitama, kuidas bilanss tagatakse. Süsteemihalduri nõudmisel peab bilansihaldur alustama tegevust, mis tema bilansi tasakaalustab.
(4) Bilansihaldur peab sõlmima gaasi tarnelepingud tingimustel, mis võimaldavad igal ajahetkel tema bilanssi tagada.
(5) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse kohaselt hoiab.
(6) Bilansihaldur avalikustab bilansivastutuse tagamise tingimused ja bilansist kõrvalekalde eest võetava tasu määramise metoodika oma veebilehel ning annab nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.
(1) Bilansihaldur esitab bilansilepingu sõlmimisel süsteemihaldurile rahvusvahelise investeerimistaseme krediidireitinguga Eesti või Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi panga garantiid, mis tagavad, et bilansihaldur täidab süsteemihalduri ees oma kohustusi tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii.
(2) Bilansihalduri muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur.
(3) Bilansihalduri püsigarantii suuruse ning garantiide esitamise ja nende suuruse määramise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=129072017006 gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
Gaasisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuv gaasi ülekandevõrk koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega, ülekandevõrguga ühenduses olevad jaotusvõrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega ning ülekande- ja jaotusvõrguga ühendatud tarbijad, tootjad, veeldatud gaasi terminalid ja gaasihoidlad.
(1) Süsteemihaldur käesoleva seaduse tähenduses on võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust ja omab või haldab gaasi mõõtesüsteeme riigipiiril.
(1¹) Süsteemihaldur osutab gaasi ülekande teenust või samal ajal nii ülekande- kui ka jaotamisteenust.
(2) Süsteemihaldur peab käesolevast peatükist tulenevaid õigusi teostama ja kohustusi täitma viisil, mis on teiste gaasiettevõtjate ning võrgu kasutajate suhtes erapooletu ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiv.
(1) Süsteemihalduri juhtimise eest vastutav isik ei või samal ajal olla teise gaasiettevõtja juhatuse liige või muul viisil vastutada teise gaasiettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
(2) Süsteemihalduri käsutuses peavad olema võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalikud ressursid, sealhulgas tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtjal teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust anda nõusolek süsteemihalduri iga-aastasele rahastamiskavale ning tütarettevõtja võlgade ülempiirile. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.
(3)
(4)
(5) Süsteemihaldur, kes on ülekandesüsteemi omanik, ja tema tütarettevõtjad ei tohi kasutada ühisteenuseid, välja arvatud haldus- või infotehnoloogiateenuseid.
(6) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja eraldamise korral vertikaalselt integreeritud ettevõtjast ei tohi gaasi ülekande teenust osutav ettevõtja edastada tema käsutuses olevat ärisaladust tootmise või müügiga tegelevale ettevõtjale ning sellise gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja töötajad ei tohi eraldamise protsessi käigus asuda tööle tootmise või müügiga tegelevasse ettevõtjasse.
(1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur:
1) tagab gaasisüsteemi varustuskindluse;
1¹) loob koostöös turuosalistega Eestisse veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekuse, kui see on vajalik gaasisüsteemi varustuskindluse parandamiseks;
2) planeerib ja juhib gaasivarustust gaasisüsteemis, gaasi jaotamist võrgus ning gaasi tarbimist, arvestades seejuures gaasisüsteemi tehnilisi piiranguid;
2¹) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 36–54), ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite, tasakaalustuseeskirjade, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;
2²) tagab ülekandevõrgule juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõuete kohaselt;
2³) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid;
2⁴) teeb koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil maagaasituru tõhusaks toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
2⁵) esitab Konkurentsiametile investeeringu kava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi tagamiseks vajalikud meetmed alates 2014. aasta 3. detsembrist või tõendab infrastruktuurinormi täitmist asjakohaste turumeetmetega;
2⁶) esitab nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 617/2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 180, 15.07.2010, lk 7–13), artiklis 3 nimetatud andmed Konkurentsiametile iga kahe aasta järel komisjoni määruses (EL, Euratom) nr 833/2010, millega rakendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 (ELT L 248, 22.09.2010, lk 36–56), esitatud vormi kohaselt;
3) tagab koostöö naaberriikide gaasisüsteemidega, arvestades nende süsteemide tehnilisi piiranguid reaalajas;
4) selgitab temale edastatud andmete alusel gaasisüsteemi bilanssi ja bilansihaldurite bilanssi ning ostab ja müüb bilansigaasi eesmärgiga tagada gaasituru efektiivne toimimine, gaasisüsteemi bilansi tagamiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ning süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud lepingute kohaselt;
4¹) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansigaasi eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse;
4²) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansigaasi koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest;
5) sõlmib bilansilepinguid;
6) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Süsteemihaldur peab läbipaistvaid protseduure kasutades ostma oma kohustuste täitmiseks teenuseid tingimustel, mis ei tee vahet eri gaasiettevõtjate vahel ega sisalda põhjendamatuid piiranguid.
(3) Süsteemihaldur ei või avaldada seoses oma ülesannete täitmisega saadud konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(3¹) Süsteemihaldur teavitab Konkurentsiametit igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus üle vaadata ettevõtja vastavus käesoleva seaduse § 29¹ nõuetele, või mis tahes asjaoludest, mille puhul Euroopa Liidu välisest riigist (edaspidi kolmas riik) pärit isik võiks omandada kontrolli ülekandevõrgu või süsteemihalduri üle.
(4) Süsteemihaldur peab esitama Konkurentsiametile andmed varustuskindluse aruande koostamiseks.
(5) Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009.
(6) Süsteemihaldur peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.
(7) Süsteemihaldur avalikustab tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajaliku teabe, välja arvatud ärisaladuse.
(8) Süsteemihaldur ei edasta ärisaladust tootmis- ja müügiülesandeid täitvale gaasiettevõtjale.
(9) Süsteemihaldur ei tohi ettevõtja kaudu, kelle üle on süsteemihalduril valitsev mõju konkurentsiseaduse tähenduses, gaasi müümisel ega ostmisel kuritarvitada ärisaladust, mille ta on saanud kolmandalt isikult võrgule juurdepääsu korraldamisel.
(10) Süsteemihaldur tagab koostöös teiste liikmesriikide ülekandesüsteemi halduritega integreeritud süsteemi kaudu võimsuse jaotamise ja võrgu turvalisuse kontrollimise.
(1) Süsteemihalduril on õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks bilansihaldurilt gaasitarnete suurendamist või vähendamist vastavalt sõlmitud bilansilepingule.
(2) Süsteemihalduril on õigus anda turuosalistele täitmiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate selliseks gaasitarbimise piiramiseks või katkestamiseks, mis on vajalik tarnehäire mõju leevendamiseks. Korralduste aluseks peab olema tarbijaga sõlmitud gaasitarbimise piiramist ja katkestamist lubav leping või käesoleva seaduse § 26² lõikes 2² nimetatud Vabariigi Valitsuse otsus.
(3) Süsteemihalduril on õigus kehtestada süsteemivastutuse täitmiseks gaasisüsteemi kasutamise tehnilisi piiranguid.
(4) Süsteemihalduril on õigus nõuda kõigilt turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.
(5) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt õigusaktis ja sõlmitud lepingutes sätestatud nõuete ja kohustuste täitmist ning nende nõuete täitmata jätmise või kohustuste rikkumise korral keelduda bilansihalduriga lepingu sõlmimisest, leping lõpetada või kasutada muid lepingu või õigusaktiga ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
(6) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt bilansiselgitusega seotud kulude katmist.
(6¹) Süsteemihalduril on õigus osta ja müüa gaasisüsteemi toimimise ja varustuskindluse tagamiseks bilansigaasi ja tasakaalustamisgaasi. Bilansigaasi ja tasakaalustamisgaasi impordiks ja müügiks ei nõuta süsteemihaldurilt tegevusluba.
(7) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste ja korralduste täitmisest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui süsteemihalduri tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.
(8) Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri õigused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009.
§ 17¹. Veeldatud gaasi terminali halduri ülesanded
(1) Gaasiettevõtja, kellele kuulub veeldatud gaasi terminal, määrab veeldatud gaasi terminali halduri. Veeldatud gaasi terminali halduriks võib veeldatud gaasi terminali omanik määrata iseenda või teise ettevõtja. Veeldatud gaasi terminali omanik teavitab Konkurentsiametit terminali halduri määramisest.
(2) Terminali haldur täidab järgmisi ülesandeid:
1) hooldab ja arendab veeldatud gaasi terminali, et tagada teenuse osutamise kohustus;
2) tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
3) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud veeldatud gaasi terminali halduri kohustusi võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;
4) järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet;
5) annab süsteemihaldurile, teistele terminali halduritele ja teistele võrguettevõtjatele vajalikku teavet, et tagada gaasi ülekanne kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega.
(2¹) Terminali haldur on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(3) Terminali haldur ei tohi avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ärisaladust kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(4) Terminali haldur kooskõlastab terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga.
(5) Veeldatud gaasi terminali kasutamise tariifid kujundatakse selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
(1) Gaasiettevõtja, kellele kuulub gaasihoidla, määrab hoidlatevõrgu halduri. Hoidlatevõrgu halduriks võib gaasihoidla omanik määrata iseenda või teise ettevõtja. Gaasihoidla omanik teavitab Konkurentsiametit hoidlatevõrgu halduri määramisest.
(2) Hoidlatevõrgu haldur täidab järgmisi ülesandeid:
1) hooldab ja arendab hoidlatevõrku, et täita gaasi hoiustamisteenuse osutamise kohustus;
2) tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
3) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud hoidlahalduri kohustusi;
4) järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet;
5) annab süsteemihaldurile, võrguettevõtjatele, teistele hoidlahalduritele ja terminali halduritele vajalikku teavet, et tagada gaasi transport ja hoiustamine kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega;
6) avalikustab tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajaliku teabe, välja arvatud ärisaladuse.
(3) Hoidlatevõrgu haldur ei tohi avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saadud ärisaladust kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(4) Hoidlatevõrgu haldur kooskõlastab hoidla kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga.
(5) Hoidla tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamisel konsulteerib Konkurentsiamet võrgu kasutajatega.
(6) Hoidla kasutamise tariifid kujundatakse selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
(7) Hoidla kasutamise tüüptingimused ja tariifid avalikustatakse hoidlatevõrgu halduri veebilehel.
(1) Gaasi ja biometaani kvaliteedinõuetes sätestatakse süsteemihalduri valduses olevasse ülekandevõrku sisestatava ja selle kaudu edastatava gaasi ja biometaani füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning koostise piirmäärad.
(2) Gaasi ja biometaani kvaliteedinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=129072017006 gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
(3) Kvaliteedinõuete kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister Eesti gaasisüsteemiga ühendatud gaasisüsteemidele sätestatud gaasi kvaliteedinõuetest, gaasipaigaldiste tehnilistest nõuetest ja gaasisüsteemi tehnilistest nõuetest.
(1) Võrguga liitumine käesoleva seaduse tähenduses on tarbijapaigaldise, gaasi tootmisseadme, teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu või veeldatud gaasi terminali ühendamine võrguga.
(2) Võrguettevõtjal on kohustus võrgu tehniliste võimaluste piires liita võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad vastava taotluse esitanud isikud (edaspidi liituja), kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(3) Liituja taotluse rahuldamata jätmist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.
(4) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).
(5) Liitumistingimused peavad olema:
1) läbipaistvad ja üheselt mõistetavad;
2) sarnaste liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad;
3) konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad;
4) võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad;
5) võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.
(6) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
1) liitumispunkt;
1¹) gaasi tarbimisrežiim liitumispunktis;
2) mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp;
3) võrgu teeninduspiir;
4) liituja ja võrguettevõtja kohustused;
5) liitumistasu kalkulatsioon;
6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
7) muud eritingimused.
(7) Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle omaniku vahetumisel ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
1) ühendamine olemasoleva tarbijapaigaldisega toimub nii, et liitumispunkti asukoht ei muutu;
2) ei taotleta endise tarbija sõlmitud lepingus määratud summaarse tarbimisvõimsuse või tarbimisrežiimi muutmist;
3) on säilinud tehnilised tingimused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks.
(1) Riigipiiri ületava gaasitorustiku (edaspidi ühendus) ehitamine on lubatud ainult Vabariigi Valitsuse loal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja aadress;
2) andmed ühenduse asukoha kohta;
3) ühenduse tehnilised andmed (rõhk, võimsus, läbimõõt, pikkus jne);
4) planeeritud ehitusaeg;
5) ehituse eeldatav maksumus;
6) põhjendus ühenduse vajalikkuse kohta;
7) keskkonnamõjude hindamise tulemused.
(1) Konkurentsiamet võib anda riigipiiri ületavale uuele ühendusele, sealhulgas olemasoleva ühenduse võimsuse või selle osa olulisele suurendamisele, veeldatud gaasi terminalile ja gaasihoidlale, taotluse alusel kolmanda osapoole juurdepääsu tähtajalise erandi, mille korral võib gaasiettevõtja või terminali halduri suhtes jätta kohaldamata käesoleva seaduse §-des 18, 23, 23², 29¹, 29³ ja 29⁴ ning § 37 lõike 3 punktis 20 sätestatu.
(2) Kolmanda osapoole juurdepääs võrgule käesoleva seaduse tähenduses on turuosalise õigus liituda võrguga või kasutada võrguteenust.
(3) Uus ühendus käesoleva seaduse tähenduses on ühendus, mille ehitamiseks on antud käesoleva seaduse §-s 18¹ nimetatud luba pärast 2003. aasta 15. juulit.
(4) Eranditaotluses ja Konkurentsiameti otsuses sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026095&id=976849 .
(5) Konkurentsiamet edastab eranditaotluse ja eranditaotluse alusel tehtud otsuse koopiad Euroopa Komisjonile vahetult pärast taotluse saabumist ja otsuse tegemist. Otsus avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.
(6) Konkurentsiamet täidab Euroopa Komisjoni otsuse erandiotsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul ja teavitab uue otsuse tegemisest Euroopa Komisjoni.
(1) Tähtajalist erandit võib taotleda, kui uus ühendus vastab järgmistele tingimustele:
1) investeering peab suurendama gaasitarnete konkurentsi ning parandama varustuskindlust;
2) vastavalt investeeringuga seotud riskiastmele jääks investeering tegemata, kui erandit ei anta;
3) ühenduse omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes toimib vähemalt õigusliku vormi poolest eraldi võrguettevõtjatest, kelle võrkudesse kõnealune ühendus tehakse;
4) ühenduse kasutajatelt võetakse tasu;
5) tähtajaline erand ei kahjusta konkurentsi, gaasi siseturu tõhusat toimimist, Euroopa Liidu gaasivarustuse kindlust ega reguleeritud võrgu toimimist, millega ühendus on liidetud.
(2) Tähtajalise erandi taotlemisel olemasoleva võimsuse olulise suurendamise korral kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning võimsuse suurendamine peab võimaldama uute tarneallikate kasutamist.
(3) Tähtajalise erandi tegemisel kaalutakse iga juhtumi korral eraldi, kas on vaja kehtestada erandi kestuse ja ühendusele mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise osas täiendavad tingimused. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse arvesse eelkõige ehitatavat lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja liikmesriigis valitsevaid gaasituru tingimusi.
(3¹) Enne käesoleva seaduse § 18² lõikes 1 nimetatud erandi andmist konsulteerib Konkurentsiamet:
1) selle Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutusega, kelle gaasituru toimimist ühendus mõjutab, ning
2) kolmanda riigi asjakohase asutusega, kui erand antakse Eesti Vabariigi ja kolmanda riigi vahelise ülekandevõrgu rajamiseks või muutmiseks.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud konsultatsioonidega selgitab Konkurentsiamet välja võimalused rakendada gaasiühenduse suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(3³) Konkurentsiamet annab käesoleva paragrahvi lõike 3¹ punktis 2 nimetatud asutusele vastamiseks aega vähemalt kolm kuud teate kättesaamisest arvates.
(4) Kui käesoleva seaduse § 18² lõikes 1 nimetatud ühendus asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, võib Konkurentsiamet kahe kuu jooksul alates asjakohase liikmesriigi reguleerivalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eranditaotluse saamisest edastada asjakohase liikmesriigi reguleerivale asutusele oma nõuandva arvamuse.
(5) Konkurentsiamet teavitab kuue kuu jooksul alates kuupäevast, millal saadi eranditaotlus viimaselt asjakohaselt reguleerivalt asutuselt, eranditaotluse osas kokkuleppele jõudmise otsusest energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametit. Põhjendatud vajaduse korral võib Konkurentsiamet nõuda energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametilt teatamise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra.
(6) Konkurentsiamet ei tee käesoleva seaduse § 18² lõikes 1 nimetatud otsust enne, kui erandi taotleja on selgitanud välja uue ühenduse, märkimisväärselt suurendatud võimsuse või selle osa kasutajate võimaliku huvi.
(1) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava tarbija- või tootjapaigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu.
(2) Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
1) liitumispunkt;
1¹) gaasi tarbimis- või tootmisrežiim liitumispunktis;
2) mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp;
3) võrgu teeninduspiir;
4) liitumistasu suurus;
5)
6) lepingu täitmise tähtaeg.
(2¹) Liitumise tehnilisteks tingimusteks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed.
(3) Konkurentsiametil on õigus kontrollida liitumisest keeldumise, liitumistasu ja lepingutingimuste põhjendatust.
(1) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(2) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et oleks tagatud konkreetseks liitumiseks vajalike põhjendatud kulutuste katmine, muu hulgas:
1) investeeringud, sealhulgas mõõtesüsteemi väljaehitamine;
2) keskkonnanõuete täitmine;
3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine.
(3) Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja, lähtudes liitumistasu arvestamise metoodikast.
(3¹) Võrguettevõtja peab kooskõlastama liitumistasu arvestamise metoodika Konkurentsiametiga.
(4) Kui liitumise tehniliste tingimuste muutmine liitumispunktis toimub võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja.
(5) Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud tasu gaasi tarbimise või tootmise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija, tootja või teise gaasiettevõtja algatusel.
(1) Võrguettevõtja piiritleb oma võrgupiirkonna.
(2) Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda, mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevusloas märgitud tegevuspiirkonna.
(3) Eri võrguettevõtjate tegevuspiirkonnad võivad kattuda.
(4) Kui võrguettevõtjad lepivad omavahel kokku tegevuspiirkondade vastastikuses muutmises, peab kogu territoorium, kus võrguettevõtjad tegutsevad, olema tegevuspiirkondadega kaetud ka pärast piirkondade muutmist.
(5) Võrguettevõtjad peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuspiirkondade vastastikusest muutmisest teavitama Konkurentsiametit ning lisama teatele omavahel tegevuse ja kohustuste jaotuse kohta sõlmitud kokkuleppe.
(1) Pärast konsulteerimist turuosalistega koostab süsteemihaldur võrgu kümneaastase arengukava (edaspidi võrgu arengukava) ja esitab selle Konkurentsiametile.
(2) Võrgu arengukava väljatöötamisel lähtub süsteemihaldur olemasolevast ja prognoositavast nõudlusest, arvestades piirkondlikesse ja Euroopa Liidu ülestesse võrkudesse ning veeldatud gaasi terminalidesse tehtavaid investeerimiskavasid.
(3) Võrgu arengukava hõlmab meetmeid, et tagada gaasisüsteemi piisav võimsus ja varustuskindlus järgmise kümne aasta jooksul. Võrgu arengukava sisaldab eelkõige:
1) peamise ülekandeinfrastruktuuri ehitamise või uuendamise kava;
2) kavandatavate investeerimisprojektide tehnilisi parameetreid;
3) investeerimisprojektide ajakava.
(4) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile aruande võrgu arengukava täitmise ja võimalike muudatuste kohta iga aasta 3. märtsiks, täiendades võrgu arengukava kolme järgmise aasta investeeringute osas.
(5) Süsteemihaldur avaldab võrgu arengukava oma veebilehel.
(6) Konkurentsiamet jälgib ja hindab võrgu arengukava rakendamiseks tehtavaid investeeringuid, lähtudes nende vastavusest üleeuroopalisele võrgukavale, ning esitab oma aastaaruandes hinnangu süsteemihalduri investeerimiskavade kohta. Hinnang võib sisaldada soovitusi investeerimiskavade muutmiseks.
(1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt.
(1¹) Kui võrguettevõtja ei ole ise müüja, nimetab ta oma võrgupiirkonnas müüja juhul, kui seal puuduvad teised gaasi müüjad, kellelt tarbija võiks gaasi osta.
(2) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest.
(3) Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.
(4)
(4¹) Võrguettevõtja avaldab gaasi kvaliteedi näitajad, sealhulgas alumise ja ülemise kütteväärtuse, oma veebilehel.
(5) Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada gaasi jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas omavahel ühendatud võrkude kindla ja tõhusa kasutamisega.
(5¹) Võrguettevõtja ei või avaldada seoses oma ülesannete täitmisega saadud konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(6) Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele võrguettevõtjale.
(7) Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist kirjalikult informeerima Konkurentsiametit lõpetamisajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate asjaoludest, mis tagavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmise.
(8) Käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 2 nimetatud võrguettevõtja on kohustatud täitma §-s 15¹ sätestatud nõudeid.
(9) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.
(10) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:
1) võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;
2) võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik võimsus.
(11) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumise põhjenduses tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 sätestatud alusel keeldumisest teavitab võrguettevõtja Konkurentsiametit.
(12) Võrguettevõtja peab avalikustama tema pakutavad teenused koos nende osutamise tingimuste ja nende eest võetava tasu või selle arvutamise metoodikaga oma veebilehel.
(13) Võrguettevõtja on kohustatud esitama bilansihaldurile ja süsteemihaldurile mõõteandmed, mis on vajalikud bilansi selgitamiseks.
(14) Võrguettevõtja peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.
(15) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:
1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus ülekandeteenust;
2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 1000 tarbija.
(15¹) Võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Võrguettevõtja muudab Konkurentsiameti põhjendatud ettepanekul nimetatud tingimusi ja metoodikat.
(15²) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(16) Võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutava isiku püsiv kriisiülesanne on tagada võrgu toimimine vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele.
(1) Võrguteenus käesoleva seaduse tähenduses on võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine.
(2) Võrguteenuste hinnad peavad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga.
(3) Võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude katmine;
2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
2¹) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;
6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.
(3²)
(4) Võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist.
(4¹) Konkurentsiamet töötab välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika, lähtudes käesoleva seaduse §-des 23 ja 23² sätestatud nõuetest.
(4²) Konkurentsiamet avalikustab võrguteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel.
(5) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooskõlastamise otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.
(5¹) Kui taotluse esemeks on võrguteenuse hinna muutmine võrguettevõtjale muutunud ostetava gaasi ülekande- või jaotamisteenuse hinna tõttu, teeb Konkurentsiamet võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 5¹ nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik taotluse kooskõlastamise otsustamiseks.
(6) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja jaotusvõrguettevõtjat uutest hindadest vähemalt kolm kuud ette. Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja teavitab tarbijat uutest hindadest vähemalt kaks kuud ette.