(1) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni registripidaja auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) registripidaja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete oluline rikkumine;
2) registripidaja edasise tegevuse katkemise oht;
3) modifitseeritud vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;
4) olukord, mille tõttu registripidaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi või oht sellise olukorra tekkeks;
5) registripidaja juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju registripidajale, käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule või tarbijale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta audiitortegevuse seadusega ette nähtud kutsesaladuse hoidmise kohustust või lepinguga audiitorettevõtjale pandud konfidentsiaalsusnõuet.
(1) Registripidaja suhtes võivad pankrotiavalduse esitada:
1) Finantsinspektsioon;
2) Rahandusministeerium;
3) likvideerijad;
4) võlausaldajad;
5) registripidaja ise.
(2) Tegutsev registripidaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni pankrotiavalduse esitamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isikute ja asutuste poolt.
(1) Järelevalvet käesolevas seaduses registripidajale kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Finantsinspektsioon.
(2) Järelevalve tegemiseks Finantsinspektsioon:
1) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega ning kontrolli saavutamisega seonduvat;
2) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku;
3) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal registripidaja tegevuse vastavust seadustele;
4) teeb vajaduse korral täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;
5) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(3) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve tegemiseks rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda haldusakte, teha toiminguid ning rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
(4) Finantsinspektsioon võib avalikustada väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või -lepingu oma veebilehel Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõike 5 alusel.
(5) Finantsinspektsioon säilitab järelevalvemenetluses töödeldud isikuandmeid kaks aastat järelevalvemenetluse lõppemisest arvates.
§ 45. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus keelduda menetlusosalisele andmete esitamisest, esitada need hiljem või piirata nende esitamist, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Andmeid ei avaldata seni, kuni see on eesmärkide täitmiseks vajalik.
(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses tunnistajale Finantsinspektsiooni kaudu küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale, kui need ei puutu asjasse või kui see on vajalik tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks.
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
1) registripidaja juht või töötaja;
2) registripidajaga samasse kontserni kuuluva äriühingu juht või töötaja;
3) registripidaja aktsionär;
4) registripidaja likvideerija või pankrotihaldur;
5) muu kolmas isik.
(2) Järelevalve tegemiseks on Finantsinspektsioonil õigus:
1) nõuda registripidajalt kõiki andmeid, mis on vajalikud, et kontrollida käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist ning hinnata juhtorgani liikmete, aktsionäride ja töötajate sobivust;
2) teha registripidajaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud info kontrollimiseks või kahtluse korral, et rikutakse õigusnorme, ning nõuda järelevalve tegemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
3) saada infot registripidaja audiitorettevõtjalt ja teha temaga koostööd;
4) saada infot registripidaja siseaudiitorilt ja teha temaga koostööd.
(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma kindlal ajal selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.
(4) Järelevalve tegemiseks on Finantsinspektsioonil õigus saada registripidajaga seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe saamisest registripidajat teavitamata. Kolmas isik ei tohi registripidajat teabe edastamisest teavitada.
(5) Kui see ei kahjusta järelevalve tegemist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus teha registripidaja asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
2) tal on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid;
3) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.
(2) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse registripidajale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides võimaluse korral registripidaja suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
3) uurida järelevalve tegemiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid;
4) jälgida tööprotsesse;
5) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi registripidaja juhtidelt ja töötajatelt.
(4) Registripidaja on kohustatud määrama pädeva esindaja, kelle juuresolekul kontrolli tehakse ja kes annab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja esitab dokumente, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid registripidaja aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(5) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb registripidajale teatavaks.
(6) Registripidajal on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.
(7) Pärast registripidajalt kirjalike selgituste saamist või selgituste esitamise tähtaja möödumist, kuid hiljemalt viis kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kinnitab Finantsinspektsioon oma põhjendatud otsusega lõppakti, mis toimetatakse registripidajale kätte.
(8) Finantsinspektsioon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui registripidaja esitatud selgitusi või muud olulist asjaolu on vaja täiendavalt hinnata. Kui lõppaktis tehakse nimetatud perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon lõppakti registripidajale uuesti kirjalike selgituste saamiseks.
(9) Finantsinspektsioon võib lõppaktiga anda registripidajale tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja või määrata registripidajale muid kohustusi ja seada piiranguid ning rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.
(10) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõppakt või selle osa avalikustada, kui see on vajalik, lähtudes finantssektori usaldusväärsusest ja läbipaistvusest.
(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.
(2) Kui ekspert teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(3) Ekspert on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisel.
(4) Ekspertiisi kulud katab Finantsinspektsioon.
1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine;
2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;
3) registripidaja võetud riskid on olulisel määral suurenenud või esineb muid tema tegevust või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
4) see on vajalik registripidaja klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.
§ 50. Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata registripidaja tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata või piirata registripidaja vara, sealhulgas kontode kasutamine või käsutamine;
3) keelata osaliselt või täielikult registripidaja kasumist väljamaksete tegemine;
4) nõuda registripidaja sise-eeskirjade ja sisekontrollisüsteemi muutmist või ajakohastamist;
5) nõuda registripidaja juhi tagasikutsumist, valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist;
6) teha registripidaja üldkoosolekule ettepanek registripidaja audiitorettevõtja vahetamiseks;
7) nõuda registripidaja töötaja töölt kõrvaldamist;
8) käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete olulise rikkumise korral nõuda registripidaja majandustegevuse peatamist;
9) nõuda, et registripidaja muudaks või ajakohastaks oma tegevuspõhimõtteid ja kaebuste lahendamise korda;
10) esitada muid nõudmisi registripidaja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmiseks.
(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ette nähtud meetmeid, sealhulgas:
1) nõuda registripidaja juhi tagasikutsumist kohtu poolt;
2) rakendada sunniraha.
§ 51. Juhtorgani kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel
(1) Registripidaja juhatus teavitab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest teavitatakse võimaluse korral vähemalt üks nädal ette.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) registripidaja juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindaja, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
(4) Registripidaja asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks käesoleva seaduse või äriseadustikuga või nende alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 10 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 1 000 000 eurot.
(3) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 10 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 3 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest.
(1) Käesoleva seaduse §-s 34 sise-eeskirjade kohta sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
(1) Käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud sisekontrolli nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe või andmete Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest või andmete esitamise eest kujul, mis ei võimalda järelevalve tegemist, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
§ 56. Registripidajas olulise osaluse omandamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile ette teatamata või käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud ettekirjutuse vastaselt registripidajas osaluse omandamise või võõrandamise või registripidaja omandaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt registripidajas hääleõiguse või muude äriühingu üle kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud ja kehtiva tarbijakrediidilepinguga seotud krediiditeabe ning enne käesoleva seaduse jõustumist üleantud või ülevõetud tarbijakrediidilepingu ja sellest tuleneva nõudega seotud krediiditeabe edastab krediiditeabe andja registripidajale kaheksa kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest käesoleva seaduse § 64 lõike 1 kohaselt.
(2) Tarbijal tekib õigus teha avaldus enda kandmiseks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja alates 2029. aasta 1. märtsist.
(3) Krediiditeaberegistrile juurdepääs käesoleva seaduse § 10 alusel võimaldatakse alates 2029. aasta 1. märtsist.
§ 60. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmevahetuseks krediiditeaberegistri pidajaga krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Krediidiandja on tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kohustatud arvestama võlaõigusseaduse § 403⁴ lõikes 3¹ sätestatud nõuetega.”; 3) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 4² ja 4³ järgmises sõnastuses: „(4²) Krediidiandja ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik on kohustatud edastama krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (4³) Krediidiandja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 4² sätestatud kohustust ka siis, kui ta on tarbijakrediidilepingu üle andnud või sellest tuleneva nõude loovutanud krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestamata juhtudel ja korras.”; 4) paragrahvi 47 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates” sõnadega „kolme aasta jooksul tarbijaga õigussuhte või lepingu lõppemisest arvates”; 5) paragrahvi 48 lõiget 5 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) tarbija kohta krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistrist saadud andmed.”; 6) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 50² järgmises sõnastuses: „§ 50². Tarbijakrediidilepingu ja tagatislepingu sõlmimise keeld (1) Krediidiandja ei tohi sõlmida ega muuta tarbijakrediidilepingut või tagatise andmise kokkulepet krediiditeabe jagamise seaduse §-s 9 nimetatud tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja kantud tarbijaga, välja arvatud nõudest osalise loobumise korral või erinevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete summeerimiseks või intressimäära vähendamiseks, kui see ei muuda krediidisaaja olukorda halvemaks, ning võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud juhul tarbijakrediidilepingu kohtuvälisel ümberkujundamisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv tarbijakrediidileping on tühine. Tarbija tagastab tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.”; 7) paragrahvi 57¹ lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiandja või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja, kes loovutab viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude krediidiostjale, esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe:”; 8) seadust täiendatakse §-dega 100¹ ja 100² järgmises sõnastuses: „§ 100¹. Andmete edastamise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 4² sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot. § 100². Tarbijakrediidilepingu sõlmimise keelu rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 50² sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.”; 9) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Krediidiandja või -vahendaja peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 19 sätestatuga vastavusse 2029. aasta 1. märtsiks.”.
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmevahetuseks krediiditeaberegistri pidajaga krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) paragrahvi 83 lõike 3¹ esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel või tarbijakrediidilepingu üleandmisel või sellest tuleneva nõude loovutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–53¹ sätestatut.”; 3) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Krediidiasutusel on kohustus avaldada krediiditeavet puudutav pangasaladus krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 4) paragrahvides 134¹⁰ ja 134¹⁹ asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut” tekstiosaga „700 000 eurot” ja tekstiosa „400 000 eurot” tekstiosaga „5 000 000 eurot”; 5) seadust täiendatakse §-dega 134²⁸ ja 134²⁹ järgmises sõnastuses: „§ 134²⁸. Andmete edastamise kohustuse rikkumine (1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 47 lõikes 4² sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot. § 134²⁹. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise keelu rikkumine (1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 50² sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 141¹⁹ järgmises sõnastuses: „§ 141¹⁹. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine Krediidiasutus peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse § 13¹ lõike 1 punktis 20 sätestatuga vastavusse 2029. aasta 1. märtsiks.”.
§ 62. Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse muutmine
Krediidiinkassode ja -ostjate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmeedastuseks krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 45¹ järgmises sõnastuses: „§ 45¹. Krediiditeaberegistrisse andmete edastamine Krediidiinkasso, kes omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kes haldab krediidiostja nimel eelnimetatud lepingut, on kohustatud edastama krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 3) paragrahvi 64 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega ette näha krediidiostjate või nende määratud esindajate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 92¹ järgmises sõnastuses: „§ 92¹. Andmete edastamise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 45¹ sätestatud nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.”; 5) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Krediidiinkasso, kes omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kes haldab krediidiostja nimel eelnimetatud lepingut, peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse § 7 punktis 16 sätestatuga vastavusse 2029. aasta 1. märtsiks.”.
Võlaõigusseaduse § 403⁴ täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kontrollib krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik tarbija kohta käivat krediiditeavet sama seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistrist. Isik vabaneb nimetatud kohustusest ajal, kui registripidajast mittetulenevatel põhjustel ei ole tal võimalik registriteenust osutada.”.
(1) Käesoleva seaduse § 60 punktid 1, 3 ja 9, § 61 punktid 1–3 ja 6 ning § 62 punktid 1, 2 ja 5 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 60 punktid 2, 5, 6 ja 8, § 61 punkt 5, § 62 punkt 4 ja § 63 jõustuvad 2029. aasta 1. märtsil.