§ 42. Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase puhul kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni õppetoetuse taotlemine, määramine ja maksmine ning õppeasutusele eraldatavad õppetoetuse fondid
(1) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase suhtes ei kohaldata vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse taotlemist ja saamist käsitlevaid sätteid kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni.
(2) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel, välja arvatud doktorandil, on õigus kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni taotleda:
1) põhitoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel ja õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust;
2) täiendavat toetust, kui ta vastab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele ja tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool seda omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õppetoetusi on õigus taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).
(4) 2013/14., 2014/15. ja 2015/16. õppeaastal eraldatakse õppeasutusele enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele, välja arvatud doktorantidele, õppetoetuse maksmiseks:
1) põhitoetuse fond, mille suurus ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel fondi eraldamisele eelnenud õppeaastal täiskoormusega õppinud üliõpilaste, välja arvatud doktorantide arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga;
2) täiendava toetuse fond, mille suurus ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel fondi eraldamisele eelnenud õppeaastal täiskoormusega õppinud üliõpilaste, välja arvatud doktorantide arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.
(5) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase, välja arvatud doktorandi põhitoetuse ja täiendava toetuse suuruse kehtestamisel, taotlemisel, määramisel, maksmisel, maksmise lõpetamisel ja tagasinõudmisel ning põhitoetuse ja täiendava toetuse fondi eraldamisel õppeasutusele ning eritoetuse fondi moodustamisel ja sellest toetuse taotlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 4–6 ja 8, §-des 6–8, § 10 lõigetes 1–3, § 11 lõigetes 1 ja 2, § 12 lõikes 1, §-s 13 ning § 14 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
(6) Enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilase, välja arvatud doktorandi põhitoetuse ja täiendava toetuse taotlemise, määramise ja maksmise kohta sätestatut kohaldatakse ka ühisõppekava suhtes, kusjuures õppeasutuse ülesandeid täidab oma pädevuse kohaselt ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
Propose a change§ 43. Enne 2022/23. õppeaastat immatrikuleeritud doktorandile doktoranditoetuse maksmine ja selle tagasinõudmine
(1) Doktorandile, kes immatrikuleeriti enne 2022/23. õppeaastat ja kellel on õigus saada doktoranditoetust, makstakse seda kuni nominaalse õppeaja lõpuni.
(2) Doktoranditoetuse maksmise kulud kaetakse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks eraldatavate vahendite arvel.
(3) Õppeasutusel on õigus nõuda käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud tingimustel doktoranditoetus tagasi.
Propose a change§ 44. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmise ja rakendamise erisused
(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende sõlmimise ajal kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsioonis toodud tingimustele. Kui laenusaaja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustele, võib õppelaenulepingut muuta nimetatud lõike kohaselt.
(3) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
(4) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, sealhulgas laenu refinantseerimisel. Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta intressimäära vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
(5) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.
(6) Kui õppelaenulepingule rakendub käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul riigitagatis ning õppelaenuleping on tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale kinnisvarale, lisab krediidiasutus taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad.
Propose a change