(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.
(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe või andmete avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vastaselt makseasutuses või e-raha asutuses osaluse omandamise, selle võõrandamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt makseasutuses või e-raha asutuses hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud ühinemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 109. Sise-eeskirjade ja sisekontrolli nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud sise-eeskirjade või sisekontrolliks vajalike meetmete kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli 19 lõigetes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 110. Teenusega seotud tegevuse edasiandmise kohustuste rikkumine
(1) Makseteenusega või e-raha teenusega seotud tegevuse edasiandmise kohta käesoleva seaduse §-s 62 kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 110¹. Vastutuskindlustuse ja garantiilepingu sõlmimise kohustuse rikkumine
Käesoleva seaduse §-s 63⁷ sätestatud vastutuskindlustuse või garantiilepingu sõlmimise kohustuse rikkumise, sealhulgas vastutuskindlustuse või garantiilepingu tingimuste kohta sätestatud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 110². Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele ja ülesütlemisele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 710¹ sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele või §-s 720¹ sätestatud põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks või ülesütlemiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 110³. Maksekontoga seotud tasude esitamisele, läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 711³, 711⁶ või 718¹ sätestatud maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas maksekontoga seotud tasude esitamise, läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 110⁴. Makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 711⁵, 721¹–721⁴ või § 721⁵ lõikes 1 sätestatud makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas makseteenuse üleviimise tagamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 111. Makseasutuse ja e-raha asutuse juhi kohustuste rikkumine
(1) Makseasutuse või e-raha asutuse juhi poolt käesoleva seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes makseasutuse või e-raha asutuse või tema klientide huvide kaitseta jätmine või selle oht, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Käesolevas seaduses sätestatud omavahendite nõuete või omavahendite arvutamise nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud maksekontode pidamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 113². Eurodes tehtavate kreedit- ja otsekorralduste tehniliste ning äriliste nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artiklites 3–9 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 113³. Maksekaartide vahendustasude ja maksetehingute reeglite nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.05.2015, lk 1–15) artiklites 3–5, 8, 10 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 113⁴. Piiriüleste maksete ja konverteerimistasude kohta kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1230 artiklis 3, 4, 5 või 6 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 114. Kliendi vara hoidmise ja kaitse nõude rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-des 78–80 sätestatud kliendi vara hoidmise või kaitsega seotud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 116. Välisriigi makseasutuse ja e-raha asutuse tegevuse nõuete rikkumine
Välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse teenuse osutamise eest Eestis ilma Finantsinspektsiooni teavitamata või käesolevas seaduses välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 116². Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive, sealhulgas brutotulu, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.
(1) Erinevalt võlaõigusseaduse § 728 lõikes 1 sätestatust võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja kuni 2012. aasta 1. jaanuarini leppida kokku muus täitmise tähtajas, mis ei või aga ületada kolme arvelduspäeva. Kui tegemist on paberkandjal algatatud maksejuhisega, võib käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada veel ühe arvelduspäeva võrra.
(2) Isikud, kes osutasid makseteenuseid või nendega samaväärseid teenuseid enne käesoleva seaduse jõustumist ning kes kavatsevad pärast käesoleva seaduse jõustumist sellel alal tegutsemist jätkata, peavad esitama Finantsinspektsioonile tegevusloa või käesoleva seaduse § 13 kohase erisuse taotluse hiljemalt üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 2–6 nimetatud isikute suhtes.
(3) Isikud, kes osutasid makseteenuseid või nendega samaväärseid teenuseid enne käesoleva seaduse jõustumist ning kes kavatsevad pärast käesoleva seaduse jõustumist sellel alal tegutsemist jätkata, sealhulgas krediidiasutused, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikute tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.
(4) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad e-raha asutused peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad e-raha asutuste tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.
(5) Isikud, kes on osutanud makseteenuseid või nendega samaväärseid teenuseid käesoleva seaduse tähenduses enne käesoleva seaduse jõustumist, võivad jätkata nimetatud teenuste osutamist ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud luba või §-s 14 sätestatud tegevusluba omamata kuni 2011. aasta 30. aprillini.
(6) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikule anda makseasutuse tegevusloa ning lisada ta käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud makseasutuste nimekirja ilma tegevusloa taotlemise korda rakendamata juhul, kui Finantsinspektsioon on seisukohal, et nimetatud isik täidab käesolevas seaduses tegevusloa taotlemise suhtes sätestatud nõudeid.
(7) Makseasutus, e-raha asutus, välisriigi makseasutuse või e-raha asutuse filiaal või enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud luba omav isik, kes osutas makseteenuseid või e-raha teenuseid või nendega samaväärseid teenuseid, kuid ei omanud enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.
(8) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva seaduse § 91¹ lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelu kolme kuu jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poolt vastava tehnilise standardi kohta välja antud delegeeritud õigusakti jõustumisest arvates.
(9) Finantsinspektsioon esitab Rahandusministeeriumile hiljemalt 2018. aasta 1. septembriks ja seejärel iga kahe aasta järel järgmised andmed:
1) andmed võlaõigusseaduse § 711³ lõigetes 1–6, § 718¹ lõigetes 1–6 ja § 711⁶ lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmise kohta;
2) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15² nimetatud makseteenuse üleviimisel üle viidud maksekontode arv ning üleviimiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal;
3) võlaõigusseaduse § 709 lõike 15¹ tähenduses maksekontoga seotud põhimakseteenuseid pakkuvate krediidiasutuste arv, avatud maksekontode arv ning maksekonto avamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal.
(10) Enne 2026. aasta 31. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistule, kes omab makseasutuse tegevusluba ning jätkab alates 2029. aasta 1. jaanuarist oma tegevust tulundusühistuna, ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 lõike 1 teises lauses sätestatut.
§ 131. E-raha asutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooniga
(1) E-raha asutused, kes väljastasid e-raha enne 2011. aasta 30. aprilli ning kes kavatsevad pärast eelnimetatud kuupäeva sellel alal tegutsemist jätkata, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooni (edaspidi käesolev redaktsioon) §-des 6, 7, 12, 63, 64, 71 ja 80 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. oktoobriks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad e-raha asutuste tegevus ja dokumendid vastama eelnimetatud nõuete osas käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.
(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud e-raha asutuse lisada käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud e-raha asutuste nimekirja ilma käesoleva redaktsiooniga kaasnevat tegevusloa taotlemise, aktsiakapitali ja omavahendite arvestamise korda rakendamata juhul, kui Finantsinspektsioon on seisukohal, et nimetatud e-raha asutus täidab käesoleva redaktsiooniga kaasnevaid uusi nõudeid.
(3) Äriühingud, kes väljastasid e-raha enne 2011. aasta 30. aprilli ja enne käesoleva redaktsiooni jõustumist kehtinud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 12 sätestatud erandi alusel ning kes kavatsevad pärast eelnimetatud kuupäeva sellel alal tegutsemist jätkata, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva redaktsiooni nõuetega kooskõlla hiljemalt 2012. aasta 30. aprilliks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad äriühingute tegevus ja dokumendid vastama käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.
§ 132. Makseasutuste ja e-raha asutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2018. aasta 13. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga
(1) Makseasutused, kes osutasid makseteenuseid enne 2018. aasta 13. jaanuari ning kes kavatsevad pärast eelnimetatud kuupäeva sellel alal tegutsemist jätkata, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2018. aasta 13. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga (edaspidi 2018. aasta 13. jaanuari redaktsioon) kooskõlla 2018. aasta 13. juuliks. Kuni 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad makseasutuste tegevus ja dokumendid vastama kuni 2018. aasta 13. jaanuarini kehtinud õigusaktidele.
(2) Makseasutused, kes osutasid käesoleva seaduse enne 2018. aasta 13. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 3 lõike 1 punktis 7 sätestatud makseteenust, võivad osutada 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooni § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud makseteenust kuni 2020. aasta 13. jaanuarini kooskõlas enne 2018. aasta 13. jaanuari kehtinud usaldatavusnõuetega. Pärast 2020. aasta 13. jaanuari võivad eelnimetatud makseasutused jätkata 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooni § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud makseteenuse osutamist, kui makseasutus esitab Finantsinspektsioonile andmed selle kohta, et ta täidab 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooni 8. peatüki nõudeid. Sellisel juhul käsitatakse tegevusluba, mis on väljastatud makseasutusele käesoleva seaduse enne 2018. aasta 13. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenuse osutamiseks, tegevusloana 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooni § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud makseteenuse osutamiseks.
(3) E-raha asutused, kes väljastasid e-raha enne 2018. aasta 13. jaanuari ning kes kavatsevad pärast eelnimetatud kuupäeva sellel alal tegutsemist jätkata, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooniga kooskõlla 2018. aasta 13. juuliks. Kuni 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad e-raha asutuste tegevus ja dokumendid vastama kuni 2018. aasta 13. jaanuarini kehtinud õigusaktidele.
(4) Isikud, kes osutasid makseteenuseid või väljastasid e-raha käesoleva seaduse enne 2018. aasta 13. jaanuari kehtinud redaktsiooni §-s 13 sätestatud loa alusel ning kes kavatsevad pärast eelnimetatud kuupäeva sellel alal tegutsemist jätkata, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooni nõuetega kooskõlla 2019. aasta 13. jaanuariks. Kuni 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad eelnimetatud äriühingute tegevus ja dokumendid vastama kuni 2018. aasta 13. jaanuarini kehtinud õigusaktidele. Luba, mis on väljastatud isikule makseteenuse osutamiseks või e-raha väljastamiseks käesoleva seaduse enne 2018. aasta 13. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 13 alusel, käsitatakse tegevusloana 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooni § 11 lõikes 1 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamiseks.
(5) Isikud, kes osutasid Eestis makse algatamise teenuseid või kontoteabe teenuseid käesoleva seaduse tähenduses enne 2016. aasta 12. jaanuari, võivad jätkata nende teenuste osutamist kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artiklis 98 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse jõustumiseni kooskõlas 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooni jõustumiseni kehtinud regulatsiooniga.
(6) Makseteenuse pakkujad, kelle juures kliendil on maksekonto, ei või piirata makse algatamise teenust ja kontoteabe teenust osutava makseteenuse pakkuja juurdepääsu kliendi maksekontole põhjusel, et nad ei rakenda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artiklis 98 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust.
(7) Isikud, kes täitsid käesoleva seaduse enne 2018. aasta 13. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 4 lõike 1 punktis 11 nimetatud maksetehinguid enne 2016. aasta 12. jaanuari, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima 2018. aasta 13. jaanuari redaktsiooniga kooskõlla 2018. aasta 13. juuliks.