(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse üldhaiglate, keskhaiglate, piirkondlike haiglate, erihaiglate, taastusravihaiglate ja kohalike haiglate poolt osutatavate kohustuslike ja lubatud statsionaarsete ning ambulatoorsete tervishoiuteenuste loetelu, miinimumnõuded statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike töötajate, aparatuuri ja sisustuse suhtes ning ravi- ja diagnostika põhiruumidele.
(2) Käesolevas määruses nimetatud operatsioonigrupid on kehtestatud «Ravikindlustuse seaduse» § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus.
(3) Käesolevas määruses nimetatud radioloogia tervishoiuteenuste osutamise juhtudel tuleb juhinduda kiirgusseaduse § 34 lõikes 3 ning §-des 50 ja 51 toodud nõuetest.
(4)
(5) Käesolevas määruses nimetatud ambulatoorsete eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikud ruumid, sisseseade ja aparatuur peavad vastama sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrusega nr 25 «Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile» kehtestatud nõuetele.
(6) Käesolevas määruses nimetatud laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks mikrobioloogiliste uuringute teostamise korral peavad ruumid vastama sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruses nr 122 «Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele» kehtestatud nõuetele.
(1) Üldhaiglas peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
1) erakorraline meditsiin;
2) sisehaigused;
3) üldkirurgia;
4) anestesioloogia;
5) laborimeditsiin;
6) radioloogia.
(2) Üldhaiglas võib osutada ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
1) pediaatria;
2) sünnitusabi ja günekoloogia;
3) patoloogia.
(3) Üldhaiglas võib osutada ambulatoorseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
1) uroloogia;
2) ortopeedia;
3) oftalmoloogia;
4) otorinolarüngoloogia;
5) endokrinoloogia;
6) gastroenteroloogia;
7) reumatoloogia;
8) kardioloogia;
9) dermatoveneroloogia;
10) neuroloogia;
11) nefroloogia;
12) psühhiaatria;
13) pulmonoloogia;
14) infektsioonhaigused;
15) taastusravi;
16) töötervishoid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 toodud erialadel osutatakse üldhaiglas statsionaarset teenust sisehaiguste eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2, 3 ja 4 toodud erialadel osutatakse üldhaiglas statsionaarset teenust üldkirurgia eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.
(6) Üldhaiglas tagatakse taastusravi tervishoiuteenused vähemalt füsioteraapia mahus (liikumisravi, massaaž, füüsikaline ravi) haiglas statsionaarsel ravi viibivatele patsientidele ambulatoorse taastusravi struktuuriüksuse baasil põhihaiguse profiiliga vooditel.
(7) Üldhaiglas peavad ööpäevaringselt töötama:
1) kaks arsti, kellest vähemalt üks on erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendõppe läbinud arst või anestesioloog või intensiivravi täiendusõppe läbinud arst; RTL 2008 29 432 12947113 2008-04-14+03:00
2) üldõed palatiosakondades, anesteesia-intensiivravi õed ja ämmaemand ning vähemalt kaks erakorralise meditsiini õde või üldõde erakorralise meditsiini osakonnas.
(7¹) Erialadel, mille statsionaarseid tervishoiuteenuseid üldhaigla peab osutama ja kus eriarst ei tööta haiglas ööpäevaringselt, peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus. Günekoloog peab töötama haiglas, kui haiglas on sünnitaja. RTL 2008 29 432 12947113 2008-04-14+03:00
(8) Kui üldhaigla ei osuta statsionaarseid teenuseid käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud erialadel, ei pea selle eriala arst töötama ööpäevaringselt haiglas.
(9) Hiiumaa haiglas peab ööpäevaringselt töötama vähemalt üks erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arst. Teistel erialadel peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus.
(1) Üldhaiglas osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid.
(2) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) diagnostikavahendid: EKG aparaat, vererõhu mõõtmise aparaat kolme standardiseeritud mansetiga, glükomeeter, haige jälgimise monitorid, mis võimaldavad registreerida südame löögisagedust, rütmi, hapniku saturatsiooni (hemoglobiini küllastatust hapnikuga), vererõhku ja temperatuuri, termomeeter, alajahtunute termomeeter (24–42 ºC), pupillilamp, reflekshaamer, kõrva- ja ninapeeglid, oftalmoskoop, reflektor ja vahendid ABO ning reesusveregrupi määramiseks;
2) vahendid injektsioonideks ja infusioonideks: kanüülid, süstlad, perfuusorid, infusioonisüsteemid ja termostaat infusioonilahustele;
3) punktsioonivahendid (sealhulgas pleuraõõne punktsiooni ja drenaaži vahendid);
4) vahendid maoloputuseks mürgistuste korral;
5) elustamislaud ja defibrillaator;
6) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid;
7) vahendid kopsude juhitavaks ventilatsiooniks ja hapnikraviks: hapnikumaskid ja ninasondid hapnikuniisutitega, ambukotid reservuaariga ja maskid (täiskasvanule, lapsele), CPAP mask, PEEP-klapp, tsentraalse hapniku manustamise süsteem iga haigeraamikoha jaoks, transporditava hapniku balloonid reduktoritega, larüngoskoop nelja eri suuruses keelega, intubatsioonitorud täiskasvanutele ja lastele;
8) ühekordsed sidumis- ja põetusvahendid;
9) komplektid pisikirurgilisteks operatsioonideks;
10) vahendid haige tõstmiseks ja veoks: raamid, ratastoolid, kühvelraam, vaakumgraanulmadrats, liuglaud;
11) vahendid traumahaige käsitlemiseks: eri suuruses lahased, kaelakraed, arteriaalsed žgutid, külmakotid, termolinad;
12) vahendid psühhoosis haige fikseerimiseks: rihmad ja põll;
13) funktsionaalne protseduuride laud, mis võimaldab nii Trendelenburgi kui anti-Trendelenburgi asendit;
14) kohtvalgustid protseduuride läbiviimiseks;
15) töötajate kaitsevahendid;
16) hooldus-põetusvahendid;
17) aparatuur narkoosi andmiseks;
18) sonograafi ja röntgeniaparaadi ööpäevaringne kasutamisvõimalus;
19) vähemalt neli haigeraami või voodikohta.
(3) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama erakorralise meditsiini arstid või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arstid ja erakorralise meditsiini õed või üldõed.
(4) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
1) registratuuri ruum;
2) patsientide ja nende saatjate ooteruum, soovitavalt omaette alaga õhklevinakkuse kahtlusega patsiendi eraldamiseks teistest ooteruumis viibijatest;
3) arsti vastuvõtu- ja läbivaatusruum pindalaga vähemalt 12 m²;
4) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m 2;
5) patsientide jälgimisruum pindalaga vähemalt 9 m² voodikoha kohta;
6) isolaator, mis koosneb ühekohalisest palatist pindalaga vähemalt 10 m², tualettruumist ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüsist.
(1) Üldhaiglas osutatakse kõiki sisehaiguste tervishoiuteenuseid.
(2) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) EKG aparaat;
2) gastroskoop;
3) rektoskoop;
4) perfuusorid;
5) allergoloogilise diagnostika võimalus;
6) PEF-meeter;
7) spiromeeter ja bronhodilatatsioontesti võimalus;
8) punktsioonivahendid;
9) kateetrid;
10) pulmonoloogiliste haigete ja diabeetikute koolituse läbiviimiseks vajalikud näidis- ja õppevahendid;
11) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.
(3) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama sisehaiguste arstid ja üldõed.
(4) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m²;
2) ühe- kuni kuuekohalised palatid, sealhulgas ühekohaline palat pindalaga vähemalt 11 m², mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 7 m² voodikoha kohta ja võimalusega iga voodikoht teistest eraldada;
3) tualettruumid igal korrusel ja arvestusega üks WC-pott 8 voodi kohta;
4) üks dušikoht 12 voodi kohta ja eraldi vann või pesemisraam lamavate haigete pesemiseks;
5) päevaravi palat pindalaga vähemalt 7 m² voodikoha kohta.
(1) Üldhaiglas osutatakse järgmisi üldkirurgia tervishoiuteenuseid:
1) erakorralised üldkirurgia tervishoiuteenused;
2) plaanilised tervishoiuteenused üldkirurgia I–V operatsioonigrupi piires, välja arvatud pahaloomuliste kasvajate plaaniline kirurgiline ravi ja endokriinkirurgia tervishoiuteenused.
(2) Üldhaiglas võib osutada järgmisi uroloogia tervishoiuteenuseid:
1) dorsaalintsisioon ja tsirkumtsiisio;
2) vasoresektsioon;
3) orhidektoomia ja epididüümektoomia;
4) skrootumi operatsioonid, sealhulgas hüdrotseele operatsioon;
5) varikotseele operatsioon;
6) põielõige ja epitsüstostoomia;
7) eesnäärme lahtine adenomektoomia;
8) kusepõie lahtine resektsioon;
9) eesnäärme transuretraalne resektsioon ja intsisioon (TURP, TUIP);
10) tsüstolitotripsia mehhaanilise litotriidiga (tangidega);
11) ureeterokutaneostoomia;
12) nefro-, ureeterostoomi rajamine lahtisel meetodil;
13) nefropeksia;
14) nefrektoomia trauma puhul või nefrektoomia funktsiooni kaotuse puhul;
15) uretrotsüstoskoopia, vajadusel biopsia;
16) eesnäärme biopsia;
17) uretrograafia ja tsüstograafia;
18) ureeteri kateteriseerimine, vajadusel retrograadne püelograafia;
19) ureeteri stentimine;
20) punktsioon-epitsüstostoomi rajamine ja vahetus;
21) punktsioon-nefrostoomi rajamine;
22) neerutsüsti transkutaanne punktsioon.
(3) Üldhaiglas võib osutada ortopeedia tervishoiuteenuseid I–IV operatsioonigrupi piires, välja arvatud operatsioon meniski vigastuste korral, kõõluse või lihase transplantatsioon, väikeste liigeste endoproteesimine, põletushaava tangentsiaalne või fastsiaalne ekstsisioon 1–3%, põletushaava sekundaarne ekstsisioon 7–9%, põletushaava tangentsiaalne või fastsiaalne ekstsisioon koos nahatransplantatsiooniga kuni 1%, subtotaalne palmaaraponeuroosi eemaldamine, sõrmelülide, kämbla- ja randmeluude osteoplastiline fiksatsioon, artroskoopiline operatsioon (meniski resektsioon), kõõluse plastika, luuplastika, labakäe ja labajala deformatsioonide kirurgiline ravi, põletushaava tangentsiaalne või fastsiaalne ekstsisioon 4–6%, rindkere ja kõhu põletusdeformatsioonide kirurgiline ravi, põletushaava sekundaarne ekstsisioon 10% ja enam, randme-, küünar-, hüppe-, põlve- või puusaliigese põletusdeformatsioonide kirurgiline ravi ning õlaliigese pöörajalihase kõõluskätise rebendi taastamine. Meniski vigastuste operatsioone ning artroskoopilisi meniski resektsioone võib üldhaiglas teostada juhul, kui seal töötab ortopeed.
(4) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) üldkirurgia instrumentaarium;
2) endoskoopiline operatsiooni komplekt;
3) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, tsentraalsed meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
4) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
5) funktsionaalsed voodid palatites.
(5) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) pehmed ja ühekordsed kusepõiekateetrid;
2) prostata biopsia püstol koos nõeltega;
3) epitsüstostoomi komplektid;
4) ureetra bužeerimiskomplekt;
5) urodrenaažide rajamise ja vahetuse komplektid;
6) uretrotsüstoskoop(id) ja resektoskoop;
7) mehhaaniline litotriit (kivitangid).
(6) Üldkirurgia, sealhulgas ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama üldkirurgid, üldõed ja operatsiooniõed. Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab töötama lisaks uroloog või uroloogiaalase ettevalmistusega üldkirurg. Ortopeediliste tervishoiuteenuste osutamiseks peab töötama lisaks ortopeed või ortopeediaalase ettevalmistusega üldkirurg.
(7) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid:
1) endoskoopia ruum pindalaga vähemalt 16 m²;
2) endoskoopia abiruumid: tualettruum, endoskoopide pesemise ruum;
3) operatsioonituba pindalaga vähemalt 30 m²;
4) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m² voodi kohta.
(8) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab Hiiumaa haiglas olema käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus, välja arvatud endoskoopiline operatsiooni komplekt ning lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.
(1) Üldhaiglas võib osutada järgmisi pediaatria tervishoiuteenuseid:
1) laste ägedate haigusseisundite diagnoosimine ja ravi;
2) laste arendusravi;
3) vastsündinute adaptatsiooni hindamine;
4) alates 1500 g kaaluga enneaegsete laste arendusravi;
5) laste kaasasündinud anomaaliate esmane diagnoosimine.
(2) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) infusioonravisüsteemid;
2) perfuusorid;
3) oto-oftalmoskoop;
4) vererõhu mõõtmise aparaat kolme standardiseeritud mansetiga;
5) glükomeeter;
6) kuvöös;
7) fototeraapia lamp;
8) hapnikravi aparatuur;
9) aparatuur inhaleeritavate ravimite manustamiseks;
10) voodid palatites.
(3) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama pediaatrid ja lasteõed või üldõed.
(4) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks haigete õppe- ja puhkeruum. Vanemal või hooldajal peab olema võimalus haiglas ööbida.
§ 7. Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine
(1) Üldhaiglas võib osutada järgmisi sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuseid:
1) sünnitusabi tervishoiuteenused, välja arvatud sünnitusabi osutamine kõrge riski rasedusega naistele;
2) günekoloogia tervishoiuteenused ning kirurgiline ravi sünnitusabi ja günekoloogia I–VI operatsioonigrupi piires, välja arvatud vulva resektsioon, hemivulvektoomia, rektovaginaalsete ja uretrovaginaalsete fistlite operatsioonid, lihtne vulvektoomia, tupe resektsioon, second look operatsioonid, plastilised operatsioonid emaka anomaaliate korral, emaka ja emakamanuste mädaprotsesside operatiivne ravi, maliigse ovariaaltuumori radikaalne operatsioon, kolpopoees, radikaalne hüsterektoomia, taastavad mikrokirurgilised operatsioonid munajuhadel;
3) tüsistuse korral, mis võib vajada kõhukoopa reoperatsiooni, suunatakse haige keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse, välja arvatud eluohtlikud seisundid, mille puhul ravi alustatakse kohapeal.
(2) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) üks KTG aparaat kahe sünnitustoa kohta loote intranataalseks jälgimiseks;
2) PH-meeter või laktomeeter ja komplekt lootevere võtmiseks;
3) sonograafi ööpäevaringne kasutamisvõimalus;
4) vaakumekstraktsiooniseade ja sünnitusabitangid;
5) perfuusor;
6) vastsündinu elustamislaud koos vahenditega intubeerimiseks ja käsitsi ventileerimiseks;
7) aspiraator igas sünnitustoas;
8) pulssoksümeeter;
9) fototeraapialamp;
10) kuvöös;
11) üks naerugaas-analgeesia aparaat kahe sünnitustoa kohta;
12) sünnitusvoodi (-laud) igas sünnitustoas;
13) loote südametegevuse detektor;
14) günekoloogia operatsiooniinstrumentaarium;
15) operatiivse laparoskoopia instrumentaarium;
16) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
17) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
18) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatis.
(3) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama günekoloogid, ämmaemandad, üldõed ja operatsiooniõed.
(4) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid:
1) patsientide vastuvõtutuba;
2) üks sünnitustuba 250–300 sünnituse kohta aastas pindalaga vähemalt 19 m² või pindalaga vähemalt 28 m², kui sünnitustuba kasutatakse ka sünnitusjärgse palatina;
3) ühe- kuni kuuekohalised vastsündinute palatid pindalaga vähemalt 4 m² voodikoha kohta;
4) operatsioonituba pindalaga vähemalt 30 m 2;
5) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m² voodi kohta.
(5) Hiiumaa haiglas peab sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus, välja arvatud operatiivse laparoskoopia instrumentaarium.
(1) Üldhaiglas võib osutada kõiki anestesioloogia tervishoiuteenuseid ning esimese, teise ja kolmanda astme intensiivravi. RTL 2008 29 432 12947113 2008-04-14+03:00
(2) Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab anestesioloogi töökohal üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) töökorras narkoosiaparaat haige kohese ventileerimise võimalusega ja lisaks ambukott või hingamislõõts;
2) monitorid, mis võimaldavad jälgida EKG-d, vererõhku, hapniku saturatsiooni, hingamissagedust ning väljahingatava õhu süsihappegaasi, hapniku ja inhalatsioonanesteetikumide kontsentratsioone narkoosiaparaadi hingamiskontuuris;
3) aspiraator, mis kindlustab 10 sekundiga negatiivse rõhuga 500 mmHg vaakumi;
4) defibrillaator (kättesaadav ja kasutatav ühe minuti jooksul);
5) meditsiinigaasisüsteem vähemalt kahe 10-liitrise (200 ATA) hapnikuballooniga;
6) vahendid ülekantavate infusioonilahuste soojendamiseks;
7) liigutatav monitor EKG, vererõhu ja hapniku saturatsiooni jälgimiseks anesteesiajärgsel haige paigutamisel palatisse;
8) hapniku manustamise võimalus anesteesiajärgsel haige paigutamisel palatisse.
(3) Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama anestesioloogid ja anesteesia-intensiivraviõed.
(4) Esimese astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) infusioon- ja transfusioonravi süsteemid;
2) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid püsiaspiratsiooniks;
3) hapnikravivahendid;
4) monitorid, mis võimaldavad jälgida EKG-d, vererõhku, hapniku saturatsiooni ja hingamissagedust;
5) kardiopulmonaalse reanimatsiooni vahendite komplekt;
6) defibrillaator;
7) vastsündinute intensiivravipalatis kuvöösid vähemalt 60% voodikoha kohta;
8) funktsionaalsed intensiivravivoodid.
(5) Esimese astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas ööpäevaringselt töötama üks anesteesia-intensiivravi õde kuni kuue haige kohta.
(6) Teise astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) infusioon- ja transfusioonravi süsteemid;
2) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid püsiaspiratsiooniks;
3) hapnikravivahendid;
4) monitorid, mis võimaldavad jälgida EKG-d, vererõhku, hapniku saturatsiooni ja hingamissagedust kõigil haigetel;
5) otsese arteriaalse vererõhu monitor vähemalt ühele haigele;
6) kardiopulmonaalse reanimatsiooni vahendite komplekt;
7) defibrillaator;
8) vastsündinute intensiivravipalatis kuvöösid vähemalt 60% voodikoha kohta;
9) hingamisaparaadid vähemalt 50% voodikoha kohta;
10) funktsionaalsed intensiivravivoodid.
(7) Teise astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas ööpäevaringselt töötama üks anesteesia-intensiivravi õde kuni kolme haige kohta.
(7¹) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas olema lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud nõuetele järgmine aparatuur ja sisustus:
1) ägeda neerupuudulikkuse asendusraviks: hemodialüüsi, hemofiltratsiooni ja peritoneaaldialüüsi aparatuur;
2) hingamisaparaat iga III astme intensiivravi voodikoha kohta;
3) monitorid hemodünaamika invasiivseks jälgimiseks. RTL 2008 29 432 12947113 2008-04-14+03:00
(7²) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas käesoleva määruse § 2 lõikes 7 nõutud kahest ööpäevaringselt töötavast arstist üks olema anestesioloog või intensiivravi täiendusõppe läbinud arst kuni kümne haige kohta. Ööpäevaringselt peab töötama üks anesteesia-intensiivravi õde kuni kahe haige kohta. RTL 2008 29 432 12947113 2008-04-14+03:00
(8) Intensiivravi osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
1) esimese astme intensiivravi palatid, ühekohaline palat pindalaga vähemalt 12 m², mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 9 m² voodikoha kohta;
2) teise astme intensiivravi palatid, ühekohaline palat pindalaga vähemalt 24 m², mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 13 m² voodikoha kohta;
3) ruum hingamisaparaatide hoidmiseks;
4) hingamisaparaatide puhastamisruum, kui aparaatide puhastamine ei ole korraldatud haiglas tsentraalselt;
5) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m² voodikoha kohta, kahe voodikohaga iga operatsioonitoa kohta ja varustusega, mis vastab teise astme intensiivravi nõuetele.
(1) Üldhaiglas osutatakse laborimeditsiini tervishoiuteenuseid piiratud mahus. Tulenevalt haigla teeninduspiirkonna vajadusest võib teha mikrobioloogilisi uuringuid. Eriuuringuid võib tellida teistelt laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutajatelt lepingu alusel.
(2) Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine üldhaiglas peab vastama Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kehtestatud nõuetele.
(3) Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama bioanalüütikud (laborandid) ja teised töötajad ning vajadusel laboriarst. Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne laborimeditsiini tervishoiuteenuste kättesaadavus.
(4) Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
1) analüüside materjalide võtmise ruumid;
2) uuringute tegemise ruumid.
(1) Üldhaiglas osutatakse konventsionaalradioloogia ja ultraheliuuringuid ning piiratud mahus menetlusradioloogia tervishoiuteenuseid.
(2) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema ülesvõtteid ja läbivalgustust teha võimaldav järgmine aparatuur:
1) sonograafia aparatuur;
2) röntgeniaparatuur.
(3) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama radioloogid ja radioloogiaõed või radioloogiatehnikud. Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne radioloogia tervishoiuteenuste kättesaadavus.
(4) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
1) aparatuuri tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele vastavad uuringute tegemise ruumid;
2) kontroll- ja jälgimisruum.
(1) Üldhaiglas võib osutada järgmisi patoloogia tervishoiuteenuseid:
1) lihtsamad histo- ning tsütopatoloogilised uuringud;
2) patoanatoomilised lahangud, välja arvatud kohtumeditsiinilist lahangut nõudvad juhud;
3) mikropreparaatide hoidmine.
(2) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) laboriseadmed ja aparatuur, mis peavad vastama Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kehtestatud nõuetele;
2) lahangulaud ja lahangu abivahendid.
(3) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas töötama patoloog ja kaks bioanalüütikut (laboranti).
(4) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
1) histoloogiliste ja tsütoloogiliste uuringute tegemise ruumid;
2) lahanguruum;
3) lahanguruumi eesruum riietus- ja pesemisvõimalustega;
4) koolnute hoidmiseks külmkambrid ja/või -kapid;
5) vastuvõturuum.
(1) Üldhaiglas osutatakse järgmisi vere käitlemise teenuseid:
1) veretoodete tellimine, säilitamine, haiglasisene väljastamine ja varude uuendamine;
2) veretoodete kasutamine, transfusioonravi korraldamine;
3) immunohematoloogiliste uuringute tegemine: ABO-veregrupi määramine, Rh(D) kuuluvuse määramine, Rh-veregrupi (Rh-fenotüübi) määramine, K-antigeeni määramine, antikehade skriining, sobivusproov, otsene Coombsi test, identifitseeritud antikeha(de) tiitrimine;
4) vere erandkorras kogumine.
(2) Vere käitlemise teenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) külmkapid veretoodete varude hoidmiseks: vähemalt 1 kapp +2...+6 ºC ja vähemalt 1 kapp –18...–25 ºC, mis peavad olema varustatud alarmsüsteemiga ja automaatse temperatuuri registreerimisega;
2) termostaat (+37 ºC) või vesivann plasma sulatamiseks;
3) isotermilised konteinerid erütrotsüütide, plasma ja trombotsüütide veoks;
4) vahendid immunohematoloogiliste uuringute läbiviimiseks: külmkapp reagentide hoidmiseks temperatuuril +2...+8 ºC, lauatsentrifuug, geeltehnika tsentrifuug, termostaat (+37 ºC) analüüside inkubeerimiseks või rakupesutsentrifuug, kui geeltehnikat ei kasutata;
5) vahendid vere erandkorras kogumiseks: verekottide varu (450 ml vere kogumiseks), žgutt, doonorivere kaalud, rulltangid, hemoglobiini määramise komplekt ja reagendid immunohematoloogilisteks uuringuteks kui ei ole võimalust määrata haigla laboris, kiirtestid anti-HIV 1, 2, HBsAg ja süüfilise määramiseks, verenumbrid (ISBT 128 nõuetekohane kleepsribakood), katsutid doonori vereanalüüsi võtmiseks;
6) vereteenistuse infosüsteem.
(3) Vere käitlemise teenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema vereteenistuse kabinet.
Vereteenistuse kabinet võib olla üldhaigla labori koosseisus või eraldi struktuuriüksusena. Vereteenistuse kabinetis peavad töötama hematoloog või vereteenistuse alase täiendusõppe läbinud arst ja üldõde. Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne vere sobitamine ja vajadusel valmisolek vere erandkorras kogumiseks.
(4) Vere käitlemise teenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema ruum verekomponentide hoidmiseks ja vereteenistuse kabineti tööruum.
(1) Keskhaiglas peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
1) erakorraline meditsiin;
2) sisehaigused;
3) kardioloogia;
4) neuroloogia;
5) üldkirurgia;
6) uroloogia;
7) ortopeedia;
8) sünnitusabi ja günekoloogia;
9) anestesioloogia;
10) taastusravi;
11) infektsioonhaigused;
12) psühhiaatria;
13) pediaatria;
14) laborimeditsiin;
15) radioloogia;
16) patoloogia.
(2) Keskhaiglas võib osutada ambulatoorseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
1) otorinolarüngoloogia;
2) oftalmoloogia;
3) gastroenteroloogia;
4) reumatoloogia;
5) nefroloogia;
6) endokrinoloogia;
7) hematoloogia;
8) dermatoveneroloogia;
9) pulmonoloogia;
10) töötervishoid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 toodud erialadel osutatakse keskhaiglas statsionaarset teenust sisehaiguste eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud erialadel osutatakse keskhaiglas statsionaarset teenust üldkirurgia eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.
(5) Keskhaiglas ei pea osutama infektsioonhaiguste, psühhiaatria, pediaatria ja patoloogia tervishoiuteenust, kui seda teenust osutab samas piirkonnas teine kesk- või piirkondlik haigla. Juhul kui keskhaiglas ei osutata patoloogia teenust, peab haiglal olema leping patoloogia teenuste ostmiseks teiselt eriarstiabi osutajalt.
(6) Keskhaiglas peavad ööpäevaringselt töötama:
1) erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arst, sisemeditsiini eriala arst, pediaater, kirurgilise eriala arst, ortopeed, günekoloog, anestesioloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglas töötab ööpäevaringselt infektsioonhaiguste arst, kui sama piirkonda teenindavas piirkondlikus haiglas ei ole infektsioonhaiguste eriala arsti ööpäevaringset valvet;
2) õed palatiosakondades, ämmaemand, vähemalt kolm erakorralise meditsiini õde või üldõde erakorralise meditsiini osakonnas, akuutpsühhiaatria osakonnas või selleks eraldatud palatiplokis üks õde kuni kuue haige kohta.
(7) Erialadel, kus eriarst ei tööta ööpäevaringselt haiglas, peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus. RTL 2008 29 432 12947113 2008-04-14+03:00
(8) Kui haiglas tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 5 ei osutata statsionaarseid teenuseid mõnel erialal, ei pea selle eriala arst töötama haiglas ööpäevaringselt.
(1) Keskhaiglas osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid.
(2) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus järgmise erisusega: erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema vähemalt kümme haigeraami- või voodikohta.
(3) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama erakorralise meditsiini arstid või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arstid ja erakorralise meditsiini õed või üldõed.
(4) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid järgmiste erisustega:
1) kaks arsti vastuvõtu- ja läbivaatusruumi pindalaga vähemalt 12 m²;
2) kaks protseduuriruumi pindalaga vähemalt 14 m²;
3) kaks isolaatorit, mis koosnevad ühekohalistest palatitest pindalaga vähemalt 10 m², tualettruumidest ja lüüsidest, kus kontaktivaba segistiga kraanikauss asub lüüsi uksele (väljapääsule) võimalikult lähedal. Vähemalt ühes isolaatoris peavad olema tingimused õhklevinakkusega patsiendi isoleerimiseks (negatiivne õhurõhk ümbritsevate ruumide ja koridori suhtes; hoone üldventilatsioonist sõltumatu ventilatsioon õhuvahetusega vähemalt 6 korda tunnis; väljajuhitava õhu filtratsioon läbi HEPA filtrite ja ruumiõhu dekontaminatsioon).
(1) Keskhaiglas osutatakse järgmisi neuroloogia tervishoiuteenuseid:
1) vaskulaarsete pea- ja seljaajuhaiguste, kergemate ajutraumade, kergemate neuroinfektsioonide, kui ei esine diferentsiaaldiagnostilisi probleeme ja ei ole vajalik intensiivravi, diagnoosimine ja ravi;
2) funktsionaaldiagnostika (ENMG, EEG).
(2) Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) reflekshaamer;
2) oftalmoskoop;
3) aparatuur EEG ja ENMG tegemiseks;
4) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites;
5) kompuutertomograaf.
(3) Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama neuroloogid ja üldõed.
(4) Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.
(1) Keskhaiglas võib osutada kõiki psühhiaatria tervishoiuteenuseid, välja arvatud plaanilised statsionaarsed lastepsühhiaatria teenused.
(2) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) vahendid ohjeldusmeetmete rakendamiseks;
2) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites.
(3) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaigla akuutpsühhiaatria osakonnas või eraldatud palatiplokis olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) glükomeeter;
2) haige jälgimise monitorid, mis võimaldavad registreerida südame löögisagedust, rütmi, hapniku saturatsiooni, vererõhku ja temperatuuri;
3) vahendid injektsioonideks ja infusioonideks;
4) vahendid maoloputuseks mürgistuste korral;
5) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid;
6) vahendid hapnikraviks: hapnikumaskid ja ninasondid hapnikuniisutitega, ambukotid reservuaariga;
7) funktsionaalsed voodid.
(4) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatriaõed või üldõed.
(5) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema järgmised ruumid:
1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m²;
2) ühe- kuni neljakohalised palatid, mis peavad vastama käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2–5 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega: ühekohaline palat võib olla psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks pindalaga vähemalt 8 m²;
3) akuutpsühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks patsientide jälgimisruum kuni kolme voodikohaga pindalaga vähemalt 9 m 2 voodikoha kohta;
4) arsti vastuvõtu- ja läbivaatusruum pindalaga vähemalt 9 m²;
5) rühmatöö ruumid pindalaga vähemalt 2,5 m² haige voodikoha kohta;
6) eraldi palatiplokid lastele, mille juurde kuuluvad klassiruum ja ruumid tegeluseks.
(6) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema võimalused haige turvaliseks eraldamiseks ja pidevaks jälgimiseks, haigel vabas õhus viibimiseks ning turvasignalisatsioon.
(1) Keskhaiglas võib osutada kõiki infektsioonhaiguste tervishoiuteenuseid.
(2) Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.
(3) Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama infektsioonhaiguste arstid ja üldõed.
(4) Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema järgmised ruumid:
1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m²;
2) ühe- ja kahekohalised palatid, mis peavad vastama käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2–5 kehtestatud nõuetele;
3) isolaatorid, mis peavad vastama käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 6 ja õhklevinakkuse isolatsiooni korral käesoleva määruse § 14 lõike 4 punktis 3 kehtestatud nõuetele;
(5) Tahtest olenematu raviteenuse osutamine peab vastama «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse» § 5 lõikes 8 kehtestatud nõuetele, ja lisaks välistama patsiendi omavolilise lahkumise palatist (aknakaitsed, valvatav väljapääs, signalisatsioonisüsteem), sealhulgas tuberkuloosihaige tahtevastase ravi korral valvatav jalutusaedik.
(1) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud nõuetele, välja arvatud lõigetes 1–3, 5 ja 6 kehtestatud nõuded.
(2) Keskhaiglas osutatakse kõiki üldkirurgia tervishoiuteenuseid, välja arvatud pahaloomuliste kasvajate plaaniline kirurgiline ravi ja endokriinkirurgia tervishoiuteenused. Keskhaiglas võib teostada pahaloomuliste kasvajate plaanilisi operatsioone piirkondliku haigla onkoloogilise konsiiliumi (koosneb neljast eriarstist) otsusega keskhaiglasse suunatud haigetele.
(3) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama üldkirurgid, üldõed ja operatsiooniõed.
(1) Keskhaigla osutab kõiki uroloogia tervishoiuteenuseid, välja arvatud plaanilised ftisiouroloogia tervishoiuteenused.
(2) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) pehmed ja ühekordsed kusepõiekateetrid;
2) prostata biopsia püstol koos biopsianõeltega;
3) epitsüstostoomi komplektid;
4) ureetra bužeerimise komplekt;
5) urodrenaažide rajamise ja vahetuse komplektid;
6) uroloogilised endoskoobid: uretrotsüstoskoop, resektoskoop, uretrotoom, ureeteroskoop;
7) mehhaaniline ja pneumaatiline litotriptorsüsteem;
8) laparoskoopia aparatuur ja instrumentaarium;
9) operatsioonitoa sisustus: anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed – narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
10) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
11) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites.
(3) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama uroloogid, üldõed ja operatsiooniõed.
(4) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.
(1) Keskhaiglas osutatakse kõiki ortopeedia tervishoiuteenuseid, välja arvatud luukasvajate konservatiivne ja operatiivne ravi, vaagnaluude murdude avatud operatiivne paigaldamine ja sisemine fiksatsioon, keeruliste või tüsistunud lülisamba deformatsioonide ja murdude operatiivne ravi, massiivset luuplastikat nõudvad primaarsed endoproteesimised, tüsistunud ja keerulised revisioon-endoproteesimised.
(2) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) nurgamõõtja;
2) mõõdulint;
3) negatoskoop;
4) üldkirurgia instrumentaarium;
5) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
6) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: ortopeediline operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
7) arkoskoop;
8) instrumendid luukoe töötlemiseks;
9) alloartroplastika instrumendid;
10) instrumentide komplektid luumurdude kirurgiliseks raviks;
11) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites;
12) artroskoop.
(3) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama ortopeedid, üldõed ja operatsiooniõed.
(4) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid ja operatsioonituba. Operatsioonituba ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema pindalaga vähemalt 36 m².
§ 24. Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine
(1) Keskhaiglas osutatakse järgmisi sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuseid:
1) sünnitusabi tervishoiuteenused;
2) günekoloogia tervishoiuteenused ning kirurgiline ravi, välja arvatud plaanilised pahaloomuliste kasvajate radikaalsed lõikused. Keskhaiglas võib teostada pahaloomuliste kasvajate plaanilisi lõikusi piirkondliku haigla onkoloogilise konsiiliumi (koosneb neljast eriarstist) poolt keskhaiglasse suunatud haigetele.
(2) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema käesoleva määruse § 7 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus järgmiste erisustega:
1) sünnitusabi tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema lisaks vastsündinute jälgimise monitor;
2) günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema lisaks operatiivse hüsteroskoopia instrumentaarium.
(3) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama günekoloogid, ämmaemandad, üldõed ja operatsiooniõed.
(4) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 7 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.
(1) Keskhaiglas osutatakse kõiki anestesioloogia tervishoiuteenuseid ning esimese, teise ja kolmanda astme intensiivravi.
(2) Anestesioloogia, esimese ja teise astme intensiivravi tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud nõuetele.
(3) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab keskhaiglas olema lisaks käesoleva määruse § 8 lõikes 6 kehtestatud nõuetele järgmine aparatuur ja sisustus:
1) ägeda neerupuudulikkuse asendusraviks: hemodialüüsi, hemofiltratsiooni ja peritoneaaldialüüsi aparatuur;
2) hingamisaparaadid kõikidele voodikohtadele;
3) monitorid hemodünaamika invasiivseks jälgimiseks.
(4) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab keskhaiglas ööpäevaringselt töötama anestesioloog või intensiivravi täiendusõppe läbinud arst kuni kümne haige kohta ja anesteesia-intensiivravi õde kuni kahe haige kohta.
(1) Keskhaiglas osutatakse keskmiste ja raskete tsentraalsete ning perifeersete pareesidega ja muu neuroloogilise defitsiidiga haigetele, südamelihase infarktiga haigetele, veresoonte rekonstruktiivsete operatsioonide, liigesproteesimise ja trauma järgsetele haigetele ning arenguhäiretega, motoorse defitsiidiga või funktsionaalsete häiretega lastele järgmisi taastusravi tervishoiuteenuseid:
1) füsioteraapia, sealhulgas liikumisravi, massaaž ja füüsikaline ravi (sooja- ja külmaravi, vesiravi, aparaatne ravi, mudaravi);
2) kõneravi;
3) psühhoteraapia;
4) tegevusteraapia.
(2) Taastusravi tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) EKG aparaat;
2) liigeste liikuvuse määramise vahendid;
3) aparaatse füsioteraapia läbiviimiseks vajalik aparatuur;
4) vesiraviseadmed;
5) ravivõimlemise ja liikumisravi vahendid;
6) EMG aparaat või müotonomeeter;
7) kõneraviks ja tegevusteraapiaks vajalikud vahendid.
(3) Taastusravi tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama taastusraviarstid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoogid, logopeedid ja taastusraviõed või üldõed.
(4) Taastusravi tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema järgmised ruumid:
1) ühekohaline aparaatse füsioteraapia ruum pindalaga vähemalt 10 m² või mitmekohaline aparaatse füsioteraapia ruum pindalaga vähemalt 6 m² voodikoha kohta;
2) ühekohaline vesiravi ruum pindalaga 10 m² või mitmekohaline vesiravi ruum pindalaga vähemalt 8 m² ravikoha kohta;
3) ühekohaline massaaži ruum pindalaga vähemalt 10 m² või mitmekohaline massaaži ruum pindalaga vähemalt 8 m² ravikoha kohta;
4) logopeedi kabinet;
5) ruum ortooside sobitamiseks;
6) tegevusteraapia ruum;
7) liikumisraviruum pindalaga vähemalt 20 m².
(1) Keskhaiglas osutatakse konventsionaalradioloogia ja ultraheliuuringuid ning piiratud mahus menetlusradioloogia tervishoiuteenuseid.
(2) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud nõuetele ning lisaks peavad olema kompuutertomograaf ja angiograaf või leping angiograafia teenuse osutamiseks teise eriarstiabi osutajaga.
1) Vere käitlemine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 12 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega:
1) vereteenistuse kabinetis peavad töötama hematoloogid või vereteenistuse alase täiendusõppe läbinud arstid ning üldõed;
2) keskhaiglas peab olema ruum veretoodete hoidmiseks, vereteenistuse kabineti tööruum ja juhul, kui immunohematoloogilisi analüüse tehakse vereteenistuse kabineti baasil, siis laboriruum.
Rakkude, kudede ja elundite hankimine keskhaiglas peab vastama rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskirjas sätestatud nõuetele.
(1) Piirkondlik haigla peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel.
(2) Piirkondlik haigla ei pea osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid erialadel, mille teenuseid samas piirkonnas osutab teine piirkondlik haigla või keskhaigla piirkondliku haigla nõuetele vastavalt.
(3) Piirkondlikus haiglas peavad ööpäevaringselt töötama:
1) vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti, sisearst, kardioloog, neuroloog, pediaater, psühhiaater, pulmonoloog, kirurgilise eriala arst, ortopeed, otorinolarüngoloog, günekoloog, anestesioloog, radioloog ja infektsioonhaiguste arst. Piirkondlikus haiglas ei pea töötama ööpäevaringselt infektsioonhaiguste arst, kui sama piirkonda teenindavas keskhaiglas on infektsioonhaiguste eriala arsti ööpäevaringne valve.Kui haiglas tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei osutata statsionaarseid teenuseid mõnel erialal, ei pea selle eriala arst töötama ööpäevaringselt;
2) õed palatiosakondades, erakorralise meditsiini osakonnas vähemalt kuus erakorralise meditsiini õde või üldõed, kellest vähemalt 75% on erakorralise meditsiini õed või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud õed, akuutpsühhiaatria osakonnas või palatiplokis üks õde kuni kuue haige kohta, radioloogiaõde või -tehnik.
(3¹) Piirkondlikus haiglas, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid ainult lastele, peavad ööpäevaringselt töötama vähemalt üks erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendõppe läbinud arst, lastekirurg, pediaater ja anestesioloog. RTL 2008 29 432 12947113 2008-04-14+03:00
(4) Erialadel, kus eriarst ei tööta ööpäevaringselt haiglas, peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus.
(1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid.
(2) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus järgmise erisusega: erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema vähemalt viisteist haigeraami- või voodikohta.
(3) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama erakorralise meditsiini arstid ja erakorralise meditsiini õed või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud üldõed.
(4) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 14 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid järgmise erisusega: peab olema kolm isolaatorit, mis koosnevad ühekohalistest palatitest pindalaga vähemalt 10 m², tualettruumidest ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüsidest.
(1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki hematoloogia tervishoiuteenuseid.
(2) Hematoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
1) tsentraalveenikateetrid;
2) infusioonipumbad;
3) pulssoksümeetrid;
4) lumbaalpunktsiooni-, luuüdiaspiratsiooni- ja biopsianõelad;
5) külmkapid ravimite ja verekomponentide ning nende jääkide hoidmiseks;
6) termostaat või vesivann plasma sulatamiseks;
7) tõmbekapid, kui ei toimu tsütostaatiliste ravimite tsentraliseeritud ettevalmistust apteegis;
8) trombotsüütide agitaatorid/loksutid;
9) bakteritsiidsed lambid.
(3) Hematoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama hematoloogid, üldõed või onkoloogiaõed. Luuüdi transplantatsiooni võivad teha sellekohase täiendusõppe läbinud hematoloogid ja õed.
(4) Hematoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema järgmised ruumid:
1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m²;
2) operatsioonituba pindalaga vähemalt 36 m²;
3) ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m² ühele voodikohale;
4) vähemalt neli ühekohalist laminaarõhu süsteemi või HEPA-filtratsiooniga palatit pindalaga vähemalt 11 m² koos tualettruumiga;
5) ühe- kuni kolmekohalised palatid vastavalt käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2–5 kehtestatud nõuetele.