(1) Metsamaterjali ja hakkpuidu mõõtmise ja nende mahu määramise meetodid ning mõõtmistäpsusele ja mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=12752944 määrusega.
(2) Metsamaterjali ja hakkpuiduga sooritatavate tehingute tegemisel mõõdetakse metsamaterjali ja hakkpuitu ning määratakse nende mahtu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud mõõtmismeetodite kohaselt, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises.
(1) Kehtetu
(2) Keskkonnaametil on õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Lisaks käesoleva seaduse § 25 lõike 9 punktides 1–5 ja 7–9 sätestatule nõutakse ettekirjutuses resolutsioonina kahjustust põhjustava tegevuse lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohuallika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutus tehakse kohustatud subjektile teatavaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Keskkonnaamet sunnivahendit. Kui Keskkonnaamet rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 640 eurot.
(4) Uuendusraie langid tuleb raidmetest puhastada.
(4¹) Langi raidmetest puhastamise viisi ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=126022014016 metsa majandamise eeskirjaga.
(5) Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=112052026020&id=13299966 kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga sätestatud juhtudel.
(6) Metsa majandamisega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=13299966 metsa majandamise eeskirjaga.
(7) Toores koorimata okaspuit tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada tähtajaks, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=13299966 metsa majandamise eeskirjaga.
(8) Metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitab maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=12795920 määrusega.
(9) Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase rekreatiivse kasutamise tõttu on Keskkonnaametil õigus kahjustatud või ohustatud ala kasutamist või üksikuid kasutamisviise metsakaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Teate piirangu või keelu kehtestamise kohta koos põhjuste nimetamisega avaldab Keskkonnaamet kohalikus või maakonna ajalehes ja võimaluse korral ka muudes kohalikes massiteabevahendites ning paneb välja Keskkonnaametis.
(10) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini.
(11) Metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra ning vaigutamise ja mahlalaskmise piirangud kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=13299966 metsa majandamise eeskirjaga.
(1) Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja) esitab Keskkonnaametile metsateatise:
1) kavandatava raie kohta, välja arvatud valgustusraie ja käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud raie, kui seda kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks;
2) metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta.
(1¹) Keskkonnaametile võib metsateatise esitada lennundusseaduse § 35² lõike 6 alusel lennuvälja käitaja ja § 46⁴⁰ lõike 7 alusel lennuvälja valdaja.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets oluliselt kahjustatuks, kui kahjustuse tõttu on:
1) metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis olevas puistus metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv väiksem kui metsa uuenenuks lugemiseks nõutav minimaalne puude arv;
2) alates latimetsa arenguklassist elujõuliste puude esimese rinde rinnaspindala väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet.
(3) Kui metsateatise esitab omaniku esindaja muul viisil kui volitust üheselt tuvastada võimaldava elektroonilise kanali kaudu, lisatakse metsateatisele esindaja esindamisõigust tõendav dokument.
(4) Metsateatist võib esitada paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.
(5) Kehtetu
(5¹) Metsateatise läbivaatamise eest tasub metsateatise esitaja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja korras.
(6) Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, registreerimise ja menetlemise korra ning tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=115082017009 määrusega.
(7) Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.
(8) Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.
(8¹) Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris. Kui metsateatis on esitatud paberil või e-kirjaga, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte.
(8²) Kui seadusega on ette nähtud raadamise eest maksta raadamisõiguse tasu, registreeritakse metsateatis metsaregistris pärast tasu maksmist. Kui raadamist kavandatakse käesoleva paragrahvi lõikes 14¹ sätestatud eesmärgil, makstakse raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.
(9) Kehtetu
(10) Kehtetu
(11) Kehtetu
(12) Kehtetu
(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.
(13¹) Kehtetu
(13²) Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.
(13³) Kui riigilõiv on tasumata pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris, muutub metsateatis kehtetuks.
(14) Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Nimetatud mahupiirangu nõuet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 14¹ sätestatud juhul.
(14¹) Metsateatist esitamata võib kinnisasja omanik või valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1¹ sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal või ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 1¹ sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal, kui Keskkonnaamet on enne osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.
(15) Metsakahjustust käsitleva metsateatise või muul viisil metsakahjustuse kohta informatsiooni saamise korral hindab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiisi vajalikkust. Ekspertiisi tulemustest teavitatakse metsaomanikku 30 tööpäeva jooksul metsateatise või informatsiooni saamisest arvates.
(1) Metsaomanik on kohustatud:
1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;
2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest;
3) metsa kõrvalsaaduste varumise korral rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente ja ravimtaimede saagikust;
4)
5) uuendusraie korral panema raiekohas nähtavale kohale kogu raietööde tegemise ajaks teabe raietööde tegija kohta.
(1¹) Maareformi seaduse alusel Eesti Vabariigi kasuks koormatud kinnisasjal kasvava metsa majandamiseks tellib metsaomanik metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuded ei laiene metsale, mida kasutatakse riigikaitse otstarbel.
(3) Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
§ 43. Riigimetsa majandamise ja majandamise finantseerimise korraldamine
(1) Riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt on antud. Riigimetsa majandab riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (edaspidi riigimetsa majandaja).
(1¹) Riigimetsa valitseja koostab tema valitseda olevate metsade jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta metsamajandamiskava.
(2) Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaitseministeeriumi valitsetava riigimetsa majandamine toimub valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusega sõlmitud kokkuleppe alusel.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=13299966 võib valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtestada harjutusväljal ja lasketiirus metsa majandamisele metsa majandamise eeskirjas erandeid.
(3¹) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=126022014016 võib valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku alusel kehtestada metsa majandamise eeskirjaga erisusi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva metsa majandamiseks teaduseesmärkidel.
(4) Kehtetu
(5) Riigimetsa majandaja tagab tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.
(6) Kehtetu
(7) Riigimetsa majandajal on kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi.
(8) Kehtetu
(9) Asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud.
(1) Riigimetsa kasutusõigus kuulub riigimetsa majandajale.
(2) Kehtetu
(3) Riigimetsa majandaja kasutab riigimetsa ise või annab selle kasutada tasuta või tasu eest.
(4) Raieõigust kasutab riigimetsa majandaja ise või võõrandab selle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=106122024006;112112025007;120102026006 määrab iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigimetsa majandaja kooskõlastab kavandatava optimaalse uuendusraie pindala Keskkonnaagentuuriga.
§ 46. Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas
(1) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas toimub müügi korras järgmiselt:
1) avalikul enampakkumisel;
2) eelläbirääkimistega pakkumisel;
3) kokkuleppehinnaga.
(2) Raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026020&id=13353666 . Korraga sätestatakse:
1) raieõiguse ja metsamaterjali alghinna määramise metoodika;
2) raieõiguse ja metsamaterjali müümise protseduur;
3) müügi järelevalve.
(3) Raieõiguse ja metsamaterjali müügihind avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel ei tohi olla madalam käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt määratud metoodika järgi arvutatud alghinnast.
(4) Kokkuleppehinda võib rakendada hooldusraie, trassiraie, kujundusraie ja raadamise õiguse võõrandamisel, kuni 50 tihumeetri suuruste metsamaterjali koguste, küttepuidu, kiiresti rikneva metsamaterjali, loodusõnnetuses kahjustada saanud metsa raieõiguse ning metsamaterjali proovipartiide müügi ja üle üheaastase kestusega müügilepingute korral.
(5) Raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja metsamaterjali harilikust väärtusest.
(1) Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Kliimaministeeriumi valitsemisalas käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.
(2) RMK põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026020&id=13141476 .
(3) RMK juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus.
(4) RMK korraldatakse ümber ja tema tegevus lõpetatakse seadusega.
(5) RMK registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Nimetatud registris võib registreerida ka RMK piirkondlikke struktuuriüksusi, kui see on sätestatud RMK põhimääruses.
§ 48. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhiülesanne, tegevusalad ja majandustegevusest saadava tulu kasutamine
(1) RMK põhiülesanne on käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud riigimetsa majandamine.
(2) RMK tegevusalad on:
1) riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine;
2) kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük;
3) metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük;
4) riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine;
5) loodusväärtuste kaitse;
6) kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja looduskaitseseaduse § 20 alusel omandamine.
(3) RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele.
(4) Kehtetu
(5) RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantava summa kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Taotluse koos RMK nõukogu kinnitatud majandusaasta aruandega esitab valdkonna eest vastutavale ministrile valdkonna eest vastutav minister.
(1) RMK nõukogu on kõrgeim juhtimisorgan, kes planeerib RMK tegevust, korraldab RMK juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
(2) Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogu liikme volitused algavad tema nimetamise päeval.
(3) Nõukogu on üheksaliikmeline. Nõukogu koosseisu kuuluvad:
1) kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget;
2) kaks Kliimaministeeriumi esindajat;
3) üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;
4) üks Rahandusministeeriumi esindaja;
5) kolm asjatundjat valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud nõukogu liikmed nimetab Vabariigi Valitsus vastava ministri ettepanekul.
(4) Nõukogu liikme tagasiastumisel enne volituste lõppemist nimetatakse tema asemele uus liige.
(5) Riigikogu nimetab nõukogu liikmed otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Riigikogu ja valdkondade eest vastutavad ministrid võivad enda nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda.
(6) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, ja esimehe asetäitja, kes täidab esimehe kohustusi esimehe äraolekul.
(7) RMK nõukogu pädevusse kuulub:
1) arengukava ja tegevussuundade heakskiitmine ning nende järgimise kontrollimine;
2) juhatuse liikmete arvu määramine, nende valimine ning nendega lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise otsustamine, juhatuse töökorra kinnitamine ja juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamise otsustamine;
3) juhatuse esimehe määramine;
4) juhatuse liikmete tasu määramine;
5) aastaeelarve kinnitamine;
6) majandusaasta aruande kinnitamine ja valdkonna eest vastutavale ministrile esitamine koos riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepanekuga;
7) audiitori valimine, auditeerimistulemuste läbivaatamine ja valdkonna eest vastutavale ministrile esitamine;
8) auditikomitee moodustamine ja selle reglemendi kinnitamine, et tagada nõukogu nõustamine raamatupidamise korraldamise, välis- ja siseauditeerimise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise asjus;
9) siseauditi struktuuriüksuse põhimääruse, aastatööplaani, eelarve, koosseisu, siseauditi protseduuri ja siseauditi struktuuriüksuse juhataja ametijuhendi kinnitamine ning siseauditi struktuuriüksuse juhatajaga töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks nõusoleku andmine;
10) töötajate palgaastmestiku kinnitamine;
11) Rahandusministeeriumilt tagastatava toetuse võtmise otsustamine;
12) vara kasutusse andmise ja võõrandamise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhul;
13) RMK poolt riigi esindajana eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise otsustamine ning RMK esindamine nendes.
(8) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolekute kokkukutsumise ja toimumise kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(9) Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra määrab Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026020&id=13353670 määrusega. Nõukogu liikmetele tasu maksmisel arvestatakse nende osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu tegevuses.
(10) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide RMK dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, RMK tegevuse vastavust seadustele, teistele õigusaktidele ja RMK põhimäärusele.
(11) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse ja põhimääruse nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega riigile tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ja eriarvamus on kantud protokolli. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
(1) RMK juhatus on RMK juhtimisorgan, kes esindab ja juhib RMK-d. Juhatus lähtub juhtimisel seadustest ja nõukogu korraldustest ning esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate RMK tegevusest ja majandusolukorrast.
(2) RMK juhatus on kuni viieliikmeline. Juhatuse volituste kestus on viis aastat.
(3) Juhatuse liikmete valimise kord, juhatuse liikmetele esitatavad nõuded ja juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(4) RMK-d võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad määratakse juhatuse liikmega sõlmitava lepinguga.
(5) Juhatus korraldab raamatupidamist.
(6) RMK töötajatega sõlmib töölepingud juhatuse esimees või tema volitatud isik.
(7) Juhatuse liige ei või nõukogu nõusolekuta olla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja RMK tegevusaladel;
2) RMK tegevusaladel tegutseva täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik;
3) RMK tegevusaladel tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige.
(8) Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatuga, võib nõukogu juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist RMK-le, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.
(9) Keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, kui nõukogu sai teada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kohustuse rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat kohustuse rikkumisest arvates. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.
(10) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju RMK-le, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
§ 51. Riigimetsa Majandamise Keskuse raamatupidamine
(1) RMK on iseseisev raamatupidamiskohustuslane ja lähtub oma raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest seda valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja RMK põhimäärusest.
(2) RMK on käibemaksukohustuslane.
§ 52. Riigimetsa Majandamise Keskuse aruandlus ja kontroll Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse üle
(1) Juhatus esitab audiitori kontrollitud majandusaasta aruande nõukogule kinnitamiseks hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu.
(2) RMK tegevust kontrollib Riigikontroll riigikontrolli seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
(1) RMK vara (edaspidi vara) on riigivara valitseja poolt RMK valdusesse antud ning RMK enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(2) RMK on Kliimaministeeriumi valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses olevat muud vara valitsema volitatud asutus.
(3) RMK valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras. Riigimetsa kasutusõiguse ja metsamaterjali valdamise, kasutamise ja käsutamise korral rakendatakse käesoleva seaduse §-des 45 ja 46 sätestatut.
(4) Kui RMK valduses olev vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ega tulu saamiseks ja selle säilitamine on majanduslikult ebaotstarbekas, võib RMK juhatus nimetatud vara tunnistada kõlbmatuks ja see kantakse RMK juhatuse otsuse alusel maha ning vajaduse korral hävitatakse.
(5) Riigile kuuluva ja RMK valduses oleva kinnisvara müügi kooskõlastab RMK riigivara valitsejaga.
(6) Vara kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine käesolevas seaduses nimetamata juhul toimub riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 54. Vara kasutamisest, kasutusse andmisest ja võõrandamisest saadava tulu kasutamine
(1) Vara kasutamisest, kasutusse andmisest ja võõrandamisest saadavat tulu kasutatakse riigimetsa majandamiseks.
(2) Kinnisasjade müügist saadavat tulu kasutatakse RMK-le kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil või looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatud riigi ülesande täitmiseks.
(1) Vara antakse tulu saamiseks teise isiku kasutusse, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik.
(2) Vara kasutusse andmine toimub:
1) vallas- ja kinnisasjade üürile- või rendileandmisena;
2) kinnisasjade piiratud asjaõigustega koormamisena.
(1) Vara kasutusse andmise otsustaja on:
1) vallas- ja kinnisasjade üürile- või rendileandmisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik;
2) kinnisasjade reaal- või isiklike servituutidega koormamisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik;
3) kinnisasjade hoonestusõigusega koormamisel kuni 50 aastaks RMK juhatus, hoonestusõigusega koormamisel rohkem kui 50 aastaks RMK nõukogu;
4) muude piiratud asjaõigustega koormamisel RMK juhatus.
(2) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik.
(1) Vara kasutusse andmise viisid on läbirääkimine, enampakkumine ja läbirääkimine koos enampakkumisega.
(2) Vara kasutusse andmise viisi määrab vara kasutusse andmise otsustaja, lähtudes majanduslikust otstarbekusest.
(3) Vara kasutusse andmiseks korraldatakse enampakkumine, kui eelnevalt on teada, et vara kasutamisest on huvitatud rohkem kui üks isik või kui enampakkumise korraldamine tõotab vara kasutusse andmisel läbirääkimistest või lisaks läbirääkimistele suuremat tulu.
(4) Vara kasutusse andmisest enampakkumise korras teatatakse vähemalt üks nädal enne pakkumise toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja RMK veebilehel. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumise teates tuleb ära märkida kasutusse antavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja kasutusse andmise põhitingimused.
(5) Vara kasutusse andmise täpne kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(6) Vara kasutusse andmise leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on kasutusse andmise otsustaja tunnistanud parimaks. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumise korral on kasutusse andmise otsustajal õigus jätta leping sõlmimata.
(7) Teade vara kasutusse andmise kohta avaldatakse RMK veebilehel.
§ 58. Vara kasutusse andmise tasu suurus, tähtajad ja muud kasutusse andmise tingimused
(1) Vara antakse kasutusse tasu eest. Tasu suurus ei tohi olla väiksem vara kasutusse andmisel saadava tasu harilikust väärtusest.
(2) Vara kasutusse andmise tähtajad ja muud vara kasutusse andmise tingimused määrab vara kasutusse andmise otsustaja, lähtudes vara liigist ja majanduslikust otstarbekusest.
(1) Vara võõrandatakse tulu saamiseks, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik ning vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse andmisest.
(2) Vara võõrandatakse raha eest.
(3) Kehtetu
(1) Vara võõrandamise otsustaja on:
1) vara korral, mille harilik väärtus on 32 000 või enam eurot, RMK nõukogu;
2) vara korral, mille harilik väärtus on kuni 32 000 eurot, RMK juhatus.
(2) Kehtetu
(1) Vara võõrandamise viis on enampakkumine.
(2) Vara võõrandamise otsustaja võib otsustada võõrandamise enampakkumiseta, kui vara võõrandamine sel viisil annab suuremat kasu.
(3) Enampakkumise korraldab vara võõrandamise otsustaja määratud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.
(4) Vara võõrandamisest enampakkumise korras teatatakse vähemalt kaks nädalat enne pakkumise toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja RMK veebilehel. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumise teates tuleb ära märkida võõrandatavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja vara võõrandamise alghind. Enampakkumisel ei tohi alghind olla väiksem võõrandatava vara harilikust väärtusest.
(5) Vara võõrandamise täpne kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(6) Vara võõrandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik.
(7) Vara võõrandamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega.
(8) Teade vara võõrandamise kohta avaldatakse RMK veebilehel.
(1) RMK omandab vara riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks või looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatud riigi ülesande täitmiseks RMK eelarves selleks määratud vahendite arvelt.
(2) RMK vara omandamine on:
1) vallas- ja kinnisasjade omandamine tasu eest või tasuta;
2) teistele isikutele kuuluvate vallas- ja kinnisasjade kasutus- või asjaõiguste omandamine;
3) teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade koormamine piiratud asjaõigustega;
4) nõudeõiguste omandamine.
(1) Vara omandamise otsustaja on:
1) vallas- ja kinnisasjade omandamisel RMK juhatus või tema volitatud isik;
2) teistele isikutele kuuluvate vallas- ja kinnisasjade kasutus- ja asjaõiguste omandamisel RMK juhatus või tema volitatud isik;
3) teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade koormamisel piiratud asjaõigustega RMK juhatus;
4) nõudeõiguse omandamisel RMK juhatus;
5) kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja looduskaitseseaduse § 20 alusel omandamisel valdkonna eest vastutav minister.
(2) Vara omandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik.
(1) RMK omandab vara riigihangete seaduses sätestatud korda järgides.
(2) Kehtetu
(3) Vara omandamiseks peab läbirääkimisi vara omandamise otsustaja või tema volitatud isik.
(4) Vara omandamise läbirääkimiste pidamise kord sätestatakse RMK põhimääruses.
(5) Teade vara omandamise kohta avaldatakse RMK veebilehel.
(6) Kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja omandab RMK looduskaitseseadusega ja selle alusel kehtestatud korda järgides.
(1) Korrakaitseorgani ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.
(2) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnaamet siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.
(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.
(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv.
§ 67. Keskkonnale tekitatud kahju ja selle hüvitamine
(1) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras.
(2) Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui:
1) raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või -liigist, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud;
2) ei peeta kinni uuendusraielangi pindala suurusest, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist, häilraiel raiutakse lubatust rohkem või suuremaid häile või veerraiel raiutakse lagedaks laiem metsaala kui puistu keskmine kõrgus;
3) hävitatakse või kahjustatakse puid, põõsaid, metsakultuuri või looduslikku uuendust nende mehhaanilise vigastamise või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise teel;
4) kahjustatakse pinnast;
5) põhjustatakse metsa põlemist, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral;
6) risustatakse metsa;
7) jäetakse koristamata raiekohad või metsamaterjali laoplatsid;
8) rikutakse metsast toore koorimata okaspuu väljaveo tähtaegu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju vastavalt käesoleva seaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju 3200 eurot iga hektari kohta, mis ületab raiuda lubatud ala.
(5) Kui metsakultuuri või looduslikku uuendust, mille kõrgus on alla 0,6 meetri, või puid või põõsaid on hävitatud või kahjustatud nende mehhaanilise vigastamise, kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise või põlengu põhjustamise teel, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral, kusjuures:
1) puudel või põõsastel on kahjustatud enam kui 30 protsenti (kuusel enam kui 10 protsenti) puu tüve ümbermõõdust nii, et koore vigastused on vähemalt puiduni, või on kahjustatud või kahjustuse tagajärjel hävinud üle poole puu või põõsa võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa, arvestatakse kahju vastavalt käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud määradele;
2) puudel või põõsastel on kahjustatud 10–30 protsenti (kuusel kuni 10 protsenti) puu tüve ümbermõõdust nii, et koore vigastused on vähemalt puiduni, või on kahjustatud 1/3–1/2 puu või põõsa võrast või juurestikust, arvestatakse kahju 25 protsendi ulatuses käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud määradest;
3) puudel või põõsastel on kahjustatud alla 10 protsendi puu tüve ümbermõõdust nii, et koore vigastused on vähemalt puiduni, või on kahjustatud 1/4–1/3 puu või põõsa võrast või juurestikust, arvestatakse kahju 10 protsendi ulatuses käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud määradest;
4) metsakultuuri või loodusliku uuendust, mille kõrgus on alla 0,6 meetri, on kahjustatud nii, et see on põhjustanud metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävimise, arvestatakse kahju 447 eurot ühe hektari kohta.
(6) Kui on kahjustatud pinnast, arvestatakse kahju:
1) lammi-, soostunud ja madalsoometsas ning lammipajustikus 0,60 eurot maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest;
2) loo- ja nõmmemetsas 0,50 eurot maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest;
3) palu-, laane-, salu- ja sürjametsas 0,35 eurot maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest;
4) kõdusoo-, rabastuvas, raba- ja siirdesoometsas 0,25 eurot maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest.
(7) Kui pinnast kahjustatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus, kuulub kahjuna arvestamisele kahjustus, mis ületab 25 protsenti raielangi pindalast.
(8) Kui on risustatud metsa:
1) sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil, arvestatakse kahju 6,40 eurot risustatud maa-ala ühe ruutmeetri kohta;
2) peatus- või laagrikoha koristamata jätmisega, arvestatakse kahju 0,60 eurot risustatud maa-ala ühe ruutmeetri kohta.
(9) Kui on jäetud koristamata raielangid või metsamaterjali laoplatsid, arvestatakse kahju 320 eurot raidmetest või metsamaterjali jääkidest koristamata maa-ala ühe hektari kohta või 1,60 eurot iga üksikpuu või -põõsa raiumise koha koristamata jätmise kohta, kuid mitte enam kui 320 eurot ühe hektari kohta, või 1,60 eurot iga toore koorimata okaspuidu tihumeetri kohta, mis on raielangilt või metsamaterjali laoplatsilt käesoleva seadusega määratud tähtajaks välja vedamata.
(10) Kui metsa kahjustamisel on kännud kõrvaldatud või kui tekitatud kahju pole üksikpuude või -põõsaste kaupa võimalik hinnata, arvestatakse kahju metsamajandamiskava metsa kirjeldustes sisalduvatest puistu keskmise puu takseerandmetest lähtudes, kusjuures kahjustatud puude arv arvutatakse eraldiste kaupa, jagades kahjustatud metsaosa üldtagavara keskmise puu mahuga.
(11) Metsa kahjustamisel kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis korrutatakse keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 5,0 ning kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal 3,0.
(12) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse.
§ 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine
(1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine
(1) Raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.