(1) Eesti riiklik akrediteerimisasutus on mittetulunduslikel alustel tegutsev riigi poolt asutatud juriidiline isik, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on vastavushindamisasutuste akrediteerimine.
(2) Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(3) Riik finantseerib Eesti riikliku akrediteerimisasutuse osalemist Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide tegevuses ja kui selles lepitakse eraldi kokku, siis ka akrediteerimisasutuse teisi tegevusi.
(1) Eesti akrediteerimisasutus:
1) haldab akrediteerimissüsteemi, akrediteerib ning hindab ja tõendab mõõtjate erialast pädevust;
2)
3) käsitleb erapooletult ja võrdse kohtlemise põhimõttel kõiki erialase pädevuse hindamise ja akrediteerimise taotlusi;
4) täidab määruses (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimisasutusele sätestatud nõudeid;
5) esindab Eestit rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös;
6) avaldab oma kodulehel akrediteeritud vastavushindamisasutuste nimed ja akrediteerimisulatuse ning teated akrediteeringute peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
7) nõustab valitsusasutusi akrediteerimisega seonduvates küsimustes.
(2) Kui käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud vastavushindamisasutuse hindamise tulemusel on vastavushindamisasutus kohustatud rakendama parandusmeetmeid, esitab akrediteerimisasutus pärast meetmete rakendamist hindamise kokkuvõtlikud tulemused tegevusloa andnud käesoleva seaduse § 30 lõikes 1¹ nimetatud asutusele. Samuti teavitab akrediteerimisasutus viivitamata tegevusloa andnud asutust akrediteeringu kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest ning vastavushindamisasutuse tegevuse kohta esitatud kaebustest ja nende lahendamiseks rakendatud abinõudest.
§ 38¹. Tasu akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest
(1) Akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest võtab Eesti akrediteerimisasutus tasu.
(2) Tasu võetakse järgmiste toimingute eest:
1) taotluse läbivaatamine;
2) akrediteerimine, sealhulgas järelevalve akrediteeritud asutuse üle ja mõõtja erialase pädevuse hindamine;
3) akrediteeringu ja mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivana hoidmine.
(3) Tasu makstakse Eesti akrediteerimisasutuse esitatud arve alusel arvel märgitud viisil ja tähtpäevaks.
(4) Kui akrediteeritud asutus ei ole arvet tasunud tähtajaks, peatab Eesti akrediteerimisasutus tema akrediteeringu kehtivuse kuni arve tasumiseni. Kui arvet ei ole tasutud kuue kuu jooksul arvel märgitud tähtpäevast arvates, tunnistab Eesti akrediteerimisasutus akrediteeringu kehtetuks. Tasumata arve korral on Eesti akrediteerimisasutusel õigus akrediteerimisest keelduda. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka erialaselt pädevaks tunnistatud mõõtja suhtes.
(1) Taotleja maksab taotluse läbivaatamise eest tasu järgmiselt:
1) akrediteerimise taotluse läbivaatamise eest 300 eurot;
2) akrediteerimisulatuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest 200 eurot;
2¹) akrediteerimisulatuse muutmise taotluse läbivaatamise eest 100 eurot, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul;
3) mõõtja erialase pädevuse hindamise taotluse läbivaatamise eest 175 eurot.
(2) Kehtetu
(3) Tasu ei tagastata taotlejale taotluse tagasi võtmisel või taotluse rahuldamata jätmisel Eesti akrediteerimisasutusest sõltumatul põhjusel.
(1) Taotleja maksab akrediteerimise eest tasu. Tasu suurus sõltub hindamisele kulunud ajast, hindamise keerukusest, akrediteerimisasutuse määratud akrediteerija (edaspidi akrediteerija) tunnitasu ja valdkondliku hindaja (edaspidi erialaassessor) tasu suurusest ning hindamisega kaasnenud otsestest kuludest.
(2) Erialaassessori töötasu suurus sõltub temaga saavutatud tasu kokkuleppest. Eesti akrediteerimisasutus tutvustab akrediteerimist taotlevale või akrediteeritud asutusele eelnevalt akrediteerimise eeldatavat maksumust ja võimaldab esitada seisukoha kaasatava erialaassessori tasu kohta.
(3) Akrediteerija tunnitasu suurus on kuni 20-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu alammäär. Eesti akrediteerimisasutus kehtestab igal aastal akrediteerija tunnitasu konkreetse määra.
(4) Akrediteerimise otsesed kulud on lähetuskulud, tõlkekulud, kui hindamine ei toimu eesti keeles, ja muud akrediteerimisega seonduvad kulud. Otseste kulude katteks võib nõuda ettemaksu tasumist.
(5) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka mõõtja erialase pädevuse hindamise suhtes.
§ 38⁴. Aastatasu akrediteeringu ja tunnistuse kehtivana hoidmise eest
(1) Akrediteeritud asutus ja erialaselt pädev mõõtja maksavad akrediteeringu ja mõõtja tunnistuse kehtivana hoidmise eest aastatasu.
(2) Aastatasu suurus sõltub Eesti akrediteerimisasutuse jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikest kuludest, mis jaotatakse akrediteeritud asutuste ja erialaselt pädevate mõõtjate vahel proportsionaalselt akrediteeringu ulatust ja keerukust arvestades.
(3) Kui akrediteering või mõõtja erialaselt pädevaks tunnistamine peatatakse või tunnistatakse kehtetuks, on akrediteeritud asutusel või mõõtjal õigus taotleda Eesti akrediteerimisasutuselt makstud aastatasu tagastamist täiskuude eest, mille osas aastatasuga hõlmatud õigus jäi kasutamata. Tagastamisele kuuluv aastatasu osa tagastatakse taotlejale ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111032025003&id=113092016012 kehtestab aastatasu määramise põhimõtted ja tasu määrad määrusega.
(1) Tehnilist normi sisaldava õigusakti ettevalmistamisel lähtutakse Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest, rahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standarditest või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest. Standardites või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest võib kõrvale kalduda, kui nende erisusteta arvestamine oleks klimaatiliste või geograafiliste tingimuste või tehnoloogiliste probleemide tõttu ebatõhus või sobimatu soovitud eesmärkide saavutamiseks.
(2) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele ja osutatavatele teenustele.
(3) Tehnilist normi sisaldavate õigusaktide avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse mõistlik aeg, et tootjal oleks võimalik kohandada oma toode või tootmisviis normile vastavaks. Mõistliku aja nõue ei kehti juhul, kui tehnilise normi kiire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise, keskkonnakaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.
(1) Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard. Eesti standardi tähtlühend on «EVS».
(2) Eesti standard on vastu võetud, kui selle vastuvõtmise kohta on avaldatud teade Eesti standardiorganisatsiooni ametlikus väljaandes.
(3) Eesti standardiorganisatsioon tagab standardi kättesaadavuse avalikkusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate avaldamise kuupäevast arvates.
(4) Eesti standard võib olla:
1) ülevõetud rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard;
2) ülevõetud teise riigi algupärane standard;
3) algupärane Eesti standard.
(5) Algupärane Eesti standard võetakse vastu ja tehakse kättesaadavaks vähemalt eesti keeles.
(6) Rahvusvahelise ja Euroopa standardiorganisatsiooni standardi või teise riigi algupärase standardi ülevõtmisel Eesti standardiks ei pea vastuvõetud standard olema eestikeelne. Ülevõetud standardi teeb Eesti standardiorganisatsioon kättesaadavaks vähemalt ühes sellise standardi väljatöötanud standardiorganisatsiooni ametlikus keeles. Ülevõetud standardi eri keeltes versioonid on samaväärsed.
(1) Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas ja standard on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi standardina ning kui õigusaktist ei tulene teisiti, eeldatakse, et sellisele standardile vastav toode või teenus vastab standardiga kaetud nõuete osas tehnilisele normile.
(2) Kui harmoneeritud standardi kohta avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks, ei loeta sellise standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjaomasele tehnilisele normile.
(3) Kui harmoneeritud standardi kohta on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täiendav teade (viide), eeldatakse sellise standardi järgimisel toote või teenuse vastavust asjaomasele tehnilisele normile teates märgitud tingimustel.
(1) Tehnilises normis standardi nõuete arvestamisel piirdutakse üksnes oluliste nõuete või eesmärkide sätestamisega ja vajaduse korral viidatakse standardile. Tehnilises normis võib standardile viidata otse või üldiselt. Õigusliku tähenduse järgi on viide standardile soovituslik või kohustuslik.
(2) Viide standardile on otsene, kui see sisaldab standardi tähist, milleks on kombinatsioon standardi vastuvõtnud või koostanud standardiorganisatsiooni tähtlühendist ja standardi numbrist. Otsene viide esitatakse dateeritult või dateerimata. Dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga, dateerimata viite korral koos hilisemate muudatustega.
(3) Viide standardile on üldine, kui viidatakse mõne standardiorganisatsiooni vastuvõetud või muudel alustel määratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi tähist.
(4) Viide standardile on soovituslik, kui õigusakti nõuete täitmiseks võib rakendada ka muid lahendusi kui viidatud standardi järgimine. Käesoleval juhul ei tähenda muu lahendus mõne teise standardi järgimise kohustust.
(5) Viide standardile on kohustuslik, kui õigusakti nõuete täitmiseks on lubatud järgida üksnes viidatud standardit. Kohustuslik viide standardile võib olla sätestatud nii otsese kui ka üldise viitena.
(6) Tehnilises normis ei ole lubatud sätestada kohustuslikku viidet standardile. Erandina on kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid.
(7) Tehnilises normis standardile soovitusliku viite sätestamise korral eeldatakse viidatud standardi järgimisel standardiga kaetud nõuete osas vastavust õigusakti sellekohastele nõuetele.
(1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike tuleb teavitada ettevalmistatavast ja vastuvõetud õigusaktist, mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar- või fütosanitaarmeedet.
(2) Teavitada ei tule õigusakti eelnõust, mis järgib EL ühtlustamise õigusakti ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse Euroopa Liidus vastu ühtne tehniline norm.
(3) Teavitamisele kuuluva õigusakti ettevalmistaja esitab õigusakti eelnõu teavitamist koordineerivale asutusele. Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus muudatusi teha.
(4) Teavitamise korra kehtestab ja teavitamist koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus ./dyn=111032025003&id=13360297 määrusega.
§ 44. Eesti standardiorganisatsioon ning Euroopa standardimise määrusest tulenevate kohustuste täitmine
(1) Eesti standardiorganisatsioon on selle liikmeid esindav ja riigi osalusel asutatud mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Riigi huve Eesti standardiorganisatsioonis esindab liikmena valitsusasutus.
(2) Eesti standardiorganisatsiooni ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12–33), (edaspidi Euroopa standardimise määrus) tulenevaid riigi standardiorganisatsiooni kohustusi täidab Eesti standardiorganisatsioon.
(2²) Telekommunikatsiooni valdkonnas täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud määruses sätestatud riigi standardiorganisatsiooni kohustusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(3)
(1) Eesti standardiorganisatsioon:
1) hoiab toimivana Eesti standardimissüsteemi ja korraldab standardimistegevust Eestis;
2) täidab Euroopa standardimise määrusest tulenevaid riigi standardiorganisatsiooni kohustusi;
3) täidab rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide liikmelisusest tulenevaid kohustusi ning osaleb nende organisatsioonide töös, mille liige ta on;
4) täidab välislepingutega võetud ja riigi delegeeritud standardimiskohustusi;
5) avaldab oma veebilehel kättesaadavaks tehtavas ametlikus väljaandes teavet ettevalmistamisel olevate Eesti standardite kohta nende kavandite arvamusküsitlusele või kommenteerimisele panemisest arvates ning vastuvõetud, kehtetuks tunnistatud ja harmoneeritud standardeid ülevõtvate Eesti standardite kohta nende vastuvõtmisest või kehtetuks tunnistamisest arvates ja harmoneeritud standardi staatuse andmisest või äravõtmisest arvates;
6) kasutab kaubamärki ˮEVSˮ ja tagab, et seda ei kasutataks vääriti.
(2) Eesti standardiorganisatsioon tagab Eesti standardite kättesaadavuse Eestis ja võimaluse nendega tasuta tutvuda vähemalt oma asukohajärgsel aadressil. Standardite kättesaadavaks tegemisel tagab Eesti standardiorganisatsioon standardite autoriõiguste kaitse ja teeb teatavaks autoriõiguste kaitse tingimused.
(3) Eesti standardiorganisatsioon võib võtta standardite levitamise eest tasu. Tasu peab olema kulupõhine ja tagama vajalikul tasemel standardimisteenuse kättesaadavuse Eestis ning standardiorganisatsiooni arenguks vajalike vahendite olemasolu.
(4) Eesti standardiorganisatsioon täidab ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) teabekeskuse ülesandeid. Teabekeskuse ülesanded tulenevad WTO lepingu tehniliste kaubandustõkete kohta artikkel 10 nõuetest, WTO lepingu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise kohta lisast B ning muudest õigusaktidest ja välislepingutest, mis näevad ette standarditega seonduva teabevahetuse koordineerimist.
§ 48. Eesti standardi koostamise ja Eesti standardiorganisatsiooni finantseerimine
(1) Eesti standardi koostamise ja tõlkimise kulud katavad asjast huvitatud isikud. Eesti standardi koostamist ja tõlkimist riigiasutuse tellimuse alusel finantseerib riik huvitatud ministeeriumi eelarve kaudu.
(2) Eesti standardi koostamise või tõlkimise ettepanekuid esitavad huvitatud isikud Eesti standardiorganisatsioonile.
(3) Riik finantseerib Eesti standardiorganisatsiooni käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktis 2 ning lõigetes 2 ja 4 toodud kohustuste täitmist, hüvitab rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide liikmemaksud ja nende töös osalemise kulu, ning kui selles lepitakse eraldi kokku, siis finantseerib riik ka standardiorganisatsiooni teisi tegevusi. Finantseerimine nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves.
(1) Toodete turujärelevalvet korraldatakse ja tehakse harmoneeritud valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 IV–VIII peatüki kohaselt ning harmoneerimata valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 V ja VII peatüki ning käesoleva seaduse kohaselt.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(1) Toodetele õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle teevad riiklikku järelevalvet turujärelevalveasutused. Turujärelevalveasutused käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Ravimiamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet.
(2)
(3) Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse nõuete täitmise üle.
(3¹) Ravimiamet teeb riiklikku järelevalvet meditsiiniseadme ohutusnõuete täitmise üle meditsiiniseadme seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) alusel.
(4) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle, mis on kehtestatud järgmistele toodetele:
1) veesõiduk meresõiduohutuse seaduse tähenduses;
2) auto liiklusseaduse tähenduses;
3) mootorratas liiklusseaduse tähenduses;
4) mopeed liiklusseaduse tähenduses;
5) traktor liiklusseaduse tähenduses;
6) pisimopeed liiklusseaduse tähenduses;
7) vahetatav pukseeritav seadeldis liiklusseaduse tähenduses;
8) käesoleva lõike punktides 2 ja 5 nimetatud sõiduki haagis;
9) käesoleva lõike punktides 2–8 nimetatud sõiduki osa, süsteem, eraldi seadmestik, tarvik, lisaseade ja varustus.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet järgmistele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle:
1) ehitusmaterjalid ja -tooted;
2) elektriseadmed;
3) raadioseadmed;
4) küttegaas, küttegaasiseade, küttegaasiseadme abiseadmed;
5) liftid, lifti ohutusseadised, köisteed, köistee alamsüsteemid ja ohutusseadised;
6) lõhkematerjalid ja pürotehnilised tooted;
7) masinad, masinate vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadmed, ketid, trossid ja lindid, eemaldatavad jõuülekandemehhanismid, osaliselt komplekteeritud masinad;
8) välitingimustes kasutatavad seadmed, lähtuvalt neile kehtestatud müra nõuetest;
9) plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed, kaitsesüsteemid, komponendid ja tarvikud;
10) kohustuslikule metroloogilisele kontrollile alluvad mõõteseadmed ja kinnispakid;
11) energiamõjuga tooted nende energiatõhususe, energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete osas;
12) surveseadmed, sealhulgas surveanumad, torustikud, ohutus- ja lisaseadised, ohtliku vedeliku anumad ja aerosooliballoonid;
12¹) tarbijale mõeldud tooted, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 1–40) tähenduses avatud kategooria mehitamata õhusõiduki süsteemid;
12²) isikukaitsevahendid;
12³) tooted, millele kehtestatud ligipääsetavusnõuete täitmise üle järelevalve tegemine on tema pädevusse antud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga;
12⁴) mänguasjad;
13) muud tooted, mille üle järelevalve tegemine on tema pädevusse antud seaduse või käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga.
(6) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb riiklikku järelevalvet ELi väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle.
(7) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle.
(8)
(8¹)
(9) Maksu- ja Tolliamet kontrollib imporditavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust, tehes selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega.
§ 51. Turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetus
(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetuse edendamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde turujärelevalve nõukogu.
(2) Turujärelevalve nõukogusse kuuluvad kõigi käesoleva seaduse alusel turujärelevalves osalevate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad.
(3) Turujärelevalve nõukogu ülesandeks on teha ettepanekuid:
1) turujärelevalve ja tooteohutuse strateegiliste eesmärkide püstitamiseks;
2) turujärelevalveasutuste struktuuri ja tegevuse prioriteetide kujundamiseks ning riigieelarveliste vahendite omavahel kooskõlastatud taotlemiseks;
3) turujärelevalveasutuste ning Maksu- ja Tolliameti koostöö edendamiseks;
4) järelevalveametnike koolituse ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks;
5) muudes turujärelevalvet puudutavates küsimustes.
(4) Turujärelevalve nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(5)
§ 53¹. Järelevalvealane piiriülene koostöö ja riiklik järelevalvestrateegia
(1) Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutuste piiriülene koostöö toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatu kohaselt.
(2) Ühtse kontaktasutuse, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 artikli 23 lõikes 1 sätestatud ülesandeid, nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nimetatud ühtne kontaktasutus koostab koostöös turujärelevalveasutustega üldise riikliku järelevalvestrateegia vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 13 sätestatud nõuetele, edastab selle Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ning teeb selle kokkuvõtte oma veebilehel avalikuks.
(1) Turujärelevalveasutusel on õigus kontrollida iga turule lastud toote ohutust ja nõuetele vastavust vajalikus ulatuses seni, kuni toode ei ole jõudnud lõppkasutajani, ka juhul, kui toode on nõuetele vastavana ja ohutuna turule lastud.
(2) Turujärelevalveasutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
(1) Turujärelevalveasutus avalikustab tema valduses oleva teabe, mis käsitleb tootest tulenevaid ohte, ning teabe, mis puudutab toote identifitseerimist, tootest tuleneva ohu eripära ja rakendatud meetmeid.
(2) Turujärelevalveasutus võib kohustada ettevõtjat avaldama teavet tootest tulenevate ohtude kohta. Kui ettevõtja ei täida teabe avaldamise kohustust tähtaegselt, võib turujärelevalveasutus selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras.
(3) Turujärelevalveasutusel ei ole lubatud avaldada käesoleva seaduse rakendamisel saadud ettevõtja ärisaladuseks olevat teavet, välja arvatud toote omadusi käsitlev teave, mille avalikustamine on põhjendatud vajadusega tagada ohutus.
(4) Teabe avalikustamisele kohaldatakse avaliku teabe seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(1) Turujärelevalveasutus võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda valdusse, kus toodet valmistatakse, hoitakse või pakutakse müügiks.
(2) Turujärelevalveasutusel on õigus:
1) juhul, kui toode võib teatud tingimustel põhjustada ohtu, nõuda selle märgistamist eestikeelse sõnaselge hoiatusega või seada toote turule laskmisele ohutust tagavad eeltingimused;
2) juhul, kui toode võib põhjustada ohtu teatud isikutele, nõuda nende isikute hoiatamist ohust sobival viisil ja ajal, sealhulgas eraldi hoiatuste avaldamise abil;
3) juhul, kui toode võib olla ohtlik, nõuda selle ajutist turult kõrvaldamist või keelata selle esitlemine ajaks, mis on vajalik ohutuse hindamiseks ja tagamiseks;
4) keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise;
5) nõuda ohtliku toote viivitamatut turult kõrvaldamist ja korraldada kõrvaldamine;
6) nõuda koos ettevõtjatega ohtliku toote tagasinõudmist lõppkasutajatelt ja vajaduse korral selle hävitamist ning koordineerida ja korraldada nimetatud tegevusi. Toote lõppkasutajalt tagasinõudmist tuleb rakendada juhul, kui muudest meetmetest ei piisa.
(3) Turujärelevalveasutusel on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmeid ka juhul, kui toode vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule, kuid turujärelevalveasutusel on tõendeid, et toode on ohtlik.
(4)
(5) Tõsise ohu korral on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase turujärelevalveasutusega õigus keelata toote vabasse ringlusse lubamine või eksport.
(6) Turujärelevalveasutus järgib turujärelevalve meetme rakendamisel EL ühtlustamise õigusaktist tulenevaid asjakohaseid protseduurireegleid.
(7) Turujärelevalveasutusel on õigus võtta ettevõtjalt turule lastud toote näidis tasuta selle ohutuse või nõuetele vastavuse kontrollimiseks, vajaduse korral tellida toote ohutuse või nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab turujärelevalveasutus. Kui tuvastatakse, et toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.
(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 111¹ lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(9) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehinguid käesoleva seaduse §-s 56¹ sätestatud korras ning nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist, teabe kõrvaldamist või hoiatuse lisamist käesoleva seaduse §-s 56² sätestatud korras.
(1) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud käesolevas seaduses sätestatud muude turujärelevalve meetmetega. Kontrolltehingu tegemise otsustab turujärelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud ametiisik.
(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata tehingu tegemise eesmärki.
(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.
(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴−7⁵⁶ tähenduses.
(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine lõppkasutaja. Kui kontrolltehingu laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul.
(6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.
(8) Protokollis esitatakse:
1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele;
2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud;
3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta;
4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus;
5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused.
(9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(10) Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada korrakaitseseaduse § 49 lõikes 5¹ sätestatud korras. Kontrolltehinguga seonduvate kulude hüvitamisele kohaldatakse korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatut.
(11) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
§ 56². Veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamine, veebiliidesele hoiatuse lisamine ja juurdepääsu piiramine
(1) Kui esineb tõsine oht ning sellise ohu ärahoidmiseks või lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on turujärelevalveasutusel õigus teha veebiliidese haldajale ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või veebiliidesele juurdepääsu korral lõppkasutajatele hoiatuse lisamist.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama ettekirjutuses nimetatud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on domeeniregistri haldaja või domeeniregistri pidaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama turujärelevalveasutusel selle domeeninime registreerida.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja või domeeniregistri pidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju eest.
§ 57. Teavitamine toote turule laskmise kitsendustest ning turujärelevalve käigus kogutud teabest
(1) Ohtlikest toodetest teavitatakse Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemis Safety Gate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 artikli 26 kohaselt.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111032025003&id=13353755;120112025005 määrusega.
(5) Turujärelevalveasutused edastavad harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus kogutud teabe Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses ja korras.
§ 58. Ettekirjutuse tegemise erisused ja sunniraha määr
(1) Enne ettekirjutuse tegemist toote turult kõrvaldamise või lõppkasutajalt tagasinõudmise kohta või enne vastava toimingu tegemist tuleb ettevõtjat teavitada võimalusest esitada vastuväiteid. Ettevõtjale ei pea andma võimalust vastuväidete esitamiseks, kui turujärelevalveasutus on kohustatud rakendama meetmeid viivitamata.
(2) Kui ettevõtjale ei antud võimalust esitada vastuväiteid enne ettekirjutuse tegemist toote turult kõrvaldamise või toote lõppkasutajalt tagasinõudmise kohta või enne vastava toimingu tegemist põhjusel, et turujärelevalveasutus oli kohustatud meetmeid rakendama viivitamata, tuleb ettevõtja arvamust küsida mõistliku aja jooksul pärast ettekirjutuse või toimingu tegemist.
(3) Toote lõppkasutajalt tagasinõudmise või turult kõrvaldamise nõuet sätestavas ettekirjutuses ning toimingu tegemise korral tuleb meetmete rakendamisel soodustada levitajate ja lõppkasutajate osavõttu.
(4) Ettekirjutuse või toimingu kohta vaide esitamine ei võta ettevõtjalt kohustust täita ettekirjutust.
(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 10 000 eurot.
Turujärelevalveasutused võivad ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega sõlmida halduslepingu, milles lepitakse kokku ühismeetmete võtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 9 ning halduskoostöö seaduses sätestatud korras ja eesmärgil.
(1) Toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Turule lastud tootel ilmnenud ohtudest teavitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Vastavusmärgise väärkasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Ravimiamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet.