(1) Käesoleva seaduse tähenduses on riikidepõhine aruanne selline hargmaiste ettevõtete kontserni puudutav aruanne, mis sisaldab:
1) koondteavet hargmaiste ettevõtete kontserni tulude summa, tulumaksueelse kasumi või kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- või aktsiakapitali, jaotamata kasumi, töötajate arvu ning materiaalse vara, välja arvatud raha või raha ekvivalentide kohta iga sellise riigi ja jurisdiktsiooni kaupa, kus hargmaiste ettevõtete kontsern tegutseb, ning
2) hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete tuvastamist võimaldavat teavet, sealhulgas teavet riigi või jurisdiktsiooni kohta, mille maksuresident kontserni liige on või mille õigusaktide alusel ta on moodustatud, kui see erineb maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, ja teavet kontserni liikmete põhitegevusalade kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hargmaiste ettevõtete kontsern on direktiivi lisa 3 1. jao punktis 3 määratletud kontsern, mille liikmetest vähemalt üks on muu jurisdiktsiooni maksuresident, sealhulgas püsiva tegevuskoha kaudu (edaspidi kontsern).
(3) Riikidepõhine aruanne võib olla hõlmatud teabevahetusega.
(4) Riikidepõhise aruande vormi ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=115042026002&id=115122017012 määrusega.
Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 3 1. jao punkti 6 määratlusele vastav Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus, kelleks võib olla: 1 1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 3 1. jao punkti 6 määratlusele vastav Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus, kelleks võib olla:
1) Eesti maksuresidendist lõplik emaüksus, nagu see on määratletud direktiivi lisa 3 1. jao punktis 7;
2) Eesti maksuresidendist asendusemaüksus, nagu see on määratletud direktiivi lisa 3 1. jao punktis 8 või
3) direktiivi lisa 3 2. jao punktis 1 nimetatud asjaolude esinemise korral Eesti maksuresidendist muu aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus.
(1) Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus kogub käesoleva seaduse § 20³ lõikes 1 nimetatud riikidepõhise aruande esitamiseks vajaliku teabe ning esitab maksuhaldurile riikidepõhise aruande aruandeaastaks olevale majandusaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.
(2) Eesti maksuresidendist muu aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus:
1) taotleb kontserni lõplikult emaüksuselt kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruandekohustuse täitmiseks vajaliku teabe edastamist;
2) esitab riikidepõhise aruande ka juhul, kui tal ei ole kogu aruandekohustuse täitmiseks vajalikku teavet;
3) teavitab maksuhaldurit kontserni lõpliku emaüksuse keeldumisest edastada mis tahes aruandekohustuse täitmiseks vajalikku teavet.
(3) Kui kontserni nimel esitab riikidepõhise aruande kontserni lõplik emaüksus või direktiivi lisa 3 2. jao punkti 2 kohaselt kontserni asendusemaüksus oma maksuresidentsuse riigi või jurisdiktsiooni maksuhaldurile, ei teki Eesti maksuresidendist kontserni liikmel aruandekohustust.
(1) Direktiivi lisa 3 2. jao punktis 1 nimetatud asjaolude esinemise korral ning juhul, kui kontsernil on rohkem kui üks liige, kes vastab aruandekohustusliku üksuse määratlusele, võib kontsern teatada maksuhaldurile ühe kontserni liikme määramisest kontserni nimel riikidepõhise aruande esitajaks. Sellisele kontserni liikmele peab olema kontsernisiseselt tagatud juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik riikidepõhise aruande esitamiseks.
(2) Iga Eesti maksuresidendist kontserni liige teatab maksuhaldurile, kas ta on käesoleva seaduse §-s 20⁴ nimetatud aruandekohustuslik üksus. Käesolevas lõikes sätestatud kohustus ei ole kohustus käesoleva seaduse § 2 punkti 5 tähenduses.
(3) Kui Eesti maksuresidendist kontserni liige ei ole aruandekohustuslik üksus, teatab ta maksuhaldurile, kes kontserni liikmetest on aruandekohustuslik üksus ning sellise üksuse maksuresidentsuse.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus tuleb täita kuue kuu jooksul kontserni aruandeaastaks oleva majandusaasta lõppemisest arvates.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmisel võib maksuhaldur nõuda käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist ükskõik milliselt Eesti maksuresidendist kontserni liikmelt.
(1) Maksuhaldur teavitab kõiki teisi Euroopa Liidu liikmesriike kontserni lõpliku emaüksuse keeldumisest edastada Eesti maksuresidendist aruandekohustuslikule üksusele riikidepõhise aruande esitamiseks vajalikku teavet.
(2) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse §-de 20⁵ ja 20⁶ kohaselt esitatud andmed maksukorralduse seaduse § 27 lõikes 8 sätestatud korras.
(1) Piiriülene skeem käesoleva peatüki tähenduses on tehing või tehingute ahel, millel on seos Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi käesolevas peatükis liikmesriik) või kolmanda riigiga ning mis võib mõjutada maksustamist, finantskontodealast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.
(2) Maksustamist võib mõjutada piiriülene skeem, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) skeemis osalevad isikud on erinevate riikide või jurisdiktsioonide residendid;
2) vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest on samal ajal rohkem kui ühe riigi või jurisdiktsiooni resident;
3) vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest tegutseb riigis või jurisdiktsioonis, mille resident ta ei ole.
(3) Finantskontodealast teabevahetust võib mõjutada piiriülene skeem, mis häirib või takistab käesoleva seaduse §-s 4¹ ning 1¹. ja 2. peatükis sätestatud finantskontode maksualase teabe kogumist või vahetamist.
(4) Tegeliku kasusaaja tuvastamist võib mõjutada piiriülene skeem, millega on raskendatud või muudetud võimatuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt määratletava tegeliku kasusaaja tuvastamine.
(5) Loetelu piiriüleste skeemide kriteeriumidest, mis viitavad maksustamise, finantskontodealase teabevahetuse või tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=115042026002&id=121012020009 määrusega.
Aruandekohustusega skeem on teabevahetusega hõlmatud skeem, mis puudutab ka teist liikmesriiki või kolmandat riiki ja mille puhul esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 20⁸ lõike 5 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri määruses nimetatud kriteerium.
(1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise teenust osutanud isik.
(1¹) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on ka isik, kes on aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimisega seoses isiklikult või teiste isikute kaudu abi, tuge või nõu andnud.
(2) Teabeandjaks ei ole isik, kelle puhul saab eeldada, et ta ei teadnud ega pidanud teadma, et osutatud teenus või teenuse osutamisel antud abi või nõu oli seotud aruandekohustusega skeemiga.
(3) Aruandekohustuslik on teabeandja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) ta on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses;
2) temale kuuluva Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu osutatakse aruandekohustusega skeemiga seonduvaid teenuseid;
3) ta on Eestis asutatud või tema tegevus on reguleeritud Eesti õigusaktidega;
4) ta on sellise Eesti kutseühenduse liige, mis ühendab õigus- või maksunõustamisteenust osutavaid isikuid.
Asjaomane maksukohustuslane käesoleva peatüki tähenduses on isik, kellele aruandekohustusega skeem on tehtud rakendamiseks kättesaadavaks või kes on valmis seda rakendama või on rakendanud selle esimese etapi.
(1) Seotud isik käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes osaleb teise isiku juhtimises sellises positsioonis, mis annab võimaluse teise isiku tegevust olulisel määral mõjutada, ning isik, kellele kuulub kas üle 25 protsendi ühe juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist või häälte koguarvust või vähemalt 25 protsenti kasumi saamise õigusest.
(2) Seotud isikutena käsitatakse kõiki isikuid, kes on samal ajal sama isikuga seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mis tahes viisil.
(3) Isikule, kes tegutseb hääleõigusest või osaluse omamisest tulenevate õiguste teostamisel ühiselt teise isikuga, omistatakse ka selle teise isiku eelnimetatud õigused.
(4) Kaudse osaluse suurus määratakse kindlaks, korrutades osaluse suuruse ettevõtjas osaluse suurusega iga järgneva astme tütarettevõtjas. Isikut, kelle omandis on üle 50 protsendi hääleõigustest, käsitatakse 100 protsendi hääleõiguste omanikuna.
(5) Käesolevas peatükis käsitatakse füüsilist isikut, tema abikaasat või elukaaslast ning tema otseseid alanejaid ja ülenejaid sugulasi ühe isikuna.
(1) Teabeandja esitab aruandekohustusega skeemi kohta järgmise talle teadaoleva teabe:
1) teabeandjaid ja asjaomaseid maksukohustuslasi tuvastada võimaldavad andmed, sealhulgas nimi, füüsilise isiku puhul sünniaeg ja -koht, residentsus, isiku- või registrikood ning maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega seotud isikuid tuvastada võimaldavad andmed;
3) kriteeriumid, mis muudavad piiriülese skeemi aruandekohustusega skeemiks;
4) skeemi nimetus, kui see on olemas;
5) skeemi sisu kokkuvõte ja kirjeldus ning selline muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, ilma et avaldataks äri-, tööstus- või kutsesaladust, turundusprotsessi ega teavet, mille esitamine oleks vastuolus avaliku korraga;
6) skeemi rakendamise alguse kuupäev;
7) skeemi õiguslikud üksikasjad;
8) skeemi rahaliselt hinnatav väärtus;
9) liikmesriik, millega asjaomane maksukohustuslane on seotud või mida aruandekohustusega skeem tõenäoliselt puudutab;
10) muu isik, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab, ning liikmesriik, millega isik on seotud;
11) täiendava teabe esitamise korral skeemi või skeemiosa viitenumber.
(1¹) Käesoleva seaduse § 20¹⁴ lõike 2 teises lauses nimetatud teabeandja kohta teavet ei esitata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitab teabeandja maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekohustusega skeemi rakendamiseks kättesaadavaks tegemise päevale järgnevast päevast, aruandekohustusega skeemi rakendamiseks valmisoleku päevale järgnevast päevast või päevast, kui tehti esimene toiming aruandekohustusega skeemi rakendamiseks, sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem. Käesoleva seaduse § 20¹⁰ lõikes 1¹ nimetatud teabeandja esitab maksuhaldurile teabe 30 päeva jooksul alates päevast, kui ta andis piiriülese skeemiga seoses otse või teiste isikute kaudu abi, tuge või nõu.
(3) Sellise aruandekohustusega skeemi kohta, mis on välja töötatud, turustatud, rakendamiseks valmis või kättesaadav kujul, mida ei ole rakendamiseks vaja olulisel määral kohandada, esitab teabeandja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 6, 9 ja 10 nimetatud uut või täiendavat teavet iga kolme kuu tagant.
(4) Teabeandjal on õigus jätta aruandekohustusega skeemi kohta teave esitamata, kui see süüstaks teda ennast või maksukorralduse seaduse § 64 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikut väärteo või kuriteo toimepanemises.
(5) Maksuhaldur annab igale esmakordselt esitatud skeemile või skeemiosale unikaalse viitenumbri. Teabeandja teatab eelnimetatud viitenumbri kõigile teistele sama skeemi või skeemiosaga seotud teenust, abi või nõu pakkunud isikutele.
(6) Aruandekohustusega skeemi kohta esitatavate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=115042026002&id=121012020012 määrusega.
(1) Teabeandjal on õigus jätta käesoleva seaduse §-s 20¹³ sätestatud kohustused täitmata, kui nende täitmine tähendaks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumist.
(2) Käesoleva seaduse §-s 20¹³ sätestatud kohustuste täitmata jätmisest teavitab teabeandja teist aruandekohustusega skeemiga seotud teabeandjat või sellise teabeandja puudumisel asjaomast maksukohustuslast. Kui teabeandja kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb advokatuuriseaduse §-st 45, teavitab ta kohustuste täitmata jätmisest üksnes oma kliendiks olevat teist asjaomast teabeandjat või sellise teabeandja puudumise korral asjaomast maksukohustuslast.
(3) Käesoleva seaduse §-s 20¹³ sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral lähevad teabeandja kohustused üle sellest teavitatud teisele asjaomasele teabeandjale või sellise teabeandja puudumise korral asjaomasele maksukohustuslasele.
(1) Kui teabeandjal tekib aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, millest üks on Eesti, ja seos Eestiga esineb allolevas loetelus esimesena, esitab ta käesoleva seaduse § 20¹³ kohase teabe Maksu- ja Tolliametile. Teabeandja seos liikmesriigiga võib olla järgmine:
1) ta on selle resident;
2) tal on seal püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta osutab aruandekohustusega skeemiga seotud teenuseid;
3) ta on seal asutatud või tema tegevus on reguleeritud selle riigi õigusaktidega;
4) ta on selle riigi õigus- või maksunõustamisteenust osutavaid isikuid ühendava kutseühenduse liige.
(2) Kui teabeandjal tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, on tal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 20¹³ sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täidetud teises liikmesriigis.
Kui käesoleva peatüki kohaselt on sama aruandekohustusega skeemi kohta aruandekohustuslikke teabeandjaid rohkem kui üks, on teabeandjal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 20¹³ sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täitnud teine aruandekohustuslik teabeandja.
Käesolevas peatükis sätestatud teabeandjaks on asjaomane maksukohustuslane, kui aruandekohustusega skeemi väljatöötamisega, turustamisega, kättesaadavaks tegemisega või selle rakendamise korraldamise või juhtimisega seotud teenust osutaval isikul ei ole üheski liikmesriigis kohustust selle skeemi kohta teavet esitada või kui selline isik puudub. Asjaomasele maksukohustuslasele ei lähe üle käesoleva seaduse § 20¹³ lõikes 3 sätestatud kohustus.
§ 20¹⁸. Asjaomase maksukohustuslase aruande esitamise riik
(1) Kui maksukohustuslane on aruandekohustuslik rohkem kui ühes liikmesriigis, millest üks on Eesti, ja seos Eestiga esineb allolevas loetelus esimesena, esitab ta käesoleva seaduse § 20¹³ lõike 1 kohase teabe Maksu- ja Tolliametile. Maksukohustuslase seos liikmesriigiga võib olla järgmine:
1) ta on selle resident;
2) tal on seal püsiv tegevuskoht, mis saab aruandekohustusega skeemist kasu;
3) ta saab seal tulu või teenib kasumit, kuid ta ei ole selle resident ning tal ei ole seal püsivat tegevuskohta;
4) ta tegutseb seal, kuid ta ei ole selle resident ning tal ei ole seal püsivat tegevuskohta.
(2) Kui asjaomasel maksukohustuslasel on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, on tal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 20¹³ sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täidetud teises liikmesriigis.
(1) Kui käesoleva peatüki kohaselt on aruandekohustuslikke asjaomaseid maksukohustuslasi rohkem kui üks, esitab käesoleva seaduse § 20¹³ lõike 1 kohase teabe maksuhaldurile see asjaomane maksukohustuslane, kes on aruandekohustusega skeemi väljatöötamises teabeandjaga kokku leppinud, või kui sellist isikut ei ole, siis see asjaomane maksukohustuslane, kes juhib skeemi rakendamist.
(2) Asjaomasel maksukohustuslasel on õigus jätta käesoleva seaduse §-s 20¹³ sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täitnud teine asjaomane maksukohustuslane.
(1) Platvorm käesoleva peatüki tähenduses on tarkvara, mis võimaldab müüjal olla ühenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevusega tegelemiseks, samuti moodustis sellise tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja maksmiseks.
(2) Platvormina ei käsitata sellist tarkvara, mis võimaldab kasutajatele üksnes:
1) maksete töötlemist;
2) kaupade või teenuste loetlemist või reklaamimist;
3) nende ümbersuunamist või üleviimist platvormile.
(1) Aruandekohustusega hõlmatud tegevus käesoleva peatüki tähenduses on tasu eest tehtav järgmine tegevus:
1) kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine;
2) aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine;
3) asja võõrandamine;
4) transpordivahendi rendile või üürile andmine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu tähendab mis tahes vormis tasu, mis on aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seoses müüjale makstud või krediteeritud ja millest on maha arvatud kõik platvormihalduri kinni peetud või sisse nõutud platvormil tegutsemisega seotud teenustasud, vahendustasud või maksud ning mille suurus on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema.
(3) Aruandekohustusega hõlmatud tegevuseks ei loeta sellist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevust, mida teeb müüja, kes on platvormihalduriga seotud üksus direktiivi lisa 5 1. jao C jaotise punkti 1 tähenduses (edaspidi seotud üksus) või platvormihalduri töötaja.
(1) Müüja käesoleva seaduse tähenduses on isik või õiguslik moodustis, kes on platvormil registreeritud ja tegeleb aruandekohustusega hõlmatud tegevusega või kellele makstakse või krediteeritakse selle tegevusega seonduvalt tasu.
(2) Aruandlusega hõlmatud müüja on liikmesriigi residendist müüja või müüja, kes annab rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnisasja või selle osa. Samuti on aruandlusega hõlmatud müüja Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud loetelus oleva Euroopa Liidu välise riigi või jurisdiktsiooni residendist müüja või müüja, kes annab rendile või üürile sellises riigis või jurisdiktsioonis asuvat kinnisasja või selle osa.
(3) Aruandlusest välistatud müüja on:
1) valitsusüksus direktiivi lisa 5 1. jao C jaotise punkti 2 tähenduses;
2) äriühing, kelle aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, samuti temaga seotud üksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;
3) juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal osutanud enam kui 2000 korral rendi- või üüriteenust seoses kinnisasjade või nende osadega, mis asuvad samal aadressil ning mis kuuluvad samale omanikule;
4) isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal sõlminud platvormi kaudu vähem kui 30 tehingut asja müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületa 2000 eurot.
(1) Platvormihaldur käesoleva peatüki tähenduses on juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes sõlmib müüjaga lepingu platvormi või selle osa müüjale kättesaadavaks tegemiseks.
(2) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on Eesti residendist platvormihaldur. Kui platvormihaldur ei ole Eesti resident, käsitatakse teda teabeandjana, kui tema juhtimise koht on Eestis või kui tal on Eestis püsiv tegevuskoht või kui ta on õiguslik moodustis, mis on asutatud Eesti õiguse alusel.
(3) Teabeandjana käsitatakse ka sellist platvormihaldurit, kes ei ole ühegi liikmesriigi resident, kes ei ole loodud ühegi liikmesriigi õiguse kohaselt, kellel ei ole üheski liikmesriigis juhtimise kohta ega püsivat tegevuskohta, kuid kes vahendab käesoleva seaduse § 20²² lõike 2 esimeses lauses sätestatud müüja tegevust (edaspidi ka liiduväline platvormihaldur) ja kes on Eestis § 20²⁸ lõike 1 kohaselt registreeritud.
(1) Platvormihaldur tuvastab hoolsusmeetmeid rakendades jooksva kalendriaasta 31. detsembriks tema platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad.
(2) Juriidiline isik või õiguslik moodustis rakendab platvormihaldurina tegevuse alustamise kalendriaasta kohta käivad hoolsusmeetmed sellele järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.
(3) Platvormihaldur võib hoolsusmeetmete rakendamisel tugineda eelmiste kalendriaastate hoolsusmeetmetele, kui:
1) müüja kohta käiv teave on kogutud ja kontrollitud või kinnitatud viimase 36 kuu jooksul ning
2) platvormihalduril ei ole põhjust arvata, et müüja kohta või tema poolt rendile või üürile antud kinnisasja või selle osa kohta kogutud teave on ebausaldusväärne.
(4) Platvormihaldur võib hoolsusmeetmeid rakendada kolmanda isiku kaudu, kuid vastutus nende nõuetekohasuse eest lasub platvormihalduril.
(5) Platvormihaldur ei ole kohustatud koguma teavet ega rakendama muid hoolsusmeetmeid sellise müüja suhtes, kes ei ole jooksval kalendriaastal tegelenud aruandekohustusega hõlmatud tegevusega ega saanud tasu selle tegevusega seoses.
§ 20²⁵. Aruandlusega hõlmatud müüja ja kinnisasja või selle osa kohta teabe esitamine
(1) Teabeandja esitab aruandlusega hõlmatud müüja kohta ja asjakohasel juhul tema poolt rendile või üürile antud kinnisasja või selle osa kohta käiva teabe maksuhaldurile hiljemalt hoolsusmeetmete rakendamisele järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 20²⁴ lõikes 2 sätestatud juhul esitab teabeandja platvormihaldurina tegevuse alustamise kalendriaasta kohta käiva teabe maksuhaldurile hiljemalt ülejärgmise kalendriaasta 31. jaanuaril.
(3) Teabeandja ei pea maksuhaldurile teavet esitama, kui:
1) ta hoolsusmeetmete rakendamisel ei tuvastanud oma platvormil aruandlusega hõlmatud müüjaid ja teavitab sellest maksuhaldurit hiljemalt 31. jaanuaril;
2) ta esitab või on esitanud teabe nõuetekohaselt teise liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja teavitab sellest maksuhaldurit hiljemalt 31. jaanuaril;
3) sama teave on teise platvormihalduri poolt maksuhaldurile, teise liikmesriigi või käesoleva seaduse § 20³⁰ lõikes 1 sätestatud Euroopa Liidu välise riigi või jurisdiktsiooni pädevale ametiasutusele juba esitatud ja teabeandjal on tõendeid selle kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud alusele ei saa tugineda liiduväline platvormihaldur, kes on ennast käesoleva seaduse § 20²⁸ lõike 1 kohaselt Eestis registreerinud.
(5) Teabeandja esitab teabe enne maksuhaldurile esitamist aruandlusega hõlmatud müüjale, kelle kohta see käib.
Käesoleva seaduse § 20²⁴ kohased hoolsusmeetmed, samuti § 20²⁵ kohaselt maksuhaldurile esitatava teabe loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=115042026002&id=129122022037 määrusega.
(1) Kui platvormi ärimudelist tulenevalt ei saa sellel tegutseda käesoleva seaduse § 20²² lõike 2 esimeses lauses sätestatud müüjad, võib maksuhaldur platvormihalduri tema taotlusel vabastada jooksva kalendriaasta suhtes käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest eelnimetatud müüjatega seoses.
(2) Maksuhaldur teavitab teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi igast platvormihaldurist, kes on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vabastatud käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest.
(3) Platvormihaldur loetakse jooksva kalendriaasta suhtes käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest vabastatuks ilma käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase taotluseta, kui teise liikmesriigi pädev ametiasutus, kellele ta oleks pidanud teavet esitama, on ta samaväärsel viisil juba vabastanud.
(1) Liiduväline platvormihaldur on kohustatud ennast viivitamata registreerima maksuhalduri juures, kui ta tuvastab hoolsusmeetmete rakendamisel, et tema platvormil tegutsevad käesoleva seaduse § 20²² lõike 2 esimeses lauses sätestatud aruandlusega hõlmatud müüjad. Liiduväline platvormihaldur ei saa taotleda maksuhalduri juures registreerimist, kui ta:
1) on samaväärselt juba registreeritud teises liikmesriigis;
2) taotleb samaväärset registreerimist teises liikmesriigis.
(2) Maksuhaldur teavitab teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi liiduvälise platvormihalduri registreerimisest.
(3) Liiduvälist platvormihaldurit ei registreerita maksuhalduri juures, kui ta varasem registreering maksuhalduri või teise liikmesriigi pädeva ametiasutuse juures on tunnistatud kehtetuks platvormialase teabe nõuetekohaselt esitamata jätmise tõttu ja kõnealune teave on jätkuvalt nõuetekohaselt esitamata.
(4) Liiduvälise platvormihalduri registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=115042026002&id=129122022037 määrusega.
(1) Maksuhaldur tunnistab liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks, kui:
1) liiduväline platvormihaldur ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust vaatamata maksuhalduri korduvatele meeldetuletustele;
2) liiduväline platvormihaldur teavitab maksuhaldurit, et ta ei vahenda oma platvormil enam aruandlusega hõlmatud müüjaid;
3) maksuhalduril on alust arvata, et liiduväline platvormihaldur on lõpetanud oma tegevuse platvormihaldurina või ei ole enam käsitatav liiduvälise platvormihaldurina;
4) liiduväline platvormihaldur vabaneb registreerimise kohustusest käesoleva seaduse § 20³⁰ lõike 1 kohaselt;
5) liiduväline platvormihaldur esitab selleks taotluse ning taotluse esitamisele eelnevate kalendriaastate kohta käiv platvormialane teave on nõuetekohaselt maksuhaldurile esitatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist viimasest meeldetuletusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul peab platvormihaldur taotlusele lisama käesoleva seaduse alusel esitamisele kuuluva jooksva kalendriaasta kohta käiva olemasoleva platvormialase teabe.
§ 20³⁰. Liiduvälise platvormihalduri vabastamine registreerimis- ja teabe esitamise kohustusest
(1) Liiduväliselt platvormihaldurilt ei nõuta teabe esitamist selle aruandlusega hõlmatud müüja kohta, kelle suhtes on juba ette nähtud samaväärse teabe automaatne vahetamine liikmesriigiga selle riigi või jurisdiktsiooni poolt, kus liiduväline platvormihaldur on resident või kus ta on asutatud või kus on tema juhtimise koht, ega selle müüja puhul enda registreerimist.
(2) Teabe samaväärsust kinnitab Euroopa Komisjon direktiivis sätestatud alusel ja korras rakendusmäärusega.
(1) Käesolevast seadusest tulenevate teabeandja kohustuste täitmata jätmise korral võib maksuhaldur määrata kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ja teha maksukorralduse seaduse § 136 kohase sunniraha rakendamise hoiatuse.
(2) Kui teabeandja või seaduses sätestatud juhul asjaomane maksukohustuslane ei ole hoiatuses märgitud tähtpäevaks kohustusi täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selle tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtaja jooksul tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt maksukorralduse seaduse §-dele 128–132.
(3) Kohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Eesti maksuresidendist kontserni liikme suhtes käesoleva seaduse §-s 20⁶ sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral.
§ 22¹. Platvormile juurdepääsul hoiatuse kuvamine ja juurdepääsu piiramine teabe esitamata jätmise tõttu
(1) Maksuhaldur võib infoühiskonna teenuse osutajalt ettekirjutusega nõuda platvormile juurdepääsul kasutajatele hoiatuse kuvamist, kui teabeandja ei ole maksuhalduri määratud täiendava tähtaja jooksul teavet esitanud.
(2) Maksuhaldur võib internetiteenust osutavalt üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutajalt nõuda platvormile juurdepääsu piiramist ja ettekirjutuses nimetatud domeeninime blokeerimist talle kuuluvates nimeserverites, kui rikkumise kõrvaldamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka liiduvälisele platvormihaldurile, kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 20²⁸ lõike 1 kohast registreerimiskohustust või on sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjusel registreerimata.
(4) Maksuhalduril on õigus teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutus, kui ta on teabeandjat blokeerimise hoiatusel kohustanud teavet esitama täiendava tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt 90 päeva.
(5) Maksuhaldur teavitab infoühiskonna teenuse osutajat hoiatuse kuvamise ja üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutajat blokeeringu põhjuse äralangemisest, misjärel hoiatus või blokeering kõrvaldatakse teavitamisele järgneval tööpäeval.
§ 23. Teabe töötlusest teavitamine ja maksukohustuslaste identifitseerimisnumbrite kogumine
(1) Teabeandja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõiki kliente, kellega ärisuhe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses on loodud enne käesoleva seaduse jõustumist, käesoleva seaduse alusel toimuvast teabe kogumisest, teabevahetusest ning teabe automaatsest edastamisest hiljemalt 2015. aasta 30. märtsil. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teabeandja suhtes, kellel puudub teabevahetuseks kogutava teabe maksuhaldurile esitamise kohustus käesoleva seaduse 2. peatüki alusel.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teabeandja, kes on klientidega loonud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ärisuhteid ajal, kui talle ei kohaldunud käesoleva seaduse § 6 lõige 2, teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis neid kliente käesoleva seaduse alusel toimuvast teabe kogumisest, teabevahetusest ning teabe automaatsest edastamisest kolme kalendrikuu jooksul alates ajast, kui teabeandjale kohaldub käesoleva seaduse § 6 lõige 2.
(2) Käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete täitmiseks teavitab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus hiljemalt 2016. aasta 30. juunil kliendiandmete puudulikkusest kontoomanikku, kes on või keda kontrolliv isik on hoolsusmeetmete võtmise tulemusena tuvastatud kindlaksmääratud USA isikuna, kelle Ameerika Ühendriikide maksukohustuslase identifitseerimisnumber ei ole teada. Nimetatud kontoomanik esitab aruandekohustuslikule Eesti finantsasutusele Ameerika Ühendriikide maksukohustuslase identifitseerimisnumbri hiljemalt 2016. aasta 31. detsembril.
(1) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kohaldab käesoleva seaduse 1¹. peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning kogub esmakordselt teabe 2016. aastal avatud finantskontode kohta 2016. aasta 31. detsembriks.
(2) Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kohaldab aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning kogub teabe olemasolevate finantskontode kohta esmakordselt järgmiselt:
1) füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega, direktiivi lisa 1 8. jao C jaotise punktis 15 sätestatud tingimustele vastavate finantskontode kohta 2016. aasta 31. detsembriks;
2) füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega, direktiivi lisa 1 8. jao C jaotise punktis 14 sätestatud tingimustele vastavate finantskontode kohta 2017. aasta 31. detsembriks;
3) direktiivi lisa 1 5. jao E jaotise punktis 1 sätestatud tingimustele vastavate ettevõtte olemasolevate finantskontode kohta 2017. aasta 31. detsembriks.
(3) Direktiivi lisades 1 ja 2 sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete kohaldamisel võib aruandekohustuslik Eesti finantsasutus:
1) kohaldada uutele finantskontodele ette nähtud hoolsusmeetmeid kõigi olemasolevate finantskontode suhtes, samuti kõrge väärtusega finantskontodele ette nähtud hoolsusmeetmeid kõigi madalama väärtusega finantskontode suhtes;
2) tugineda olemasoleva madalama väärtusega finantskonto füüsilisest isikust omaniku maksuresidentsuse tuvastamiseks tema kehtivale elukoha aadressile, kui aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel ei ole alust kahelda andmete õigsuses;
3) kohaldada ettevõtte olemasolevate finantskontode suhtes hoolsusmeetmeid ja edastada nende kohta teavet pärast seda, kui finantskontode kogujääk või -väärtus ületab direktiivi lisa 1 5. jao E jaotise punktis 1 nimetatud piirmäära;
4) käsitada olemasolevana sellist finantskontot, mille avab mis tahes ajal samas finantsasutuses olemas oleva konto omanik ning mida finantsasutus käsitab koos selle isiku teiste finantskontodega ühe finantskontona, millele laienevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel kohaldatavad hoolsusmeetmed ning mille avamisel peab konto omanik esitama vaid direktiivis nimetatud teavet;
5) koguda esmakordselt finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu kohta teabe käesolevas paragrahvis sätestatud vastavast tähtajast ühe aasta võrra hiljem.
(4) Finantskonto kindlaksmääramisel käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses kohaldab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus direktiivi lisa 1 7. jao C jaotises sätestatud kontojääkide liitmise ja vääringutega seotud eeskirju. Nimetatud eeskirjade kohaldamise tulemusena saadud negatiivne konto kogujääk või -väärtus loetakse nullväärtuseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisusi kohaldatakse kõigile aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse peetavatele finantskontodele ühetaoliselt.
(6) Käesoleva seaduse § 8¹ lõike 5 punktis 2 sätestatud teabevahetusest välistamata jäetud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu suhtes kohaldab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus käesoleva seaduse 1¹. peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid ning kogub teabe esmakordselt 2020. aasta 31. detsembriks.
(7) Direktiivi lisast 1 tulenevaid muudatusi kohaldatakse käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1 ja 1¹. peatüki rakendamisel alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
(1) Aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel on käesoleva seaduse § 23¹ lõike 3 punktis 4 nimetatud õigus ka käesoleva seaduse 2. peatükist tulenevate kohustuste täitmisel kooskõlas FATCA kokkuleppega.
(2) Käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 5 ja § 23¹ lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse 2. peatükist tulenevate kohustuste täitmisel.
(1) Maksuhaldur võib edastada Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja Euroopa Komisjonile teavet selliste eelotsuste kohta, mis on antud alates 2012. aasta 1. jaanuarist.
(2) Ajavahemikul 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 31. detsembrini antud eelotsus on hõlmatud automaatse teabevahetusega juhul, kui see on 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kehtiv.
(3) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelotsuste kohta, mis on antud enne 2017. aasta 1. jaanuari, edastab maksuhaldur igale Euroopa Liidu liikmesriigile ning Euroopa Komisjonile 2017. aasta 31. detsembriks.
(4) Käesoleva seaduse § 20¹ lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse sellisele eelotsusele, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari.
(1) Käesoleva seaduse 2². peatükis sätestatut kohaldatakse sellist majandusaastat puudutavate andmete kohta, mis algab 2016. aasta 1. jaanuaril või sellest hilisemal kuupäeval.
(2) Aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus, esitab riikidepõhise aruande esimest korda majandusaasta kohta, mis algab 2017. aasta 1. jaanuaril või sellest hilisemal kuupäeval.
(3) Käesoleva seaduse § 20⁷ lõiget 2 kohaldatakse andmete kohta, mis puudutavad majandusaastat, mis algab 2024. aasta 22. juulil või sellest hilisemal kuupäeval.
(1) Käesoleva seaduse 2³. peatükis sätestatut kohaldatakse selliste aruandekohustusega skeemide suhtes, mis tehakse rakendamiseks kättesaadavaks, mis on rakendamiseks valmis või mille rakendamiseks tehakse esimene toiming 2021. aasta 1. jaanuaril või sellest hilisemal kuupäeval.
(2) Teabeandja esitab maksuhaldurile käesoleva seaduse § 20¹³ lõikes 1 nimetatud teabe esmakordselt 2021. aasta 28. veebruariks selliste aruandekohustusega skeemide kohta, mille rakendamisega alustati ajavahemikul 2018. aasta 25. juunist kuni 2020. aasta 30. juunini.
(3) Selliste aruandekohustusega skeemide puhul, mis olid rakendamiseks valmis või mille rakendamisega alustati ajavahemikul 2020. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini, hakatakse käesoleva seaduse § 20¹³ lõikes 2 sätestatud teabe esitamise tähtaja kulgemist lugema 2021. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva seaduse § 20¹³ lõikes 3 nimetatud skeemide puhul esitab teabeandja esimest korda uut või täiendavat teavet 2021. aasta 30. aprilliks.
Platvormihaldur rakendab käesoleva seaduse 2⁴. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid nende müüjate suhtes, kes on platvormil 2023. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks ning esitab nende ja asjakohasel juhul nende poolt rendile või üürile antud kinnisasja või selle osa kohta käiva 2023. aasta teabe hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril.
Käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 3 nimetatud nimekirja lisatud riigi või jurisdiktsiooni maksuresidenti puudutava maksualase teabe esitab teabeandja maksuhaldurile iga aasta 30. juuniks arvates selle riigi või jurisdiktsiooni nimekirja lisamise aastale järgnevast aastast.
(1) Käesoleva seaduse 1². peatükis sätestatud krüptovara aruandlusega seotud õiguste ja kohustuste rakendamise korral tuginetakse direktiivi artiklis 8ad ja lisas 6 sätestatule.
(2) Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja kohaldab esimest korda käesoleva seaduse 1². peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid, et koguda teavet 2026. aasta kohta, ning esitab aruandekohustusega hõlmatud krüptovara teabe esimest korda 2027. aasta 30. juuniks.
(3) Nende krüptovara kasutajate hulgast, kellega on aruandekohustuslikul krüptovarateenuse osutajal sõlmitud kliendisuhe 2025. aasta 31. detsembri seisuga, tuvastab krüptovarateenuse osutaja aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajad hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.