(1) Käesolevas seaduses sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liidu (edaspidi liit) tolliterritooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamise täpsustavad nõuded osas, mis ei ole reguleeritud liidu tollialaste õigusaktidega, ning tollijärelevalve meetmed ja vastutus tollialaste õigusaktide rikkumise eest.
(2) Kui seadusega või liidu õigusaktidega on Maksu- ja Tolliametile pandud keeldude ja piirangutega seotud kaupade üle järelevalve teostamise kohustus, kohaldab amet järelevalve teostamisel käesolevas seaduses ja teistes tollialastes õigusaktides sätestatud tollijärelevalve meetmeid.
(3) Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel antavates õigusaktides ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses sätestatut.
(4) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), ja selle rakendamiseks antud õigusaktide tähenduses.
Tolli otsuse või toimingu peale vaide esitamine ning selle lahendamine toimub kooskõlas tolliseadustiku artiklitega 44 ja 45 ning maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
§ 4. Maksu- ja Tolliameti ülesanded tollialaste õigusaktide rakendamisel
Tollialaste õigusaktide rakendamisel on Maksu- ja Tolliameti ülesanne kaitsta ühiskonda ja majandust maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning hõlbustada Eesti ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust.
(1) Tollil on õigus saada ajutise ladustamise kohas, tollilaos või vabatsoonis selle valdajalt tolli tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuetele vastavad ruumid, võimaluse korral sisustatud bürooruumid ja tasuta kasutamiseks sidevahendid. Sideteenuste eest tasub toll.
(2) Tollil on õigus saada piiripunktis, postiteenuse osutaja asukohas, samuti sadamas, lennu- või raudteejaamas või muus transpordisõlmes selle valdajalt tolli tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuetele vastavad ruumid, võimaluse korral sisustatud bürooruumid ja tasuta kasutamiseks sidevahendid, kui toll ei ole valdajaga kokku leppinud teisiti. Kommunaalteenuste, sealhulgas sideteenuste ja elektri eest tasub toll, kui nende eest tasumisele kuuluv summa on arvestatud eraldi.
(1) Tolliseadustiku artikli 52 lõikes 2 nimetatud tolli eriteenuste eest tasu arvutamisel võetakse aluseks tolliametniku keskmine palgakulu ja transpordikulu.
(2) Tolliametniku keskmine palgakulu arvutatakse eelmise kalendriaasta palgakulu alusel.
(3) Transpordikulu arvutamisel lähtutakse Maksu- ja Tolliameti ametisõidukite kasutamise keskmisest kulust sõidukilomeetri kohta teenuse osutamisele eelnenud kalendriaastal.
(4) Tolliametniku keskmine töötasu ja transpordikulu arvutamise aluseks võetav keskmine kulu sõidukilomeetri kohta avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel.
(5) Eriteenusena osutatud tolliteenuse kulude arvutamise ja tasumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=122062017016 määrusega.
(1) Maksu- ja Tolliameti ametnikud kannavad teenistuses olles ettenähtud juhtudel vormiriietust. Vormiriietust võivad ette nähtud juhtudel kanda ka Maksu- ja Tolliameti peadirektor ja töötajad ning Sisekaitseakadeemia töötajad ja üliõpilased.
(2) Maksu- ja Tolliameti ametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=128062017015 määrusega.
(3) Vormiriietuse kandjad, vormiriietuse andmise ja kandmise korra ning kandmise tähtajad määrab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
§ 8. Ohu hindamiseks andmete saamine riigi andmekogust
Tollil on keeldude ja piirangutega seotud kaupade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo nõuete rikkumise ohu hindamiseks ning liidu finantshuvide kaitsmiseks õigus saada põhjendatud taotluse alusel riigi andmekogust tasuta andmeid kauba veoga seotud erilubade ja registrikannete ning logistika, sõidukite ja isikute kohta.
(1) Tollil on keeldude ja piirangutega seotud kaupade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo nõuete rikkumise ohu hindamiseks ning liidu finantshuvide kaitsmiseks õigus saada ettevõtjalt, kes tegeleb Eesti ja teiste liidu liikmesriikide vahelise kaubandusega ning postisaadetiste ja reisijate veoga, andmeid kauba, kaubaga seotud isikute ja logistika ning reisijate kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete struktuur, edastamise viis ja tähtaeg lepitakse kokku kirjalikult.
§ 10. Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks
(1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse.
(2) Pärast otsuse tegemist teavitatakse isikut tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu või päringu tegemisest ning tema soovil tutvustatakse talle toimingutega kogutud andmeid.
(1) Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasse koostöösse ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel.
(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema määratud ametnik.
(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti peadirektor.
(4) Konspiratsioonivõtete kasutamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.
(1) Maksu- ja Tolliamet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kohta järgmiste andmete saamiseks:
1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
2) elektroonilise side ettevõtjale antud elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete kohta päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäeva täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete küsimine on lubatud.
(1) E-tolli andmekogu pidamise eesmärk on käesoleva seaduse §-s 4 ja tolliseadustiku artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks teabe kogumine, töötlemine ja vahetamine.
(1¹) Andmekogu on osa maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registrist. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.
(2) E-tolli andmekogu andmed ei ole avalikud, välja arvatud Eesti tollitariifistiku avalikud andmed. Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse valitsusasutused, kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogu andmetele.
(3) E-tolli andmekogu vastutav töötleja võib avaldada andmekogu andmeid liidu liikmesriigi tolliasutusele, Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelisele organisatsioonile tollialastes õigusaktides sätestatud korras.
(4)
(5)
(1) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse §-ga 4 pandud ülesannete täitmiseks kasutada transpordivahendi ja kaubakonteineri registreerimismärgi jäädvustamiseks automaatset foto- või videosalvestusvahendit.
(2) Automaatse foto- või videosalvestusvahendiga saadud isikustamata andmeid töödeldakse tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogus.
(3) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu pidamise eesmärk on riiklike maksude kogumise tagamiseks ning maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks teabe kogumine Eesti territooriumile, piiripunkti ja vabatsooni sisenevate ning sealt lahkuvate transpordivahendite ja kaubakonteinerite kohta ja selle teabe töötlemine.
(4) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs Maksu- ja Tolliametil, Politsei- ja Piirivalveametil, Rahapesu Andmebürool, Kaitsepolitseiametil, Kaitseväel ning Välisluureametil.
(5) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu vastutav töötleja võib avaldada andmekogu andmeid teise riigi tolliasutusele liidu õigusakti või välislepingu alusel toimuva tolli- või maksualase koostöö raames.
(6) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.
(7) Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=128062017017 määrusega.
(1) Maksu- ja Tolliamet töötleb käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud tehnilise seadmega saadud pilte ja metaandmeid läbivalgustuse piltide andmekogus.
(2) Läbivalgustuse piltide andmekogu pidamise eesmärk on riiklike maksude kogumise tagamiseks ning maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks teabe kogumine transpordivahendite ja kaubakonteinerite kohta ja selle teabe töötlemine.
(3) Läbivalgustuse piltide andmekogu andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs Maksu- ja Tolliametil, Politsei- ja Piirivalveametil, Rahapesu Andmebürool, Kaitsepolitseiametil ning Välisluureametil.
(4) Läbivalgustuse piltide andmekogu vastutav töötleja võib avaldada andmekogu andmeid teise riigi tolliasutusele liidu õigusakti või välislepingu alusel toimuva tolli- või maksualase koostöö raames.
(5) Läbivalgustuse piltide andmekogu vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.
(6) Läbivalgustuse piltide andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=122062017017 määrusega.
(1) Maksu- ja Tolliamet töötleb käesoleva seaduse § 9 alusel ettevõtjatelt saadud andmeid riigipiiri ületavate füüsiliste isikute kohta reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogus.
(2) Reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.
(3) Reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu pidamise eesmärk on keeldude ja piirangutega seotud õigusrikkumiste tõkestamiseks teabe kogumine ja töötlemine Eesti territooriumile sisenevate ning sealt lahkuvate füüsiliste isikute kohta.
(4) Reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu vastutav töötleja võib avaldada andmekogu andmeid teise riigi tolliasutusele liidu õigusakti või välislepingu alusel toimuva tolli- või maksualase koostöö raames.
(5) Reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs Maksu- ja Tolliametil, Politsei- ja Piirivalveametil, Rahapesu Andmebürool, Kaitsepolitseiametil, Kaitseväel ning Välisluureametil.
(6) Reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=121062017026 määrusega.
Toll võib käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ülesannete täitmiseks, eelkõige ühiskonna ja majanduse kaitsmise eesmärgil maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks, töödelda isiku biomeetrilisi andmeid ning terviseandmeid.
Tollil on õigus põhjendatud juhul keelduda isikule tema kohta kogutud andmete esitamisest andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
§ 17. Tolliagentuuri tegevusloa nõue, tegevusloa taotlemine ja väljastamine
(1) Tolliesindajal peab olema tollideklaratsiooni esitamiseks Maksu- ja Tolliameti antud tolliagentuuri tegevusluba.
(2) Tegevusluba ei nõuta, kui tollideklaratsioon esitatakse:
1) tolliseadustiku artikli 18 lõike 2 teises lõigus nimetatud juhul;
2) füüsilise isiku poolt teise füüsilise isiku tolliesindajana, kui esindamine ei ole tema majandustegevus.
(3) Toll keeldub tolliagentuuri tegevusloa andmisest, kui:
1) isikul on kauba importimisel või eksportimisel kogutavate maksude puhul maksuvõlg;
2) isik ei vasta tolliseadustiku artikli 39 punktis a nimetatud tingimusele.
§ 18. Tolliagentuuri tegevusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Toll võib peatada tolliagentuuri tegevusloa, kui tolliagentuuril on tekkinud kauba importimisel või eksportimisel kogutavate maksude puhul maksuvõlg.
(2) Tolliagentuuri tegevusluba tunnistatakse kehtetuks tolliagentuuri kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel.
(3) Tolli algatusel võib tunnistada tolliagentuuri tegevusloa kehtetuks, kui:
1) tolliagentuur ei ole tolli määratud tähtpäevaks tasunud maksuvõlga, mis oli tegevusloa peatamise aluseks;
2) tolliagentuur ei vasta tolliseadustiku artikli 39 punktis a nimetatud tingimusele.
(1) Tolliagentuur tegutseb tolliagentide kaudu. Tolliagent on füüsiline isik, kes on sooritanud tolliagendi eksami ja kellele toll on andnud asjakohase tunnistuse.
(2) Toll võib tolliagendi eksamile mitte lubada isikut, kes ei vasta tolliseadustiku artikli 39 punktis a nimetatud tingimusele.
(3) Tolliagendi eksami läbiviimise ja tunnistuse andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=122062017018 määrusega.
(4) Toll võib tunnistada tolliagendi tunnistuse kehtetuks, kui isik ei vasta tolliseadustiku artikli 39 punktis a nimetatud tingimusele.
(1) Eesti tollitariifistik sisaldab nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kehtestatud Euroopa Liidu integreeritud tollitariifistiku (inglise keeles Integrated Tariff of the European Union, lühend TARIC) andmeid ja Eesti õigusaktidega kehtestatud meetmeid (edaspidi riigisisene meede), mida rakendatakse kauba tolliprotseduurile suunamisel.
(2) Deklarandid ja tolliametnikud juhinduvad tolliformaalsuste käigus kauba suhtes meetmeid kohaldades Eesti tollitariifistikust. Eesti tollitariifistik on avaldatud Maksu- ja Tolliameti veebilehel.
§ 21. Eesti tollitariifistiku haldamine ja muutmine
(1) Eesti tollitariifistikku haldab ja selle õigsuse eest vastutab Maksu- ja Tolliamet koostöös riigisiseste meetmete õigsuse eest vastutavate ministeeriumidega.
(2) Eesti tollitariifistikus sisalduvaid riigisiseseid meetmeid haldava ministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ülesandeks on:
1) hallatava riigisisese meetme integreeritud tollitariifistikule vastavuse tagamine;
2) hallatava riigisisese meetme muudatuse ettevalmistamine;
3) riigisisest meedet sisaldava õigusakti eelnõu Maksu- ja Tolliametile arvamuse avaldamiseks esitamine;
4) hallatavat meedet puudutava informatsiooni väljastamine.
(3) Riigisisesed meetmed sisestab Eesti tollitariifistiku haldusmoodulisse ning neid ajakohastab Maksu- ja Tolliamet.
(1) Kauba mittesooduspäritolu tõendava sertifikaadi väljastab ja kinnitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Mittesooduspäritolu tõendava sertifikaadi väljastamine ja kinnitamine on tasuline. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kõik Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tehtavad kulutused päritolusertifikaatide väljastamiseks ja kinnitamiseks, sealhulgas kulutused infotehnoloogiliseks lahenduseks, töötasudeks, vastutuskindlustuseks ja vormide trükkimiseks.
(2) Mittesooduspäritolu tõendava sertifikaadi vormi, taotlemise ja väljastamise korra ning tasude suurused kinnitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja avaldab need oma avalikul veebilehel.
Täpsustavad juhised tolliseadustikus ja selle rakendamiseks antud õigusaktides sätestatud kauba sisenemisformaalsuste teostamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=104072017138 määrusega.
(1) Ajutise ladustamise koht on selle pidaja valduses olev tolli aktsepteeritud territoorium, ehitis, ruum, statsionaarne mahuti või punkrilaev, kus on tagatud tollijärelevalve all oleva kauba puutumatus.
(2) Tolliseadustiku artiklites 144–149 nimetatud ajutise ladustamise kohta sätestatud nõudeid täpsustavad juhised kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=104072017139 määrusega.
Toll võib kaupa ajutiselt ladustada isiku taotlusel, kui tolliasutuses on sellise kauba hoidmiseks ruum ja tingimused. Kauba hoidmiseks võib toll määrata tolliseadustiku artiklis 149 sätestatust lühema tähtaja.
(1) Kui liiduvälisesse riiki suunduva reisirongi reisijate ja nende pagasi tolliformaalsused teostatakse väljaspool piiripunkti, ei tohi tolliformaalsuste alustamisest kuni rongi välispiiri ületamiseni kaupu ilma tolli loata rongist maha ega rongile laadida.
(2) Kui liiduvälisest riigist saabuva reisirongi reisijate ja nende pagasi tolliformaalsused teostatakse väljaspool piiripunkti, ei tohi välispiiri ületamisest kuni tolliformaalsuste lõpetamiseni kaupu ilma tolli loata rongist maha ega rongile laadida.
(1) Täpsustavad juhised tolliseadustikus ja selle rakendamiseks antud õigusaktides sätestatud tollideklaratsiooni esitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=102112021006 määrusega.
(2) Isik, kes esitab tollideklaratsiooni enne kauba saabumist väikese väärtusega saadetise kohta, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, peab tollideklaratsiooni esitamisel tagama maksukohustuse täitmise, tasudes selleks ette nähtud kontole vajaliku summa ja euro vahetuskursi muutuste katteks lisaks seitse protsenti maksusummast. Ettemaksuna tasutud summa, mis ületab tollideklaratsiooni aktsepteerimisel tekkinud maksukohustuse suuruse, tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikutele, kellele on antud tolliseadustiku artiklis 110 ja käibemaksuseaduse § 38 lõikes 2¹ sätestatud õigus või kes rakendavad käibemaksuseaduse §-des 43¹ ja 43² sätestatud erikorda.
(1) Kaubasaadetis koosneb kaupadest, mis saadetakse samal ajal samast lähtekohast samalt saatjalt samale saajale samasse sihtkohta sama veodokumendiga.
(2) Toll võib keelduda ühe kaubasaadetise osade kohta nende importimisel eraldi tollideklaratsioone aktsepteerimast.
§ 30. Riski hindamiseks tehnilise seadme kasutamine
(1) Toll võib riski hindamiseks vajaliku teabe saamiseks kasutada kauba, transpordivahendi, pagasi, postisaadetise ja reisija riiete läbivalgustamiseks tehnilist seadet.
(2) Kui läbivalgustamise käigus kauba pakendit, transpordivahendit, reisija pagasit ega postisaadetist ei avata, ei käsitata läbivalgustamist käesoleva seaduse §-des 63–66 nimetatud läbivaatusena.
(1) Kauba, transpordivahendi, pagasi, postisaadetise või reisija läbivaatuse tulemused kajastatakse läbivaatuse aktis.
(2) Läbivaatuse akti ei vormistata, kui:
1) pagas vaadatakse läbi reisija juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid;
2) transpordivahendi läbivaatuse käigus selles olevat kaupa ei teisaldata;
3) postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid
(3) Läbivaatuse akt vormistatakse, kui asjaomane isik seda nõuab.
(1) Tollialaste õigusaktide alusel tehtud mõõtmiste korral peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud mõõteseaduse alusel.
(2) Tollialastes õigusaktides nimetatud juhtudel on kauba valdaja kohustatud omal kulul korraldama kaubakoguste mõõtmise tolliformaalsuste käigus ja esitama tollile mõõtmise tulemusi kajastava dokumendi.
(3) Kauba läbivaatuse käigus korraldab kaubakoguste mõõtmise kauba valdaja, deklarant või tolliprotseduuri pidaja tolliametniku suulise korralduse alusel.
Kaubaga, mille suhtes on toll andnud teada, et soovib seda kontrollida, ei ole ilma tolli loata toimingute ja tehingute tegemine lubatud. Ilma tolli loata tehtud toiming või tehing on tühine.
§ 35. Tollideklaratsiooni muutmine ja kehtetuks tunnistamine pärast kauba vabastamist
(1) Pärast kauba vabastamist võib tollideklaratsiooni muuta või selle kehtetuks tunnistada kooskõlas tolliseadustiku artiklitega 173 ja 174, esitades tollile kirjaliku taotluse, kus on põhjendatud tollideklaratsiooni muutmise vajadust ja lisatud muudatust tõendavad dokumendid.
(2) Toll lubab tollideklaratsiooni muuta, kui deklareeritud andmetes ilmnenud vea tõttu on muutunud:
1) kauba märgitud kogus või tolliväärtus vähemalt statistilise läve võrra, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 271, 18.08.2020, lk 1–170), V lisa liite punktis j;
2) tollimaksu summa;
3) aktsiisimaksu summa;
4) käibemaksu summa ja isik, kelle eest deklaratsioon on esitatud, ei ole Eesti käibemaksukohustuslane.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel ei pea toll lubama tollideklaratsiooni muutmist, kui deklareeritud andmetes ilmnenud viga ei takista deklarandil oma kohustusi täita asjakohasel tolliprotseduuril.
(4) Kui tollideklaratsioonist tulenevat maksukohustust on muudetud maksuotsusega, siis ei saa tollideklaratsiooni muuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud korras, vaid rakendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korda.
(5) Kui toll avastab vea tollideklaratsioonis deklareeritud andmetes, teavitatakse deklaranti ja kaudse esindamise korral ka esindatavat tollideklaratsiooni muutmise vajadusest teatisega, milles on määratud tähtaeg tollideklaratsiooni muutmise taotluse esitamiseks.
(6) Kui deklarant või esindatav ei esita tollile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teatises märgitud tähtaja jooksul taotlust ega põhjendatud vastuväiteid teatises viidatud muudatustele, nõutakse maksusumma sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(7) Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122024018&id=121062017025;102112021006 määrusega.
Kui tollivõlg on tekkinud sellise toimingu tagajärjel, mille eest võis selle tegemise ajal algatada kriminaalmenetluse, on tollivõlast võlgnikule teatamise tähtajaks viis aastat.
Tolliladu on selle pidaja valduses olev tolli aktsepteeritud territoorium, ehitis, ruum, statsionaarne mahuti või punkrilaev, kus on tagatud tollijärelevalve all oleva kauba puutumatus.
(1) Tolliseadustiku artiklis 243 nimetatud vabatsoon on territoorium, mis on ümbritsetud piirdega.
(2) Vabatsooni piire peab olema täies pikkuses jälgitav, ilma abivahenditeta lahtimonteerimatu ja välistama transpordivahendi läbisõidu jälgi jätmata.
(3) Vabatsooni sissepääsud peavad olema tähistatud sildiga, mis teavitab ilma loata sisenemise keelust.