§ 1. Seaduse eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses.
(2) Käesolev seadus reguleerib:
1) üldgeoloogilist uurimistööd;
2) maavara geoloogilist uuringut;
3) maavara kaevandamist;
4) kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuva maavara kasutamisel;
5) uuritud ja kaevandatud maa korrastamist;
6) maapõue kasutamist, mis ei ole seotud maavara kaevandamisega, välja arvatud osas, milles see on reguleeritud teiste seadustega;
7) maapõue kaitset;
8) maapõue kasutamisega kaasnevate keskkonnaohtude vältimist ja keskkonnariskide vähendamist, välja arvatud juhul, kui see on reguleeritud teiste seadustega;
9) riikliku järelevalve korraldust käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;
10) vastutust käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5) Käesoleva seaduse kohaldamisalas ei loeta oluliseks keskkonnahäiringuks maavara või maavarana arvele võtmata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikust seisundist eemaldamist.
Maapõu on käesoleva seaduse tähenduses maismaal, sise- ja piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks tehniliselt ja majanduslikult kättesaadav maakoore osa.
Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud või selle alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on maavarade registris arvele võetud.
§ 4. Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogiline uuring
(1) Üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö.
(2) Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.
(1) Uuringupuurauk on käesoleva seaduse tähenduses üldgeoloogiliseks uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks rajatav puurauk, mille abil selgitatakse maapõue geoloogilist ehitust ning hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi, uuritakse maapõue kivimeid ja setteid ning nende lasundites sisalduvat vedelikku või gaasi.
(2) Uuringukaeveõõs on käesoleva seaduse tähenduses üldgeoloogiliseks uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks rajatav kaevand, mille abil selgitatakse maapõue geoloogilist ehitust, uuritakse maapõue kivimeid ja setteid ning nende lasundites sisalduvat vedelikku või gaasi, samuti fikseeritakse võimaluse korral põhjavee tase või tehakse hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi uuringuid.
(3) Uuringupuuraukudes ja uuringukaeveõõntes võib uuringu eesmärgist lähtudes teha veerežiimi ja veekihtide uurimiseks hüdrogeoloogilisi uuringuid, sealhulgas põhjaveeseiret, üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa kehtivusajal.
(1) Maavara kaevandamine (edaspidi kaevandamine) on maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine.
(2) Kaevis on looduslikust seisundist eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.
(3) Maavara kasutamine on maavara tarbimine seda võõrandamata või kasutamine looduslikus seisundis.
(1) Uuringuruum on üldgeoloogilise uurimistöö loaga või geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud maapõue osa.
(2) Uuringuruumi teenindusala on üldgeoloogilise uurimistöö loaga või geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud territoorium uuringuruumi kohal.
(1) Mäeeraldis on kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud maapõue osa.
(2) Mäeeraldise teenindusmaa on kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud ala mäeeraldise ümber või kohal ja ümber.
(1) Riigile kuuluvad:
1) aluspõhja maavara;
2) avalikus veekogus asuv maavara.
(2) Aluspõhja kivimi, setendi, vedeliku või gaasi arvele võtmata looduslik lasund kuulub riigile ning sellele kinnisomand ei ulatu, kui seda ei tingi kinnisasja kasutamise otstarve.
(3) Aluspõhi on käesoleva seaduse tähenduses maapinnal avanevad või pinnakatte alla mattunud ennejääaegse tekkega kivimid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigile kuuluv maavara ei ole looduslikul kujul tsiviilkäibes.
(5) Kui riigile kuuluva maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks on nõutav luba, kuulub loa alusel kaevandamisel saadud kaevis loa omajale.
(6) Kui riigile kuuluva maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks on nõutav luba, kuulub loata kaevandamisel saadud kaevis riigile.
(1) Maavarade komisjon moodustatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas. Maavarade komisjoni põhiülesanne on Kliimaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.
(2) Maavarade komisjoni põhimääruses määratakse komisjoni õigused ja kohustused, töökord, sealhulgas otsuste tegemise kord ja asjaajamise korraldus, ning vajaduse korral tasustamise kord.
(3) Maavarade komisjoni koosseisu nimetatakse geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjaid.
(4) Maavarade komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
Maapõue kasutamist suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud.
(1) Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada:
1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;
2) juurdepääs maavarale;
3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.
(2) Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine ning geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine (edaspidi riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus), võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:
1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.
(2¹) Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:
1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust;
2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;
3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.
(3) Mäeeraldisest ei tohi välja jätta maavara, mille kaevandamine ei ole edaspidi majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei rakendata ulatuses, mis on vajalik ohutu töökeskkonna, vara säilimise, keskkonnaohu vältimise või keskkonnariski vähendamise tagamiseks.
§ 15. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine ning planeeringute koostamine ja kooskõlastamine
(1) Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutuse, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas:
1) kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt;
2) maardla alal katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks;
3) maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetluses seda menetlust korraldav haldusorgan Kliimaministeeriumile või kliimaministri volitusel riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, asjakohase menetlusega seotud dokumendid, mis on vajalikud loa andmise otsustamiseks.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlust ei toimu, esitab ehitamisest huvitatud isik enne ehitamise alustamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks taotluse Kliimaministeeriumile või kliimaministri volitusel riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, koos asjakohase menetlusega seotud dokumentidega, mis on vajalikud loa andmise otsustamiseks. Ehitamise alustamine ei ole lubatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustab Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, 30 päeva jooksul pärast sellekohase taotluse või loa andmiseks vajalike dokumentide saamist.
(5) Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustamist selle tähtaja jooksul.
(6) Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse taotluse esitanud isikule ning asjakohasel juhul ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlust korraldavale haldusorganile.
(7) Kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.
(7¹) Planeeringute koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks ei ole luba vajalik, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus on planeeringu kaudu Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, kooskõlastatud;
2) katastriüksus jagatakse sihtotstarvet muutmata;
3) muudetakse õiguslikul alusel ehitatud hoone teenindamiseks vajalikul alal katastriüksuse sihtotstarvet kooskõlas tegeliku õiguspärase kasutusega;
4) kaevandamisloaga mäeeraldise teenindusmaa sihtotstarve muudetakse mäetööstusmaaks või turbatööstusmaaks;
5) planeering tunnistatakse kehtetuks;
6) ehitis lammutatakse või demonteeritakse;
7) rajatakse puurkaev, piirdeaed, tehnovõrk või kergliiklustee või rekonstrueeritakse teed või raudteed olemasolevate rajatiste kaitsevööndis või püsiva hoonestusega alal või elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel;
8) õiguslikul alusel ehitatud olemasolev ehitis ehitatakse ümber, seda laiendatakse või see lammutatakse ja samale alale ehitatakse uus ehitis;
9) rekonstrueeritakse maaparandussüsteemi, tehakse maaparandushoiutöid, sealhulgas hooldatakse ja uuendatakse maaparandussüsteemi või menetletakse maaparandussüsteemi projekti, maaparandussüsteemi ehitusluba, maaparanduse väikesüsteemi ehitusluba, maaparandussüsteemi kasutusluba või väikesüsteemi kasutusluba.
(8¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute kooskõlastamisel võib seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest.
(8²) Planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi.
(9) Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest või jätab lõikes 7 nimetatud juhul kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtted või tingimused ei ole täidetud.
(10) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus annab maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimused, ehitusloa või kasutusloa Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutuse, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loaga või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusega määratud tingimustel, sealhulgas tähtaega arvestades.
(11) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus keeldub maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse puudumise korral.
(1) Maapõue kasutamisel tuleb lisaks käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule mõistlikus ulatuses tagada võimalikult väike ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale.
(2) Maapõue kasutamine ainult mulla maapõuest eemaldamise eesmärgil on keelatud.
(3) Maavara kaevandamisel tuleb tagada maardlasse jääva maavara kasutamis- ja kaevandamisväärsena säilimine.
(4) Maavara tuleb kaevandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei rakendata ulatuses, mis on vajalik ohutu töökeskkonna, vara säilimise, keskkonnaohu vältimise või keskkonnariski vähendamise tagamiseks.
§ 17. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu õigus
(1) Üldgeoloogiline uurimistöö on lubatud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel, välja arvatud selline üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega, kivimi uurimisega paljandist või maapinnalt kivististe kogumisega, käsipuuri või labidaga sondeerimise ja proovimisega või geofüüsikaliste uuringutega.
(2) Geoloogiline uuring on lubatud geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) alusel, välja arvatud kaevandamisloa alusel mäeeraldise piires tehtav geoloogiline uuring ja selline geoloogiline uuring, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega.
(2¹) Geoloogiliseks uuringuks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta veeseaduse § 208 punkti 1 alusel tehtavaid hüdrogeoloogilisi uuringuid ja nende tegijalt ei nõuta geoloogilise uuringu luba.
(3) Üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldab ja juhib selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi (edaspidi kompetentsus) omav isik. Isiku kompetentsus peab võimaldama tal tunda oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid riske, oskama neid tuvastada ja riskide realiseerumist ära hoida. Kompetentsuse eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega omandatud teadmised ja oskused.
(4) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi uuringuid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punkti 1 kohane tegevusluba.
(5) Uuringupuuraugu ja uuringukaeveõõne rajamiseks ei nõuta veeseaduse § 208 punktide 3 ja 5 kohast tegevusluba.
§ 18. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu üldnõuded
Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omajal on õigus töö käigus võtta ja töö tegemiseks kasutada uuringuruumi piiresse jäävat kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundit koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks.
(1) Üldgeoloogiline uurimistöö tehakse üldgeoloogilise uurimistöö nõuete ja korra kohaselt.
(2) Üldgeoloogilise uurimistöö käigus tehtavad tööd on vastavalt töö eesmärgile:
1) geoloogiline kaardistamine;
2)
3) geofüüsikaline uuring;
4) geokeemiline uuring;
5) muud sihtotstarbelised geoloogilised tööd, välja arvatud ehitusgeoloogilised või -geodeetilised tööd.
(3) Üldgeoloogilise uurimistöö nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026042&id=119122018028 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega kehtestatakse:
1) geoloogilise kaardistamise nõuded;
2)
3) üldgeoloogilise uurimistöö aruande sisu, esitamise ja läbivaatamise nõuded.
(1) Geoloogiline uuring tehakse geoloogilise uuringu nõuete ja korra kohaselt.
(2) Geoloogilise uuringu käigus:
1) selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad;
2) hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus;
3) kavandatakse abinõud kaevandamisel maapõues tekkivate võimalike keskkonnaohtude vältimiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses;
4) tehakse ettepanek maavaravaru kategooria määramiseks;
5) uuritakse maavara otsingu kohta kehtestatud nõuetele vastava täpsusega kõiki uuringuruumis leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava maavara või kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt võimalik.
(3) Maavara geoloogilise uuringu nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026042&id=119122018028 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega kehtestatakse:
1) maavarade kasutusalad ja nende määramise nõuded;
2) geoloogilise uuringu ettevalmistamise ja tegemise, sealhulgas topograafiatööde tegemise ning maavara koguse arvutamise kohta esitatavad nõuded;
3) maardla kasutuselevõtuks ettevalmistamise nõuded;
4) iga maavara geoloogilise uuringu kohta esitatavad erinõuded;
5) geoloogilise uuringu aruande sisu, esitamise ja läbivaatamise nõuded.
(1) Maavarade arvestust peetakse maavarade registris. Maavarade register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine.
(1¹) Maavarade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026042&id=110062022003 määrusega.
(2) Järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba kohta maavarade registri kande tegemise otsustab riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi kohta maavarade registri kande tegemise otsustab riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, küsides maavarade komisjoni arvamust.
(4) Uuringuloata kameraaltöö põhjal saadud geoloogilise teabe alusel era- või munitsipaalmaa kohta maavarade registrisse kande tegemiseks, kui kande tulemusena tekib kinnisasjale maardla, on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kameraaltöö peab põhinema geoloogilisel uuringul.
(1) Kui maavara vastab käesolevas paragrahvis nimetatud või selle alusel kehtestatud nõuetele või käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud ulatuses uuringuloa taotleja või omaja esitatud nõuetele ja maavara arvele võtmise taotluse aluseks olev geoloogilise uuringu aruanne vastab käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, võetakse maavara arvele.
(2) Maavara võetakse arvele koos vahekihtidega, välja arvatud juhul, kui see ei ole põhjendatud.
(3) Nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026042&id=119122018028 määrusega.
(4) Valdkonna eest vastutav minister määrab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruses, millises ulatuses võib uuringuloa taotleja või omaja esitada selle määrusega kehtestatud nõuetest erinevaid nõudeid.
(5) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks määrab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 27 lõike 4 kohase taotluse saamisel, kaasates vajaduse korral eksperdi. Nõuete määramise ajaks loa andmise menetlus peatub.
(1) Arvele võetud maavara kogus (edaspidi maavaravaru) jaguneb olenevalt uurituse detailsusest tarbevaruks ja reservvaruks. Maardlaga piirneval alal võidakse määrata prognoosvaru.
(2) Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse detailsus võimaldab saada maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmed.
(3) Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse detailsus võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks.
(4) Prognoosvaru eristatakse maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlaks tegemise võimalust ning on aluseks maavara otsingu ja geoloogilise uuringu suunamisel. Prognoosvaru ei võeta arvele.
(5) Tarbevaru ja reservvaru jagunevad nende kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks.
(6) Maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne.
(7) Tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab maavarade registri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tulemustele ja muule maavarade registri kande tegemise ajal saada olevale teabele.
(8) Kui maavaravaru määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud või taotletakse passiivseks määratud maavaravaru ümberhindamist aktiivseks, esitab kaevandamisloa taotleja, loa omaja või taotluse esitamisest huvitatud isik maavarade registri kande tegemise otsustajale registriandmete muutmiseks avalduse, märkides selles andmed, kus ja mida ning millisel põhjusel ümber hinnata soovitakse. Kui taotletakse passiivse maavaravaru ploki osalist ümberhindamist, esitatakse avaldusega koos geoloogilise uuringu aruanne.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud avaldus tuleb esitada enne kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse esitamist või eraldi kirjaliku avaldusena, kui kaevandamisloa taotlust ei ole veel esitatud. Põhjendatud juhul võib avalduse esitada pärast kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse esitamist.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud avalduses esitatud info ei ole maavarade registri kande otsuse tegemiseks piisav, on registrikande otsuse tegijal õigus nõuda lisaandmeid, sealhulgas vajaduse korral eksperdihinnangut. Registrikande avalduse menetlus peatub uute andmete saamise ajaks.
§ 24. Reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamine
(1) Kaevandamisloa taotleja, loa omaja või taotluse esitamisest huvitatud isiku avalduse alusel võib valdkonna eest vastutav minister või riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega;
2) reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis;
3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine samas maardlas;
4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
(2) Kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse menetlus peatub reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks tunnistamise menetluse ajaks kuni maavarade registri andmete muutmiseni.
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne ja geoloogilise uuringu aruanne esitatakse riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, esimesel võimalusel pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30 päeva pärast loa kehtivuse lõppemist.
(2) Kehtetu
(3) Kui üldgeoloogiline uurimistöö, geoloogiline uuring, üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruanne ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, on riigiasutusel, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, õigus nõuda aruande muutmist või selle koostamisel aluseks võetud andmete täiendamist. Sellekohane nõue tuleb esitada 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.
(4) Geoloogilise uuringu tegemisel saadud kivimmaterjali, puursüdamikke, proove ja muud geoloogilist teavet (edaspidi kogutud materjal) tuleb säilitada vähemalt 30 päeva geoloogilise uuringu aruandes esitatud ettepaneku kohta otsuse tegemisest arvates. Üldgeoloogilise uurimistöö korral, samuti juhul, kui geoloogilise uuringu aruandes esitatud ettepaneku alusel ei ole vaja teha muudatusi maavarade registris, tuleb säilitada kogutud materjali vähemalt 30 päeva üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, esitamisest arvates.
(5) Riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, kas kogutud materjali tuleb säilitada. Selle riigiasutuse nõudmisel annab loa omaja kogutud materjali nimetatud riigiasutusele säilitamiseks üle selle riigiasutuse määratud ulatuses ja kohas.
(6) Loa omaja annab kogutud materjali üle koos pakendi ja etikettidega.
(1) Eesti Geoloogiafond on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus maapõueteabe kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eesmärgil hoitakse:
1) geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde aruandeid;
2) üldgeoloogiliste uurimistööde uuringupunktide andmestikku;
3) riigi omandis oleva geoloogilise materjali andmestikku;
4) geoloogiliste kaartide andmestikku;
5) geokeemilist andmestikku;
6) geofüüsikalist andmestikku;
7) muid geoloogilise teabe säilitamist korraldava riigiasutuse kogutud ja saadud andmeid ning aruandeid.
(2) Eesti Geoloogiafondi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 27. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlemine
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa saamiseks esitatakse loa andjale taotlus.
(2) Loa andja saadab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks viivitamata riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(3) Loa andja saadab uuringuloa taotluse uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitseja volitatud asutusele, selle puudumise korral riigivara valitsejale, kes annab nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Käesolevas lõikes sätestatu ei kohaldu maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maale.
(3¹) Loa andja teavitab üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlusest viivitamata uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitseja volitatud asutust, selle puudumise korral riigivara valitsejat, ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kinnisasja kasutusõigust omavat isikut.
(4) Loa andja saadab käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6) Kui uuringuruum või selle teenindusala asub kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis, saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Muinsuskaitseametile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(7) Loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja uuringuloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
(11) Kui uuringuruum või selle teenindusala asub kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis, saadab loa andja uuringuloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
(12) Kehtetu
§ 28. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlus
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlus koosneb taotlusel esitatavatest andmetest, seletuskirjast ja graafilisest lisast.
(2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusel märgitakse:
1) loa taotleja ja üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu teostaja ärinimi, registrikood ja aadress või nimi, isikukood ja aadress;
2) andmed uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala kohta, maavara otsingu ja uuringu korral maavara oletatava koguse kohta;
3) kui uuringuruum asub maardlal, andmed maardla ja maavara kohta;
4) andmed üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu iseloomu ja mahu kohta.
(3) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse seletuskiri peab sisaldama:
1) üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu lähteülesannet;
2) andmeid üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu iseloomu ja mahu kohta;
3) üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu kirjeldust;
4) lühikest ülevaadet uuringuruumi varasema uurituse kohta;
5) geoloogilise uuringu korral andmeid uuritava maavara kohta;
6) andmeid kasutatavate uurimismeetodite kohta;
7) andmeid üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta;
8) põlevkivi, fosforiidi ja metallitoorme geoloogilise uuringuga kaasneva sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi;
9) töö ajakava;
10)
11) andmeid geoloogilise uuringu käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.
(4) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse graafilisele lisale märgitakse:
1) uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala piir;
2) olemasoleva maardla ja varem uuritud maavara plokkide kontuurid;
3) kehtivate uuringualade ja mäeeraldiste ning katastriüksuste piirid.
(5) Kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-s 42¹ kehtestatud nõuetest.
(5¹) Kui munitsipaalomandis või eraõigusliku isiku omandis oleva kinnisasja korral ei kuulu kinnisasi uuringuloa taotlejale, tuleb uuringuloa taotluse esitamisel lisada taotlusele uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleval kinnisasjal geoloogiliseks uuringuks ja maavara arvele võtmiseks.
(6) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse esitamise korra, taotluse andmekoosseisu ning täpsustatud nõuded üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026042&id=125012017010;114012020001 määrusega.
§ 30. Avalikkuse teavitamine uuringuloa andmise menetlusest avatud menetluse korral
(1) Kui uuringuloa taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele, avaldab uuringuloa andja avatud menetluse korral uuringuloa taotluse esitamise kohta viivitamata teate, milles on märgitud:
1) loa taotleja nimi;
2) andmed kavandatava tegevuse asukoha kohta;
3) kavandatava tegevuse lühikirjeldus;
4) uuringuloa taotletav kehtivusaeg;
5) viide veebilehele, kus loa taotlus on kättesaadav;
6) igaühe õigus osaleda avatud menetluses;
7) avatud menetluses antava haldusakti eelnõu ning taotluse väljapaneku aeg ja koht, kui loa andmise otsustamiseks ei hinnata keskkonnamõju ning haldusakti eelnõu on teate avaldamise ajaks valminud või selle valmimise aeg on teada;
8) ettepanekute ja vastuväidete ning küsimuste esitamise tähtaeg ja adressaat, kui teates on avaldatud teave avaliku väljapaneku aja ja koha kohta;
9) asjakohane teave, kui teate avaldamise ajal on teada, et uuringuloa taotlust ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ei panda välja avalikkusele tutvumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Vajaduse korral võib teate avaldada ka kohalikus, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes, lisades sellele viite Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele.
(3) Uuringuloa andja avaldab viivitamata oma veebilehel teate taotluse saamise kohta, lisades sellele viite Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele. Teade peab olema veebilehel kättesaadav kuni taotluse lahendamiseni.
(4) Valla- või linnavalitsus avaldab seitsme päeva jooksul uuringuloa taotluse saamisest arvates valla- või linnavalitsuse veebilehel lihtsalt juurdepääsetava teate uuringuloa taotluse saamise kohta, lisades sellele viite Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele. Teade peab olema veebilehel kättesaadav kuni taotluse lahendamiseni.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates ei ole avaldatud uuringuloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ja taotluse väljapaneku aega ega kohta või ettepanekute, vastuväidete ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati või teavet, et taotlust ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ei panda välja avalikkusele tutvumiseks, avaldatakse nende andmetega teade käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud korras viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist.
§ 31. Asja arutamine avalikul istungil ja avatud menetluse tulemuste arvesse võtmine
(1) Uuringuloa andmise võib otsustada ilma avalikul istungil arutamiseta, välja arvatud juhul, kui uuringuloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring.
(2) Kui pärast avalikku väljapanekut uuringuloa taotlust või taotluse kohta antava haldusakti eelnõu oluliselt muudetakse, võib uuringuloa andja avalikku väljapanekut korrata, arvestades, kuidas muudatused eeldatavalt mõjutavad puudutatud isikute ja uuringuloa taotleja huve.
§ 32. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmise otsustamise tähtaeg
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Uuringuloa andmine otsustatakse 120 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Loa andja võib pikendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Sama maapõue osa kohta ei anta uuringuluba teisele isikule.
(3¹) Maapõue selle osa kohta, mille kasutamiseks on teine isik juba esitanud kaevandamisloa taotluse või mille kasutamiseks on kaevandamisluba teisele isikule juba antud, ei anta uuringuluba.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud juhul tagastab loa andja sama või osaliselt kattuva maapõue osa kohta esitatud teise isiku uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui taotluses märgitud maapõue osa kattub kaevandusega. Kaevandusega kattuva maapõue osa kohta tagastab loa andja uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata, kui kaevandamisloa omaja ei ole mäetehnilistel põhjustel nõus geoloogilise uuringuga.
(7) Kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt.
(8) Fosforiidi ja metallitoorme uurimiseks uuringuloa saamise eesõigus on riigil.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud eesõigust ei kohaldata juhul, kui riik loobub oma eesõigusest. Riigi loobumise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul tagastab loa andja teiste isikute uuringuloa taotlused neid läbi vaatamata, välja arvatud, kui riik loobub oma eesõigusest.
(1) Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise eesmärk on välja selgitada taotleja, kelle taotlust loa andja edasi menetleb.
(2) Enampakkumise korraldab uuringuloa andja.
(3) Loa andja avaldab enampakkumise korraldamise kohta teate Ametlikes Teadaannetes. Teates tuleb märkida enampakkumise objekti andmed, alghind, enampakkumise aeg ja koht, tagatisraha suurus, enampakkumise korraldaja kontaktandmed ja muud enampakkumise korraldamiseks olulised andmed.
(4) Enampakkumine korraldatakse käesoleva seaduse § 33 lõikes 7 nimetatud taotluse esitanud isikute vahel.
(5) Enampakkumine korraldatakse nõuetekohaste taotluste vahel, millele ei rakendu käesolevast seadusest tulenevad uuringuloa andmisest keeldumise alused, mille esinemise hindamine on enampakkumise korraldamise ajal võimalik.
(6) Enampakkumise korraldamisel peatub uuringuloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni.
(7) Enampakkumisel osalemise eest võib loa andja kehtestada tagatisraha. Tagatisraha peab olema kõigile enampakkumisest osavõtjatele võrdne ning ei tohi olla suurem kui 1600 eurot. Pärast enampakkumise võitja selgumist tagastatakse teistele enampakkumises osalejatele tagatisraha. Tagatisraha tasaarveldatakse enampakkumise ostuhinnaga. Enampakkumise nurjanud isikule tagatisraha ei tagastata.
(8) Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle käigus põhjustest olenemata ei selgu enampakkumise võitja. Enampakkumise nurjanud taotleja taotlus tagastatakse 14 päeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist.
(9) Pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist.
(10) Enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine.
(11) Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise täpsustatud nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026042&id=121072017004 määrusega.
§ 35. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest keeldumine
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) uuringuloa andmisel puudub riigivara valitseja või tema volitatud asutuse nõusolek;
2) uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kavandatav tegevus võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet;
3) uuringuruum või selle teenindusala asub kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis ja kavandatav tegevus võib ohustada kinnismälestist või muinsuskaitseala või nende säilimist neile ainuomases keskkonnas;
4) tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning ohu vähendamiseks on võetud meetmed;
5) üldgeoloogilist uurimistööd või geoloogilist uuringut soovitakse teha alal, kus see on keelatud;
6)
7)
8) ilmneb, et loa taotleja on teadlikult esitanud taotluses valeandmeid või võltsitud dokumente;
9) loa andmine on vastuolus riigi huviga;
10) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega;
11) tööd taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.
(2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:
1) taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
2) taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetlus on looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega;
3) taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kultuuriväärtusega asja, mis on võetud muinsuskaitseseaduse alusel ajutise kaitse alla, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisel peatub uuringuloa taotluse menetlus alates loataotleja ettepanekust taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt kuni Vabariigi Valitsuse poolt nõusoleku andmise kohta otsuse tegemiseni.
(4) Loa andja võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub.
§ 36. Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loale ja uuringuloale märgitakse:
1) loa omaja ja üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu teostaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood ning aadress;
2) loa kehtivusaeg;
3) üldgeoloogiliseks uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks vajaliku uuringuruumi andmed ning selle teenindusala pindala ja asukoht;
4) üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu iseloom ja maht, nagu uuringupuuraukude ja uuringukaeveõõnte arv ja sügavus, geofüüsikaliste uurimismeetodite nimetus ja ulatus, hüdrogeoloogilised tööd, muud sihtotstarbelised tööd;
5) maapõue kaitse tagamise ja keskkonnahäiringute vähendamise meetmed.
(2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa lahutamatu osa on loa taotluse graafiline lisa, mida loa andmise menetluse käigus vastavalt vajadusele muudetakse. Kui on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine, on uuringuloa lahutamatu osa ka jäätmeseaduse §-ga 42¹ kehtestatud nõuete kohaselt koostatud ja kinnitatud jäätmekava.
(3) Uuringulubadega ühele isikule sama maavara otsinguks või uurimiseks antavate uuringuruumide territoorium ei tohi olla kokku suurem kui 100 ruutkilomeetrit.
(4) Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba antakse kuni viieks aastaks.
(5) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmekoosseisu ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026042&id=125012017010;114012020001 määrusega.
§ 37. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmise ning loa andmisest keeldumise teatavaks tegemine
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba või loa andmisest keeldumise otsus toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt haldusmenetluse seaduse §-dele 25–30 ja 32.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avaldatakse uuringuloa andmise või selle andmisest keeldumise teade Ametlikes Teadaannetes. Vajaduse korral võib teate avaldada ka kohalikus, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes, lisades sellele viite Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele.
§ 38. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa muutmine
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba muudetakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:
1) käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud;
2) loaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi loa muutmata jätmise vastu ei ole ülekaalukas;
3) loa andjal oleks olnud õigus jätta luba andmata hiljem muutunud asjaolude või keskkonnariski suuruse muutumise tõttu või hiljem muutunud õigusnormi alusel ning loa muutmist õigustab keskkonna ulatuslikuma kaitse vajadus või muu huvi, mis kaalub üles isiku usalduse loa kehtima jäämise vastu;
4) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja uuringuloale märgitud nõudeid muuta.
(2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andja võib luba muuta, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:
1) ilmneb, et luba oli selle andmise ajal õigusvastane;
2) loaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;
3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.
(3) Uuringuloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta järgmistel juhtudel:
1) uuringuloa muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, loa muutmisel ei hinnata keskkonnamõju ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse korraldamiseks;
2) menetluse kiirem toimumine on vajalik keskkonnaohu vältimiseks või
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 viidatud juhul.