Law

Õiguskantsleri seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 5e5db45e2ea353508e68e834186f1d1537bd5cca19839c4f076b9436f9b28b48

Contents: 72 provisions
  1. § 1. Õiguskantsleri ülesanded
  2. § 2. Õiguskantsleri osavõtt Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest
  3. § 3. Riigikogu liikme arupärimine
  4. § 4. Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule
  5. § 5. Õiguskantsleri ametisse nimetamine
  6. § 6. Õiguskantslerile esitatavad nõuded
  7. § 6¹. Õiguskantsleri kandidaadi julgeolekukontroll
  8. § 7. Õiguskantsleri ametivanne
  9. § 8. Õiguskantsleri volituste lõppemine
  10. § 9. Õiguskantsleri tagasiastumine
  11. § 10. Õiguskantsleri kestev võimetus täita oma ametiülesandeid
  12. § 11. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmine
  13. § 11¹. Õiguskantsleri juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
  14. § 12. Õiguskantsleri tegevuse piirangud
  15. § 13. Õiguskantsleri vaikimiskohustus
  16. § 14. Õiguskantsleri ametihüved
  17. § 15. Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrolli menetluse alustamine
  18. § 15¹. Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrolli avalduse menetlemine
  19. § 16. Õigustloova akti esitamise kohustus
  20. § 17. Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks
  21. § 18. Ettepanek õigustloova akti kehtetuks tunnistamiseks
  22. § 19. Õigus pöörduda õiguskantsleri poole
  23. § 20. Õiguskantsleri menetluse vormivabadus ja eesmärgipärasus
  24. § 21. Uurimispõhimõte ja erialaasjatundja
  25. § 22. Taandamine
  26. § 23. Avalduse esitamine
  27. § 24. Avalduse edastamine
  28. § 25. Avalduse läbi vaatamata jätmine
  29. § 26. Menetluse alustamine
  30. § 27. Vaba juurdepääs, kontrollkäik ja ametiabi
  31. § 28. Teabe nõudmine
  32. § 29. Seletuse võtmine
  33. § 30. Ütluse võtmine
  34. § 31. Erialaasjatundja, tõlgi ja tunnistaja kulude hüvitamine
  35. § 32. Menetletava juhtumi avalikustamine
  36. § 33. Järelevalve ulatus
  37. § 34. Menetluse alustamine
  38. § 35. Õiguskantsleri tegevuse takistamine
  39. § 35¹. Menetluse lõpp
  40. § 35². Õiguskantsleri ettepaneku täitmise tagamine
  41. § 35³. Tasuta õigusabi ja riigilõivust vabastamine
  42. § 35⁴. Seaduserikkumisest teatamine
  43. § 35⁵. Diskrimineerimisvaidluse lahendamise pädevus
  44. § 35⁶. Õiguskantsleri poole pöördumise tähtaeg
  45. § 35⁷. Lepitusmenetluse alustamine
  46. § 35⁸. Menetluse läbiviimine
  47. § 35⁹. Avalduse läbivaatamine istungil
  48. § 35¹⁰. Lepitusmenetluse lõppemine
  49. § 35¹¹. Lepitusmenetluse katkestamine
  50. § 35¹². Vaidluse lahendamise ja kokkuleppe sõlmimise ettepanek
  51. § 35¹³. Kokkuleppe kinnitamine
  52. § 35¹⁴. Kokkuleppe täitmine
  53. § 35¹⁵. Kohtusse pöördumine
  54. § 35¹⁶. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine
  55. § 36. Õiguskantsleri Kantselei
  56. § 37. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik
  57. § 37¹. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi julgeolekukontroll
  58. § 37². Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
  59. § 38. Õiguskantsleri nõunik
  60. § 39. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ja nõuniku tegevuspiirangud
  61. § 40. Töö tasustamine
  62. § 41. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipension
  63. § 42. Õiguskantsleri Kantselei eelarve
  64. § 43. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse muutmine
  65. § 43¹. Õigus õiguskantsleri ametipensionile
  66. § 43². Õigus õiguskantsleri ülalpeetava toitjakaotuspensionile
  67. § 43³. Õigus õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile
  68. § 43⁴. Õiguskantsleri ametipensioni suurus
  69. § 43⁵. Õiguskantsleri ülalpeetava toitjakaotuspensioni suurus
  70. § 43⁶. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus
  71. § 43⁷. Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni määramine ning maksmine
  72. § 44. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

72 provisions

§ 35⁴. Seaduserikkumisest teatamine

Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult uurimisorganile või muule pädevale organile ning vajaduse korral edastab neile asjakohased andmed ja dokumendid.

Propose a change

§ 35⁵. Diskrimineerimisvaidluse lahendamise pädevus

(1) Õiguskantsler kontrollib füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust ning viib läbi lepitusmenetluse isiku avalduse alusel, kes leiab, et teda on diskrimineeritud § 19 lõikes 2 nimetatud tunnuse tõttu. (2) Õiguskantsleri pädevusse ei kuulu avaldus, mis käsitleb füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust: 1) registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel; 2) perekonna- või eraelu suhetes; 3) pärimisõiguse teostamisel.

Propose a change

§ 35⁶. Õiguskantsleri poole pöördumise tähtaeg

Õiguskantsler võib jätta esitatud avalduse läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast nelja kuu möödumist ajast, mil isik sai väidetavast diskrimineerimisest teada või oleks pidanud teada saama.

Propose a change

§ 35⁷. Lepitusmenetluse alustamine

(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist edastab õiguskantsler avalduse ärakirja vastustajale, kelle tegevus on avalduses vaidlustatud, ning määrab tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kirjalikus vastuses võib vastustaja teha ettepaneku vaidlus lahendada. (2) Õiguskantsler edastab lõikes 1 nimetatud kirjaliku vastuse ärakirja avaldajale. Avaldaja teatab määratud tähtaja jooksul õiguskantslerile, kas ta nõustub vastustaja lahendusettepanekuga. (3) Kui avaldaja nõustub lõikes 2 nimetatud lahendusettepanekuga ja lahendus loob õiglase tasakaalu poolte õiguste vahel, loeb õiguskantsler avalduse lahendatuks ja lõpetab menetluse.

Propose a change

§ 35⁸. Menetluse läbiviimine

(1) Lepitusmenetluse käigus peetav istung on kinnine. Lepitusmenetluse dokumente ega teavet ei avalikustata. (2) Lepitusmenetluse andmeid võib avalikustada §-s 32 ettenähtud viisil. (3) Seletuste ja suuliste ütluste võtmine ning vaba juurdepääsu kasutamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 ettenähtud korras.

Propose a change

§ 35⁹. Avalduse läbivaatamine istungil

(1) Isiku avalduse võib vaadata läbi istungil avaldaja ja vastustaja või nende esindajate juuresolekul. Õiguskantsler võib kohustada pooli isiklikult ilmuma. (2) Õiguskantsler määrab istungi toimumise aja ja koha ning teeb need teatavaks avaldajale ja vastustajale. (3) Istungit juhatab õiguskantsler, kes: 1) selgitab avalduse sisu ja asjakohaseid õigusnorme; 2) annab avaldajale võimaluse esitada oma seisukoht ja selle põhjendused; 3) annab vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht, kas ta tunnistab avaldaja väiteid või vaidleb neile vastu. (4) Istungil tutvutakse dokumentidega ja muude tõenditega ning hinnatakse neid. Õiguskantsleri nõusolekul võib istungile kutsuda ja seal ära kuulata tunnistajaid ja erialaasjatundjaid. (5) Istung protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 ettenähtud viisil.

Propose a change

§ 35¹⁰. Lepitusmenetluse lõppemine

1) Lepitusmenetlus lõppeb, kui: 1) see katkestatakse, 2) kokkuleppele ei jõuta või 3) õiguskantsler kinnitab kokkuleppe.

Propose a change

§ 35¹¹. Lepitusmenetluse katkestamine

(1) Lepitusmenetlus katkestatakse, kui: 1) avaldaja edastab õiguskantslerile kirjaliku teate selle kohta, et ta loobub esitatud avaldusest, 2) vastustaja ei esita §-s 35⁷ nimetatud kirjalikku vastust õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul või teatab vastuses, et ta keeldub lepitusmenetluses osalemast või 3) avaldaja või vastustaja jätab õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul menetlustoiminguid mõjuva põhjuseta sooritamata, keeldub nende sooritamisest või takistab lepitusmenetluse korraldamist muul viisil. (2) Lepitusmenetluse katkestamisest teatab õiguskantsler avaldajale ja vastustajale kirjalikult.

Propose a change

§ 35¹². Vaidluse lahendamise ja kokkuleppe sõlmimise ettepanek

(1) Õiguskantsler teeb ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida kokkulepe lepitusmenetluse pooltele teatavaks istungi lõpus või teatab istungil tähtaja, mille jooksul ta teeb ettepaneku avaldajale ja vastustajale teatavaks. (2) Ettepanek väljendab õiguskantsleri põhjendatud seisukohta, mis tal on diskrimineerimise kohta kujunenud menetluse käigus kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude alusel. Ettepanekus võib soovitada vastustajal sooritada asjakohaseid toiminguid ning võtta meetmeid hüvitise maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks. Õiguskantsler võib teha vastustajale ettepaneku hüvitada erialaasjatundja, tõlgi või tunnistaja mõistlikud kulud, mida on teinud või peab tegema avaldaja. (3) Õiguskantsler selgitab pooltele §-s 35¹⁴ nimetatud kokkuleppe kinnitamise tagajärgi. (4) Avaldaja ja vastustaja võivad õiguskantsleri ettepaneku saamisest alates 10 tööpäeva jooksul esitada õiguskantsleri ettepaneku kohta oma seisukoha, mis väljendab nõustumist või mittenõustumist ettepanekus tooduga. Seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga nõustumisena.

Propose a change

§ 35¹³. Kokkuleppe kinnitamine

(1) Kui avaldaja ja vastustaja nõustuvad õiguskantsleri ettepanekuga, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks. (2) Kui avaldaja või vastustaja ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga, sedastab õiguskantsler, et kokkulepet ei saavutatud, ning teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.

Propose a change

§ 35¹⁴. Kokkuleppe täitmine

(1) Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lepitusmenetluse pooltele täitmiseks kohustuslik. Kokkulepe täidetakse kokkuleppe ärakirja saamise päevale järgnevast päevast alates 30 päeva jooksul, kui kokkuleppes ei ole määratud teist tähtaega. (2) Kui kokkulepet ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul täidetud, võib avaldaja või vastustaja esitada õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.

Propose a change

§ 35¹⁵. Kohtusse pöördumine

(1) Kui lepitusmenetlus on katkestatud või kui õiguskantsler on sedastanud, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus teate saamisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse. (2) Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui õiguskantsler on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu. (3) Kaebuse halduskohtusse õiguskantsleri poolt lepitusmenetlusnormi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest alates. (4) Kui kohus tuvastab õiguskantsleri poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu, loetakse õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe tühiseks ning isikul on õigus kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Propose a change

§ 35¹⁶. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine

1) Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks täidab õiguskantsler järgmisi ülesandeid: 1) analüüsib, kuidas mõjutab õigusaktide kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit; 2) teavitab Riigikogu, Vabariigi Valitsust, valitsusasutusi, kohaliku omavalitsuse asutusi ja organeid ning teisi asjast huvitatud isikuid ja avalikkust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest; 3) teeb Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele ja organitele ning tööandjatele ettepanekuid õigusaktide muutmiseks; 4) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise huvides arendab koostööd, mida üksikisikud ning juriidilised isikud ja asutused teevad siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; 5) koostöös teiste isikutega edendab võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Propose a change

§ 36. Õiguskantsleri Kantselei

(1) Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus. (2) Õiguskantsler kantselei juhina kehtestab kantselei ja selle struktuuriüksuste põhimäärused, struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja võib kehtestada teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks. (2¹) Õiguskantsler kehtestab ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, ning ametnike värbamise, valiku, hindamise, arendamise ja koolituse korra. (3) Õiguskantsler otsustab kantselei ametnikele ja töötajatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse. (4) Õiguskantsleri Kantselei registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. (5) Kehtetu

Propose a change

§ 37. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik

(1) Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu kaks õiguskantsleri nõunikku õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik annab ametisse astumisel käesoleva seaduse §-s 7 tähendatud ametivande. (2) Kui õiguskantsler ei saa oma ametiülesandeid ajutiselt täita, samuti õiguskantsleri volituste lõppemisel käesoleva seaduse §-s 8 märgitud alustel, täidab õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni üks õiguskantsleri asetäitja-nõunikest vastavalt õiguskantsleri poolt kindlaksmääratud asendamiskorrale. (3) Õiguskantsleri nõunik vabastatakse õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametist: 1) tema ametist tagasiastumise päevast; 2) kui ta on kestvalt üle kuue kuu järjest võimetu täitma oma ülesandeid, õiguskantsleri ettepanekul uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast; 3) uue õiguskantsleri poolt esitatud uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast; 4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast; 5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast; 6) tema surma korral.

Propose a change

§ 37¹. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi julgeolekukontroll

(1) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaat peab enne asetäitja-nõunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele. (2) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi staatuse omandab isik, kellele õiguskantsler on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. (3) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaat riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Õiguskantsleri Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile. (5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Õiguskantsleri Kantseleile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele. (6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Õiguskantsleri Kantseleile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.

Propose a change

§ 37². Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

(1) Õiguskantsleri asetäitja-nõunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. (2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka õiguskantsleri asetäitja-nõuniku suhtes. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsleri asetäitja-nõunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Õiguskantsleri Kantselei kaudu Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile. (4) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid. (5) Julgeolekukontrolli asutus esitab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas õiguskantsleri asetäitja-nõunik on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras. (6) Õiguskantsleri asetäitjal-nõunikul ei ole juurdepääsu salastatud välisteabele või riigisaladusele, mis puudutab: 1) salajasele koostööle kaasatud isikut; 2) julgeolekuasutuse tegevuse salajasel või täiesti salajasel tasemel salastatud meetodeid; 3) julgeolekuasutuse poolt teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-s 25 või 26 sätestatud viisil, kui see ei ole veel lõppenud; 4) julgeolekuasutuste rahvusvahelisi ühisoperatsioone või välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud teavet, kui teabe edastaja ei ole juurdepääsuks nõusolekut andnud.

Propose a change

§ 38. Õiguskantsleri nõunik

(1) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus. (2) Õiguskantsleri nõunikud on nooremnõunik, nõunik ja vanemnõunik. (3) Õiguskantsleri nooremnõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus või kes seda omandab. (3¹) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada kõrgharidusega isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat. (4) Õiguskantsleri vanemnõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud õiguskantsleri nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt viis aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt viis aastat. (5) Õiguskantsler võib määrata mõne kitsama põhiõiguste valdkonna kontrollimisega tegelema kindla nõuniku. (6) Õiguskantsler võib määrata nõunikke maakondadesse.

Propose a change

§ 39. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ja nõuniku tegevuspiirangud

(1) Õiguskantsleri asetäitjale-nõunikule laienevad käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 sätestatud piirangud. (2) Õiguskantsleri nõunikule laienevad käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1 ja 2, lõikes 2 ning §-s 13 sätestatud piirangud. Õiguskantsleri nõunik võib õiguskantsleri loal olla käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud ametis, kui ametikoha sisuks on teaduslik või pedagoogiline töö. (3) Õiguskantsleri nõunik võib õiguskantsleri nõusolekul väljaspool teenistuskohustusi tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, tegutseda ettevõtjana, olla täisosanik täis- või usaldusühingus või olla juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, välja arvatud juhul, kui sellele kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistuskohustuste täitmist või kui kõrvaltegevus võib kaasa tuua teenistuskohustuse rikkumise, takistada avaliku võimu ülesannete täitmist või kahjustada selle mainet.

Propose a change

§ 40. Töö tasustamine

Õiguskantsleri asetäitjate-nõunike, nõunike ning kantselei ametnike ja töötajate tööd tasustatakse avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel.

Propose a change

§ 42. Õiguskantsleri Kantselei eelarve

(1) Õiguskantsleri Kantselei eelarve kinnitab õiguskantsler, lähtudes riigieelarvest. (2) Konsultandi, tõlgi ja erialaasjatundja tasu maksmise korra kehtestab õiguskantsler.

Propose a change

§ 43. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Propose a change

§ 43¹. Õigus õiguskantsleri ametipensionile

1) Õigus õiguskantsleri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on: 1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud õiguskantslerina vähemalt viis aastat; 2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis õiguskantslerina ja kes töötab sellel ametikohal vähemalt viis aastat.

Propose a change

§ 43². Õigus õiguskantsleri ülalpeetava toitjakaotuspensionile

Õigus toitjakaotuspensionile on õiguskantsleri ülalpidamisel olnud töövõimetul pereliikmel 2013. aasta 1. jaanuaril ametis oleva õiguskantsleri surma korral ametis oleku ajal.

Propose a change

§ 43³. Õigus õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile

1) Õigus õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on: 1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 20 aastat õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina, kõrgkooli õppejõuna või avalikus teenistuses, sealhulgas vähemalt viis aastat õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna; 2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti mõlemast käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täituvad nimetatud staažid; 3) 2013. aasta 1. jaanuaril kohtunik, notar, vandeadvokaat, kõrgkooli õppejõud või avalikus teenistuses ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt viieaastane õiguskantsleri asetäitja-nõuniku staaž ja vähemalt 50 protsenti 20-aastasest staažist õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina, kõrgkooli õppejõuna või avalikus teenistuses ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž.

Propose a change

§ 43⁴. Õiguskantsleri ametipensioni suurus

Õiguskantsleri ametipensioni suurus on 70 protsenti õiguskantsleri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.

Propose a change

§ 43⁵. Õiguskantsleri ülalpeetava toitjakaotuspensioni suurus

Õiguskantsleri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 17,5 protsenti õiguskantsleri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Õiguskantsleri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 52,5 protsenti õiguskantsleri ametipalgast nimetatud kuupäeval.

Propose a change

§ 43⁶. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus

Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus on 65 protsenti õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.

Propose a change

§ 43⁷. Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni määramine ning maksmine

(1) Ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja toitjakaotuspensionile sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Ametipension ja toitjakaotuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. (3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest. (4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul. (5) Ametipensioni ei maksta õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku töötamisel sellele ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina. (6) Ametipensioni ei maksta õiguskantsleri ametist tagandamisel või õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametikohalt vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 91, 92, 94 või 95 alusel, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 15 punktis 4 sätestatud asjaoludel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. (7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse ametipensionile. (8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel. (9) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Sotsiaalkindlustusametit asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus õiguskantsleri või õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.

Propose a change

§ 44. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 1. juunil 1999. aastal ja samast päevast tunnistatakse kehtetuks õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist õiguskantslerile esitatud avalduste menetlemine lõpetatakse varem kehtinud korras.

Propose a change

← Find another law