§ 1. Kohustus kanda riigilippu
(1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik või laevapereta prahitud laeva prahtija (edaspidi prahtija) on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. (2) (3)
Propose a changeEstonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2025-05-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 2e055369777594b79133035a1f504fddf77ccede711310687dccd5e3d7c2a8e1
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik või laevapereta prahitud laeva prahtija (edaspidi prahtija) on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. (2) (3)
Propose a change(1) Eesti riigilippu võib kanda merelaev, mille omanik või prahtija on: 1) Eesti kodanik või 2) Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. (2) Ühises omandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule või isikutele. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele antud õigus laieneb ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) kodanikule ning lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, tingimusel, et tal on: 1) Eestis tegevuskoht, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast, või 2) Eestis tegevuskohta omav vastutav isik käesoleva seaduse § 4² tähenduses. (2²) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud Eesti riigilipu kandmise õigusele võib laev Eesti riigilippu kanda ka muul seaduses sätestatud juhul. (3) (4) Eesti riigilipu kandmise õigust ei anta laevale, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu asjakohase määrusega nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.
Propose a changeLaeval, millele on väljastatud Eesti lipudokument, on kohustus sadamasse sisenedes ja sadamast väljudes heisata Eesti riigilipp ahtrilipuna.
Propose a change(1) Eesti riigilippu kandva kohalikku rannasõitu või Eesti sadamast regulaarreise tegeva merelaeva kapteniks võib olla ainult Eesti kodanik või lepinguriigi kodanik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti riigilippu kandva merelaeva kapteniks võib olla ka lõikes 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik annab Eesti kodanikele riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse.
Propose a change(1) Laeva omanikku või prahtijat võib käesoleva seaduse 1. osa 2. peatükis, 2. osa 7. peatüki 2. jaos ja 2. osa 9. peatükis nimetatud registritoimingu tegemisel või laeva lipudokumendi vastuvõtmisel esindada volitatud esindaja. (2) Volitatud esindaja määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga. Volikiri tuleb esitada enne toimingu tegemist. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse digitaalallkirjastatud volikiri võrdseks notariaalselt kinnitatud volikirjaga.
Propose a change(1) Vastutav isik on isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning kes vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes reederile kehtestatud nõuetele. (2) Vastutav isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, kui: 1) tal on Transpordiameti väljastatud kehtiv meresõiduohutuse seaduse § 6 lõikes 1² nimetatud vastavuse tunnistus (DOC) või 2) ta esitab enda kirjaliku kinnituse tingimustele vastavuse kohta, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tunnistuse olemasolu ei ole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohaselt nõutav. (3) Laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema vastutav isik. (4) Vastutavat isikut ei pea olema: 1) merelaeval, mille kogupikkus on kuni 24 meetrit; 2) riigihaldusülesandeid täitval laeval; 3) siseveelaeval ja teisaldataval ujuvvahendil; 4) ehitataval laeval või ehitataval teisaldataval ujuvvahendil; 5) laevakinnistusraamatusse kantud laeval, mis on välja prahitud. (5) Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva vastutaval isikul peab tegevuskoht olema Eestis, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast. (6) Kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva omanikul ei ole Eestis elukohta või tegevuskohta, peab laeva vastutaval isikul olema Eestis tegevuskoht. (7) Vastutava isiku määramist tõendatakse notariaalselt kinnitatud volikirjaga. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse digitaalallkirjastatud volikiri võrdseks notariaalselt kinnitatud volikirjaga. (8) Transpordiameti väljastatud teade loetakse käesoleva seaduse §-des 1 ja 2 nimetatud isikule kättetoimetatuks, kui see on edastatud vastutavale isikule.
Propose a change(1) Merelaev on laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidus. (2) Siseveelaev on laev, mis on mõeldud sõiduks siseveel.
Propose a changeKui siseveelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta Eesti riigilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise õiguse saamiseks esitatavatele tingimustele.
Propose a changeRegistreerimata laeva kasutamine on keelatud.
Propose a changeLaeva omanik või laevapereta prahtija on kohustatud tõendama asjaolusid, mis on nende laeval Eesti riigilipu kandmise lubamise alus.
Propose a changeKäesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Laevakinnistusraamatu menetlusele haldusmenetluse seadust ei kohaldata.
Propose a change(1) Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, siseveelaevatunnistus, laevapilet, laevapereta prahitud laeva liputunnistus ja ajutine liputunnistus. (2) Lipudokument tõendab, et laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu. (3) Lipudokumendis peab olema viide seadusesättele, mille järgi on laeval lubatud kanda Eesti riigilippu. (4) Enne lipudokumendi väljastamist ei ole lubatud laeval Eesti riigilippu heisata.
Propose a change(1) Merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse väljastab Transpordiamet või notar laevakinnistusraamatusse kantud mere- ja siseveelaevadele. Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele. (1¹) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastab Transpordiamet laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevale. (2) Kui laev, mis vastavalt käesoleva seaduse §-le 1 või 2 peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu, viibib välismaal ning laeva omanikul ei ole võimalik esitada taotlust lipudokumendi saamiseks Eestis või taotlus on seotud liiga suure finants- või ajakuluga, väljastab välisesinduse konsulaarametnik laeva omaniku taotlusel laeva kohta ajutise liputunnistuse. Välisesinduse konsulaarametnik edastab ajutise liputunnistuse koopia ning selle aluseks olnud dokumentide koopiad otsekohe Transpordiametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule. Välisesinduse konsulaarametniku väljastatud ajutine liputunnistus kehtib kuni alalise lipudokumendi väljastamiseni, kuid mitte üle kuue kuu. (3) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 ja § 93¹ lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemise korral väljastab ajutise liputunnistuse Transpordiamet. (4) Ajutise liputunnistuse taotlemisel tuleb esitada samad andmed, mis esitatakse laeva kinnistamisel.
Propose a changeMerelaevatunnistus ja siseveelaevatunnistus sisaldavad kogu laevakinnistusregistriosa sisu.
Propose a changeLaevakinnistusraamatusse tehtud kanded tuleb viivitamatult märkida merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele.
Propose a change(1) Merelaeva omaniku taotlusel väljastatakse lisaks merelaevatunnistusele liputunnistus, milles on § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 ettenähtud andmed. (2) Liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Propose a change(1) Laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laevale (edaspidi laevapereta prahitud laev) väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1‒7 nimetatud andmed, välja arvatud laeva peajõuseadme tüüp, laeva ehituskoht ja ühise omandi osade suurus; 2) laeva pikkus, laeva laius ja laeva parda kõrgus; 3) prahtija nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; 4) laeva algregistririik; 5) viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel liputunnistus on välja antud; 6) liputunnistuse kehtivusaeg, selle väljaandmise kuupäev ja koht. (2) Laevapereta prahitud laeva liputunnistusele kantakse märge, et laev on kantud laevapereta prahitud laevade registrisse ja seda ei saa selles registris koormata piiratud asjaõigusega. (3) Allprahtimise korral väljastatakse laevale uus laevapereta prahitud laeva liputunnistus ning sellele kantakse täiendavalt laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja allprahilepingu tähtaeg. (4) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Propose a change(1) Ajutisel liputunnistusel on käesoleva seaduse § 13¹ lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud andmed. (2) Laevapereta prahitud laeva ajutisel liputunnistusel on käesoleva seaduse § 13¹ lõikes 1 nimetatud andmed. (3) Paragrahvi 23 järgi väljastatud ajutine liputunnistus peab sisaldama märget, et tunnistus on väljastatud esimeseks üleviimisreisiks. Ajutisele liputunnistusele tuleb märkida reisi marsruut ja planeeritav kestus. (4) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 ja § 23 lõike 1 alusel väljastatud ajutisele liputunnistusele laeva registreerimisnumbrit ei kanta. (5) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud laevale väljastatud ajutine liputunnistus peab lisaks samas lõikes nimetatud andmetele sisaldama viidet välislepingule, millest tuleneb Eesti riigilipu kandmise õigus. (6) Ajutise liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Propose a changeLaevapiletile kantavate andmete loetelu ja selle väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117042025031&id=22761 määrusega.
Propose a change(1) Korduv lipudokument väljastatakse juhul, kui lipudokumendile kantud andmed on muutunud. Korduva lipudokumendi taotlemisel tuleb esitada kirjalik avaldus ja tagastada esialgne lipudokument. (1¹) Kui esialgse laevapereta prahitud laeva lipudokumendi kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud, võib prahtija vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamisel ja Transpordiameti nõusoleku saamisel tagastada registripidajale lipudokumendi kahe kuu jooksul kehtetuks muutumisest arvates. (2) Korduv lipudokument väljastatakse ka juhul, kui esialgne lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab avalduses kirjalikult kinnitama esialgse lipudokumendi hävimist või põhistama selle kadumist või tagastama kasutamiskõlbmatuks muutunud lipudokumendi, mis kriipsutatakse kahe punase diagonaaljoonega läbi ja mida säilitatakse laevatoimikus. (3) Korduva lipudokumendi kehtivusaeg jääb samaks esialgse lipudokumendi kehtivusajaga. (4) Korduva lipudokumendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Propose a change(1) Lipudokument on eesti ja inglise keeles. (2) Merelaevatunnistuse, liputunnistuse ja siseveelaevatunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117042025031&id=121062013011 . (3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse ja ajutise liputunnistuse vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117042025031&id=120052020004 määrusega. (4) Lipudokumendi vormi kehtestamisel võib näha ette lipudokumendi täiendamise käesoleva seaduse §-des 11, 13 ja 14 nimetamata andmetega.
Propose a change(1) Merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti riigilippu, ei või kanda teise riigi riigilippu ahtris. (2) Laev, mille kohta on väljastatud lipudokument, ei või kanda teise riigi riigilippu.
Propose a change(1) Kui merelaev, mis on kantud laevakinnistusraamatusse, antakse laevapereta prahilepingu alusel vähemalt üheks aastaks teisele isikule (prahtijale) tema nimel kasutamiseks, annab Transpordiamet omaniku taotlusel loa laeva kandmiseks mõne teise riigi registrisse, kui see on vastava riigi seaduse kohaselt lubatud. Sellise loa maksimaalne kehtivus on kaks aastat. Luba võib omaniku taotlusel ühe aasta kaupa pikendada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa kehtivuse ajal on keelatud kanda laeval Eesti riigilippu ahtrilipuna.
Propose a change(1) Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemisel peab laeva omanik esitama Transpordiametile järgmised eesti- või ingliskeelsed või ametliku või kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkega dokumendid: 1) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud avaldus; 2) laeva kirjalik prahileping; 3) välismaa laevaregistri nõusolek paralleelseks registreerimiseks; 4) liputunnistus, kui see on väljastatud. 5) (1¹) (1²) Transpordiamet väljastab teise riigi riigilipu kandmise loa viie tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates. (1³) Teise riigi riigilipu kandmise luba väljastatakse eesti ja inglise keeles. (1⁴) Transpordiamet edastab teise riigi riigilipu kandmise loa hiljemalt loa andmisele järgneval tööpäeval laevakinnistusraamatu pidajale. Laevakinnistusraamatu pidaja teeb teise riigi riigilipu kandmise loa alusel laevakinnistusraamatusse laeva lipuõiguse märke. (2) Teise riigi riigilipu kandmise luba jõustub alates laeva lipuõiguse märke tegemisest laevakinnistusraamatusse. (3) Enne teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemist peab laeva omanik laeva lipuõiguse märke tegemise eest tasuma riigilõivu.
Propose a change(1) Teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemisel peab laeva omanik esitama laevakinnistusraamatu pidajale notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud avalduse märke kustutamiseks laevakinnistusraamatust. Avaldusele tuleb lisada lipudokumendid ja tõend selle kohta, et laev on kustutatud või kustutatakse välisriigi laevaregistrist. Enne avalduse esitamist peab laeva omanik laeva lipuõiguse märke tegemise eest tasuma riigilõivu. (2) Omanik võib taotleda märke kustutamist ka enne teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemist.
Propose a change(1) Eestis ehitatud laev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib kanda Eesti riigilippu esimese üleviimisreisi ajal Transpordiameti väljastatud ajutise liputunnistuse alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutise liputunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117042025031&id=120052020004 määrusega.
Propose a change(1) Laev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib kanda Eesti riigilippu välislepingu alusel. (2) Vähemalt 12-meetrise üldpikkusega merelaev võib laeva prahtija taotlusel Transpordiameti väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistuse alusel kanda Eesti riigilippu, kui: 1) laeva prahtija kuulub käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 või § 2 lõigetes 1‒2² loetletud isikute ringi; 2) laev on prahitud ilma laevapereta oma nimel kasutamiseks; 3) laeva omanik on nõus lipu vahetamisega; 4) laeva suhtes kehtinud õigus ei keela Eesti riigilipu kandmist. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistus on tähtajaline dokument ja see kehtib kuni kaks aastat. Laeva registreerimist ja laevapereta prahitud laeva liputunnistust võib prahtija taotlusel kuni kahe aasta kaupa pikendada. Pikendamisel väljastatakse uus lipudokument.
Propose a change(1) Laeva allprahtimine on lubatud, kui see lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatule vastab järgmistele tingimustele: 1) allprahtimine on lubatud prahilepinguga; 2) allprahtija vastab käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 või § 2 lõigetes 1‒2² nimetatud tingimustele; 3) allprahileping lõpeb hiljemalt prahilepingu lõppemisel; 4) allprahtimine kantakse esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse. (2) Allprahilepingu lõppemisel peab allprahtija tagastama lipudokumendi prahtijale. (3) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka järgnevate allprahtimiste korral.
Propose a change(1) Laeval peab olema nimi. Nime annab laevale laeva omanik või prahtija. Laeva nimi peab selgelt erinema Eestis registreeritud teiste laevade nimedest, välja arvatud juhul, kui laev kantakse Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse ja kui prahtija esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et laeva algregistririik või prahtimisleping ei võimalda laeva nime muuta. Laeva nimi ei või olla vastuolus heade kommetega. (2) Laeva nimes ei tohi kasutada sõna „Eesti” ega selle võõrkeelseid vasteid. Laeva nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. (3) Laeva registreerija võib laeva registrissekandmisest motiveeritult keelduda, kui laeva nimi ei vasta seaduse nõuetele. Keeldumise korral antakse laeva omanikule tähtaeg laeva nime kooskõlla viimiseks seaduse nõuetega. (4) (5) Laeva nimi kantakse laevale valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=117042025031&id=25622 kinnitatud korras. (6) Eestis registreeritud laevanimede nimekirja peab Transpordiamet. Laeva omanik või prahtija kooskõlastab Transpordiametiga laevale antava või muudetava nime. Transpordiamet ei kooskõlasta laeva nime, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. (7) Laeva omanik või prahtija võib esitada Transpordiametile avalduse laeva nime enda nimel hoidmiseks, kui ta soovib laeva selle nimega Eesti laevaregistris registreerida. Laeva nimi tuleb enne kooskõlastada Transpordiametiga. Laeva nime hoitakse laeva omaniku või prahtija nimel kolm aastat nime kooskõlastamise päevast arvates. Transpordiamet väljastab sellekohase tunnistuse. Enne laeva nime hoidmise ja sellekohase tunnistuse väljastamise avalduse esitamist peab laeva omanik või prahtija tasuma Transpordiametile 250 eurot.
Propose a changeKalalaevale antakse alaline kordumatu pardanumber. Kalalaevade pardanumbri moodustamise ja laevale kandmise juhendi kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117042025031&id=25624 .
Propose a change(1) Laeva kodusadam on sadam, mille kaudu laeva meresõiduks peamiselt kasutatakse. Eesti riigilippu kandva laeva kodusadam võib olla ainult Eesti sadam. (1¹) Laeva kodusadamaks märgitakse selle asula nimi, kus sadam paikneb. (2) Kui Eesti riigilippu kandval laeval ei ole kodusadamat Eestis, siis loetakse selle laeva kodusadamaks Tallinn. (3) Kodusadama nimi kantakse laevale valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud korras.
Propose a change(1) Laevale antakse registreerimisel alaline kordumatu registrinumber. (2) Laeva identifitseerivaks tunnuseks on ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on laevale antud. (3) Transpordiameti poolt peetavate laevaregistrite registrinumbrite moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117042025031&id=126022015051 määrusega. (4) Laevakinnistusraamatu registrinumbrite moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=117042025031&id=121062013011 määrusega.
Propose a changeLaeva kutsung antakse laevale laeva raadioloa väljastamisel.
Propose a changeLaevade ja ehitatavate laevade kohta peetakse eraldi registrit. Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu. Samuti peetakse eraldi registreid laevapereta prahitud laevade kohta.
Propose a change(1) Laevaregistrisse kantakse merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 või 2 järgi peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu ning mille üldpikkus on vähemalt 12 meetrit. Samuti kantakse laevaregistrisse vähemalt 12-meetrise üldpikkusega siseveelaev, mille omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Purjejahtlaev või kaater tuleb kanda laevaregistrisse, kui tema üldpikkus on vähemalt 24 meetrit. (2) Omaniku soovil võib laevaregistrisse kanda ka merelaeva ja siseveelaeva, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldpikkusest lühem.
Propose a change(1) Ehitatavate laevade registrisse kantakse Eestis ehitatav mere- või siseveelaev või teisaldatav ujuvvahend ning Eestis asuv teisaldatav ujuvvahend. (2) Ehitatav mere- või siseveelaev peab oma eeldatavate tehniliste näitajate poolest olema pärast valmimist sobiv laevaregistrisse kandmiseks. (3) Ehitatav mere- või siseveelaev kantakse ehitatavate laevade registrisse hetkest, mil kiil on maha pandud ja ehitis on püsivalt nime või numbriga tähistatud. Sama kehtib ka ehitatava teisaldatava ujuvvahendi suhtes. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid tõendab Transpordiamet. (5) Käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse sätted, mis käivad ehitatavate laevade kohta, kehtivad ka teisaldatavate ujuvvahendite kohta.
Propose a change(1) Transpordiamet peab esimest laevapereta prahitud laevade registrit ja teist laevapereta prahitud laevade registrit. (2) Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laev, mis vastab käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud tingimustele ja mille vastutaval isikul on tegevuskoht Eestis, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast. (3) Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija soovil laev, mis vastab käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud tingimustele.
Propose a change