(1) Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule.
(2) Jahilubadeks on suur- ja väikeuluki jahiluba.
(2¹) Jahiluba põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimiseks väljastatakse pärast nende küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimist jahindusnõukogus, välja arvatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 ja § 23 lõike 4 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(3) Jahiloa annab ja selle kehtivusaja määrab:
1) jahipiirkonna kasutaja jahipidamiseks jahipiirkonnas;
2) Keskkonnaamet käesoleva seaduse § 23 lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhtudel.
(4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Keskkonnaametil on õigus Põllumajandus- ja Toiduameti ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul määrab küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivusaeg ei tohi olla lühem kui kümme päeva.
(6) Jahiluba väljastatakse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(6¹) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel käesoleva seaduse § 36 lõike 6 kohaselt jahitunnistuse saanud isikule antakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba pärast jahindusalase koolituse läbimist.
(6²) Käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud jahindusalase koolituse läbiviimist korraldab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.
(7) Jahiloa andja peab jahilubade andmise ja tagastamise ning jahiloale kantud andmete arvestust.
(8) Jahiloale kantakse:
1) jahiloa number;
2) loa andja nimi;
3) loa saaja nimi ja jahitunnistuse number;
4) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg;
5) ala, kus jahipidamine on lubatud;
6) küttida lubatud uluki liik, suuruluki jahiloale vajaduse korral uluki vanus ja sugu.
7)
(9) Jahiloale tohib kanda kuni kolm loa kasutajat.
(10) Suuruluki jahiluba antakse eraldi iga isendi küttimiseks.
(11) Jahiloa kehtivusaega ei pikendata.
(12) Jahiluba annab jahipidamise õiguse ainult loale kantud isikule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud ühisjahi puhul.
(13) Kehtetu
(14) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule veelinnujahiks väikeuluki jahiloa andmisel läbitavale jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=103082018002 määrusega.
§ 41. Jahiloa täitmine, tagastamine ja säilitamine
(1) Uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale:
1) jahiloa omanik üksikjahil suuruluki puhul viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist ja väikeuluki puhul jahipäeva lõpus;
2) jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist.
(2) Suuruluki haavamise korral märgitakse jahiloale viivitamata haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse jahiloa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud.
(3) Haavatud suuruluki jälitamine ja surmamine jahiloale märgitud jahipiirkonnast väljaspool on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jahiloa alusel ning haavatud uluki asukoha jahipiirkonna kasutaja enne antud nõusolekul. Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati.
(3¹) Haavatud suuruluki jälitamine ja surmamine jahipiirkonnast väljaspool ilma jahiloale haavamise kuupäeva ja kellaaega märkimata ning haavatud uluki asukoha jahipiirkonna kasutaja enne antud nõusolekuta võrdsustatakse jahiloata jahipidamisega.
(4) Suurulukit ei tohi enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia.
(5) Kehtetu
§ 42. Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus
(1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.
(2) Vibujahi laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda väikeulukijahil kütina ja kasutada väikeuluki laskmiseks jahivibu.
(3) Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse taotlemise, andmise ja arvestuse pidamise korra ning katse sooritamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013051;126062013012 määrusega.
(4) Kui isikule on välisriigis väljastatud suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist kinnitav tunnistus ja viimase laskekatse sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat, ei nõuta temalt suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist.
(5) Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus antakse kaheks aastaks.
(6) Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse kehtivusaja möödumisel uuendatakse tunnistuse kehtivusaega pärast suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist.
(7) Kehtetu
(8) Suuruluki laskekatsete ja vibujahi laskekatsete läbiviimist korraldab ning suuruluki laskekatse tunnistusi ja vibujahi laskekatse tunnistusi annab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.
(9) Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse andmise, kehtivusaja pikendamise ja laskekatse läbiviimise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi, või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tasu peab olema kulupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning see ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu määra.
§ 44. Uluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel
(1) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul või tema nõusolekul muul isikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajanduskultuurid on komisjoni määruses (EÜ) nr 1200/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas (ELT L 329, 15.12.2009, lk 1–28), nimetatud põllumajanduskultuurid.
(3) Maaomanik või tema nõusolekul muu isik esitab jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatise, milles näitab ära kaitset vajava põllumajanduskultuuri, okaspuu-uuenduse või okaspuupuistu asukoha ning vara kaitseks rakendatud või planeeritavad kaitseabinõud.
(4) Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisaktile, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra ning hüvitatavate okaspuude nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=104042014001 määrusega.
(5) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui:
1) maaomanik või tema nõusolekul muu isik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal;
2) põllumajanduskultuuri kasvupindala kahjustatud ala on väiksem kui 100 ruutmeetrit;
3) põllumajanduskultuuri kahjustus üle viie hektari suurusel põllumaal on tekkinud välispiirist esimese kümne meetri ulatuses;
4) uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
5) puistus on esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
6) maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole jooksva aasta 1. maiks esitanud jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatist;
7) maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatises toodud meetmeid;
8) maaomanik või tema nõusolekul muu isik on takistanud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas jahipidamist.
§ 45. Reservfond ja fondist makstud summade kompenseerimine
(1) Jahipiirkonna kasutaja või kasutajaid ühendav organisatsioon moodustab maaomanikule uluki tekitatud kahjust tulenevate nõuete katmiseks reservfondi, mille vahenditeks on liikmetelt kogutud maksed, toetused ning muud tulud.
(2) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel moodustatud reservfondist tasutud nõuete osalist katmist mahus, mis on minimaalselt 10 protsenti ja maksimaalselt 30 protsenti reservfondi aastas tehtud väljamaksetest ning mis ei ületa taotletavale aastale eelneva aasta jahipidamisõiguse tasu riigieelarvesse laekumise aastast mahtu.
(3) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab esmajärjekorras käesoleva seaduse §-s 44 kirjeldatud nõuete osalist katmist.
(4) Kui taotletav summa ületab eelmisel aastal jahipidamisõiguse tasu riigieelarvesse laekumise aastast mahtu, vähendatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt makstavat toetust proportsionaalselt kõigil taotlejatel.
§ 46. Uluki tekitatud kahju hüvitamine riigi poolt
(1) Uluki tekitatud kahju hüvitab osaliselt Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud kriteeriumitest ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud metoodikast, kui:
1) kahju tekib kaitstava loodusobjekti territooriumil, kus kahju tekitanud uluki küttimisele on seaduse või kaitse-eeskirjaga seatud piirangud;
2) kahju tekib alal, kus Keskkonnaamet on käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel peatanud jahipidamise kahju tekitanud ulukile;
3) kahju tekib alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse ala piirist, kus looduskaitseseaduse alusel või kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud;
4) kahju tekib jahipiirkonnaga liitmata jahimaal või alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse jahipiirkonnaga liitmata jahimaa piirist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 loetletud aladel on ulukite lisasöötmine keelatud
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tekkinud kahju hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=104042014001 määrusega.
(4) Pruunkaru, hundi, ilvese, hane ja lagle tekitatud kahju hüvitatakse looduskaitseseaduse alusel kehtestatud korras.
(1) Keskkonnaamet võib jahipidamiseks kasutatavate püüniste läbivaatust teostada ilma korrakaitseseaduse § 49 lõikes 2 nimetatud isiku juuresolekuta.
(2) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnaamet siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.
(4) Keskkonnaametil on korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras õigus eemaldada paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule jahipidamisvahend, mis peab olema õigusaktist tulenevalt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või see ei võimalda kuuluvust tuvastada. Jahipidamisvahendiga samas paiknemiskohas olev jahisaadus võetakse hoiule koos jahipidamisvahendiga.
(5) Keskkonnaameti ametnik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.
(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.
(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelvad ja gaasirelvad.
§ 48. Keskkonnale tekitatud kahju ja selle hüvitamine
(1) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras.
(2) Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui:
1) jahiuluk hukati kehtiva jahiloata;
2) jahiuluk hukati keelatud viisil või vahendiga või keelatud kohas või väljaspool sellele ulukile jahipidamiseks kehtestatud jahiaega;
3) jahiuluk hukati väljaspool jahiloale märgitud kohta või kehtivusaega;
4) jahiuluki elupaik hävitati või seda kahjustati viisil, mille tagajärjel muutub jahiuluki urg või pesa ulukile elamiskõlbmatuks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1‒3 sätestatud juhtudel uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 8000 eurot ja alammäär 24 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju vastavalt uluki liigile lõike 6 alusel kehtestatud kahju hüvitamise määra kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.
(5) Jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega või tema elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kohta koostab Keskkonnaamet keskkonnale tekitatud kahju kindlaksmääramise akti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel uluki ebaseadusliku hukkamise ning uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrad uluki liikide kaupa ning keskkonnale tekitatud kahju kindlaksmääramise akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=117102026010 määrusega.
(7) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse.
Jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
§ 59. Uluki tabamise ja haavamise kohta jahiloale märke tegemata jätmine ning teadvalt vale märke tegemine
Uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 60. Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine
(1) Jahiloa andmise, tagastamise või jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 61. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste, küttimismahu ja -struktuuri rikkumine
(1) Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste, küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise nõuete täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Keskkonnaamet ja kohus võivad kohaldada käesoleva seaduse §-des 49–54 ja 57–59 sätestatud väärteo toimepanemise vahendi, väärteo vahetuks objektiks olnud eseme ja jahisaaduse konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 järgi.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist jahipiirkonna moodustamiseks kehtestatud õigusakt ./dyn=111072026022&id=129072011013;129072011003;129072011007;129072011006;129072011022;129072011009;129072011023;129072011016;129072011004;129072011015;129072011002;129072011017;129072011014;129072011008;129072011018;129072011010;129072011036;129072011021;129072011024;129072011005;115072011011;13350980;13213579;12997613;912026;903858 kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni käesoleva seaduse § 12 alusel.
(2) Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib kümme aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga.
(3) Jahikorralduse seaduse alusel moodustatud rendijahipiirkond, mille baasil ei ole moodustatud jahipiirkonda, loetakse jahipiirkonnaks käesoleva seaduse tähenduses ja selle moodustamiseks kehtestatud õigusakt ./dyn=111072026022&id=12839987;13200002;129072011041;129072011019;129072011038;94976 kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni käesoleva seaduse § 12 alusel.