Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-07-19, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 5226da7348d6c1bd4d8e6cb209e91db0d2012e9310bd77cbb2bd86f1060772d5
No one has proposed a change to this act yet.
Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.
Propose a change(1) Kaitstava loodusobjekti piires kohaldatakse jahipidamisele käesoleva seaduse nõudeid, kui looduskaitseseadus või selle alusel kehtestatud kaitsekord ei sätesta teisiti. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Propose a change(1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.
Propose a change(1) Jahiulukid (edaspidi uluk) jaotatakse nende kaitse ja ohjeldamise eesmärgil suur- ja väikeulukiteks. (2) Suurulukid on: 1) põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga; 5) pruunkaru; 6) hunt; 7) ilves; 8) hallhüljes. (3) Väikeulukite loetelu sätestatakse jahieeskirjas, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013051 määrusega.
Propose a changeJahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit.
Propose a changeMaaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: 1 1) Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: 1) korraldada oma maal väikeulukijahti; 2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; 3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata; 4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine; 5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.
Propose a change(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.
Propose a changeJahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani.
Propose a change(1) Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja. Jahindusnõukogu tööpiirkond ei tohi olla suurem kui maakond. (2) Jahindusnõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. (3) Jahindusnõukogu pädevusse kuulub: 1) ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks; 2) põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine; 3) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut; 4) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks; 5) seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Propose a change(1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse § 29 lõikes 3, § 35 lõikes 2¹, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 6² ja § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras. (1¹) Käesoleva seaduse § 35 lõigetes 2 ja 2¹, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 6² ning § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmise korral on ülesande saanud eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsioonil õigus töödelda isiku üldandmeid. (2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Kliimaministeerium. (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise edasine korraldaja Keskkonnaamet.
Propose a change(1) Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. (2) Jahipiirkonna moodustab Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. Sama käskkirjaga kinnitatakse ka jahipiirkonna kaart. Käskkiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) jahipiirkonna nimetus; 2) jahipiirkonna ja jahimaa pindala; 3) jahipiirkonna piirikirjeldus. (3) Kui saare pindala ei võimalda käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud suurusega jahipiirkonda moodustada ja saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga, võib moodustada §-s 5 sätestatust väiksema pindalaga jahipiirkonna. (4) Mere, Lämmijärve, Võrtsjärve, Peipsi ja Pihkva järve ning teiste veekogude, mis ei asu tervikuna ühes jahipiirkonnas, jahipidamiseks sobiv akvatooriumi osa jaotatakse jahipiirkonna moodustamise käigus akvatooriumiga piirnevate jahipiirkondade vahel võrdsete kauguste põhimõttel. (5) Jahipiirkonna moodustamisel ja selle piiride muutmisel kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jahipiirkonna moodustamise otsuse, samuti jahipiirkonna kaardi avalikustab Keskkonnaamet oma veebilehel ning asjakohane teade jahipiirkonna moodustamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes.
Propose a change(1) Jahipiirkonna piire muudetakse, kui: 1) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit; 2) jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkond; 3) jahipiirkonnaga liidetakse jahimaa, mis ei ole arvatud ühegi jahipiirkonna koosseisu; 4) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil; 5) piirnevate jahipiirkondade kasutajad on jahipiirkondade piiride muutmises kokku leppinud; 6) jahindusnõukogu on esitanud põhjendatud ettepaneku. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud juhul tuleb esitada Keskkonnaametile kirjalik taotlus, mis peab sisaldama: 1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid; 2) jahipiirkonna piiride muutmise kirjeldust; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja esindaja allkirja. (3) Kui jahipiirkonna piiride muutmise taotlus vastab nõuetele, algatab Keskkonnaamet jahipiirkonna muutmise menetluse ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (4) Keskkonnaamet teeb otsuse jahipiirkonna piiride muutmise kohta kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist või ettepaneku tegemist. Otsus tehakse taotlejale või jahindusnõukogule teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhul tasutakse jahipiirkonna piiride muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
Propose a changeJahipiirkonna kasutusõigus on õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.
Propose a change(1) Jahipiirkonna kasutusõigus antakse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada: 1) Eestis registreeritud juriidilisel isikul; 2) riigiasutusel. (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja lubade üle peab arvestust Keskkonnaamet (edaspidi loa andja). (4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse kümneks aastaks. (5) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. (6) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel. (7) Jahipiirkonna kasutusõiguse loas märgitakse: 1) loa omaja nimi ja registrikood; 2) loa omaja aadress ja e-posti aadress; 3) jahipiirkonna nimetus ja asukoht; 4) loa kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg; 5) loa andja nimi, registrikood ja aadress. (8) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse jahipiirkonna kaart. (9)
Propose a change(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatakse loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotlus järgmiste andmetega: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja aadress, e-posti aadress ja telefoninumber; 3) taotletava jahipiirkonna nimetus. (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusele lisatakse taotleja selles jahipiirkonnas asuva kinnisasja andmed või käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud kirjalik kokkulepe, sealhulgas kokkulepete nimekiri, milles märgitakse: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja aadress, e-posti aadress ja telefoninumber; 3) maaomaniku nimi ja isikukood või registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber; 4) katastriüksuse number ja pindala; 5) maaomaniku nõusoleku andmise kuupäev ja maaomaniku allkiri. (3) Taotlusi võetakse vastu 30 päeva jooksul jahipiirkonda moodustava otsuse jõustumisest või käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud teate avaldamisest arvates. (4) (5) Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlus vastab nõuetele, algatab loa andja loa andmise menetluse ja teatab sellest taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (6) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest peab loa taotleja enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
Propose a change(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatud nõuetekohase taotluse kohta avaldab loa andja 14 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaandes avaldatakse: 1) taotletava jahipiirkonna nimetus ning taotleja nimi, registrikood ja aadress; 2) kohaliku omavalitsuse üksus, mille ala jahipiirkond hõlmab; 3) taotlusega tutvumise võimaluse aeg ja koht ning viide ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusele.
Propose a change(1) Loa andja annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa või keeldub loa andmisest kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (2) Loa andja keeldub jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest, kui: 1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejal on karistatus jahindusalase õigusakti nõude rikkumise eest; 2) loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetele; 3) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid; 4) jahipiirkond on juba kasutusel. (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba ja selle andmise või sellest keeldumise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. (4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul loa andmisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis.
Propose a change(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendatakse järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale vastava taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga. (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust ei pikendata, kui: 1) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid; 2) jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud; 3) jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. (3) Loa andja vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse loa kehtivuse pikendamise kohta kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (4) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise või sellest keeldumise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. (5) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsus tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul loa kehtivuse pikendamise otsuse tegemisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis.
Propose a changeJahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui: 1 1) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui: 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud; 2) jahipiirkonna kasutusõiguse loas esitatud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse; 3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.
Propose a change(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus lõpeb, kui: 1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa saanud juriidiline isik või riigiasutus likvideeritakse; 2) jahipiirkonna kasutaja teatab kasutusõigusest loobumisest; 3) jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse tähtaeg on möödunud. (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid; 2) maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51 protsenti jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51 protsenti jahimaa pindalast, on selleks esitanud ühise taotluse; 3) jahindusnõukogu on esitanud selleks põhjendatud ettepaneku; 4) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit; 5) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil; 6) jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi; 7) jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks karistatus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul märgitakse taotluses: 1) jahipiirkonna nimetust; 2) iga maaomaniku nimi ja isikukood või registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber; 3) iga maaomaniku katastriüksuse number ja pindala; 4) iga maaomaniku allkiri ja tema nõusoleku andmise kuupäev. (4) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise kohta avaldab loa andja teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. Loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise teates avaldatakse muu hulgas teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimaluste kohta.
Propose a change(1) Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse ulukite seiret. (2) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama ulukite seiret oma jahipiirkonna piires. (3) Seireandmete loetelu ja kogumise korra kehtestab ning riiklikku seiret korraldama volitatud asutuse määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013007 määrusega. (4) Igal aastal koostab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutus ulukite seire aruande. Seirearuanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ulukiasurkonna seisundi kirjeldus; 2) ulukiasurkonna seisundi muutus; 3) ulukiasurkonna seisundi prognoos ja ohutegurid; 4) uluki soovituslik küttimismaht ja -struktuur. (5) Seirearuanne avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutuse veebilehel. (6) Kui seirearuande tulemustest nähtub, et liigi soodne seisund on ohus, või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koostatakse looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava.
Propose a change(1) Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur lepitakse igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust. (2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. (3) Väikeuluki küttimismahu otsustab igal jahiaastal: 1) oma kinnisasja piires – maaomanik; 2) jahipiirkonnas – jahipiirkonna kasutaja, kui maaomanik ei ole seadnud piiranguid. (4) Keskkonnaametil on õigus seada lisapiiranguid ja -tingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 6 nimetatud tegevuskavast. Piirangud ja tingimused tehakse teatavaks jahipiirkonna kasutajale posti teel või elektrooniliselt ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes.
Propose a change(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. (2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. (3) Jahipidamiseks ei peeta: 1) tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist; 2) uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas, mis on registreeritud Keskkonnaametis; 3) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal; 4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga; 5) jahimaal viibimist vibukotis või kohvris oleva jahivibuga; 6) jahikoera jooksutamist, katsetamist või õpetamist selleks lubatud ajal ja kohas; 7) uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist teaduseesmärgil looduskaitseseadusega kehtestatud korras. (4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist: 1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks; 2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks; 3) uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks; 4) vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega; 5) uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks; 6) kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda; 7) kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhul kehtestab jahipidamise korraldamise alused ning jahiloa kehtivuse aja ja hinna uluki liikide kaupa valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013048 määrusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jahiloa hinna ülemmäär on 500 eurot ja alammäär 0,5 eurot. (6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3–5 sätestatud juhul antakse jahiluba tasuta. (7) Suurulukitele jahipidamine on lubatud jahipiirkonnas, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud juhul.
Propose a change(1) Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3) püstol ja revolver; 4) jahivibu; 5) püünis; 6) peibutis ehk peibutusvahend; 7) jahikoer; 8) piirdelipp. (2) Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; 5) otsijaht; 6) urujaht; 7) uluki püüdmine. (3) Lubatud jahipidamisvahendi ja -viisi ning jahiaja uluki liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013051 jahieeskirjas. (4) Keelatud on jahipidamine: 1) inimesele ohtlikul viisil; 2) looma elupaika kahjustaval ja hävitaval viisil, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti; 3) iselaskja, lõhkelaengu, elektri, linnuliimi, silmuse, võrgu, mürgi, gaasi ja suitsu abil; 4) mootoriga veesõiduki, mootor- ja maastikusõidukiga ulukit taga ajades, mootoriga veesõidukist, mootor- ja maastikusõidukist ulukit lastes ning mootoriga veesõidukit, mootor- ja maastikusõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades; 5) kunstliku valgusallika abil; 6) õhusõidukilt; 7) ambu, õhkrelva ning laser- ja öösihikut kasutades; 8) loodusõnnetuse eest põgenevale ulukile; 9) abitus seisundis olevale ulukile, kui seadus ei sätesta teisiti; 10) jahikulli kasutades; 11) tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv; 12) vibuga, mis ei ole jahivibu käesoleva seaduse § 27 lõike 1 tähenduses; 13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), XVII lisa kande 63 teise veeru punktides 11 ja 13 kehtestatud kohas ja vahendit kasutades. (5) Tasku- ja otsmikulampi võib kasutada lasketulemuse selgitamiseks ning haavatud ja surnud uluki otsimiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud keeld ei laiene veelinnu-, kopra-, hallhülge- ega mingijahile seisva mootoriga veesõidukist. (7) Keskkonnaametil on õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi isendi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ja vigastatud uluki hukkamiseks tingimused ning ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.
Propose a change(1) Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga. (2) Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. (3) Maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal: 1) jahisaaduse äraviimist; 2) jahipidamise käigus haavatud ja muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist ja surmamist; 3) jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt.
Propose a change(1) Jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel. (2) Püstolit ja revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks. (3) Suurulukijahil ei tohi vintraudsesse püssi laadida täismantelkuuliga laetud padrunit ega sellise padruniga tulistada. (4) Põtra, pruunkaru, punahirve, metssiga ja hallhüljest võib tulistada ainult kuuliga. (5) Põdra, pruunkaru, punahirve, metssea ja hallhülge küttimisel vintraudse püssiga peab vintraua kaliiber olema vähemalt 6,5 millimeetrit ning padrunis kasutatava kuuli kaal vähemalt 9,0 grammi. (6) Ääretulepadrunit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks ning kährikkoera, nugise, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud hanelise ja laugu küttimiseks. (7) Pliihaavli kasutamine veelinnujahil on keelatud.
Propose a change(1) Jahivibu käesoleva seaduse tähenduses on relvaseaduse § 18 lõike 1 punktis 8 nimetatud sportvibu tõmbejõuga 20 kuni 45 kilogrammi, mida kasutatakse jahipidamisel ja millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number. (2) Jahivibuga jahipidamiseks on lubatud kasutada vibunooli kaaluga vähemalt 20 grammi, mis on varustatud lõikurotsikuga, mille kaal on vähemalt 6,4 grammi ja lõikediameeter minimaalselt 24 millimeetrit ning millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number. (3) Jahivibu on lubatud kasutada väikeulukitele jahipidamisel. (4) Jahivibu kasutamise täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013051 jahieeskirjas.
Propose a change(1) Püünisena on lubatud kasutada: 1) kastlõksu, mis ei vigasta ulukit; 2) varesemõrda; 3) ondatramõrda; 4) kopramõrda; 5) piirdevõrku ja kopra eluspüügi kahva; 6) uluki kohe surmavat püünisrauda; 7) püünisaeda. (2) Püünisel ja varjatud püünise juures peab olema nähtaval kohal märgis püünise omaniku jahitunnistuse numbriga. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel. (3) Püünisaeda on lubatud kasutada ainult metsseajahil sigade Aafrika katku leviku piiramise eesmärgil Keskkonnaameti määratud juhtudel.
Propose a change(1) Jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Jahikoeraga jahipidamisel peab kaasas olema jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument. (2) Jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013051 jahieeskirjas. (3) Jahikoerapassi annab ja antud jahikoerapasside arvestust peab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik. (4) Jahikoerapassi taotlemise ja andmise korra ning passi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=124052013007 määrusega. (5) Väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega tohib jahikoera: 1) kasutada haavatud, surnud ning liiklusõnnetuses ja muul viisil viga saanud uluki otsimiseks; 2) jooksutada ilma ulukit laskmata jahipiirkonna kasutaja kirjaliku loaga määratud kohas 1. septembrist 30. septembrini; 3) katsetada ja õpetada maaomaniku või jahipiirkonna kasutaja ettepanekul Keskkonnaameti kirjaliku loaga määratud ajal ja kohas.
Propose a change(1) Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada kuju, lõhnapreparaati ja uluki häälitsust järeleaimavat vahendit, välja arvatud elektroonilist vahendit. (2) Peibutusvahendina ei tohi kasutada elusat looma.
Propose a change(1) Ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel. (2) Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud jahinduse infosüsteemis jahist osavõtjate nimekirja. Jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus ja ta on kohustatud ühisjahis osalema. (3) Jahist osavõtjate nimekiri peab sisaldama: 1) vähemalt ühe jahiloa numbrit; 2) kõikide jahist osavõtjate nimesid; 3) jahi toimumise aega ja kohta; 4) jahijuhataja nime. (4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale. (5) Jahijuhataja on kohustatud: 1) kõrvaldama jahilt joobeseisundis või ilmsete haigustunnustega isiku; 2) teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest; 3) juhatama ise või määrama isiku, kes juhatab, ühisjahil kütid või ajajad vastavalt laskekohale või aju alguskohale koos aju suuna kättenäitamisega; 4) võtma tarvitusele vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral; 5) tegema jahiuluki surmamise ja haavamise korral märke jahiloale. 6) (6) Ühisjahist osavõtja on kohustatud: 1) täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi; 2) andma jahist osavõtjate nimekirjale allkirja või kinnituse jahiohutuse ja jahipidamise nõuetest teadlik olemise kohta.
Propose a changeOhutusnõuded jahipidamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013051 jahieeskirjas.
Propose a change(1) Ilmsete marutauditunnustega uluki võib surmata jahiloata. (2) Surmatud marutauditunnustega ulukist tuleb viivitamata teatada Põllumajandus- ja Toiduametile. Kui marutauditunnustega uluki hukkamiseks puudus jahiluba, tuleb viivitamata informeerida ka Keskkonnaametit.
Propose a change(1) Sigade Aafrika katku ilmsete tunnustega metssea võib surmata jahiloata. (2) Sigade Aafrika katku tunnustega metssea surmamisest tuleb viivitamata teatada Põllumajandus- ja Toiduametile. Kui sigade Aafrika katku tunnustega metssea surmamiseks puudus jahiluba, tuleb surmamisest viivitamata teatada ka Keskkonnaametile.
Propose a change(1) Jahisaadus käesoleva seaduse tähenduses on jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu toore. (2) Jahisaadus kuulub jahiloa saanud isikule, kes surmas uluki, kui jahipidamise heast tavast ja jahist osavõtvate isikute kokkuleppest ei tulene teisiti. (3) Jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu. (4) Liiklusõnnetuses hukkunud ja liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist ning tema osadest tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnaametit. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruluk ja tema osa kuuluvad jahipiirkonna kasutajale, kes surnud tarbimisväärtuseta suuruluki utiliseerib või matab kohapeal kokkuleppel maaomanikuga.
Propose a change(1) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1) jahitunnistus; 2) jahiluba; 3) jahist osavõtjate nimekiri; 4) suuruluki laskekatse tunnistus; 5) vibujahi laskekatse tunnistus. (2) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid antakse või koostatakse elektrooniliselt isiku üheselt tuvastamist võimaldavas jahinduse infosüsteemis (edaspidi jahinduse infosüsteem). (2¹) Jahinduse infosüsteemi peab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik või Keskkonnaamet. (2²) Jahipidamisõigust tõendatakse isikut tõendava dokumendi alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul. (3) Jahist osavõtjate nimekiri on nõutav üksnes ühisjahi puhul. (4) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud juhul võib Keskkonnaamet korraldada jahipidamist ulukite loetellu mittekuuluvale ulukile suuruluki jahiloa alusel.
Propose a change(1) Jahitunnistus tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada. (2) Jahitunnistuse tohib anda vähemalt 16-aastasele isikule, kes on läbi teinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami. (3) Kui jahitunnistuse taotleja ei soovi jahipidamisel kasutada jahitulirelva, tehakse jahitunnistusele vastav märge ja ta ei pea sooritama laskekatset. (4) Jahitunnistus kehtib kümme aastat. (5) Jahitunnistust ei anta isikule, kellelt on karistusena ära võetud jahipidamise õigus ja kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. (5¹) Jahitunnistust ei anta isikule, kelle suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud keeld lõpeb täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel. (5²) Jahitunnistust ei anta isikule, kelle suhtes on halduskohus andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel loa jahitunnistuse andmisest keelduda. Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik lõpetab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud keelu, kui isikule jahitunnistuse andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Keskkonnaametit või Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. (6) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud riigilõivu või tasu tasumist. (7) Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamise, andmete muutmise ja jahitunnistuse kehtivuse peatamise korral pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega või antakse uus jahitunnistus või taastatakse jahitunnistuse kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud riigilõivu või tasu tasumist. (8) Jahitunnistuse annab ja jahitunnistuse üle peab arvestust, samuti korraldab jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi koos tunnistuse andja). (9) Jahitunnistuse andmekoosseisu, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise korra, samuti jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026022&id=129052013004 määrusega. (10) Jahitunnistuse saamise, kehtivusaja pikendamise, vahetamise ja kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise, samuti jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi, või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tasu peab olema kulupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning see ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu määra.
Propose a change(1) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse kuni kolmeks aastaks, kui: 1) tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus; 2) tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-des 50–63 nimetatud tegevuste eest. (2) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse Keskkonnaameti otsusega, mis toimetatakse tunnistuse omanikule kätte viivitamata. (3) Isiku jahitunnistuse kehtivus peatub tähtajatult, kui tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 1 alusel tehtud jahipidamisõiguse peatamise kohtumäärus. (4) Isiku jahitunnistuse kehtivus peatatakse tähtajatult, kui halduskohus on andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel selleks loa ja halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Jahitunnistuse peatamise otsuse tegemisel lähtub Keskkonnaamet Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või halduskohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.
Propose a change(1) Jahitunnistuse kehtivuse peatamise tähtaeg hakkab kulgema jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse või kohtumääruse kättetoimetamisest. (1¹) Jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta teeb tunnistuse andja märke jahinduse infosüsteemis. (2) Kui jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse peale esitati vaie või kaebus kohtule ja vaiet lahendav haldusorgan või kohus tunnistas jahitunnistuse kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on tunnistuse andja kohustatud jahinduse infosüsteemis kehtivuse peatamise märke eemaldama. (2¹) Täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punktis 1 sätestatud jahipidamisõiguse kehtivuse peatatus lõpeb täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud põhjusel jahipidamisõiguse kehtivuse peatatuse lõppemisel eemaldab jahitunnistuse andja jahinduse infosüsteemis kehtivuse peatamise märke. (2²) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud jahitunnistuse kehtivuse peatamine lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Keskkonnaametit või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. (3) Kui jahitunnistuse kehtivus on peatatud kauemaks kui 12 kuuks, saab isik jahitunnistuse kehtivuse taastada üksnes siis, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami. (4) Kui isik ei ole pikendanud jahitunnistuse kehtivusaega 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates, saab ta jahitunnistuse kehtivust uuendada, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami.
Propose a change(1) Jahitunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on selle saanud pettuse teel või kui talle on jahitunnistus antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. (2) Jahitunnistus tunnistatakse kehtetuks Keskkonnaameti otsusega, mis toimetatakse tunnistuse omanikule kätte viivitamata. (3) Kehtetu
Propose a change