(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega, kui sihtasutusel puudub vara.
(3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
(1) Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele.
(2) Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2¹) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud laenukeeldu rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud laenu tagamise keelu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega sihtasutusele tekkinud kahju.
(2²) Käesoleva paragrahvi 1.–2¹. lõikes sätestatut kohaldatakse krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele.
(3) Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.
(1) Sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.
(2) Sihtasutuse nimi ei või olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.
(3) Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit «sihtasutus».
(4) Sihtasutuse dokumentidel peab olema näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.
(5) Kehtetu
(6) Sihtasutusel võib olla ainult üks nimi.
(7) Sihtasutuse nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
(8) Sihtasutuse nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
(1) Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt.
(2) Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.
(3) Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel.
(4) Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
(5) Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele.
(6) Isik, kes annab vara sihtasutusele üle pärast selle asutamist, ei omanda sellega asutaja õiguslikku seisundit.
(1) Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või registrikoodid;
3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus;
4) juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid.
(2) Asutamisotsusega kinnitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja.
(3) Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse §-des 41–42 sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist.
(1) Sihtasutuse võib asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 6 nõuetele vastavat asutamisotsust.
(2) Kui testamendiga ei ole määratud testamenditäitjat, kes peab tagama sihtasutuse registrisse kandmise, määrab kohus selleks hooldaja, kellel on testamenditäitja õigused ja kohustused.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud testamendis sisalduv asutamisotsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele, võib testamenditäitja või hooldaja vajaduse korral määrata sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti need asutamisotsuse ja põhikirja tingimused, mida ei ole määratud testamendiga.
(4) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus teostada kuni juhatuse ja nõukogu määramiseni vastavalt sihtasutuse põhikirjale asutamisotsusest tulenevaid õigusi ja valitseda üleantud vara.
(5) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ning tasu ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab kohus.
(6) Testamenditäitja või hooldaja volitused lõpevad, kui sihtasutus on registrisse kantud või kui selle registrisse kandmine on muutunud võimatuks.
(1) Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi;
2) sihtasutuse asukoht;
3) sihtasutuse eesmärk;
4) sihtasutusele vara üleandmise kord;
5) soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
6) sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
7) sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral;
8) juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
8¹) juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana;
9) nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
10) audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus;
11) põhikirja muutmise kord;
12) kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
13) juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
14) vara kasutamise ja käsutamise kord;
15) muud seaduses sätestatud tingimused.
(2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
(3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.
Soodustatud isikuks on isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist.
(1) Sihtasutuse asutamisel peavad asutajad sihtasutuse nimel tegutsemiseks kasutama sihtasutuse kavandatavat nime koos täiendiga «asutamisel».
(2) Kui asutamisel olevale sihtasutusele antakse üle kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, kantakse asutatav sihtasutus kinnistusraamatusse ja muusse registrisse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendiga.
(3) Sihtasutusele raha üleandmiseks avavad asutajad asutatava sihtasutuse nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendit kasutades pangaarve, mida võib sihtasutuse nimel käsutada pärast sihtasutuse registrisse kandmist.
(4) Kui sihtasutust registrisse ei kanta, võib sihtasutuse nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti sihtasutuse nimele avatud pangaarvet käsutada üksnes kohtuotsusega määratud korras. Kohus teeb otsuse asutaja või muu huvitatud isiku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida asutamata jätmise põhjus ning sissemakse teinud isikud ja maksete suurus ning kes on millises ulatuses sissemakseid teinud.
(1) Sihtasutuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 9–10¹ nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:
1) asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri;
2)
2¹)
3) elektronposti aadress;
4) muud seaduses sätestatud dokumendid.
(1¹) Sihtasutus teatab registrile avalduse esitamisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Tegevusalast registrile teatamisel või majandusaasta aruandes selle näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.
(2) Registrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama sihtasutust ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik sihtasutust ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
Registripidaja ei kanna sihtasutust registrisse, kui selle asutamisotsus, põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele või kui avaldus registrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamisotsuse tegemisest. Avalduse tagasilükkamise korral peab registripidaja näitama ära tagasilükkamise põhjuse.
§ 13. Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus sihtasutuse asutamisel
(1) Sihtasutuse asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt sihtasutuse asutamisel valeandmete või ebatäielike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega või muude kohustuste rikkumisega sihtasutusele tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alusel vastutavad lisaks asutajatele ka isikud, kelle arvel sihtasutus asutati. Isik ei vabane vastutusest sõltumata sellest, kas ta asjaoludest teadis või mitte, kui asjaolusid teadis või pidi teadma tema arvel tegutsenud asutaja.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib sihtasutuse võlausaldajate kohta üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti sihtasutuse pankrotimenetluses.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel sihtasutuse registrisse kandmisest.
(1) Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht, aadress ja elektronposti aadress;
3¹)
4)
5) juhatuse liikme andmed;
5¹)
6)
7)
8)
9) asutamisotsuse tegemise aeg;
10) põhikirja jõustumise aeg;
10¹) majandusaasta algus ja lõpp.
11)
12)
13)
14)
15)
16)
17)
18)
(2) Kehtetu
(2¹) Kehtetu
(2²) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registrile elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 2. lõike punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Enne sihtasutuse registrisse kandmist asutatava sihtasutuse nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle sihtasutusele alates registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.
(3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle sihtasutusele, kui nõukogu kiidab selle tehingu heaks.
(1) Sihtasutusel peab olema juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest.
(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Kehtetu
(4) Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
(5) Kui põhikirjaga on määratud soodustatud isikute ring, ei tohi juhatuse liikmeteks olla soodustatud isikud, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
(6) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjaga võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
(7) Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
(8) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
(1) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada sihtasutust ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.
(3) Juhatuse liikmed on sihtasutuse nimel tehingute tegemisel kohustatud sihtasutuse suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
(4) Sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu.
(5) Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada sihtasutust tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi nõukogu.
(1) Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik valitava isiku nõusolek.
(2) Juhatuse liikme registrist kustutamise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema volitatud isik.
(3) Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus väljalangenud juhatuse liikme asemele nõukogu või huvitatud isiku nõudel määrata uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus sihtasutuse arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt.
(1) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida.
(3) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
(1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega.
(2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele sihtasutuse poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja sihtasutuse majandusliku olukorraga.
(3) Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.
(5) Kui välja kuulutatakse sihtasutuse pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.
(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui sihtasutuse põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
(5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.
(1) Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik nende tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, eelkõige selliste tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või
2) kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõukogu nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks sihtasutusele oluline kahju.
(5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
(6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige.
(7) Nõukogu otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja.
(8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.
(9) Nõukogu täpsema töökorra võib ette näha põhikirjaga või nõukogu otsusega.
(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(2) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. Põhikirjaga võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
(3) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada registripidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.
(4) Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus registrile viie päeva jooksul teate nõukogu koosseisu muutumise aja ja põhikirjalise aluse kohta. Teatele lisatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid ja volituste alguskuupäevad ning mittetulundusühingute seaduse § 78¹ 6. lõikes nimetatud juhul ka aadressid, samuti uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.
§ 27. Nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine
(1) Nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord sätestatakse põhikirjas.
(2) Nõukogu liige määratakse viieks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat volituste tähtaega.
(3) Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
§ 28. Nõukogu liikme määramine ja tagasikutsumine kohtu poolt
(1) Kui seaduse või põhikirjaga ettenähtud nõukogu liikmed puuduvad, määrab need kohus huvitatud isiku nõudel või omal algatusel.
(1¹) Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Kohtu määratud nõukogu liikmel on õigus sihtasutuse arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.
(2) Kohus kutsub nõukogu liikme huvitatud isiku nõudel või omal algatusel tagasi, kui see on ette nähtud põhikirjaga, või muul mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil sihtasutuse huvide oluline kahjustamine.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
(2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude.
(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoritel õigus koosolek ise kokku kutsuda.
(4) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
§ 29¹. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
(3) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse:
1) sihtasutuse nimi ja asukoht;
2) protokollija nimi;
3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed nimeliselt;
4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;
5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud nõukogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.
(1¹) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(1²) Nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga.
(1³) Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kui otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 29¹ sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
(4) Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.
(1) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamisele ja tühisusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust.
(2) Lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 38 sätestatud alustele on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid.
(3) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib ka kõigi asutajate kohta, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.
(1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib nõukogu liikmele maksta tasu.
(2) Nõukogu liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti nõukogu liikmega lepingu sõlmimisel tuleb tagada, et nõukogu liikmele sihtasutuse poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannete ja sihtasutuse majandusliku olukorraga.
(3) Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta nõukogu liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.
(5) Kui välja kuulutatakse sihtasutuse pankrot ja nõukogu liikme leping lõpeb, võib nõukogu liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.
(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
(2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui sihtasutuse põhikirjas või kokkuleppel nõukogu liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
(5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule.
(2) Juhatus esitab heakskiidetud aruande nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruande nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks, kui audiitorkontroll on vastavalt seadusele, sihtasutuse põhikirjale või nõukogu otsusele kohustuslik.
(2¹) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab nõukogu. Nõukogu liige võib sihtasutuselt nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, kui nõukogu liige on esitanud vastava kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne nõukogu koosoleku toimumist.
(2²) Nõukogu puudumise korral kinnitab majandusaasta aruande juhatus.
(3) Kehtetu
(4) Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt ja audiitorkontrolli kohustuslikkuse korral koos vandeaudiitori aruandega kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
(1) Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra.
(2) Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.
(3) Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Kui põhikirjaga on soodustatud isikute ring määratud, ei või audiitoriks olla ka soodustatud isik, samuti temaga võrdset majanduslikku huvi omav isik.
(4) Juhatus esitab registrile audiitorite nimekirja, milles peavad olema märgitud audiitorite nimed ja isikukoodid ning nende audiitortegevuse õiguslik alus. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus registrile audiitorite uue nimekirja viie päeva jooksul.
(5) Mõjuval põhjusel võib väljalangenud audiitori asemele määrata audiitori kohus juhatuse või huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni nõukogu poolt. Kohus määrab ka enda määratud audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse.
§ 36¹. Audiitori asendamine ja tagasikutsumine kohtu poolt
(1) Juhatus, nõukogu või vähemalt 1/10 sihtasutuse asutajatest või vähemalt kolm asutajat, kui sihtasutuses on alla 30 asutaja, võivad kohtult taotleda nõukogu nimetatud audiitori asendamist, kui on kahtlusi nõukogu nimetatud isiku sõltumatuses. Kohus kuulab ära ka nõukogu nimetatud audiitori.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse võib esitada kahe nädala jooksul audiitori nimetamisest arvates.
(3) Kohus otsustab enda määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse.