Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2023-02-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 f9832e7ff62a14c5b46938fce22a951e71d040e0e06d1d62f0b6459518a085e1
No one has proposed a change to this act yet.
Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada registripidajale.
Propose a change(1) Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist ära võimaluse korral ka sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed. (2) Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid ja vandeadvokaadid. Nende tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. (2¹) Kohus võib huvitatud isiku nõudel või omal algatusel erikontrolli läbiviija asendada, kui sel isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. (3) Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma sihtasutuse ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumisel võib erikontrolli läbiviija esitada hagita menetluses kohtule kahe nädala jooksul keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, avalduse juhatuse või nõukogu liikmete teabe andmiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamiseks. (4) Erikontrolli läbiviimisega seotud kulude jaotamise erikontrolli nõudja ja sihtasutuse vahel otsustab kohus erikontrolli tulemuste järgi. Kui nõue oli esitatud põhjendamatult nõudja tahtluse või raske ettevaatamatuse tõttu, vastutavad nõudjad erikontrolliga sihtasutusele tekitatud kahju eest solidaarselt. (5) Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille nad esitavad kohtule. (6) Kontrolli tulemuste põhjal otsustab kohus, kas ja milliseid abinõusid peab kasutama sihtasutuse tegevuse vastavusse viimiseks sihtasutuse eesmärgiga.
Propose a change(1) Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruandega, samuti vandeaudiitori aruande, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga. (2) Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus kõigil huvitatud isikutel. (3) Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet, võib õigustatud isik nõuda oma õiguste teostamist kohtu korras.
Propose a change(1) Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võib asutaja asutamisotsuse tühistada või seda muuta või muuta põhikirja. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, võivad asutamisotsuse tühistada või seda muuta või põhikirja muuta ainult kõik asutajad ühiselt. (2) Kui üks mitmest asutajast on surnud või lõppenud või muul põhjusel ei saa või ei soovi asutaja õigusi teostada (välja langenud), ei või teised asutajad asutamisotsust tühistada. Asutamisotsust või põhikirja võivad teised asutajad muuta ainult sihtasutuse eesmärki järgides. (3) Kui on ilmnenud registrisse kandmise takistused, võib juhatus nende kõrvaldamiseks või muutunud asjaolude arvessevõtmiseks muuta asutamisotsust ja põhikirja, järgides sihtasutuse eesmärki. Juhatus peab enne asutamisotsuse ja põhikirja muutmist sellest asutajatele teatama.
Propose a change(1) Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja sihtasutuse põhikirja muuta üksnes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut järgides. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, võivad põhikirja muuta kõik asutajad ühiselt. (2) Nõukogu võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes siis, kui: 1) kõik asutajad on surnud või lõppenud; 2) asutajad ei ole mõistliku aja jooksul muutnud põhikirja muutunud asjaolude arvessevõtmiseks või 3) see õigus on nõukogule põhikirjaga antud. (3) Asutaja või nõukogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. (4) Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.
Propose a changePõhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
Propose a change1) Sihtasutus lõpetatakse: 1) asutajate otsusega, kui see asutajate õigus on ette nähtud põhikirjas; 2) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alustel.
Propose a changeNõukogu võib otsustada sihtasutuse lõpetamise ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.
Propose a change(1) Kui sihtasutuse majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud sihtasutusele hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustus laieneb juhatuse liikmete puudumisel nõukogu liikmetele, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sihtasutuse püsivast maksejõuetusest.
Propose a change(1) Sihtasutus lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel: 1) kui sihtasutuse tegevus ei vasta käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud nõuetele või sihtasutuse põhikirjalistele eesmärkidele; 2) kui sihtasutuse vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline; 3) kui juhatus ei ole esitanud seaduses ettenähtud lõpetamisavaldust; 3¹) kui sihtasutus ei ole nimetanud äriregistri seaduse § 24 2. lõikes nimetatud kontaktisikut; 4) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 40 sätestatud alustel. (2) Kehtetu (3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
Propose a change(1) Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse. (2) Kui lõpetamise aluseks on nõukogu otsus, lisatakse see avaldusele. (3) Kui sihtasutus lõpetatakse kohtumääruse alusel, saadab kohus määruse registrile kande tegemiseks. (4) Kehtetu
Propose a change(1) Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Likvideerimismenetluses peab sihtasutuse nimele lisama märkuse «likvideerimisel».
Propose a change(1) Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. (2) Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. (3) Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eestis. (4) Sihtasutuse asutaja, teise likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija. (5) Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.
Propose a change(1) Esimeste likvideerijate registrisse kandmise avalduse esitab juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise registrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev otsus. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija. (2) Kui likvideerija nimetatakse kohtumäärusega, saadab kohus registripidajale määruse kande tegemiseks. (3) Registrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.
Propose a change(1) Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta asutajate omavahelisi õigussuhteid, asutajate suhteid sihtasutusega ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. (2) Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. (3) Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel. (4) Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
Propose a changeLikvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Kohtumääruse või põhikirjaga nimetatud likvideerijad võivad sihtasutust esindada üksnes ühiselt, kui kohtumääruse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada sihtasutust üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul, kui see on kantud registrisse.
Propose a change(1) Likvideeritav sihtasutus peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. (2) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande. Likvideerimisaruande kinnitab nõukogu ja see tuleb esitada registripidajale nelja kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest. (3) Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb sihtasutuse seni kestnud majandusaasta ja algab uus majandusaasta. Lõpetamisotsusega võib otsustada eelneva majandusaasta perioodi muutmise tulenevalt raamatupidamise seaduse § 13 2. lõikest. (4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud uue majandusaasta algusest on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, koostatakse iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanne. (5) Sihtasutusel on likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid. (6) Kohus võib sihtasutuse vabastada likvideerimisaruande või likvideerimise vahearuande audiitorkontrollist, kui sihtasutuse varaline olukord on nii selge, et audiitorkontroll ilmselt ei ole ei sihtasutuste põhikirja kohaselt vara suhtes õigustatud isikute ega võlausaldajate huvides vajalik.
Propose a change(1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. (2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.
Propose a change(1) Võlausaldajad peavad nelja kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates teatama likvideerijatele kõigist oma nõuetest sihtasutuse vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat sihtasutust kohtus hageda. (2) Likvideerijad rahuldavad sihtasutusele teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest. (3) Kui sihtasutusele teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole sihtasutusest sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolu korral võlausaldajale kuuluv raha. (4) Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või sihtasutuse vara selleks õigustatud isikute vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.
Propose a changeKui likvideeritava sihtasutuse varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
Propose a change(1) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad likvideerimise lõpparuande, sealhulgas selle osaks oleva likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. (2) Sihtasutusel on likvideerimise lõpparuande audiitorkontrolli kohustus juhul, kui selline kohustus oli viimase lõpetamisotsuse eelse raamatupidamisaruande puhul või oleks likvideerimise lõpparuande puhul, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatud nõudeid. (3) Likvideerijad peavad likvideerimise lõpparuande esitama sihtasutuse asukohas tutvumiseks nõukogu liikmetele ja sellest nõukogu liikmetele teatama. (4) Kui likvideerimise lõpparuande koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või nõukogu otsuseid, võib kohus vähemalt 2/3 nõukogu liikmete hagi alusel otsustada uue likvideerimise lõpparuande koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul alates likvideerimise lõpparuande nõukogule tutvumiseks esitamisest nõukogu liikmetele teatamise ajast. Kostjaks on sihtasutus.
Propose a change(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, jaotatakse vara õigustatud isikute vahel võrdsetes osades. (2) Kui sihtasutus lõpetatakse füüsilisest isikust asutajate otsusel, läheb likvideerimisel järelejäänud vara üle neile, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vara läheb füüsilistest isikutest asutajatele üle võrdsetes osades, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, kellele läheb üle likvideerimisel järelejäänud vara, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärkidele vastavalt. (4) Sihtasutuse sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile. (5) Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne kuue kuu möödumist sihtasutuse lõpetamise registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest.
Propose a change(1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. (2) Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. (3) Sihtasutuse võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast sihtasutuse registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue sihtasutuse vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on ta nõue võimalik rahuldada või kui sihtasutust ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.
Propose a change(1) Sihtasutuse nõukogu võib otsustada äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel registrist kustutatud sihtasutuse tegevuse jätkamise. (2) Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. (2) Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. (3) Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. (4) Sihtasutuse dokumentidega, mis on hoiule antud, võivad tutvuda asutajad, sihtasutuse võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) võib ühineda teise sihtasutusega (ühendav sihtasutus) nende põhikirjades ettenähtud juhtudel. Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks. (2) Sihtasutused võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue sihtasutuse. Ühinevad sihtasutused loetakse sel juhul lõppenuks. (3) Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. (4) Ühinemise korral läheb ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele. Uue sihtasutuse asutamise korral läheb ühinevate sihtasutuste vara sellele üle. (5) Sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega. (6) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks vaja pädeva asutuse luba.
Propose a change(1) Ühinemiseks sõlmivad sihtasutuste juhatused ühinemislepingu, milles tuleb märkida sihtasutuste nimed ja asukohad ning ühinemise tagajärjed ühendatava sihtasutuse töötajatele. Ühinemislepingus peab sisalduma kokkulepe ühendatava sihtasutuse vara ühendavale sihtasutusele tervikuna üleandmise kohta. (2) Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud. (3) Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.
Propose a change(1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõigi ühinevate sihtasutuste nõukogud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. (2) Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Propose a changeKohus võib sihtasutuse asutaja, nõukogu liikme või juhatuse liikme nõudel seadusega, ühingulepinguga või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.
Propose a change(1) Ühendav sihtasutus avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava sihtasutuse registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud sihtasutuste võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale sihtasutusele oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates. (2) Ühendav sihtasutus peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest arvates tagama ühinevate sihtasutuste võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.
Propose a change(1) Ühinemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödudes ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise registrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse: 1) ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri; 2) ühinemisotsus; 3) ühinemise luba, kui see on nõutav. 4) (2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata. (3) Ühendava sihtasutuse juhatus võib esitada avalduse ka ühendatava sihtasutuse ühinemise registrisse kandmiseks.
Propose a changeÜhendav sihtasutus võib jätkata tegevust ühendatava sihtasutuse nime all.
Propose a change(1) Ühinemine kantakse ühendava sihtasutuse registrikaardile, kui see on kantud kõigi ühendatavate sihtasutuste registrikaartidele. Ühendatava sihtasutuse registrikaardi kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava sihtasutuse registrikaardile. (2) Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse.
Propose a change(1) Ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse registrikaardile läheb ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele. Pärast ühinemise kandmist ühendava sihtasutuse registrikaardile tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava sihtasutuse avalduse alusel. (2) Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse registrikaardile. Registripidaja kustutab ühendatava sihtasutuse registrist. (3) Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava sihtasutuse registrikaardile. (4) Ühineva sihtasutuse juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt ühinemisega sihtasutusele, selle asutajatele või sihtasutuse võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava sihtasutuse registrikaardile.
Propose a change(1) Ühinemisele uue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 61–68 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega. (2) Ühinevatele sihtasutustele kohaldatakse ühendatava sihtasutuse kohta sätestatut ja asutatavale sihtasutusele ühendava sihtasutuse kohta sätestatut. Sihtasutused loetakse ühinenuks uue sihtasutuse registrisse kandmisel. (3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad sihtasutused. (4) Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse § 62 1. lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingule lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega. (5) Ühineva sihtasutuse juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks registrisse. (6) Ühinevate sihtasutuste juhatused esitavad ühise avalduse uue sihtasutuse kandmiseks registrisse.
Propose a change(1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Sihtasutus võib jagunemisel osaleda ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel. (2) Jaotumise korral annab jagunev sihtasutus oma vara üle omandavatele sihtasutustele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav sihtasutus. Jaotumise korral jagunev sihtasutus lõpeb. (3) Eraldumise korral annab jagunev sihtasutus osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale sihtasutusele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav sihtasutus. (4) Sihtasutus võib jaguneda ainult sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuse jagunemisel. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks vaja pädeva asutuse luba.
Propose a change(1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate sihtasutuste juhatused jagunemislepingu. Jagunemislepingus tuleb märkida: 1) jagunemises osalevate sihtasutuste nimed ja asukohad; 2) igale omandavale sihtasutusele üleantava vara nimekiri; 3) jagunemise tagajärjed töötajatele. (2) Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud. (3) Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.
Propose a change(1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõigi jagunemises osalevate sihtasutuste nõukogud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik. (2) Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Propose a change