Elektrituruseadus

§ 58¹. Päritolutunnistus

§ 58². Segajääk

§ 58³. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijad

(1) Tarbija võib tarbida oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat. (2) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus: 1) individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada, vastastikku kaubelda ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, sealhulgas taastuvelektrienergia müügilepingute alusel, elektrienergia tarnijatele, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgust tarbitud või võrku suunatud elektrienergia puhul võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid; 2) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid, sealhulgas võrgutasusid; 3) säilitada oma õigused ja kohustused tarbijana; 4) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest turupõhist tasu ja asjakohasel juhul toetust toetuskavade kaudu. (2¹) Vastastikuse kauplemise all mõeldakse taastuvenergia müüki turuosaliste vahel varem kindlaks määratud tingimusi sisaldava lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik. Vastastikuse kauplemise õigus ei piira tehinguosalise õigusi ega kohustusi lõpptarbija, tootja, tarnija või energiavahendajana. (3) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbija tootmisseadme omanik võib olla kolmas isik ning selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib hallata kolmas isik. Selline kolmas isik ei ole oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijaks. (4) Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes asuvad samas hoones, sealhulgas kortermajades, võivad osaleda ühiselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustes ja neil on lubatud nende tootmiskohas või tootmiskohtades toodetud taastuvenergiat omavahel jagada tarbija elektripaigaldise siseselt.

§ 58⁴. Taastuvenergia toetuste kavandamine

(1) Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise toetuskavade kavandamisel lähtutakse järgmistest tingimustest: 1) toetuskavad stimuleerivad taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel ja turule reageerival viisil, vältides elektrituru põhjendamatut moonutamist ning võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja võrgu stabiilsust; 2) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia lõimitakse võimalikult suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu; 3) otseste hinnatoetuskavade puhul antakse toetust turupreemiatena; 4) ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, ei muudeta antud toetuse suurust ja sellise toetuse andmise tingimusi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide majanduslikku elujõulisust, välja arvatud juhul, kui toetuse suurust kohandatakse toetuskavas ette nähtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt. (2) Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võetakse toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel. (3) Toetusmeetmeid käsitlev teave on avaliku teabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 2 nimetatud päevakohane teave ning see tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele.

§ 59. Toetus

(1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud toetust: 1) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW; 2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. Koostootmise täpsema juhise kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026016&id=13347500 määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Koostootmise täpsema juhise ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku; 3) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist; 4) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW. 5) (2) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale tema taotluse alusel toetust: 1) 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt; 2) 0,032 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt; 3) ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast. 4) 5) 6) (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (2²) Vähemalt 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on tootjal õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust, kui tootja on hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel järgmistest viisidest: 1) alustanud elektrienergia tootmist; 2) alustanud seda investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega; 3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks; 4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid. (2³) Kui tootja taotleb põhivõrguettevõtjalt hinnangut enda vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud tingimusele, peab põhivõrguettevõtja hinnangu andma 90 päeva jooksul alates asjakohase taotluse laekumisest. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet. (2⁴) Tootmisseadme puhul, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW, peab tootja asjakohane tootmisseade käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saamiseks elektrienergiat tootma hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril. (2⁵) Kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest võib tootja saada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust. (2⁶) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (2⁷) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud toetuse saajal ei tohi toetuse väljamaksmise ajal olla täitmata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud Euroopa Komisjoni korraldust ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta ning ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja sama määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (2⁸) Süsteemihaldur esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud toetust saanud isikule antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 49² lõikele 3 ning säilitab riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aastat käesoleva paragrahvi lõike 2⁵ alusel viimase toetuse andmisest arvates. (3) Konkurentsiamet võib kooskõlastada tootja taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast. Uue toetuse määra kooskõlastamisel esitab Kliimaministeerium Euroopa Komisjonile eraldi riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 34¹. Konkurentsiameti uut kooskõlastatud toetuse määra hakkab põhivõrguettevõtja rakendama pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse määra kooskõlastamisel võetakse arvesse, et toetus koos elektrienergia turuhinnaga peab võimaldama tootjal: 1) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad põhjendatud kulutused eeldusel, et kulutused kütusele ei ületa kütuse turuhinda; 2) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused; 3) katta põhjendatud kapitalikulu; 4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib vajaduse korral kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses esitatavate andmete loetelu ja nende esitamise korra.

§ 59¹. Toetuse tingimused

(1) Käesoleva seaduse §-des 59 ja 59⁴–59⁶ nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja ning elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega; 2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi; 3) toetuse saamise taotluses esitatavad mõõdetavad andmed kasutatud kütuse koguse, kütuse kütteväärtuse määramise ning koostootmise protsessis toodetud soojuse koguse kohta on käesoleva seaduse § 59³ kohaselt kontrollitud. (2) Tootja ei saa käesoleva seaduse §-des 59 ja 59⁴–59⁶ nimetatud toetust: 1) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust ning tootja ei ole investeeringutoetust riigile hüvitanud; 2) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi; 3) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks; 4) elektrienergia eest, mis on toodetud elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul negatiivse turuhinna kehtimise ajal; 5) elektrienergia eest, mis on toodetud käesoleva seaduse §-s 92⁵ nimetatud koostööprojekti raames; 5¹) elektrienergia eest, mis on toodetud energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses metsa biomassist ainult elektrienergiat tootvas käitises; 6) kui tootja on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses; 7) kui tootjal on täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus; 8) jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevast osast ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevatest komponentidest elektrienergiat tootvate käitiste elektrienergia eest, kui jäätmeseaduse § 136³ lõikes 2 sätestatud sihtarvude täitmine ei ole tõendatud sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5¹ ei kohaldata, kui nimetatud elektrienergia vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 32² lõikes 14 sätestatud nõuetele ja vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas; 2) selle tootmise käigus tekkinud süsihappegaas kogutakse ja säilitatakse. (3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata. (4) (5) Tuult energiaallikana kasutav ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 2² nimetatud tingimusele vastav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi. (6) (7) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), sätestatud eesmärkidest, avaldab põhivõrguettevõtja oma veebilehel järgmise teabe: 1) taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta; 2) andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta; 2¹) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kogus; 2²) eelmisel kalendriaastal tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus; 2³) elektrienergia lõpptarbimine eelmisel kalendriaastal; 2⁴) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia protsentuaalne osakaal, lähtudes käesoleva lõike punktidest 2¹–2³; 2⁵) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta, võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord; 5) toetusvahendite järgmise viie aasta eeldatava eelarve või eelarve planeerimise piirangute puhul järgmise kolme aasta eeldatava eelarve. (8) Kui käesoleva seaduse § 59⁴ lõike 5, § 59⁵ lõike 1 või § 59⁶ lõike 1 alusel välja kuulutatud vähempakkumise võitnud tootja võõrandab oma vähempakkumises kasutatud tootmisseadme pärast § 59⁴ lõikes 11, § 59⁵ lõikes 5 või § 59⁶ lõikes 8 nimetatud korralduse vastuvõtmist, läheb toetuse saamise õigus ja sellega seotud kohustused üle tootmisseadme uuele elektrienergia tootjast omanikule. Tootmisseadme uus omanik teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme omandamisest 14 päeva jooksul pärast tootmisseadme omandamist. (9) Käesoleva seaduse § 59, 59⁴, 59⁵ või 59⁶ alusel määratud toetuse maksab põhivõrguettevõtja välja vastavalt tootja väljamakse taotlusele. Tootja ei saa taotleda toetuse väljamaksmist tagantjärele enam kui ühe aasta eest.

§ 59². Toetuse rahastamine

(1) Käesoleva seaduse §-des 59, 59⁴ ja 59⁶ nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-s 59, § 59² lõigetes 4¹–4²³ ja §-des 59⁴–59⁶ nimetatud toetuste haldamise, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulu ning energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud biometaani, vesiniku, elektri-, soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise ning vedelkütuse seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud elektroonilise andmebaasi haldamise põhjendatud kulu eest tasub tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust ning käesoleva paragrahvi lõike 4⁹ alusel riigieelarvest makstavat hüvitist. (2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta käesoleva seaduse §-des 59 ja 59⁴ nimetatud toetuste rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on põhivõrguettevõtjal õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja toetuste rahastamise kulu jooksva kalendriaasta jooksul muuta. (3) Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul käesoleva seaduse §-des 59, 59⁴ ja 59⁶ nimetatud toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi, § 92⁴ lõikes 1 nimetatud statistilise ülekande lepingu alusel laekunud tulusid, mis ületavad statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse eest tootjale makstava toetuse rahastamise kulu, ning §-des 59 ja 59⁴–59⁶ nimetatud toetuste haldamiseks, arvestuseks, vähempakkumise läbiviimiseks, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamiseks, energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri, soojus- ja jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamiseks ning vedelkütuse seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel. (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel võib taotleda, et elektrienergia tarbija suhtes rakendatakse vähendamismäära võrguteenuse tarbimise mahu ulatuses arvestatavale taastuvenergia tasule selliselt, et vähendamismäär moodustab tegutsemisel ümberpaigutumise riskiga sektoris 75 protsenti ja märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektoris 85 protsenti samas lõikes nimetatud megavatt-tunnipõhisest kulust, kuid selliselt, et taastuvenergia tasu ei ole väiksem kui 0,5 eurot tarbitud võrguteenuse megavatt-tunni kohta, kui ta: 1) aastane liitumispunktidepõhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel aastal käesoleva paragrahvi lõikes 4⁸ nimetatud taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh, elektrienergia uue tarbija puhul peab 12 järgmise kuu liitumispunktidepõhine prognoositav elektrienergia tarbimise maht olema üle 1 GWh; 2) on taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootja või selle toodangut vahendava elektrimüüjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 8³ nimetatud elektrilepingu sama paragrahvi punktis 1¹ või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt kümme protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti; 3) teeb energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), artikli 11 kohaselt; 4) tegevusala kuulub Euroopa Komisjoni teatise ”Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022” (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas 1 nimetatud loetellu. (4²) Kontserni emaettevõtja võib taotleda vähendamismäära rakendamist: 1) oma tütarettevõtja suhtes, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tingimustele; 2) mitme tütarettevõtja (edaspidi grupp) suhtes ühiselt. (4³) Käesoleva paragrahvi lõike 4² punktis 2 nimetatud grupi suhtes vähendamismäära rakendamise taotlemisel liidetakse gruppi kuuluvate abikõlblike tütarettevõtjate näitajad lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele peab iga gruppi kuuluv tütarettevõtja vastama eraldi. Kui taotlus on esitatud grupi suhtes ühiselt, ei määrata grupile ühtset vähendamismäära. Vähendamismäära rakendatakse iga gruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes eraldi vastavalt selle tütarettevõtja tegevusala kuulumisele käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 viidatud Euroopa Komisjoni teatise lisas 1 nimetatud loetellu ja tema võrgutarbimise mahule. (4⁴) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4² punktis 2 nimetatud grupi suhtes rakendatakse vähendamismäära ja järelevalve käigus tuvastatakse, et mõni gruppi kuuluv tütarettevõtja ei vasta enam lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine üksnes selle tütarettevõtja suhtes vastavalt lõikes 4¹² sätestatule. Kui grupp tervikuna ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud tütarettevõtjata ei vasta enam lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes. (4⁵) Käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 3 nimetatud energiaauditi aruande esitav elektrienergia tarbija peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest: 1) rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed; 2) vähendama oma elektritarbimise CO2-heidet ja katma vähemalt 30 protsenti oma elektritarbimisest CO2-vabadest allikatest; 3) investeerima vähemalt 50 protsenti vähendamismäära rakendamise tulemusel säästetud summast projektidesse, mis toovad kaasa rajatise kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise, kusjuures asjakohasel juhul peab investeering tooma kaasa olulise heitkoguste vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemis. (4⁶) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamine isiku suhtes on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, mille andmisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatises sätestatut ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendatakse pärast Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavat otsust. (4⁷) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad samas lõikes sätestatud ja lõikes 4¹⁴ viidatud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamist saab taotleda alates lõike 4⁸ kohase otsuse tegemisele järgnevast kuust nii, et taotleja maksmisele kuuluvat igakuist taastuvenergia tasu vähendatakse võrguteenuse tarbimise mahu ulatuses. Otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse eest arvestatavat taastuvenergia tasu ei vähendata. (4⁸) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹ ja 4¹⁴ sätestatud tingimustele ning esitab kahe kuu jooksul lõikes 4⁷ nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates Kliimaministeeriumile ettepaneku isiku suhtes otsuse tegemiseks lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise kohta. Vähendamismäära rakendamise ja isiku suhtes kohalduva vähendamismäära suuruse otsustab Kliimaministeerium vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4¹, lähtudes sellest, millisesse sama lõike punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatise lisas 1 nimetatud loetellu isiku tegevusala kuulub. Kliimaministeerium teavitab vähendamismäära rakendamise otsusest põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat. (4⁹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4⁶ nimetatud riigiabi ja lõikes 4¹⁶ nimetatud vähese tähtsusega abi antakse eelarveaastal riigieelarvest põhivõrguettevõtjale selleks eraldatud vahendite piires. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale vähendamismäära rakendamise tulemusel puudujääva tulu ning käesoleva paragrahvi lõikes 4¹⁶ nimetatud vähese tähtsusega abi andmisega seotud kulu kompenseerimiseks. Kui prognoosi või jooksva arvestuse alusel selgub, et põhivõrguettevõtjale eelarveaastaks eraldatud vahenditest ei piisa, taotleb põhivõrguettevõtja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt täiendavate vahendite eraldamist. Kui täiendavaid vahendeid ei eraldata või nende eraldamine ei taga, et eelarveaastal antava riigiabi kogusumma ei ületa käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud vahendeid, teeb põhivõrguettevõtja Kliimaministeeriumile ettepaneku otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise muutmine, peatamine või lõpetamine kõigi isikute puhul, kelle suhtes rakendatakse lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära. Otsust kohaldatakse arveldusperioodi kohta viisil, mis tagab riigiabi andmise eraldatud vahendite piires, ning järelarvestuse tulemusel vähem laekunud tasu osa kuulub täiendavale tasumisele. (4¹⁰) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära, esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise kalendriaasta liitumispunktidepõhine elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab sama lõike punktides 2–4 ja lõikes 4¹⁴ sätestatud tingimustele. Vähendamismäära rakendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4² punktis 2 nimetatud grupi suhtes tuleb eelnimetatud kuupäevaks esitada dokumendid, mis tõendavad vähendamismäära rakendamisest tuleneva rahalise eelise täies ulatuses edasikandmist gruppi kuuluvale tütarettevõtjale. Põhivõrguettevõtja on kohustatud hindama makstud abisumma vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäärale ja käesolevas lõikes sätestatule ning ülekompenseerimise korral esitab Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku abi tagasi nõudmiseks. Kliimaministeerium teeb otsuse abi tagasi nõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluva summa tagastab abisaaja põhivõrguettevõtjale koos viivisega hiljemalt sama aasta 1. juuliks. Uuesti saab abi taotleda, kui täidetakse toetuse saamise tingimused. (4¹¹) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära lõpeb hetkel, kui ta ei vasta enam sama lõike punktides 2–4 sätestatud tingimustele ning tema elektrienergia tarbimise maht kontrollitaval aastal ei ületa 1 GWh. Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära, teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele. (4¹²) Kui põhivõrguettevõtja saab abisaajalt teavituse vähendamismäära rakendamise omal soovil lõpetamise kohta või käesoleva paragrahvi lõikes 4¹¹ sätestatud teavituse või tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära, ei vasta enam lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele, teeb ta Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku teha otsus isiku suhtes lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise lõpetamise kohta. Kliimaministeerium määrab otsuses aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud võrguteenuse ühe kilovatt-tunni kohta. Otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusel peab vähendamismäära ebaõiglaselt kasutanud isik tagastama saadud summa tagasiulatuvalt täies ulatuses koos viivisega arvates hetkest, mil ta lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele enam ei vasta. (4¹³) Kliimaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 4¹² nimetatud otsusest viivitamata põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ning isikut, kelle suhtes lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. (4¹⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 4⁶ nimetatud riigiabi ei anta raskustes olevale isikule Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses ega isikule, kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. (4¹⁵) Vähendamismäära rakendamise ja lisategevusala arvestamise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, dokumentide säilitamise ja abi kumuleerimise tingimused, aruandluse nõuded ning tagasimaksmise tingimused koos viivise arvutamise metoodikaga kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026016&id=126062026012 määrusega. (4¹⁶) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel võib elektrienergia tarbija suhtes eelmise kalendriaasta kohta taotleda vähese tähtsusega abi andmist ühekordse tagasimaksena, mille suurus vastab lõikes 4¹ sätestatud vähendamismäärade rakendamisel saadavale soodustusele, kui elektrienergia tarbija vastab lõike 4¹ punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimustele. (4¹⁷) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹⁶ nimetatud vähese tähtsusega abi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). (4¹⁸) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹⁶ nimetatud vähese tähtsusega abi taotlemiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad lõigetes 4¹⁶ ja 4¹⁷ viidatud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormis. (4¹⁹) Põhivõrguettevõtja hindab abisaaja vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹⁶ ja 4¹⁷ viidatud tingimustele, arvutab vähese tähtsusega abi suuruse võrguteenuse tarbija eelmise kalendriaasta tegeliku tarbimise alusel, lähtudes lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäärast ja vähendamismäära alammäärast, ning esitab Kliimaministeeriumile ettepaneku vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemiseks. Kui nõuetekohastes taotlustes esitatud käesoleva lõike alusel arvutatud abi suuruste kogusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 4⁹ nimetatud arvestusaluseks eelarveaastaks eraldatud vahendeid, vähendatakse antava vähese tähtsusega abi suurust proportsionaalselt vastavalt vähendamiskoefitsiendile. (4²⁰) Vähese tähtsusega abi andmise ja selle suuruse otsustab Kliimaministeerium ning teavitab otsusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, põhivõrguettevõtjat ja taotlejat. (4²¹) Põhivõrguettevõtja maksab vähese tähtsusega abi taotlejale Kliimaministeeriumi otsuse alusel ühekordse tagasimaksena. (4²²) Isik ei või sama kalendriaasta samade liitumispunktide tarbimise eest samal ajal kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära ja lõikes 4¹⁶ nimetatud vähese tähtsusega abi. Taotluse esitamisel isik kinnitab, et ta on nimetatud kalendriaasta puhul valinud ühe abi liigi. Vähese tähtsusega abi ei anta tarbimise mahu eest, mille kohta on tehtud tagasinõude otsus. (4²³) Vähese tähtsusega abi andmise täpsemad tingimused, vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded, lisategevusala elektritarbimise arvestamise korra, arvutusmetoodika, taotluse esitamise ja menetlemise korra, dokumentide säilitamise tingimused ning abi kumuleerimise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026016&id=126062026012 määrusega. (5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud. (6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks. (7) Põhivõrguettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale toetuste rahastamise arve, milles ettenähtud summa tasutakse põhivõrguettevõtjale iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed jäetakse ettenähtud tähtajal esitamata, on põhivõrguettevõtjal õigus koostada arve jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja tarbijate tarbimise prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral esitab põhivõrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel. (9) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21. kuupäeval, kui §-s 59¹ nimetatud nõuded on täidetud. (10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesolevas paragrahvis viidatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 1¹ kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt; 2) mõõtepunktis, kus asub energiasalvestusüksus, puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50 protsenti mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest; 3) mõõtepunktis, kus asub energiasalvestusüksus, toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine; 4) energiasalvestusüksuse poolt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia on mõõdetud spetsiaalse mõõtevahendiga, energiasalvestusüksus osutab võrguettevõtjale käesoleva seaduse §-s 66² nimetatud paindlikkusteenust või komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikli 2 punktis 3 nimetatud tasakaalustamisteenust ning spetsiaalse mõõtevahendiga mõõdetud mõõteandmed on edastatud käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormile.

§ 59³. Elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus

(1) Tootja tagab elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise ja arvepidamise ning määrab ja dokumenteerib tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse. (2) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eelmise kalendrikuu elektrienergia ja koostootmise režiimil toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande ning andmed toodetud elektri- ja soojusenergia kohta. (3) Tootjal on kohustus esitada põhivõrguettevõtja nõudmisel andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teabe kontrollimiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustus on tootjatel, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks primaarenergiana muud allikat kui tuult, päikest või vett. (5) Kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast elektrienergia tootmisel peab tootja igakuist arvestust elektrienergia tootmisel tarbitud kütuse koguse kohta erinevate kütuseliikide kaupa. (6) Tootja peab igakuist arvestust kogu toodetud elektrienergia kohta ning koostootmise režiimil toodetud soojusenergia kohta. (7) Kütteväärtus määratakse: 1) kütuse proovi analüüsi meetodil, mille käigus määratakse proovi kütteväärtus vahetult, või 2) arvutuslikult, määrates kütust iseloomustava muu näitaja ning leides seejärel vastava valemiga kütuse kütteväärtuse. (8) Kütteväärtuse võib analüüsi meetodil määrata vaid vastava kütuse analüüsiks akrediteeritud katselabor. (9) Elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, aruande täitmise, esitamise ja tõendamise korra ning kütuse kütteväärtuse määramise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026016&id=116022024002 määrusega.

§ 59⁴. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise riigisisene eesmärk ning selle saavutamine

(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat täitmaks energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹ lõikes 1 nimetatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärki. (2) (3) (4) Kliimaministeerium koostab iga kalendriaasta 1. aprilliks ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta ning prognoosib eesmärkide saavutamiseks vajaliku täiendava elektrienergia koguse. Nimetatud ülevaate koostamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 59¹ lõike 7 punktide 1–3 kohaselt avaldatud andmed. Ülevaade avaldatakse ministeeriumi veebilehel. (4¹) Valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. (5) Kui prognoosi kohaselt ei saavutata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. (5¹) Vabariigi Valitsus määrab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks vähemalt: 1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäeva ning ajavahemiku, millal elektrienergiat tuleb toota; 2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta; 3) pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja; 4) pakkumise tagatise suuruse ja tasumise tingimused; 5) pakkumise võitja toetuse ülemmäära; 6) käesoleva paragrahvi lõike 5² punktis 4 nimetatud vähempakkumise puhul toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust. (5²) Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast sellise täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse: 1) uue reguleeritava tootmisvõimsusega tootmisseadmega; 2) olemasoleva tootmisseadmega või 3) uue reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega; 4) uue maismaal tuuleenergia tootmiseks kasutatava tootmisseadmega. (5³) Reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmena mõistetakse käesolevas seaduses sellist tootmisseadet, millega toodetava elektrienergia kogust ei saa tootja vastavalt süsteemihalduri korraldustele reguleerida. (5⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 5¹ punktis 5 nimetatud toetuse ülemmäär ei ületa toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest lõike 5²: 1) punktis 1 nimetatud tootmisseadme puhul 50 eurot; 2) punktis 2 nimetatud tootmisseadme puhul 10 eurot, kuid koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei või saadav summa kokku ületada 60 eurot; 3) punktides 3 ja 4 nimetatud tootmisseadme puhul 30 eurot. (5⁵) Kui vähempakkumise on võitnud käesoleva paragrahvi lõike 5² punktis 2 nimetatud tootmisseadmega tootja, esitab tootja vähempakkumise läbiviijale hiljemalt iga aasta 1. veebruariks ülevaate eelmisel kalendriaastal toetuse kasutamise raames kasutatud kütuse sisseostuhindade kohta. (5⁶) Kui vähempakkumise läbiviija järeldab käesoleva paragrahvi lõikes 5⁵ nimetatud sisseostuhindadest, et lõike 5² punktis 2 nimetatud tootmisseadme omaniku suhtes on võimalik ülekompenseerimine, teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku vähendada Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud toetuse määra vastava tootja puhul sellises ulatuses, et toetuse määr ei võimaldaks tootjal teenida elektrienergia tootmisel elektrienergia tootmise sektori keskmisest tulukusest suuremat tulukust. (5⁷) Käesoleva paragrahvi lõikes 5⁶ nimetatud tootja puhul on tegemist ülekompenseerimisega, kui toetuse ja kütuse sisseostuhindade erinevus võimaldab tootjal teenida elektrienergia tootmisel sektori keskmisest tulukusest suuremat tulukust. (6) Kehtetu (7) Vähempakkumisele ei saa esitada taastuvast energiaallikast toodetavat elektrienergiat, millega panustatakse vähempakkumisele eelnenud kuni 12 kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisse, ega sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, millega toodetud elektrienergia eest on tootja vähempakkumise väljakuulutamise ajaks saanud käesoleva paragrahvi või käesoleva seaduse § 59, 59⁵ või 59⁶ alusel toetust kokku 12 aasta jooksul. (8) Kui vähempakkumisel osaletakse tootmisseadmega, mille eest on makstud riigipoolset investeeringutoetust, tuleb tegevustoetuse perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus käesolevas paragrahvis nimetatud toetuse määrast maha arvestada. (9) (10) Vähempakkumise tingimused ja korra, vähempakkumises nõutava toodangu arvestamise ning vähempakkumise võitjatele toetuse arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026016&id=108112019004 määrusega, lähtudes Euroopa Liidu riigiabi reeglitest. (11) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega, milline tootja toodab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ning kellele vähempakkumise tulemuse alusel makstakse toetust kuni 12 aastat alates tootmise alustamisest. (11¹) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast hiljem, hakkab toetusperiood kulgema vastavalt vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati tootmist hiljem vähempakkumise teates märgitud tähtpäevast või käesoleva seaduse § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. (11²) Kui tootja toodab pärast vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäeva või käesoleva seaduse § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavat tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsenti korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, senikaua kui tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60 protsendi ulatuses nimetatud korralduses märgitud aastasest mahust. Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse maksmise ajavahemikku. (11³) Kui vähempakkumise võitnud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigi samas pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, ning § 108 lõike 3¹ mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide või pakutud toodetava energia kogust katvate samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta. (12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi. Korralduse võib tunnistada kehtetuks ka siis, kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt 18 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähempakkumise tingimuste ja võitja kohta avaldatakse teave põhivõrguettevõtja veebilehel.

§ 59⁵. Taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärk energia statistilisteks ülekanneteks ja selle saavutamine

(1) Kui ilmneb vajadus toota taastuvast energiaallikast täiendav kogus energiat käesoleva seaduse § 92⁴ lõikes 1 nimetatud lepingu täitmiseks, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. (2) Vähempakkumisele ei saa esitada sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, mille eest vähempakkumise väljakuulutamise ajal tootja juba saab käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 59, 59⁴ või 59⁶ nimetatud toetust, ega energiat, mis vähempakkumise ajal juba panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide täitmisse. (3) Vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 8 sätestatud tingimust. (4) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026016&id=108112019004 määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 2¹ nimetatud suunistest. (5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega käesoleva seaduse §-s 92⁴ nimetatud lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse ja tootja, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise tulemuse alusel makstakse asjakohase statistilise ülekande lepingu kehtivuse jooksul toetust. Toetuse aastane kulu ei tohi olla suurem kui käesoleva seaduse § 92⁴ lõikes 1 nimetatud lepingu alusel põhivõrguettevõtjale laekuv aastane tulu. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks biomassi, esitab Kliimaministeerium enne lõikes 5 nimetatud korralduse kehtestamist ja enne käesoleva seaduse § 92⁴ lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimist Vabariigi Valitsusele analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku biomassi koguse hankimine Eesti puiduturule. Analüüsi tegemisel lähtutakse metsaseaduse §-s 7 nimetatud arengukavas sätestatud põhimõtetest. Vabariigi Valitsus kuulab enne lepingu sõlmimist ära Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamuse. (7) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumisega võetud tingimusi või kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt 18 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.

§ 59⁶. Alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumine

(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse vähempakkumise korras toetust elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvat energiaallikat kasutavate tootmisseadmetega, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW eesmärgiga suurendada sellist tootmisseadet kasutavate tootjate iga-aastast elektrienergia tootmist aastatel 2019–2021 5 GWh võrra. (2) Pärast 2021. aastat kehtima hakkavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmisseadmete vähempakkumise eesmärgid kinnitab Riigikogu oma otsusega. (3) Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid Riigikogule kinnitamiseks vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist. (4) Vähempakkumise korraldab valdkonna eest vastutav minister. (5) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026016&id=108112019004 määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 2¹ nimetatud suunistest. (6) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist ja mille eest ei ole makstud riigipoolset investeeringutoetust. (7) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest. (8) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega, milline tootja toodab vähempakkumise raames välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ja kellele makstakse vähempakkumise tulemuse alusel toetust 12 aastat alates tootmise alustamisest. (9) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud korraldus kehtetuks, kui tootja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.

§ 59⁷. Pakkumise tagatise nõudmine ja tagastamine

(1) Käesoleva seaduse §-des 59⁴–59⁵ nimetatud vähempakkumisel osaleja esitab vähempakkumise läbiviijale tagatise, mille suuruse määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise korraldamist otsustades. (2) Tagatise suurus ei tohi ületada 20 eurot vähempakkumises esitatud aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. (3) Tagatiseks võib olla: 1) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 2) tagatisraha, mis on kantud käesoleva seaduse § 59⁴ lõike 10 või § 59⁵ lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud vähempakkumise läbiviija arvelduskontole. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtja krediidireitingule. (3²) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, siis ei tagastata pakkujale tagatist ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse. (4) Kui pakkuja ei osutunud vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korralduse jõustumisest. (5) Kui pakkuja osutus vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatisraha pakkujale või teatab tagatiseks oleva garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud aastases mahus. (6) Tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse, kui: 1) pakkumise võitja ei tooda käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast arvates energiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust või 2) § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korraldus tunnistatakse § 59⁴ lõike 12 või § 59⁵ lõike 7 alusel kehtetuks. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 3² ja 6 alusel riigi omandisse läinud tagatisraha vahendeid ja garantiiandjalt laekunud vahendeid kasutatakse vahendite riigi omandisse mineku või riigile laekumise aastal käesoleva seaduse § 59² lõike 4 alusel määratava toetuse rahastamiseks. Kui riigi omandisse läinud või garantiiandjalt laekunud summa ületab § 59² lõike 4 alusel määratava toetuse vastava aasta rahastamise kulu, kantakse kasutamata jäänud vahendid riigi tuludesse.

§ 59⁸. Vähempakkumise läbiviija

(1) Käesoleva seaduse §-des 59⁴–59⁶ nimetatud vähempakkumise viib läbi põhivõrguettevõtja. (2) Vähempakkumise läbiviija: 1) kontrollib esitatud pakkumise ja tootmisseadme vastavust õigusaktide nõuetele; 2) tagastab pakkumise, kui pakkumine või tootmisseade ei vasta õigusaktide nõuetele; 3) reastab nõuetele vastavad pakkumised ja esitab vähempakkumise korraldajale ettepaneku pakkujatest, kellele toetust maksta; 4) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku muuta käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 5⁶ nimetatud juhul vähempakkumise võitja toetuse määra; 5) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku tunnistada vähempakkumise võitja osas § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui ilmneb § 59⁴ lõikes 12 või § 59⁵ lõikes 7 nimetatud asjaolu. (3) Vähempakkumise läbiviijal on õigus kontrollida, kas vähempakkumise võitja täidab käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11, § 59⁵ lõikes 5 ja § 59⁶ lõikes 8 nimetatud korralduses sätestatud toetuse saamise nõudeid. (4) Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija: 1) anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kaheksateistkuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises oleva tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist; 2) peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni; 3) teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse mittemaksmiseks või selle vähendamiseks. (5) Vähempakkumise läbiviija täpsemad õigused ja kohustused vähempakkumise menetluses kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 10, § 59⁵ lõikes 4 ning § 59⁶ lõikes 5 nimetatud määrusega.

§ 60. Võrgu ehitamine ja võrguteenuse osutamine

(1) Jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. See ei kehti, kui jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas: 1) ehitab põhivõrgu ja osutab selle kaudu võrguteenust põhivõrguettevõtja; 2) ehitatakse otseliin ning seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud; 3) ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga; 4) ehitatakse suletud jaotusvõrku või suletud jaotusvõrgus edastatakse elektrienergiat. (2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus, kui jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas: 1) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu osutatakse sellele jaotusvõrguettevõtjale võrguteenust; 2) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust; 3) rekonstrueerib teine jaotusvõrguettevõtja temale kuuluvat elektripaigaldist, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust; 4) on otseliin.

§ 60¹. Üliväikese eraldatud võrgu teke

(1) Üliväikeses eraldatud võrgus osutab võrguteenust jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb. (2) Üliväike eraldatud võrk tekib järgmistel juhtudel: 1) jaotusvõrguettevõtja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või 2) hajaasustusega piirkonnas, kus elektriliini kilomeetri kohta on tarbimistihedus väiksem kui 15 megavatt-tundi aastas. (3) Üliväikese eraldatud võrgu tekkel käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) üliväike eraldatud võrk on majanduslikult põhjendatud; 2) üliväikeses eraldatud võrgus paiknevatele tarbijatele tagatakse võrgulepingu täitmine käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud võrguteenuse osutamise tüüptingimustel. (4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja.

§ 61. Otseliin ja riigipiiri ületav liin

(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui: 1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest või tootmisseadme liitumispunktist kuni elektripaigaldiseni; 2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises; 3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta. (1¹) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise. (1²) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) võrguettevõtja on keeldunud selle tarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks tarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise; 2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku. (2) (3) (4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi. (5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks. (6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.

§ 62. Teeninduspiirkond

(1) Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest. (2) Põhivõrguettevõtja teeninduspiirkond on Eesti territoorium. (3) Ühel võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond, mis võib koosneda ühest või mitmest piiritletud maa-alast. (4) Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda.

§ 63. Teeninduspiirkonna muutmine

(1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist. Teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe peab sõlmima ka see jaotusvõrguettevõtja, kes soovib oma tegevust lõpetada. (2) Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Konkurentsiametile. Teates esitatakse andmed, mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse § 62 lõike 1 kohaselt. (3) Jaotusvõrguettevõtja teeb teeninduspiirkonna muutmise teatavaks ka asjaomastele tarbijatele. (4) Konkurentsiamet teeb üheaegselt jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmete muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul. (5) Teeninduspiirkonna muutmine jõustub, kui Konkurentsiamet on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid. (6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele oma veebilehel.

§ 64. Võrgu omanik

(1) Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. (1¹) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud võrguettevõtja kannab lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga. (1³) Kui võrgu on rajanud ajavahemikus 2003. aasta 1. juuli kuni 2018. aasta 30. juuni isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Kui võrgu kasutusse andmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga ning selleks vajalikud kulud kannavad solidaarselt võrgu omanik ja võrgu valdaja. (1⁴) Kui võrgu rajab pärast 2018. aasta 1. juulit isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Võrguettevõtjal ei ole kohustust seda võrku kasutusse võtta. (1⁵) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1³ ja 1⁴ nimetatud võrgu omanik tagab oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Võrgu omanik võib võrguühenduse katkestada vaid käesoleva seaduse §-s 90 esitatud korras. (1⁶) Kui isik on pärast 2022. aasta 1. aprilli ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist. (2) Kui omanik võrgu võõrandab, teeb ta selle Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed, isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku. (3) Konkurentsiamet võib asjakohase taotluse alusel vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisest sellise võrgu omaniku, kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata suletud jaotusvõrgu suhtes. (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–1⁵ ei kohaldata energiakogukonna suhtes.

§ 65. Võrguteenuse osutamine

(1) Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, energiakogukonnale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: 1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise; 2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi; 3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis; 4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist; 5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks; 6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise; 7) osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid. (1¹) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele. (1²) Tootja liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus toodud järgmised andmed on avalikud ja võrguettevõtja avaldab need oma veebilehel: 1) turuosalise ärinimi; 2) liitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ja pakkumise kehtivuse aeg; 3) liitumislepingu sõlmimise kuupäev ja liitumislepingu täitmise tähtaeg; 4) liitumispunkti asukoht ja liitumispinge; 5) elektrijaama nimi; 6) elektrijaama tüüp; 7) liitumisvõimsus; 8) aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati. (1³) Liituja taotlusel väljastab võrguettevõtja üldsusele ligipääsmatule laadimispunktile tehnilised tingimused, mis tagavad laadimispunkti valmiduse: 1) kasutada V2G-süsteemi; 2) kasutada nutilaadimist; 3) liidestada V2G-süsteemi mõõtepunkti nutiarvesti reaalajalähedaste mõõtmistega. (2) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. (3) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui: 1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega; 2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu; 3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel; 4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus; 4¹) tootmisseadme liitumiseks või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks puudub võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväikeses eraldatud võrgus võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus; 5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest. (3¹) Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võib ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piiratus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 tähenduses. (4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 või 4¹ sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile. (5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026016&id=129122010047 . (6) Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest. (7) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele. (8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed elektrituru toimimise võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt. (9) Jaotusvõrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele jaotusvõrguettevõtjale, võttes arvesse käesoleva seaduse § 91 lõikes 4² sätestatut. (10) Jaotusvõrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama sellest kirjalikult Konkurentsiametit ning esitama ülevaate tegevuskavast, mille kohaselt tagatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine.

§ 66. Võrgu arenduskohustus

(1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase elektripaigaldise. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi. (2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile ja põhivõrguettevõtjale võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb. (3) Põhivõrguettevõtja esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb. (4) Koos käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnanguga peab võrguettevõtja Konkurentsiametile kirjalikult esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas ta tagab võrguteenuste osutamise hinnangus nimetatud tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks. (5) Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu või lõikes 4 nimetatud kava alusel või muul viisil, et jaotusvõrguettevõtja tegevus võrguteenuste osutamise tagamiseks vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega võib osutuda ebapiisavaks, edastab ta oma seisukoha sellele jaotusvõrguettevõtjale ja põhivõrguettevõtjale. Arvamust tuleb põhjendada. (6) Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja esitavad Konkurentsiameti seisukoha kohta oma kirjaliku arvamuse seisukoha saamisest alates 30 päeva jooksul. (7) Konkurentsiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades, kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama, et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega. Vajaduse korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi. (8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel. (8¹) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt või horisontaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 GWh aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava koostama. (9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused; 2) kavandatavate investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja plaanitud maksumuse järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks; 3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, võrku ühendamise võimalus; 4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina. (10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Jaotusvõrguettevõtja, kellel on kohustus koostada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava, esitab Konkurentsiametile ka arenduskohustuse täitmisega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse. (11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat. (12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastada; 2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul; 3) järgmise kümne aasta investeerimisprojektide, sealhulgas võrgu arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse; 4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused; 5) eeldatava tarbimise; 6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks; 7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48; 8) vajalikud tugiteenused. (13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ja esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. (14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel. (14¹) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist. (14²) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukavakohaste investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks. (15) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ja võtab arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks. (16) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste võrku ühendatud ülekande- ja jaotusvõrkudega, mis on omavahel ühendatud.

§ 66¹. Elektrienergia ostu korraldus üliväikeses eraldatud võrgus

(1) Üliväikeses eraldatud võrgus teeb tootja elektrienergia tootmiseks investeeringuid ja jaotusvõrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid riigihangete seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. (2) Kui üliväikeses eraldatud võrgus tekib vajadus täiendava tootmisvõimsuse rajamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase lepingu tähtaeg möödub, korraldab jaotusvõrguettevõtja vajaliku elektrienergia tootmise, järgides käesolevas paragrahvis ning riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Eelistatakse taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, arvestades varustuskindluse nõudeid. (3) Üliväikeses eraldatud võrgus võivad jaotusvõrguettevõtja ja elektritootja olla sama isik. (4) Kui jaotusvõrguettevõtja korraldab üliväikeses eraldatud võrgus elektrienergia tootmise tootmiskohustusega tootja kaudu, peavad kavandatava lepingu tingimused sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostetav tootmisvõimsus; 2) elektrienergia ostu kogus aastas; 3) lepinguperiood; 4) aastane elektri tarbimise graafik; 5) varustuskindluse nõuded; 6) varustuskindluse nõuete täitmata jätmisel jaotusvõrguettevõtjale tekkida võivate kulude katmise tingimused. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta jaotusvõrguettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasu ning tüüptingimused käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras. (6) Võrguettevõtja avalikustab temaga sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute algus- ja lõpptähtpäevad koos lepingus kajastatud tootmisvõimsuse ning aastase elektrienergia ostukogusega oma veebilehel.

§ 66². Paindlikkusteenused

(1) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks korraldab jaotusvõrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid. (2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. (3) Jaotusvõrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud paindlikkusteenuseid, kui ta on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. Paindlikkusteenuste mittekasutamise kohta esitab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse. (4) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus, ei tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjusta ülekoormust. (5) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline toimimine ning hõlbustada turu arengut.

§ 66³. Tugiteenused

(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd põhivõrguettevõtjaga võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ning komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.08.2017, lk 1–120), artikliga 182. (2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid. (3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste kohta peab võrguettevõtja eelnevalt korraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise põhimõtted kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse kulutõhusat hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. (4) Võrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sagedusega seotud tugiteenuseid, kui võrguettevõtja hinnangul on võrguettevõtja väliste sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine majanduslikult ebatõhus. Tugiteenuste mittekasutamise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse. (5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigihanke nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.

§ 67. Mõõtmine

(1) Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine). (1¹) Jaotusvõrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks täiendava mõõtepunkti. Põhivõrguettevõtja annab turuosalise taotluse alusel turuosalisele tehnilised nõuded mõõtepunkti rajamiseks energiasalvestusüksuse paigaldises. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline, kelle taotluse alusel mõõtepunkt rajatakse. (1³) Mõõtepunkti kasutamise ja mõõteandmete käitlemise tingimused lepitakse kokku liitumispunkti võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist. (2) Kui turuosalise bilanssi ei või selgitada käesoleva seaduse § 46 lõike 5 kohaselt kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades, kasutatakse mõõtmiseks kauglugemisseadet. (3) (4) Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. (5) Kehtetu (6) Võrguettevõtja paigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või omal algatusel oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostab mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused. (7) Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks, kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis. (8) Võrguettevõtja võib käesolevas paragrahvis ettenähtud kohustusi täita ise või osaliselt või täielikult volitada neid täitma kolmanda isiku. (9) Spetsiaalse mõõtevahendi omanik tagab spetsiaalse mõõtevahendi vastavuse seaduses sätestatud nõuetele.

§ 68. Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine

(1) Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. RT I 2007 23 120 12801396 2007-05-01 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui: 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punktis 1 või 2 nimetatud isik esitab tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest oma tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeks ajaks tasunud; 2) 3) turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. RT I 2010 8 40 13275361 2010-02-27 (2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. (3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026016&id=12830136 määrusega.

§ 69. Konfidentsiaalsusnõue

(1) Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku äriteavet. Sätet ei kohaldata, kui: 1) teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu; 2) teave on vaja kolmandale isikule edastada käesolevast seadusest tulenevate võrguettevõtja kohustuste täitmiseks; 3) võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt. (2) Võrguettevõtja järgib oma tegevusega seotud teavet avaldades võrdse kohtlemise põhimõtet.

§ 70. Teabe andmise kohustus

(1) Võrguettevõtja annab Konkurentsiametile selle nõudel teavet, mida on Konkurentsiametil vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (2) Võrguettevõtja teeb Konkurentsiametile viivitamata teatavaks oma ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise või tema suhtes pankroti- või likvideerimismenetluse alustamise või muu asjaolu, mis võib tal takistada täita õigusaktist või tegevusloa tingimustest tulenevat kohustust. (3) Võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused ning võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise põhimõtted (edaspidi liitumistingimused) peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. (4) Võrguettevõtja avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud liitumistingimused oma veebilehel. (5) Põhivõrguettevõtja teeb liitumistingimused teatavaks Euroopa Komisjonile. (6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel ja teatab ka Konkurentsiametile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed. (7) Jaotusvõrguettevõtja esitab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele selle nõudmisel andmed tsiviiltoetuse registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu. (8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajalikku teavet.

§ 70¹. Võrgutaristu kasutusse andmise kohustus

(1) Jaotusvõrguettevõtja on kohustatud andma füüsilist taristut, eelkõige elektriposte, teistele ettevõtjatele üldkasutatava, lairiba juurdepääsu teenuseid kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis võimaldava elektroonilise side võrgu paigaldamiseks. Jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele. (2) Jaotusvõrguettevõtjale taotluse esitamise ja selle lahendamise kord ning taotluse rahuldamisest keeldumise alused ja vaidluste lahendamise kord sätestatakse ehitusseadustiku 6¹. peatükis.

§ 71. Võrgutasud

(1) Võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasud): 1) võrguga ühendamise eest (edaspidi liitumistasu); 2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (edaspidi tingimuste muutmise tasu); 3) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest (edaspidi võrguühenduse kasutamise tasu); 4) elektrienergia edastamise eest (edaspidi edastamistasu); 5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest; 6) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest. (2) Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. (3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. (4) Võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/943 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi. (5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine, mille hulka loetakse muu hulgas võrgupiirangutest lähtuvad tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 2¹) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks; RT I 2024-10-08 1 108102024001 2024-10-18 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. (5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. (6) Võrguettevõtja kujundab edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses. (7) Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud. (8) Põhivõrguettevõtja võrgutasu peab võimaldama põhivõrguettevõtjal hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormi ning § 82¹ lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit. (9) Käesoleva seaduse §-s 66² nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 66³ nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel. (10) Salvestusperioodi vältel salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei rakendata. (10¹) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 59² lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest. (10²) Võrguettevõtjal on õigus võtta käesoleva seaduse § 67 lõikes 1¹ nimetatud mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral tasu salvestatud elektrienergia edastamise ja toetuste rahastamise eest vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele tagasiulatuvalt kuni 12 kuu eest alates rikkumise tuvastamisest. (11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping: 1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus. (12) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 11 punktist 2 võib tarneleping olla sõlmitud üle 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest, kui selleks on Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 72 lõikes 8 nimetatud põhimõtetest lähtudes andnud heakskiidu. (13) Käesoleva seaduse §-s 21⁴ nimetatud kohustuste täitmisega seotud põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ja nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel.

§ 72. Võrgutasude arvestamise alused

(1) Ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ei või edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast. (2) Võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid. (2¹) Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise korral on võrguettevõtjal kohustus vähendada võrguteenuse eest võetavat võrgutasu vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele. (3) Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid. (4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 71 sätestatut. (5) Erinevatest võrgutasudest tulenevate piirkondlike hinnaerinevuste vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel rakendada toetusmeetmeid võrguettevõtja või tarbijate toetamiseks. (6) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs. (6¹) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus. Põhivõrgus võib sellise investeeringu teha ainult liitumisel põhivõrguettevõtja olemasoleva põhivõrguga. (6²) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka. (6³) Põhivõrguga ühendamisel võib liitumistasu koosneda kulupõhisest hinnast, liitumistasu fikseeritud määrast, mida arvestatakse eurodes ühe megavoltampri kohta (edaspidi võrgutugevdustasu), põhivõrguettevõtja hinnakirjas fikseeritud kulukomponentidel põhinevatest võrguühenduse rajamiseks vajalike alajaamatööde kuludest (edaspidi võrguühendustasu) ning menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasust või muust tasust, kui see on käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodika alusel ette nähtud. Põhivõrguga ühendamise liitumistasu maksmise ja selle kujunemise täpsemad tingimused sätestatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. (6⁴) Võrguga liitumisel või võrgu tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel, milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud investeeringut, vähendatakse võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse raames võrguteenuse osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu laekunud võrgutugevdustasu ning võrguühendustasu võrra. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata. (6⁵) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodikas arvesse võtta: 1) põhivõrguettevõtja võrgu arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavat maksumust; 2) põhimõtet, et arenduskohustuse raames tehtavad investeeringud toovad kasu nii tootmisele kui ka tarbimisele, ning sellest lähtudes määrata fikseeritud tasu arvutusse pool arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavast maksumusest; 3) uute tootmissuunaliste liitumiste prognoositavat mahtu; 4) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske. (6⁶) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb liitumispunkti loomisega seotud tasu käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodikas arvesse võtta: 1) liitumispunkti rajamise keskmisi kulusid; 2) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske. (7) Hinna sisse ei arvata järgmisi kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitust ja annetust; 3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist; 5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel; 6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. (8) Hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega; 3) ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega. (9) Hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel võetakse arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata: 1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus; 3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara; 4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 6¹ alusel soetatud põhivaraga; 5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. (10) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel. (11) Põhjendatud tulukus arvutatakse põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali komponent, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. (13) Hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 21 kohase lõpptarbija juures; 2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele; 3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. (14) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.

§ 72¹. Piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu

(1) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest, sealhulgas süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu kasutab süsteemihaldur Eesti elektrisüsteemi Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seotud investeeringukulu katmiseks. Tulu ja selle kasutamise üle peab süsteemihaldur raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud investeeringukulu on kaetud, arvestatakse lõikes 1 nimetatud tulu kasutamata osa süsteemihalduri põhjendatud müügitulu hulka. (4) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile iga aasta 31. juuliks aruande, milles toob välja: 1) aruande esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul teenitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu suuruse; 2) andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eelnenud kalendriaastal tehtud või teha kavandatud investeeringukulude kohta.

§ 73. Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine

(1) Võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi. (2) Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses. (3) Võrguettevõtjal on õigus esitada Konkurentsiametile kooskõlastamise taotlusi erinevate võrgutasude osas nii koos kui eraldi ning Konkurentsiamet on kohustatud tegema nende taotluste osas otsuse vastavuses käesoleva seadusega. (4) Võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud Konkurentsiameti kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. Sätet ei kohaldata võrguga ühendamise, tarbimis- või tootmistingimuste muutmise ega elektrienergia transiidi suhtes. (5) Võrguettevõtjale, kes osutab võrguteenust suletud jaotusvõrgu kaudu, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 juhul, kui seda nõuab äritarbija, kelle elektripaigaldis on ühendatud suletud jaotusvõrguga.

§ 74. Teabe andmine ja avaldamine

(1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud võrguettevõtja veebilehel ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. (2) Võrguettevõtja avaldab võrguettevõtja veebilehel teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist. (3) Võrguettevõtja annab turuosalisele sellekohase taotluse alusel teavet tema teeninduspiirkonnas kehtivate võrgutasude suuruse ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste kohta. (4) Võrguettevõtja teeb Euroopa Komisjonile ja Konkurentsiametile viivitamata teatavaks nõude elektrienergia edastamiseks transiidina enam kui üheks aastaks sõlmitud elektrienergia müügilepingu alusel. (5) Võrguettevõtja alustab asjakohase taotluse saamisel viivitamata läbirääkimisi elektrienergia transiidina edastamise tingimuste üle ning teavitab Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiametit sellest, kui läbirääkimistel ei ole lepingu sõlmimiseni jõutud 12 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud vormis. (7) Võrguettevõtja kehtestatud liitumistasud, mis põhinevad käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud metoodikal, avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel.

§ 74¹.

–

§ 74¹⁴.

§ 74¹⁵. Elektrisõidukite laadimispunkt

(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkti. (2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti üksnes oma tarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused; 2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule; 3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile. (3) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastavat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kellel on huvi omandada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi müümiseks avaliku enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib tingimuste kooskõlastamisel arvesse võtta elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumisse tehtud investeeringu jääkväärtust. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise korra.

§ 74¹⁶. Energiasalvestusüksus

(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, käitada ega hallata energiasalvestusüksust. (2) Võrguettevõtja korraldab talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise ja kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, käitada ja hallata energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, sealhulgas tasakaalustamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti otsus. (5) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemisest teavitab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit, esitades taotluse andmed ja erandi tegemise põhjendused. (6) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi omandada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et samas lõikes nimetatud isikud on olemas, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul pärast avaliku konsultatsiooni lõppu talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise. (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, kui: 1) akuga energiasalvestusüksused on integreeritud võrku; 2) akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse üksnes võrgu häire korral, taastamist alustatakse viivitamata häire ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui võrgu häire saab tavalise ümberjaotamisega kõrvaldada; 3) akuga energiasalvestusüksusi ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (9) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra.

§ 75. Müügi korraldus

§ 75¹. Tarbijale esitatav arve

(1) Müüja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tarbijale esitatav arve peab olema täpne, selge ja hõlpsasti võrreldav. Koos arvega esitatakse järgmised andmed: 1) 1¹) müüja nimi ja kontaktandmed; 1²) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasutav summa ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud komponentideks; 1³) arve maksmise tähtaeg; 1⁴) tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu korral lepingu lõppemise kuupäev, kui see on kohaldatav; 1⁵) arve esitamise aluseks oleva mõõtepunkti unikaalne identifikaator; 1⁶) kui tarbija ja müüja vahelise lepingu järgi elektrienergia hind muutub, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga; 1⁷) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele; 1⁸) viide käesoleva seaduse § 42¹ lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele; 2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal; 3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest; 4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave; 5) alates 1. aprillist eelnenud kalendriaastal tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendatud osa; 6) tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendamata osa, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki. (1¹) Kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, märkides arvele korrigeerimise põhjuse. (1²) Võrguettevõtja ja elektrimüüja arveldavad tootja ning tarbijaga kauplemisperioodidel netomõõdetud elektrienergia koguste eest. (2) Müüja vahetamise korral esitab müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Kui pärast lõpparve esitamist tuvastatakse mõõtesüsteemi rike või esitatud andmete erinevus tegelikust tarbimisest, korrigeeritakse andmevahetusplatvormil tarbija mõõteandmeid ning müüja esitab tarbijale lõpparvet korrigeeriva arve. (2¹) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldi esitada elektrienergia hind, võrgutasud ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt mõistetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1–12). (2²) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt. (2³) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda. (3) Arve esitamise eest lisatasu ei võeta. (4) Tagamaks, et müüja poolt tarbijale tarnitud elektrienergia eest esitataval arvel ja muudel müüja väljastatavatel reklaammaterjalidel, mida on mainitud käesoleva paragrahvi lõikes 1, on esitatud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate õige jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal, kohustub müüja kasutama audiitori teenuseid. Audiitori ülesanne on kontrollida, kas müüja poolt tarbijatele esitatavates andmetes toodud kasutatud taastuvenergia kogus (protsentides) on tõendatud päritolutunnistustega, mille kasutamisest tarbijatele elektrienergia päritolu tõendamiseks on põhivõrguettevõtjale teada antud. (5) Tarbija taotluse alusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.