(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
1) välisteenistust;
2) haldusteenistuja töötamist Eesti Vabariigi välisesinduses (edaspidi välisesindus) pikaajalises lähetuses;
3) diplomaadi ja haldusteenistuja sotsiaalseid tagatisi ning nende õigusi ja kohustusi.
(1¹) Käesolevat seadust kohaldatakse välisesinduses mittediplomaatilisel teenistuskohal nii töölepingu alusel kui ka ametnikuna töötavale haldusteenistujale.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata välisesinduse asukohariigis Välisministeeriumi teenistusse võetud isikule, kes töötab välisesinduses töölepingu alusel.
(3) Välisteenistuse seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. Diplomaadile ja haldusteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 10 lõiget 2.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) välisteenistus on diplomaadi avalik teenistus diplomaatilisel ametikohal;
2) diplomaatiline ametikoht on Välisministeeriumi ametikoht, mille ülesannete hulka kuuluvad välissuhtlemine ja Eesti esindamine;
3) diplomaat on karjääridiplomaat või erialadiplomaat;
4) karjääridiplomaat on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv välisteenistuses olev teenistuja, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama Eestit välissuhtlemises;
5) erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal;
6) karjääridiplomaadi kandidaat on diplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja, kellel ei ole veel diplomaatilist au- ega teenistusastet. Karjääridiplomaadi kandidaadiks ei loeta erialadiplomaati;
7) haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses mittediplomaatilisel teenistuskohal töötav teenistuja;
8) koosseisuline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv haldusteenistuja;
9) koosseisuväline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud Välisministeeriumi mittediplomaatilisele teenistuskohale koosseisuväliseks teenistujaks;
10) lähetajaministeerium käesoleva seaduse tähenduses on ministeerium, kes nimetab teenistuja erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskohale, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. Lähetajaministeeriumi kohta sätestatud nõudeid ei kohaldata Välisministeeriumile;
11) teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on diplomaat või haldusteenistuja;
12) kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on teenistujaga ühine majapidamine;
13)
14) kaasasolev laps käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav vähenenud töövõimega täisealine laps;
14¹) kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasasoleva alla 13-aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest;
15) kaasasolev perekonnaliige käesoleva seaduse tähenduses on kaasasolev abikaasa, registreeritud elukaaslane, kaasasolev laps või kaasasolev tugiisik;
16) välisesinduses töötamine käesoleva seaduse tähenduses on üle kuue kuu kestev lähetus välisesinduses. Välisesinduses töötamiseks loetakse ka alla kuue kuu kestvat lähetust välisesinduses, kui lähetuse plaanitud kestus oli üle kuue kuu, mida lühendati välislähetuse ajal.
(2) Käesolevas seaduses lähetajaministeeriumi ja lähetajaministeeriumi kantsleri kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka Riigikantseleile ja riigisekretärile ning Riigikogu Kantseleile ja Riigikogu Kantselei direktorile, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Välisriigis viibiv diplomaat ja välisesinduses töötav haldusteenistuja juhinduvad oma tegevuses käesolevast seadusest, diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist ja konsulaarsuhete Viini konventsioonist ning muudest õigusaktidest.
Välisriigis viibival diplomaadil ja välisesinduses töötaval haldusteenistujal on rahvusvahelise õiguse normidest, üldtunnustatud põhimõtetest, tavast ja praktikast tulenevad puutumatus ja eesõigused.
(1) Välisesinduse juht on välisesinduses töötav karjääridiplomaat, kes esindab Eestit välisesinduse asukohariigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures ning kes juhib välisesindust ja vastutab selle ülesannete täitmise eest.
(2) Välisesinduse juht allub Välisministeeriumi kantslerile.
(3) Välisesinduse juhiks võib olla:
1) erakorraline ja täievoliline suursaadik;
2) erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja;
3) saadik;
4) asjur;
5) peakonsul;
6) konsul;
7) asekonsul.
(4) Kuni erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku või asjuri nimetamiseni või erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku või asjuri välisesinduse asukohariigist äraolekul juhib välisesindust välisesinduse juhi kohustusi täitev diplomaat, kes kasutab ajutise asjuri nimetust.
(1) Erakorraline ja täievoliline suursaadik on kõrgeim Eesti esindaja, kes on akrediteeritud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde.
(2) Erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja on kõrgeim Eesti esindaja, kes on akrediteeritud rahvusvahelise organisatsiooni juurde.
(2¹) Erakorraline ja täievoliline suursaadik, erivolitustega diplomaatiline esindaja on kõrgeim Eesti esindaja talle määratud valdkonnas.
(3) Kui rahvusvahelise organisatsiooni juurde on akrediteeritud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud diplomaat ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2¹ nimetatud diplomaat, on erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja (edaspidi erakorraline ja täievoliline suursaadik) kõrgeim akrediteeritud Eesti esindaja selle organisatsiooni juures.
(4) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku alalisest asukohast tulenevalt võib ta olla akrediteeringujärgses välisriigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures resideeriv või mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik.
(5) Resideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik asub akrediteeringujärgses välisesinduse asukohariigis või akrediteeringujärgse rahvusvahelise organisatsiooni juures.
(6) Mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik on akrediteeritud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kuid asub Eestis või välisriigis, kuhu ta samuti on akrediteeritud. Mitteresideeriva erakorralise ja täievolilise suursaadiku ülesanded sätestatakse ametijuhendis.
(7) Mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik, erivolitustega diplomaatiline esindaja asub Eestis.
Saadik on välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohta või kui asjaomased riigid on nii kokku leppinud.
Asjur on välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ega saadiku ametikohta või kui asjaomased riigid on nii kokku leppinud.
(1) Diplomaatiline teenistusaste on karjääridiplomaadile või karjääridiplomaadi kandidaadile Eesti riigi nimel antav nimetus, mis sõltub tema välisteenistuses oldud ajast, töötulemustest ja välissuhtlemise kogemusest.
(2) Erialadiplomaat võib atašee teenistusastet kasutada juhul, kui see on vajalik tööülesannete täitmisel. Teenistusastme kasutamine ei anna erialadiplomaadile käesolevas seaduses sätestatud teenistusastmega kaasnevaid õiguseid.
1) Diplomaatilised teenistusastmed on:
1) atašee;
2) kolmas sekretär (III sekretär);
3) teine sekretär (II sekretär);
4) esimene sekretär (I sekretär);
5) nõunik;
6) vanemnõunik.
§ 15. Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused
(1) Atašee diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on olnud Välisministeeriumi teenistuses vähemalt ühe aasta ning vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustele.
(2) Järgmise diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustele ning on olnud välisteenistuses:
1) atašeena vähemalt kaks aastat;
2) kolmanda sekretärina vähemalt kolm aastat;
3) teise sekretärina vähemalt kolm aastat;
4) esimese sekretärina vähemalt neli aastat;
5) nõunikuna vähemalt neli aastat.
(3) Erandkorras võib anda diplomaatilise teenistusastme käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi järgimata isikule, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist või kellel on kõrgema teenistusastme saamiseks välissuhtlemises vajalik kogemus.
(4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109012025035&id=113122024005 määrusega.
(1) Diplomaatilise teenistusastme annab ametnikule välisteenistuses olemise ajaks valdkonna eest vastutav minister.
(2) Diplomaatilise teenistusastme andmise ettepaneku teeb valdkonna eest vastutavale ministrile Välisministeeriumi konkursikomisjon (edaspidi konkursikomisjon).
§ 18. Diplomaatilise teenistusastme kehtivus ja teenistusastme ennistamine
(1) Kui diplomaat vabastatakse diplomaatiliselt ametikohalt, kaotab diplomaatiline teenistusaste kehtivuse.
(2) Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale, siis diplomaatiline teenistusaste ennistatakse, välja arvatud juhul, kui ta vabastati teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsusest tulenevalt. Samuti ei pea teenistusastet ennistama, kui välisteenistusest lahkumisest on möödunud üle kümne aasta või muudel põhjendatud juhtudel. Nendel juhtudel teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku konkursikomisjon.
(3) Kui karjääridiplomaadi avaliku võimu teostamise õigus Välisministeeriumis on peatunud, säilib tema diplomaatiline teenistusaste:
1) välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemise ajal;
2) rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise ajal;
3) Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis või Riigikogu Kantseleis töötamise ajal ning töötamise ajal muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega, kui töötamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga.
Diplomaatiline auaste on karjääridiplomaadile Eesti riigi nimel antav aunimetus, mis omistatakse välissuhtlemise kogemuste ja välisteenistuses saavutatud silmapaistvate tulemuste eest.
Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis.
(1) Diplomaatilise auastme annab eluajaks Vabariigi President.
(2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme andmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.
(1) Diplomaatilise auastme võib ära võtta Vabariigi President, kui diplomaat on kriminaalkorras karistatud või distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud.
(2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme äravõtmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.
(1) Välisteenistusse võib võtta avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku:
1)
2) kellel on kõrgharidus;
3)
4) kelle majanduslikud või muud kohustused ei takista välisteenistuses olemist;
5) kelle tervis võimaldab töötada välisteenistuses;
6) kes on ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, kaitseb Eesti iseseisvust ning on oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti rahvusvahelist mainet.
(2) Kehtetu
(1) Isik võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks määramata ajaks, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel, andes talle teenistusastme.
(2) Isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks määratud ajaks, nimetades ta diplomaatilisele ametikohale.
(3) Töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ja ajaliselt piiritletud ülesannete täitmiseks võib kuni üheks aastaks välisteenistusse karjääridiplomaadiks ilma konkursita võtta isiku, kellel on varasem välisteenistuses töötamise kogemus.
(1) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale võib nimetada isiku, kes vastab välisteenistusse võtmise tingimustele.
(1¹) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatakse isik kuni viieks aastaks. Nimetatud aega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada.
(2) Välisministeeriumi kantsler, asekantsler ja peadirektor nimetatakse ametisse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Välisministeeriumi asekantsleri ametikoht täidetakse avaliku teenistuse seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 7 sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata diplomaatilisele ametikohale nimetab isiku Välisministeeriumi kantsler, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti.
(4) Kui isikut ei ole karjääridiplomaadina välisteenistusse veel võetud, saab ta karjääridiplomaadi kandidaadiks, kui ta on nimetatud Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale.
(5) Erialadiplomaadi nimetab Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale lähetajaministeeriumi kantsler, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. Asukohariigis mitteresideerivale erialadiplomaadile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut.
(6) Erialadiplomaadi ametikoha loob ja kaotab oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Erialadiplomaadi ametikoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Välisesinduse sulgemise korral kaotab Välisministeerium ametikoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta.
§ 27. Erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamine
(1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri ning esitab selle nõusoleku saamiseks Vabariigi Presidendile.
(3) Nõusoleku saamisest teatab Välisministeerium Riigikogu väliskomisjonile.
(4) Pärast erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri kinnitamist taotleb Välisministeerium erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadile selle välisriigi pädeva asutuse nõusolekut (agrément’i), kuhu suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida. Kui erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida rahvusvahelise organisatsiooni juurde, taotleb Välisministeerium vajaduse korral selle organisatsiooni nõusolekut (agrément’i).
(5) Kehtetu
(6) Pärast nõusoleku (agrément’i) saamist nimetab Vabariigi President kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks ning kirjutab alla tema volikirjale.
(7) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nime ei avalikustata enne tema nimetamist.
§ 28. Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta teenistusalaste käskkirjade andmine
Vabariigi Presidendi nimetatud erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.
(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:
1) karjääridiplomaadi kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või
2) erialadiplomaadi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.
(2) Karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek.
(3) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik.
(4) Lähetusaeg on kuni viis aastat. Lähetusaja määrab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik. Lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 40 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka diplomaadi nõusolekuta.
(5) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna või muuta otsust perekonnaliikmete kaasasoleku kohta lähetuse jooksul.
(6) Lähetamisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.
§ 30. Karjääridiplomaadi kandidaadi välisesindusse lähetamine
(1) Karjääridiplomaadi kandidaadi võib lähetada välisesindusse põhjendatud juhul.
(2) Välisesindusse lähetatava karjääridiplomaadi kandidaadi kohta kehtivad karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise tingimused ja kord ning sotsiaalsed tagatised, välja arvatud esindustasu.
(1) Erialadiplomaat allub lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule ning välispoliitilistes ja välisesinduse töökorralduslikes küsimustes välisesinduse juhile.
(2) Erialadiplomaat annab oma tegevusest korrapäraselt aru välisesinduse juhile ja lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule.
(3) Erialadiplomaadi ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult.
(4) Erialadiplomaadi kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium.
(5) Erialadiplomaadile maksab palka, muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium.
(6) Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel, mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt.
(1) Vabariigi Presidendi nimetatud saadiku nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister.
(2) Saadiku kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.
(1) Asjuri nimetab valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.
(2) Asjuri kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.
(1) Peakonsuli, konsuli ja asekonsuli nimetab välisesinduse juhiks valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul ning konsulaarseaduses sätestatut arvestades.
(2) Peakonsuli, konsuli ja asekonsuli kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.
§ 38. Diplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine
(1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku ning asjuri võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata diplomaadi võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise õigust omav isik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.
(4) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud diplomaat täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt ametikohajärgsetele ülesannetele.
(5) Diplomaati võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.
1) Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt ennetähtaegse tagasikutsumise aluseks võib olla:
1)
2) diplomaadi taotlus;
3) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus või asukohariigi nõusolekust keeldumine;
4) diplomaadi sobimatus ametikohale;
5) diplomaadi tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas;
6) diplomaadi üleviimine teisele ametikohale;
7) diplomaadi vanemapuhkusele jäämine;
8) diplomaadi teenistusest vabastamine ametiasutuse algatusel;
9) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord;
10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine.