(1) Diplomaadi kutsub välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi ametisse nimetamise õigust omav isik, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti.
(2) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku ning saadiku kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Vabariigi President, kes kirjutab alla tema tagasikutsumiskirjale. Vabariigi Valitsusele teeb asjakohase taotluse valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.
(3) Asjuri kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.
(4) Välisesinduse juhina töötavad peakonsul, konsul ja asekonsul kutsutakse tagasi konsulaarseaduse kohaselt.
(5) Kui esineb käesoleva seaduse § 40 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on karjääridiplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek.
(6) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.
(1) Karjääridiplomaat vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(2) Karjääridiplomaadi võib vabastada teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole käesoleva seaduse § 26 lõikes 1¹ sätestatud tähtaja jooksul või pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning ta ei ole teist korda võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest § 26 lõikes 1¹ sätestatud tähtaja lõppemise või lähetuse lõppemise päevale järgneval tööpäeval.
(1) Erialadiplomaat vabastatakse välisteenistusest välisesindusest tagasikutsumise või teenistustähtaja möödumise korral.
(2) Erialadiplomaadi võib vabastada teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale ametikohale ning ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka.
(3) Erialadiplomaadi teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(4) Lähetajaministeerium võib erialadiplomaadiga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele erialadiplomaat lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse.
§ 48. Välisesindusse lähetamine ja välisesinduse mittediplomaatilisele teenistuskohale nimetamine
(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:
1) koosseisulise haldusteenistuja kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või
2) koosseisuvälise haldusteenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.
(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskoha loob ja kaotab oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Välisesinduse sulgemise korral kaotab Välisministeerium teenistuskoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta.
(3) Koosseisulise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek.
(4) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab haldusteenistuja ametisse nimetamise või temaga töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsusest teavitab lähetajaministeerium eelnevalt Välisministeeriumi.
(5) Lähetamisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud.
(6) Lähetusaeg on kuni viis aastat. Lähetusaja määrab haldusteenistuja ametisse nimetamise või temaga töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 52 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka teenistuja nõusolekuta.
(7) Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada haldusteenistuja perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna või muuta otsust perekonnaliikmete kaasasoleku kohta lähetuse jooksul.
(1) Koosseisuvälise haldusteenistuja alluvus määratakse ametijuhendis. Ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult.
(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium.
(3) Koosseisuvälisele haldusteenistujale maksab palka või töötasu ning muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium.
(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel, mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt.
§ 51. Haldusteenistuja ajutiselt välisesindusest Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine
(1) Haldusteenistuja võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.
(3) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud haldusteenistuja täidab neid teenistuskohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt teenistuskohajärgsetele ülesannetele.
(4) Haldusteenistuja võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.
1) Välisesindusest ennetähtaegse tagasikutsumise aluseks võib olla:
1)
2) haldusteenistuja taotlus;
3) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus või asukohariigi nõusolekust keeldumine;
4) haldusteenistuja sobimatus teenistuskohale;
5) haldusteenistuja tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas;
6) haldusteenistuja üleviimine teisele teenistuskohale;
7) haldusteenistuja vanemapuhkusele jäämine;
8) haldusteenistuja teenistusest vabastamine või töölepingu lõpetamine ametiasutuse algatusel;
9) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord;
10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine.
(1) Haldusteenistuja kutsub välisesindusest tagasi ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik.
(2) Kui esineb käesoleva seaduse § 52 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on koosseisulise haldusteenistuja välisesinduse mittediplomaatiliselt teenistuskohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek.
(3) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud.
(1) Töölepingu alusel töötava koosseisulise haldusteenistuja tööleping lõpeb töölepingu seaduses sätestatud alustel ja korras. Ametnikuna töötav koosseisuline haldusteenistuja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Koosseisulise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või haldusteenistuja teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest või tema tööleping öeldakse üles lähetuse lõppemise päevale järgnevast tööpäevast.
(3) Kehtetu
(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või haldusteenistuja teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka või töökohaga vähemalt samaväärset töökohta ja töötasu.
(5) Lähetajaministeerium võib koosseisuvälise haldusteenistujaga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele ametnik lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse, või töökohas, millele töötaja pärast lähetust asub.
(6) Koosseisulise ja koosseisuvälise haldusteenistuja teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(1) Välisteenistusse võtmise korral ja igal järgmisel teenistusaastal makstakse diplomaadile esindustasu kahe viiendiku kuupalga ulatuses, kui talle ei maksta teise avalikku teenistust reguleeriva eriseadusega ette nähtud samalaadset tasu. Kantslerile ei maksta esindustasu.
(2) Esindustasu ei maksta:
1) ajal, kui diplomaadi avaliku võimu teostamise õigus on peatatud omal soovil;
2) tasemeõppes viibimiseks või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal;
3) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise ajal;
4) rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise ajal või
5) teises riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise ajal.
(3) Kui diplomaat jätkab avaliku võimu teostamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud peatamist, makstakse talle esindustasu jooksva kvartali viimasel kuul.
(1) Välisesinduses töötamise ajal makstakse teenistujale igal kuul välislähetustasu.
(2) Teenistuja välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga.
(3) Välislähetustasu lähtesummad ning välislähetustasu arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109012025035&id=13260083 määrusega.
(4) Elukallidust, valuutakursside muutust, turvariske ja muid asjaolusid arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109012025035&id=13161853 määrusega linnade koefitsiendid. Koefitsiendid vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt üks kord poolaastas.
(5) Välislähetustasu ei maksta teenistuja õppepuhkuse, vanemapuhkuse ja palgata puhkuse ajal.
(6) Välislähetustasu ei maksta, kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse käesoleva seaduse § 38 või 51 alusel.
§ 64. Välisesinduse juhi residents ja välisesinduses töötava teenistuja eluruum
Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja korra ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109012025035&id=117122024022 määrusega.
§ 65. Välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme kulude katmine
(1) Välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest kaetakse Vabariigi Valitsuse ./dyn=109012025035&id=13260083 määrusega kehtestatud tingimustel ja korras:
1) kolimiskulud;
2) majutuskulud;
3) reisikindlustus- ja ravikulud, kui neid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt;
4) kaasasoleva lapse lastehoiu- või lasteaiatasu või lapsehoiuteenuse kulu;
5) alates viieaastase kaasasoleva lapse (või noorema, kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus) põhi- ja keskhariduse omandamise kulud;
6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulud üks kord lähetusaastas.
(2) Kehtetu
(3) Kui teenistuja asub välisesindusse tööle või kui ta kutsutakse sealt tagasi, makstakse talle teise riiki tööle asumise eest hüvitist.
(4) Välisesinduses töötava teenistuja ning kaasasoleva perekonnaliikme käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ravikulude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109012025035&id=13260083 määrusega.
(5) Kehtetu
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teise riiki tööle asumise hüvitise määra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109012025035&id=129122016030 määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulusid ei hüvitata teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut.
(8) Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isiku loal võib hüvitada osaliselt või täielikult teenistuja ja temaga kaasasoleva perekonnaliikme isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi sõidu kulud.
(9) Kui teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslane või laps ei ole temaga välisesinduses pikaajalises lähetuses kaasas, võib käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tingimustel ja korras hüvitada abikaasa, registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud.
(10) Teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109012025035&id=121122024007 määrusega.
§ 66. Kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamine
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109012025035&id=13260083 määrusega.
§ 67. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu
(1) Teenistujaga kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstakse igal kuul Eesti kahekordse kuu töötasu alammäära suurust abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.
(2) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab või osutab teenust, mille eest ta saab tasu, mis on suurem kui 50% abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasust, vähendatakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu 50%.
(3) Kehtetu
(4) Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109012025035&id=13260083 määrusega.
(1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse käesoleva seaduse § 38 või 51 alusel, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest:
1) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist;
2) käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;
3)
(2) Kui teenistuja ajutise Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumise korral tuleb kaasasolev perekonnaliige temaga Eestisse kaasa, jätkatakse abikaasa või registreeritud elukaaslase eest § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist ja hüvitatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest Eestisse ja tagasi sõidu kulud. Samuti jätkatakse välisesinduse asukohariigis teenistuja eluruumiga seotud kulude hüvitamist. Muud kulud võib katta Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või valitsemisala asutuse otsuse alusel.
(3) Kui Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsutakse ajutiselt teenistuja, kellel ei ole kaasasolevaid perekonnaliikmeid, jätkatakse välisesinduse asukohariigis teenistuja eluruumiga seotud kulude hüvitamist. Muud kulud võib katta Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või valitsemisala asutuse otsuse alusel.
(4) Kui teenistuja kutsutakse tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest:
1) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist;
2) käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist;
3)
(5) Kui teenistuja kutsutakse tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, makstakse talle käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud tasu, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist.
(6) Teenistuja põhi- ja lisapuhkuse ajal jätkatakse teenistujale ja temaga kaasasolevale perekonnaliikmele (ka asukohariigist äraoleku korral):
1) käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;
2) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist;
3) käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;
4)
(6¹) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist ja välislähetustasu maksmist jätkatakse teenistuja avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal kuni neli kuud, kui teenistuja ei ole välisesindusest ennetähtaegselt tagasi kutsutud.
(7) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane on asukohariigist ajutiselt ära sünnituse tõttu Eestis, jätkatakse tema eest käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
(7¹) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane on asukohariigist ajutiselt ära õppekogunemise või lisaõppekogunemise tõttu Eestis, jätkatakse tema eest käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära maksmist.
(8) Kui kaasasolev perekonnaliige on asukohariigist ajutiselt ära muul põhjusel, jätkatakse teenistujale käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud kaasasoleva lapse eest makstava protsendimäära ning abikaasale või registreeritud elukaaslasele § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist 60 kalendripäeva eest lähetusaasta jooksul tingimusel, et välisesinduse asukohariigis viibitakse teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva.
(8¹) Kui kaasasolev perekonnaliige on sunnitud käesoleva seaduse § 40 punkti 9 või § 52 punkti 9 alusel teenistuja välisesindusest tagasikutsumise korral või § 29 lõikes 5 või § 48 lõikes 7 nimetatud otsuse alusel asukohariigist lahkuma, võib jätkata tema eest § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist kuni lähetusaasta lõpuni või kuni kuus kuud, kui lähetusaasta lõpeb varem, aga mitte kauem kui välislähetuse lõpuni.
(9) Kehtetu
(10) Kehtetu
§ 69. Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise piirangud
(1) Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamist ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist mõjutavatest või mõjutada võivatest asjaoludest teatab teenistuja viivitamata esinduse juhile ja välisesinduse raamatupidamise eest vastutavale isikule.
(2) Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamiseks ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saamiseks valeandmete teadliku esitamise või tasude saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summa tagasi või tehakse tasaarveldus.
(3) Kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud teenistuja välislähetustasu ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu tagastamist ei nõuta, kui lähetusaastas alla 183 päeva välisesinduse asukohariigis viibimise põhjus on teenistuja välisesindusest tagasikutsumine, ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumine või perekonnaliikme Eestisse naasmine mõjuval põhjusel. Viimasel juhul teeb otsuse Välisministeeriumi kantsler.
(4) Kui isik ei tagasta enammakstud summat kokkulepitud tähtajaks, teeb valdkonna eest vastutav minister talle sellekohase ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
(1) Teenistuja peab läbima tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi nõudmisel tuleb tervisekontroll läbida sagedamini. Tervisekontrolli ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Teenistuja ja tema kaasasoleva perekonnaliikme vaktsineerimise kulud, sh asukohariigis puhkenud epideemia ajal, maksab Välisministeerium (koosseisuvälise teenistuja puhul lähetajaministeerium), kui vaktsineerimine toimub Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti Terviseameti soovituste või asukohariigi nõuete kohaselt.
(3) Karjääridiplomaadi ja koosseisulise haldusteenistuja tervisekontrolli eest Eestis maksab Välisministeerium.
(4) Erialadiplomaadi ja koosseisuvälise haldusteenistuja tervisekontrolli eest Eestis maksab lähetajaministeerium.
(1) Kehtetu
(2) Välisesinduses töötav teenistuja:
1) peab järgima asukohariigi seadusi ja muid õigusakte;
2) peab austama asukohariigi tavasid ja kombeid;
3) ei tohi sekkuda asukohariigi siseasjadesse.
(1) Karjääridiplomaat roteerib korrapäraselt ühelt Välisministeeriumi diplomaatiliselt ametikohalt teisele, sealhulgas töötab välisesinduses käesoleva seaduse tähenduses. Välisministeerium teeb vajaduse korral karjääridiplomaadile suunatud pakkumisi §-s 89 sätestatud alusel.
(2) Kehtetu
(1) Välisministeeriumi konkursikomisjon teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid personaliküsimustes.
(2) Konkursikomisjoni töökorra ja koosseisu ning konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109012025035&id=117122024029 määrusega.