(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:
1) regionaalne raadioluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast;
2) üleriigiline raadioluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast;
3) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.
(2) Raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.
Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) taotletava loa liik;
2) programmi iseloomustus;
3) andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta;
4) programmi vastutava toimetaja nimi ja kontaktandmed;
5) televisiooniloa taotlemisel viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;
6) muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.
(3) Programmi iseloomustuses märgitakse:
1) programmi struktuur;
1¹) programmi nimi;
1²) programmi edastamise alustamise kuupäev;
2) tegevusloa taotleja ja teiste tootjate toodetud saadete osakaal programmis;
3) programmi peamine sihtauditoorium;
4) programmi ööpäevane maht tundides;
5) muusikateoste ja sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaal programmis.
(4) Televisiooniloa taotluses märgitakse lisaks kino-, tele- ja dokumentaalfilmide ning laste-, ühiskonna- ja meelelahutussaadete osakaal programmis.
(5) Kehtetu
(6) Tegevusloa taotlusele lisatakse:
1) investeerimisprogramm ja äriplaan;
1¹) televisiooniloa taotlemisel käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava;
2) juriidilisest isikust taotleja puhul taotleja isiku esindaja volitusi tõendav dokument, kui volitus ei tulene seadusest või juriidilise isiku põhikirjast;
3) taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on juriidiline isik, kellel puudub kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile.
(6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1¹ ei kohaldata ajutise televisiooniloa taotlejale.
(7) Kui taotletakse televisiooniluba, märgitakse taotluses ka teleprogrammi edastamise tehniline vorm, nagu maapealne levi, kaabellevi, satelliitlevi või elektroonilise side muu liik elektroonilise side seaduse tähenduses.
(8) Tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab raadioloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist.
(3) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.
(4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab valdkonna eest vastutav minister. Kui need on vajalikud, kehtestab minister üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks.
(5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.
(6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi.
(7) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor moodustab raadiolubade taotluste hindamiseks nõuandva komisjoni, millesse kuuluvad meediateenustega seotud asutuste ja juriidiliste isikute ning meediavaldkonna asjatundjate esindajad, sealhulgas Kultuuriministeeriumi esindaja. Komisjoni koosseisu ja töökorralduse kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor käskkirjaga.
§ 43. Parima pakkumise väljaselgitamine valikmenetluses
(1) Raadioluba, mille väljaandmiseks korraldatakse konkurss, antakse välja taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise.
(2) Parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ning § 40 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud kõrvaltingimustele, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa väljaandmisest, kui taotleja kavandatav tegevus ei vasta käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele või tegevusloa kõrvaltingimustele või taotleja ei osutunud valikmenetluses parimaks pakkujaks.
(2) Rahvusvahelise televisiooniloa andmisest võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keelduda, kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloal märgitud isik ei ole edastanud tegevusloa tingimustele või kõrvaltingimustele vastavat programmi enam kui ühe kuu jooksul.
§ 46. Tegevusloa peatamine programmi tehnilise edastamise võimatuse tõttu
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa omaniku taotluse alusel peatada programmi edastamise tegevusloa kuni üheks kuuks, kui programmi tehnilisel edastamisel on ilmnenud olulisi takistavaid asjaolusid.
§ 47. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus
(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks ja videojagamisplatvormi pidamiseks tuleb esitada majandustegevusteade.
(2) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) teenuse osutaja veebilehe aadress;
2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse nimi ja teenust iseloomustav teave;
3) pakutava teenuse kättesaadavuse vormid ja levipiirkonnad;
4) programmikataloogi vastutava toimetaja nimi ja tema kontaktandmed;
4¹) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb.
5)
(2¹) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja lisab teatele käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava.
(2²) Videojagamisplatvormi pidaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) pidaja veebilehe aadress;
2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave;
3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
4) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.
(1) Televisiooniteenuse osutaja ei tohi kasutada omandatud teleülekande ainuõigusi nii, et sellega võetakse oluliselt osalt teise liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi elanikkonnalt võimalus jälgida nende riikide poolt ühiskondlikult oluliste sündmuste nimekirja arvatud ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni nõuete kohaselt kinnitatud sündmusi täielikult või osaliselt otseülekandes või hilisema edastusena.
(2) Ühiskondlikult olulise sündmuse teleülekande ainuõiguse omandanud televisiooniteenuse osutaja peab liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi televisiooniteenuse osutajale tagama uudiste lühilõikude jaoks õiglase, mõistliku ja mittediskrimineeriva juurdepääsu sündmusele.
(3) Kui ühe riigi televisiooniteenuse osutaja soovib juurdepääsu ühiskondlikult olulise sündmuse teleülekandele, millele on teleülekande ainuõigused omandanud sama riigi teine televisiooniteenuse osutaja, peab esimene seda taotlema sellelt teiselt sama riigi televisiooniteenuse osutajalt.
(1) Televisiooniteenuse osutajal, kes ei ole omandanud ühiskondlikult olulise sündmuse teleülekande ainuõigusi, on õigus vabalt valida ainuõigusi omava edastava televisiooniteenuse osutaja signaalist lühilõike üldisesse uudistesaatesse, viidates nende allikale.
(2) Käesoleva seaduse § 49 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel saadud juurdepääsu alusel loodud lühilõikude kasutamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
1) lühilõik sündmusest võib uudistesaates olla kuni 90 sekundit ning lühilõigu tegemiseks mõeldud juurdepääs ei hõlma üldjuhul selle pikemat salvestamist ega ülekannet;
2) neil tingimustel loodud lühilõiku võib kasutada sündmuse toimumise päeva ja sellele järgneva päeva uudistesaadetes, viidates sellele televisiooniteenuse osutajale, kellelt lühilõik on saadud;
3) ainuõigusi omav televisiooniteenuse osutaja võib nõuda lühilõigu kasutajalt kõnealuse lühilõigu esmanäitamist uudistesaates alles pärast ainuõigusi omava televisiooniteenuse osutaja teleülekannet sündmusest;
4) lühilõigu edasise kasutamise tingimused määratakse teleülekande ainuõigusi omava televisiooniteenuse osutaja ja lühilõiku kasutava televisiooniteenuse osutaja kokkuleppel;
5) sündmusele teleülekande ainuõigusi omaval televisiooniteenuse osutajal on õigus saada lühilõigu tegemist taotlevalt televisiooniteenuse osutajalt hüvitist teleülekande jaoks sündmusele ja signaalile juurdepääsu tagamisega otseselt seotud lisakulude eest.
(3) Tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses võib lühilõike üldistes uudistesaadetes kasutada ainult siis, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub saadet ajaliselt pärast ainuõigusi omava televisiooniteenuse osutaja uudistesaate edastamist.
§ 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus
(1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel:
1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustanud rahvastiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited;
4) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumise, rahvastiku tervise kahjustamise või sellele olulise ohu põhjustamise korral ei ole konsultatsioonid vastava Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ja Euroopa Komisjoniga andnud rahuldavat lahendust ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teatamist.
(3) Kui Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni, põhjendades ettekirjutuse kiireloomulisust.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
(6) Kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(7) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(8) Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.
§ 53. Teabevahetus Euroopa Komisjoniga ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele. Ta võib anda teavet ka piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral.
(2) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka nimetatud isikut.
(3) Kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust.
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei jõua Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.
(1) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab pöördumisest asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, kas audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest.
(4) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale teleprogrammi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited.
(6) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või põhiosas muus Euroopa Liidu liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtumist, kui amet ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.
(1) Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruande meediapädevuse edendamise kohta.
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 15 ja 19² sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 tähenduses.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses, ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest.
(4) Lisaks käesolevas seaduses eespool sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses sõltumatu riikliku järelevalveasutusena:
1) käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine;
2) audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile;
3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile;
4) Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine;
5) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. Sunniraha ülemmäär on 15 000 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 30 000 eurot.
§ 56¹. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kaebuste lahendamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse ametile esitamisest arvates.
(2) Kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude täiendavaks selgitamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest tuleb kaebuse esitajale kirjalikult teatada.
(3) Kui kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, pikeneb kaebuse läbivaatamine mõistliku aja võrra, mis on vajalik koostööd tegevate järelevalveasutuste arvamuse ärakuulamiseks või oma arvamuse andmiseks.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse.
(5) Kui kaebust on pädev lahendama teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus, suunab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole.
(1) Käesoleva seaduse §-des 19 ja 19¹ sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 ja §-des 28–31¹ sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud nõudeid tootepaigutusele kohaldatakse üksnes nende saadete suhtes, mis on toodetud pärast 2009. aasta 19. detsembrit.
(1) Ringhäälinguseaduse alusel välja antud ringhäälinguload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.
(2) Ringhäälinguluba üleriigilise maapealse leviga digitaalringhäälinguvõrgus võrdsustatakse vaba juurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloaga.
(3) Kaabellevivõrgu ringhäälinguloa omajad teatavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist levipiirkonna, lähtudes käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetest. Kehtivad ringhäälinguload kaabellevivõrgus võrdsustatakse tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevuslubadega vastavalt levipiirkonna suurusele.
(4) Kohaliku ja regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguloa omajad teatavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist levipiirkonna, lähtudes käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetest. Kehtivad ringhäälinguload kohalikus või regionaalses raadiovõrgus võrdsustatakse regionaalse või üleriigilise raadioteenuse osutamise tegevuslubadega vastavalt levipiirkonna suurusele.
(5) Ringhäälinguload raadio rahvusvahelises analoogvõrgus võrdsustatakse rahvusvahelise raadioteenuse osutamise tegevuslubadega.
(1) Enne käesoleva seaduse 2022. aasta 16. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.
(2) Vaba juurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse regionaalse televisiooniloaga.
(3) Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse üleriigilise televisiooniloaga.
(4) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse rahvusvahelise televisiooniloaga.
Kuni käesoleva seaduse §-de 47 ja 48 jõustumiseni esitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teate need ettevõtjad, kes soovivad hakata osutama tellitavaid meediateenuseid, märkides andmed teenuse osutaja kohta, osutatava teenuse nimetuse ja liigi, teenuse kättesaadavuse vormi ja levipiirkonna ning programmikataloogi vastutava toimetaja nime.
(1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 2023. aasta 15. veebruariks andmed käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.
(2) Käesoleva seaduse § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal rakendatakse alates 2024. aastast.
Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga hiljemalt 2024. aastal käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust.
Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras 2022. aasta 1. oktoobriks välja töötanud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister sama paragrahvi lõike 2 alusel nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2023. aasta 1. aprilliks.