(1) Käesolev seadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid ning sätestab riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ja tehinguväärtuse määramise korra.
(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
Riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.
Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle eest tasuma riigilõivu.
(1) Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub ülesande täitmisel kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest võetav riigilõiv riigieelarvesse.
(4) Perekonnaseisutoimingute seaduse, nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku ülesande täitmisel tehtava toimingu eest tasutava riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026010&id=112022019005 määrusega.
(1) Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas, arvestades käesoleva seaduse §-st 10 tulenevaid erisusi.
(3) Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud vähemalt kuni 10 euro suuruse riigilõivu vastu võtma sularahas.
(4) Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide käesoleva seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Toimingu nimetust ei pea märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile ka selle isiku, kelle eest riigilõiv tasutakse, registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas.
(6) Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.
§ 10. Riigilõivu tasumine välisriigis ja riigipiiril
(1) Välisriigis tehtava riigilõivu ülekande kulud kannab makse tegija.
(2) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu eest tasutakse riigilõiv välisesinduse asukohariigi valuutas või Eestis käibel olevas rahas. Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib valdkonna eest vastutav minister välisesinduse juhi ettepanekul lubada käskkirjaga võtta välisesinduses riigilõivu USA dollarites.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul lubada käskkirjaga võtta Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest riigilõivu USA dollarites.
(4) Riigilõivumäär arvutatakse välisvaluutasse taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kuu esimesel tööpäeval esitatud taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv eelmise kuu esimesel tööpäeval kehtinud kursi alusel. Välisvaluuta puhul, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, kasutatakse käesolevas lõikes sätestatud tingimustel asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi.
(5) Kui välisvaluutasse ümberarvutatud riigilõivumäär ei ole täisarvuline, korrigeeritakse see ülespoole täisarvuni. Kui sel viisil korrigeeritud riigilõivu ei ole võimalik tasuda vastavas vääringus maksevahendite käibelt puudumise tõttu, korrigeeritakse riigilõivumäär ülespoole 5- või 0-lõpulise täisarvuni.
(6) Käesoleva paragrahvi kohaselt välisvaluutas tasutavat riigilõivu võetakse sularahas vastu ainult paberrahas.
(1) Riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumise või riigilõivu võtjale sularahas tasumise õigsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teeb toimingu.
(2) Riigilõivu võtja kontrollib riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(2¹) Riigilõivu võtja võib toimingu teha ka enne riigilõivu laekumist, kui ta taotluse saamisel kontrollib vastavast infosüsteemist riigilõivumäärale vastava summa broneeringu kinnituse olemasolu, millega tagatakse riigilõivu laekumine.
(3) Kui toimingu tegemise taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar enne dokumentide edastamist riigilõivu võtjale riigilõivu tasumist. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, juhib notar isiku tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.
(1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.
(2) Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.
1) Riigilõivu tagastamise taotlust ei vaadata läbi, kui:
1) puudub teave riigilõivu tasumise kohta;
2) taotluse kohta on tehtud riigilõivu võtja otsus või kohtumäärus või
3) riigilõivu tagastamise nõue on lõppenud.
(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;
5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
6) kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;
7) kui abielulahutuse kannet ei tehta abikaasade leppimise tõttu;
8) kui abielulahutuse või kooselulepingu lõpetamise hagist loobutakse menetluse kestel;
9) kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.
(3) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.
(4)
(5) Õnnemängu ja toto korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 260 punktides 1 ja 3 sätestatud määras tasutud riigilõivust 93 protsenti.
(6) Osavusmängu korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 260 punktis 2 sätestatud määras tasutud riigilõivust 57 protsenti.
1) Riigilõivu ei tagastata järgmistel juhtudel:
1) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
2) riigilõiv on tasutud käesoleva seaduse § 271 lõike 4, § 272 lõike 20 või § 273 lõike 8 alusel ja taotleja soovib muuta isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluses märgitud väljastuskohta pärast väljaantud dokumendi sinna saatmist.
(1) Kui juba tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu seaduses ette nähtud määras tasutud, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu tasujale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus).
(2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;
2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress;
5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas viide seadusele, mis kehtestab riigilõivu tasumise kohustuse, ning viide käesoleva seaduse sättele, mis kehtestab vastava riigilõivumäära;
6) tasutav riigilõivusumma;
7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral.
(3) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada vaide riigilõivu võtjale või kaebuse halduskohtule. Vaide või kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus ega vaiet lahendav organ.
(1) Kui riigilõivu tasuja ei ole tasunud riigilõivu ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.
(2) Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.
§ 20. Riikliku registri ja muu andmekogu toimingu ning dokumendi väljastamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või sihtnumbri muutmisest;
2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris;
3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine;
4) surnud isiku andmete registrist kustutamine;
5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris;
6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi „asutamisel” kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris.
(2) Riigilõivu ei võeta registriandmeid kajastava dokumendi, välja arvatud isikut tõendava dokumendi väljastamise eest, kui väljastamise vajadus on tingitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatustest. Esmase juhiloa, juhiloa ja sõidumeerikukaardi väljastamise eest võetakse riigilõivu vähendatud määras vastavalt käesoleva seaduse § 142⁷⁶ lõikele 3 ja § 142⁸¹ lõikele 2.
(3) Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud vajaduse korral taotletava registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti selle dokumendi väljastamise eest võetava riigilõivu täismäärast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 jagunemisest või ühinemisest tingitud registrikande kohta sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata tööstusomandi registrites taotluse või registreeringu ülemineku kande tegemisel.
§ 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse vabastamine riigilõivu tasumisest
Kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja hallatav asutus on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui toimingu taotleja ja toimingu tegija on sama kohaliku omavalitsuse üksuse asutused või hallatavad asutused.
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;
2) elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;
3) põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga;
4) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
5) kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine;
6) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
7) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
8) pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;
9) haldusasjas määruskaebuse ja protesti läbivaatamine;
10) menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
11) notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
11¹) nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamine juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 48¹ sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata;
12) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine;
13)
13¹) elektroonilise dokumendi elektroonilise väljastamise eest, samuti menetluse läbiviimiseks menetlusosalisele elektroonilise dokumendi väljatrüki esmakordse väljastamise eest;
14) tsiviilasjas tehtud Eesti kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamiseks ja täitmiseks Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste kohaselt tõendite või kinnituste väljastamine;
15) kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses, samuti tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata kriminaalmenetluse seadustiku § 235², 244¹ või 263¹ alusel.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) alaealine määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus;
1¹) alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi;
2) pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas;
3) füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel;
4) eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel;
5) maksuhaldur pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjas;
5¹) pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel;
6) Riigi Tugiteenuste Keskus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas;
7) kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel;
8) Eesti Vabariik kui kannatanu tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel kohtumenetluses.
§ 23. Äriregistri ja kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) kohtulahendi alusel kande tegemine;
2) ettevõtja või välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamine;
3) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
4) äriregistris märke tegemine osanike nimekirja või aktsiaraamatu pidaja kohta;
5) täisühingu usaldusühinguks või usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kande tegemine;
6) äriühingute ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
7) äriühingute ja füüsilise isiku vara ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile viimase ühendatava ühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
8) äriühingu jagunemise kestel omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
9) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
10) kommertspandi järjekoha muutmise kande tegemine, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamise tõttu järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine;
11) andmete ja kannete muutmine automatiseeritult;
12) ettevõtja, äriühingu ja kontaktisiku e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
2) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel;
3) Finantsinspektsioon krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramiseks taotluse esitamisel.
§ 24. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) kohtulahendi alusel kande tegemine;
2) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
3) mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise kestel ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
4) mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise kestel omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
5) likvideeritud mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
6) mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamine;
7) andmete ja kannete muutmine automatiseeritult.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) ametiühing kandeavalduse esitamisel;
2) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
3) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel.
§ 25. Kinnistusraamatu, laevakinnistusraamatu ja õhusõidukite registri registerpandiga seotud toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) alusetu või ebaõige kande parandamine;
2) kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemine, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine;
3) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;
4) kinnisasja, laeva või ehitatava laeva avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande tegemine;
5) kinnisasjast, laevast või ehitatavast laevast loobumise kande tegemine;
6) abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta kande tegemine;
6¹) registreeritud elukaaslaste ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku registreeritud elukaaslase kohta kande tegemine;
7) erastatava korteriomandi registriosa avamine või avalik-õigusliku reaalkoormatise seadmine;
8) riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi hüpoteegiks ümberregistreerimine, kui pandisumma ei muutu või väheneb;
9) ümberkruntimiskava alusel kande tegemine;
10) kinnistusraamatuseaduse § 9 lõike 3 alusel kinnisasja igakordsele omanikule kuuluva piiratud asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse märke kandmine;
11) kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste ja kohustuste seadmine, muutmine või lõpetamine;
12) maareformi seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud märke kustutamine seaduses sätestatud kohustuse täitmisel ja tähtpäeva saabumisel;
13) prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel kinnisasja arestimise korral kinnistusraamatusse keelumärke kandmine;
14) merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele laevakinnistusraamatu andmete märkimine;
15) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;
16) laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamine;
16¹) laevakinnistusraamatusse kantud laeva vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmine;
17) Maa- ja Ruumiameti poolt maareformi käigus hoonestusõiguse seadmise eesmärgil riigi omandisse jäetud maa puhul hoonestusõiguse kande tegemine;
18) avalikes huvides kinnisasja vahetamisel nii riigi omandisse antava kui ka riigilt üle antava kinnisasja kohta kande tegemine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku dokumendi ärakirja või väljatrüki väljastamisel;
2) riigiasutus riigile kuuluva kinnisasja, laeva või ehitatava laeva kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmisega seotud kannete tegemisel, muutmisel ja kustutamisel;
3) riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel;
4) valla- või linnavalitsus kinnistamisavalduse esitamisel tagastatud maa või munitsipaalmaa kinnistusraamatusse kandmiseks;
5) pankrotihaldur pankrotiotsuse alusel märke kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmise või märke kustutamise avalduse esitamisel.
§ 27. Maa- ja Ruumiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes on vabastatud käesoleva seaduse §-s 235³ sätestatud riigilõivu tasumisest maakatastri väljavõtte eest.
(2) Riikliku statistika tegija ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus on seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmisel vabastatud käesoleva seaduse §-s 235³ sätestatud riigilõivu tasumisest tehingute andmebaasi väljavõtte eest.
§ 28¹. Keskkonnaameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine otsustatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikes 7, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 5, maapõueseaduse § 66 lõikes 3 või veeseaduse § 191 lõikes 4 sätestatud juhul avatud menetluseta.
(2) Kehtetu
Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad paikse heiteallika ja õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja on vabastatud riigilõivu tasumisest arvelduskonto avamise taotluse läbivaatamise ning arvelduskonto iga-aastase hooldamise eest. Tõendajad on vabastatud riigilõivu tasumisest tõendajakonto avamise ja iga-aastase hooldamise eest.
§ 30. Transpordiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest, kui selle eesmärk on sertifikaadiga antud õiguste vähendamine.
(2) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi hoidmise eest, kui sertifikaadi hoidmiseks vajalikku nõuetele vastavuse kontrolli ei teosta Transpordiamet.
(3) Riigilõivu ei võeta Transpordiameti tehtavate toimingute eest, mille tegemise aluseks on lennundusseaduse § 7¹ lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isiku teostatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli kontrollakt.
§ 31. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta toimingute eest, mis on seotud:
1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;
2) keskkonnaseireks kasutatava raadiosageduse sagedusloaga;
3) sagedusloaga raadiosagedusvahemikus 380–385 MHz ja 390–395 MHz.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) Eesti Kaitsevägi raadiosagedusplaanis Kaitseväele kasutamiseks ette nähtud sagedusalas raadiosageduskanali kasutamisega seotud toimingute tegemisel;
1¹) Kliimaministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel;
2) Siseministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel;
3) veesõiduki raadioloa omanik veesõidukile paigaldatud meresõiduohutuse seaduse kohase laevade ohutusvarustuse hulka kuuluva raadioseadme raadioloale kandmisel;
4) õhusõiduki raadioloa omanik õhusõidukile paigaldatud inimelude ohutuse tagamiseks ette nähtud raadioseadme raadioloale kandmisel;
5) vee- ja õhusõiduki raadioloa omanik vee- ja õhusõidukile paigaldatud sagedusloata kasutatavate raadioseadmete raadioloale kandmisel;
6) sagedusloa omanik reservraadiosaateseadme sagedusloale kandmisel, kui seadet kasutatakse sagedusloaga määratud tingimustel;
7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks;
8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel.
§ 32. Liiklusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Kutseõppeasutuse põllumajanduse, veoauto- ja bussijuhi ning autotehniku kutseala õpilane või isik, kellel ei ole vastava kutseala lõpetamisest möödunud rohkem kui üks aasta, on vabastatud riigilõivu tasumisest vastava kutsealaga seotud kategooria mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja pädevustunnistuse väljastamise ning asendamise eest, samuti riigilõivu tasumisest vastava kategooria mootorsõidukijuhi liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise eest esimesel katsel.
(2) Riigiasutus ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on vabastatud riigilõivu tasumisest seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avaliku ülesande täitmiseks vajalike liiklusregistri andmete kinnitatud väljavõtte eest.
(3) Kui pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur taotleb ametiülesande korras liiklusregistrist andmete väljastamist, ei tasu ta selle eest riigilõivu.
(4) Sõidukite andmebaasi kande tegemisel ja muutmisel liiklusseaduse § 174 lõikes 2² sätestatud alusel sõiduauto kasutamise kohta üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks ei tasuta riigilõivu.
§ 33. Riikliku ehitisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike andmete kinnitatud väljavõtte eest.
§ 34. Põllumajandus- ja Toiduameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Taimepassi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on tasutud taimetervise järelevalve tasu.
(2) Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, kui seda teeb isik, kellel on põldtunnustamise või seemneproovi võtmise tegevusluba, või isik, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega.
(3) Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil söödakultuuri, välja arvatud põldoa ja -herne, ning köögiviljakultuuri supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, samuti sertifitseerimise eesmärgil supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest, kui seda teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.
(4) Riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehes hoidmise eest.
(5) Riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest ja nimetatud sordi sordilehes hoidmise eest.
(6) Riigilõivu ei võeta geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehes hoidmise ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne sertifitseerimise eest.
§ 35. Kodakondsuse seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Alla 18-aastane isik on vabastatud riigilõivu tasumisest Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava taotluse läbivaatamise eest.
(2) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel vabastada isik käesoleva seaduse §-s 270 või §-s 276² sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
§ 36. Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt vabastada isik käesoleva seaduse §-s 271 või §-s 276² sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(1) Eesti Vabariik hüvitab isikule, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus on määratlenud isikut tõendava dokumendi väljaandmisel ekslikult Eesti kodanikuna ja kelle nimetatud asutus on lugenud kodakondsuse seaduse § 32 lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks, tema taotlusel Eestis:
1) elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;
2) välismaalase isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;
3) välismaalase passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu;
4) Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuse hüvitamiseks esitab isik taotluse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele.
§ 38. Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel vabastada isik käesoleva seaduse §-s 272 või §-s 276² sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata ja riigilõivumäära ei vähendata, kui taotletav dokument ei ole kohustuslik ning taotleja ei põhjenda vältimatut vajadust kasutada dokumenti.
(3) Elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu isikult, kes esitab elamisloakaardi taotluse talle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel antud tähtajalise elamisloa vormistamiseks.
(4) Isik, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus on määratlenud isikut tõendava dokumendi väljaandmisel ekslikult Eesti kodanikuna ja kelle nimetatud asutus on lugenud kodakondsuse seaduse § 32 lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks, on ühel korral vabastatud riigilõivu tasumisest isikutunnistuse taotluse läbivaatamise eest juhul, kui tema isikutunnistus tunnistati kehtetuks seoses asjaoluga, et ta määratleti ekslikult Eesti kodanikuna.
(5) Isik, kelle Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus on määratlenud isikut tõendava dokumendi väljaandmisel ekslikult Eesti kodanikuna ja kelle nimetatud asutus on lugenud kodakondsuse seaduse § 32 lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks, on ühel korral vabastatud riigilõivu tasumisest Eesti kodaniku passi taotluse läbivaatamise eest juhul, kui tema Eesti kodaniku pass tunnistati kehtetuks seoses asjaoluga, et ta määratleti ekslikult Eesti kodanikuna.
(6) Riigilõivu ei võeta, kui isikule antakse välja e-residendi digitaalne isikutunnistus kaaluka avaliku huvi korral.