§ 39. Välismaalaste seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse alusel kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest ning välismaalaste seaduse § 106 lõike 17 alusel esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest.
(2) Viisataotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) pikaajalise viisa taotluse puhul alla kuue aasta vanune laps;
1¹) isik, kes on lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotlemisel vabastatud riigilõivu tasumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58) (edaspidi viisaeeskiri), sätestatud korras;
2)
3)
4)
5) Eesti kodaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps ja täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, kui ta reisib Eesti kodaniku juurde või temaga koos;
6) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliige, kui tal on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus;
7) isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
8) isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ette nähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
9) pikaajalise viisa taotluse puhul diplomaatilise või teenistuspassi kasutajana Eestisse akrediteeritav välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse töötaja ja tema perekonnaliige.
(3) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest on vabastatud isik, kes on taotlenud viibimisaja pikendamist vääramatu jõu tõttu või humanitaarkaalutlustel.
(4) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel või välislepingus ette nähtud juhul vabastada isik käesoleva seaduse § 273 lõikes 1, 4, 5 või 7, § 274 lõikes 1, 4 või 5, §-s 275, § 276 lõikes 4 või §-s 276² sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(5) Konsulaarametnik või piiripunktis viisa andmiseks või andmisest keeldumiseks pädev ametiisik võib kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel vabastada riigilõivu tasumisest viisataotluse läbivaatamise eest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
§ 40. Karistusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Isikul on õigus saada karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmeid enda kohta ning alaealise isiku seaduslikul esindajal alaealise isiku kohta paberkandjal teatega üks kord aastas riigilõivu tasumata.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud karistusregistri seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–11 ja § 20 lõike 1 punktis 21 nimetatud isikud karistusregistrist ning § 20 lõike 1 punktides 3–11, 13 ja 21 nimetatud isikud karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.
§ 41. Relvaseaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
1) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) relvaseaduses sätestatud nõuetele vastav laskespordiorganisatsioon sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks, valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §-des 263–266 nimetatud toimingute eest;
2) isik, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest;
3) välisriigi kodanikust diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, samuti välisriigi ametliku delegatsiooni või sellega diplomaatilise tava kohaselt võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik käesoleva seaduse §-des 263–266 nimetatud toiminguteks Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse eriloa andmise eest.
§ 43. Konsulaarteenuse eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Konsulaarametnikul on õigus isiku, Eesti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi, samuti välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel, diplomaatilise noodi alusel või välislepingus ette nähtud juhul vabastada isik käesoleva seaduse §-s 304, 309, 310, 314, 316 või § 319 lõikes 1 nimetatud toimingu eest riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või kultuuri-, välis-, arengupoliitilisest või muust olulisest avalikust huvist.
(2) Riigiasutus on vabastatud riigilõivu tasumisest konsulaarseaduse § 44 alusel dokumendi edastamise eest.
§ 44. Arhiiviteatise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kohtuasutus, notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur on vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest.
§ 45. Ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta kohtuasja toiminguga seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest.
(2) Kui seadus ei sätesta selle isiku kohustust, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites;
2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse alusel teadaannet avaldades.
§ 46. Valla- ja linnasekretäri ning vangla direktori tõestamistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigilõivu ei võeta riikliku toetuse ja pensioni saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjas vajaliku dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arvelduskontole kandmise avalduse tõestamise eest.
§ 47. Perekonnaseisuasutuse toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) sünni ja surma registreerimine, samuti sünni- või surmatõendi esmakordne väljastamine;
2) abielu- ja abielulahutuse tõendi esmakordne väljastamine;
3) seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega rahvastikuregistrisse kantud või muudetud andmeid kajastava esmakordse sünnitõendi väljastamine;
4) perekonnaseisuametniku vea tõttu perekonnaseisuandmete registreerimisel valede andmetega väljastatud tõendi asemel parandatud andmetega uue tõendi väljastamine;
5) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma kohta surmatõendi väljastamine;
6) abielukande või abielulahutuse kande tegemine notari poolt;
7) soo muutmise tõendi esmakordne väljastamine.
(2) Kohus, haldusorgan ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on tema pädevuses oleva ülesande täitmisel vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §-s 340 nimetatud toimingu eest.
§ 49. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest.
§ 50. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Riigimuuseum või -etendusasutus, munitsipaalmuuseum või -etendusasutus, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum või rahvusooper, samuti riigi asutatud või riigi osalusel asutatud sihtasutusena tegutsev muuseum või etendusasutus on vabastatud käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud riigilõivu tasumisest.
(2)
§ 51. Sõiduplaani muutmise taotluse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamine
Sõiduplaani muutmise taotluse esitaja on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui sõiduplaani muudatus kinnitatakse ühistranspordiseaduse § 42 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud liiniloa andja ettepanekul.
§ 51³. Terviseameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-des 289–292 nimetatud Terviseameti tehtavate toimingute eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikult ühe aasta jooksul elamisloa saamisest arvates.
§ 52. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja riigilõivumäära vähendamise taotlus
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 2, §-s 36, § 38 lõikes 1, § 39 lõigetes 4 ja 5 ning § 43 lõikes 1 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära vähendamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses, välja arvatud diplomaatilises noodis, märgitakse:
1) taotleja nimi või nimetus ja aadress;
2) selle isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivumäära vähendamist taotletakse, isikunimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
3) toiming, mille tegemise eest riigilõivumäära vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist taotletakse;
4) taotluse põhjendus.
(2) Taotlusele lisatakse taotluse põhjendatust kinnitavad dokumendid.
§ 53. Erakooliseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel koolitusloa või tegevusloa taotluse, kõrgharidusseaduse alusel erakooli kõrgharidustaseme õppeõiguse saamise taotluse ning erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamine
(1) Koolitusloa või tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1)
2) põhihariduse puhul 500 eurot kooliastme kohta;
3) üldkeskhariduse puhul 500 eurot.
4)
(2) Kõrgharidustaseme õppeõiguse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot õppekavagrupi kohta.
(3) Kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot õppekavarühma kohta.
§ 56¹. Keeleseaduse alusel eesti keele täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa läbivaatamine
Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.
(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
(2) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot.
(3) Hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot.
(4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(5) Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.
(5¹) Kollektiivse esindushagi avalduse esitamisel individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise asjas tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(6) Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro.
(6¹) Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 25 eurot esitatud nõuete arvust olenemata.
(7) Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(8) Võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(9) Saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(10) Kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses, sealhulgas võlausaldaja avalduse esitamisel, ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks tasutakse riigilõivu 15 eurot.
(10¹) Avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tasutakse riigilõivu 30 eurot.
(11) Avalduse esitamisel juriidilise isiku erikontrolli läbiviimiseks ja läbiviija määramiseks, samuti avalduse esitamisel äriühingu osanikele ja aktsionäridele hagita menetluses hüvitise suuruse määramiseks tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(12) Kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 420 eurot.
(13) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(14) Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(15) Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
(15¹) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4760 euro. Hagita asjas, mittevaralise nõude hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(16) Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(17) Hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel Euroopa arestimismääruse taotluse ja nimetatud määrusest tulenevate muude kohtule esitatavate taotluste esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
(19) Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
(20) Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses tasutakse riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, ning hagita menetluses tasutakse riigilõivu veerand hagita asja riigilõivust, kuid mitte vähem kui 35 eurot.
(1) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(2) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro.
(3) Kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 350 eurot.
(4) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro.
(5) Halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 258 sätestatud määras.
(6) Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(6¹) Halduskohtule viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või selle vaide kohta tehtud otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 280 eurot.
(7) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
(8) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.
§ 61. Menetlusdokumentide ärakirjade väljastamine ja väljatrükkide tegemine
(1) Kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot.
(2)
§ 62. Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta kande tegemine
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot, kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmisel 265 eurot.
(3) Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.
(4) Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.
§ 63. Äriühingu, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja kohta tehtud kande muutmine
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.
(3) Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
§ 66. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna ja sihtasutuse kohta kande tegemine
(1) Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
(2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot.
(2¹) Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.
(3) Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.
(1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(1¹) Usulise ühenduse registrisse ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui usuline ühendus on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61 või 62 alusel, tasutakse riigilõivu 200 eurot.
(2) Usulise ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande kindlal kuupäeval tegemise eest tasutakse riigilõivu kahekordses määras.