(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus algatada temaatilisi hindamisi kõrghariduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ja rakendamise hindamiseks ning kõrgkoolile tagasiside andmiseks.
(2) Temaatilise hindamise teema, ajakava ja hindamisel osalejad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kaasates kvaliteediagentuuri.
(3) Temaatilise hindamisega seotud kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest.
(1) Kõrgkool võib saada toetust riigieelarvest, tulu õppekulude hüvitamisest, tulu põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest, tulu teadus- ja arendustegevusest ning muid tulusid.
(2) Toetus riigieelarvest käesoleva peatüki tähenduses on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu kõrgkoolidele eraldatav tegevustoetus ja sihttoetus.
(1) Tegevustoetus on toetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja riigi rakenduskõrgkoolidele kvaliteetse kõrgharidustaseme õppe korraldamiseks ja arendamiseks ning kõrgkooli missiooni täitmiseks.
(2) Tegevustoetuse eelarve jaotatakse vähemalt 80 protsendi ulatuses baasrahastamiseks ja kuni 20 protsendi ulatuses tulemusrahastamiseks.
(3) Baasrahastamisel leitakse iga kõrgkooli osakaal, arvestades kõrgkoolile tegevustoetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud tegevustoetust ja samal perioodil kõrgkoolidele eraldatud tegevustoetuste kogumahtu.
(4) Valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osakaalu kujundamisel arvesse võtta:
1) kõrgkoolile eraldatud sihttoetust;
2) kõrgkooli struktuuri või suuruse muutumist.
(5) Tulemusrahastamisel võetakse arvesse kõrgkooli seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid:
1) õppe kvaliteedi näitajaid, sealhulgas rahvusvahelise mobiilsuse näitajaid ning õppe korraldamise näitajaid kõrgkooli vastutusvaldkondades;
2) õppe tulemuslikkuse näitajaid, sealhulgas õppes osalemise efektiivsuse ning haridusalasest tegevusest saadud tulu näitajaid;
3) ühiskonna arengu toetamise näitajaid, sealhulgas lõpetajate töötamise ja edasiõppimise näitajaid.
(6) Tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026049&id=129082019001 määrusega.
(1) Sihttoetus on kõrgkoolile vajaduse korral määratav täiendav toetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks kõrgharidustaseme õppes.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
§ 43. Avalik-õiguslikule ülikoolile toetuse eraldamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib ülikooliga kolmeks kuni viieks aastaks halduslepingu, kus lepitakse kokku ülikooli missioonist, eesmärkidest ja riigi vajadustest lähtuvad kohustused ning nende täitmiseks toetuste määramine.
(2) Halduslepingu lisana sõlmitakse ülikoolile toetuste eraldamiseks igal kalendriaastal rahastuskokkulepe.
(3) Halduslepingus lepitakse kokku:
1) ülikooli peamised kohustused seoses kõrgharidustaseme õppe korraldamise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega, sealhulgas ülikooli vastutusvaldkonnad, ning tegevustoetuse ja sihttoetuse eesmärgid;
2) erandid, mille kohaselt ülikoolil ei ole õigust nõuda õppijalt õppekulude hüvitamist;
3) õppekavad, mille alusel on ülikoolil lubatud korraldada ainult osakoormusega õpet;
4) nooremteaduri töötasu toetusfondi arvestamise alused;
5) üliõpilaste stipendiumifondi eraldamise alused;
6) vajaduse korral muude vahendite määramise tingimused;
7) aruandluse vorm.
(4) Ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja rahastuskokkuleppe üle peab valdkonna eest vastutav minister ülikooliga läbirääkimisi, juhindudes riigi strateegilistest eesmärkidest ning võttes arvesse ülikooli missiooni, eesmärke ja ülesandeid, prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekuid ja kõrgharidustaseme õppe korraldamiseks riigieelarves ettenähtud vahendeid.
§ 44. Avalik-õigusliku ülikooli eelarve ja finantsplaan
(1) Avalik-õigusliku ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
(2) Avalik-õiguslik ülikool koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks ülikooli eelarve koostamisel. Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.
§ 45. Riigi rakenduskõrgkoolile toetuse eraldamine
(1) Riigi rakenduskõrgkooli kohustused ning kõrgkoolile tegevustoetuse eraldamise ja sihttoetuse määramise kinnitab valdkonna eest vastutav minister tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga, võttes muu hulgas arvesse prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul ning ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude ning registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekuid.
(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseerib Siseministeerium. Neid avaliku teenistuse õppekavasid, mille rakendusala jääb väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala, võib finantseerida ka vastava õppekava õppe tellinud isik või asutus.
(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuse finantseerimise alused, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026049&id=129082019004;126022024001 määrusega.
(4) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
(1) Erakõrgkool võib saada tegevustoetust ja sihttoetust juhul, kui toetuse eraldamine on vajalik, arvestades riigi strateegilisi eesmärke ja prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööjõuturul.
(2) Erakõrgkoolile eraldatud tegevustoetust võib kasutada ainult õppetegevuseks ja õppetööga seotud investeeringuteks.
(3) Kui erakõrgkoolile eraldatakse tegevustoetust, on tegevustoetust saava õppekava üliõpilasel õigus õppida õppekulusid hüvitamata vastavalt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud tingimustele.
(4) Toetuse eraldamiseks sõlmitakse erakooli pidajaga leping.
(1) Haridus- ja Teadusministeerium teeb riiklikku ning haldusjärelevalvet ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel.
(2) Ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teeb rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras.
(3) Haridus- ja Teadusministeeriumil on haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve käigus õigus:
1) tutvuda ülikooli ja rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik teha kindlaks järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
3) kaasata järelevalvesse eksperte.
(4) Haridus- ja Teadusministeerium võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras.
(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku või haldusjärelevalve tegija rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 eurot.
(1) Alates 2019/2020. õppeaastast rakenduskõrgharidusõppesse vastuvõetud üliõpilasele antakse õppekava täies mahus täitmisel käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud tingimustel ja korras bakalaureusekraad.
(2) Enne 2019/2020. õppeaastat rakenduskõrgharidusõppesse vastuvõetud üliõpilasele antakse õppekava täies mahus täitmisel käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud tingimustel ja korras rakenduskõrghariduse diplom.
§ 47¹. Käesoleva seaduse § 16 lõigete 2 ja 6 ning § 16¹ lõike 3 kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1 ning lõike 6 punktides 1¹ ja 3‒3² ning § 16¹ lõikes 3 sätestatud õppekulude hüvitamise regulatsiooni kohaldatakse alates 2024/2025. õppeaastast kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasele.
(2) Alates 2024/2025. õppeaasta algusest kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni võib üliõpilasele, kes on enne 2024/2025. õppeaastat kõrghariduse tasemele immatrikuleeritud, kohaldada käesoleva seaduse § 16 lõike 6 punktides 3‒3² ja § 16¹ lõike 3 punktis 2 kehtestatud õppekulude hüvitamise regulatsiooni vaid juhul, kui ta on õppinud samal kõrgharidustasemel rohkem kui poole õppekava nominaalkestusest tasuta.
(3) Käesoleva seaduse 2024. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 2 punktis 1 ning lõike 6 punktides 1¹ ja 3‒3² ning § 16¹ lõikes 3 sätestatud õppekulude hüvitamise regulatsiooni kohaldatakse enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasele alates 2027/2028. õppeaastast.
(4) Käesoleva seaduse § 16 lõike 6 punktis 1² ja § 16¹ lõike 3 punktis 3 sätestatud alust õppekulude hüvitamiseks kohaldatakse alates 2025/2026. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilasele.
§ 48. Õppe läbiviimise õiguste kehtivus ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamise lõpetamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister annab kõrgkoolile, kellele on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kõrgharidusstandardis antud õppe läbiviimise õigus, käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel õppeõiguse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lähtub valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse antud õppe läbiviimise õigustest ja nende tähtaegadest ning õppeõiguse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut.
(3) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kõrgharidusstandardis enne käesoleva seaduse jõustumist antud õppe läbiviimise õigus kehtib, kuni valdkonna eest vastutav minister annab kõrgkoolile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel õppeõiguse.
(4) Kõrgkooli õppekavagrupis, mille viimasel ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse või erakooliseaduse alusel korraldatud kvaliteedi hindamisel määrati järgmise hindamise tähtaeg lühem kui seitse aastat, korraldab kõrghariduse kvaliteediagentuur ühe uue hindamise enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õppekavagrupi kvaliteedi hindamise tingimustel ja korras.
§ 48¹. Enne 2022/23. õppeaastat immatrikuleeritud doktorandi suhtes käesoleva seaduse sätete kohaldamine
Doktorandil, kes immatrikuleeriti enne 2022/23. õppeaastat ja kelle suhtes on kohaldatud käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. juulini kehtinud redaktsiooni § 14 lõigetes 1 ja 7, § 15 lõike 1 punktides 6 ja 7 ning §-s 16 sätestatud õigusi ja kohustusi, kehtivad nimetatud õigused kuni tema nominaalse õppeaja lõpuni.
§ 49. Akadeemilise töötaja ametikohtade loetelu ja töölepingu erisuste rakendamine
(1) Tööandja viib akadeemiliste töötajate kohta sätestatu käesoleva seadusega kooskõlla ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud dotsendi ja assistendi töölepingud kehtivad kuni nendes määratud tähtaja lõpuni või töölepingu lõpetamiseni atesteerimise tulemusel. Kui töötaja atesteeritakse positiivselt, tagab kõrgkool töötajale atesteerimisel antud hinnangust lähtudes võimaluse asuda tööle muul akadeemilise töötaja ametikohal. Kui positiivselt atesteeritud töötaja ei võta muul akadeemilise töötaja ametikohal töötamise võimalust vastu, lõpetatakse tööleping töölepingu seaduse § 89 lõikes 1 nimetatud alusel.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud töölepingud kõrgkooli akadeemilise tegevusega seotud juhtimisülesannete täitmiseks kehtivad kuni nendes määratud tähtaja lõpuni, aga mitte kauem kui viis aastat pärast seaduse jõustumist.
(4) Tööandja kehtestab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates akadeemilise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse ametikohtade kaupa, loetledes, millisel ametikohal on iga-aastane põhipuhkus 42 kalendripäeva ja millisel 56 kalendripäeva.
(5) Käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud puhkuse korraldust kohaldatakse akadeemilisele töötajale, kellega sõlmitakse tööleping pärast nimetatud korralduse kehtestamist. Akadeemilisel töötajal, kellega on sõlmitud tööleping enne käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud puhkuse korralduse kehtestamist, on õigus saada puhkust temaga sõlmitud töölepingus sätestatud tingimustel ja korras.
(6) Korralise õppejõu või teadustöötajaga enne 2015. aasta 1. jaanuari sõlmitud tähtajaline tööleping kehtib selles sätestatud tingimustel ja korras kuni töölepingus nimetatud tähtaja lõpuni.
(7) Alates 2015. aasta 1. jaanuarist korralise õppejõu või teadustöötajaga sõlmitud töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks, kui sama isikuga on samalaadse töö tegemiseks sõlmitud varem vähemalt kaks järjestikust tähtajalist töölepingut või temaga varem sõlmitud tähtajalist töölepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
(8) Kui isikul oli 2015. aasta 1. jaanuaril kehtiv tähtajaline tööleping professori ametikohal töötamiseks ja tal täitub pärast nimetatud kuupäeva samas ülikoolis professorina töötamisel üheteistkümnes tööaasta ning ta on ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse temaga tähtajatu tööleping konkurssi välja kuulutamata.
(9) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetus ning neile määratud tasu kehtivad nende otsuste tegemisel kehtinud tingimustel ja korras. Emeriitprofessori ja emeriitdotsendiga enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud tööleping kehtib selles sätestatud tingimustel ja korras.
Kui nooremteaduriga on sõlmitud tööleping enne 2022. aasta 1. augustit, kohaldatakse tema suhtes töölepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust, arvestades käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3¹ ja 7 sätestatut.
§ 50. Ülikooliga tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitud halduslepingu kehtivus
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist avalik-õigusliku ülikooliga tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitud haldusleping kehtib, kuni pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.
(2) Pärast käesoleva seaduse jõustumist avalik-õigusliku ülikooliga sõlmitavale rahastuskokkuleppele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimusi ja korda.