(1) Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.
(2) Vabalt looduses elavate loomade kaitset reguleeritakse lisaks käesolevale seadusele ka looduskaitseseadusega.
(3) Loomade kaitset haiguste ja loomataudide eest reguleeritakse veterinaarseadusega.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), muude Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse erisusi.
(5) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus toimetatakse kätte posti teel, võib selle kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
(1) Loom käesoleva seaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu.
(2) Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse põllumajandusloomaks ka hobuslane.
(3) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet.
(4) Katseloom käesoleva seaduse tähenduses on lubatud teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbiviidavas loomkatses kasutatav, loomkatses kasutamiseks või kudede ja organite saamiseks kasvatatud selgroogne loom, iseseisvalt toituv vastsevorm, imetaja lootevorm alates selle normaalse arengu viimasest kolmandikust ning elus peajalgne. Katseloom on ka varasemas arengustaadiumis olev vastsevorm ja imetaja lootevorm, kes elab sellest arengustaadiumist kauem ning tõenäoliselt kogeb arengu viimasesse kolmandikku või iseseisvalt toituva vastsevormi staadiumisse jõudes katse tulemusena valu, kannatusi või stressi või saab püsivaid kahjustusi.
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.
(2) Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:
1) kohases koguses sööta ja joogivett;
2) sobiva hoolduse;
3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust;
4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
(3) Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.
(3¹) Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks.
(3²) Sellise põllumajanduslooma tervist ja heaolu, kelle suhtes kohaldatakse intensiivset loomapidamist, tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas. Intensiivne loomapidamine käesoleva seaduse tähenduses on loomade pidamine sellise loomkoormusega, sellistes tingimustes või sellisel tootmistasemel, mille puhul looma tervis ja heaolu sõltuvad inimese sagedasest hooldusest.
(3³) Intensiivses loomapidamises kasutatavaid tehnilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas ning avastatud viga tuleb parandada võimalikult kiiresti. Kui viga ei saa võimalikult kiiresti parandada, tuleb viivitamata rakendada looma tervist ja heaolu kaitsvaid ajutisi meetmeid.
(3⁴) Intensiivses loomapidamises ei tohi teatud loomapidamise eesmärgil peetavate või teatud liiki või rühma kuuluvate loomade pidamiseks kasutatavas ruumis või ehitises peetavate loomade arv ületada suurimat loomkoormust. Suurimat loomkoormust võib ületada üksnes lubatud määral, kui loomade pidamiseks kasutatav ruum või ehitis vastab asjakohastele täiendavatele loomade heaolu ja tervist tagavatele nõuetele või kui riikliku järelevalve tulemuste kohaselt on loomapidaja loomapidamisnõuetele vastavuse tase eelnevalt olnud kõrge või loomapidaja rakendab omapoolseid abinõusid loomade heaolu ja tervise tagamiseks. Loomkoormuse ületamisest tuleb eelnevalt teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. Loomapidaja peab pidama oma tegevuse üle arvestust.
(4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestab:
1) nõuded põllumajandusloomade pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta ./dyn=112052026041&id=13251068;686971;13043080;12991686;13215393;13215401;13346488;13356899 .
2)
3)
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud nõuetes võib kehtestada ka suurima loomkoormuse, selle ületamise lubatud määra ning nõuded loomade pidamiseks kasutatavale ruumile, ehitisele või loomapidajale suurima loomkoormuse ületamise korral ning loomapidaja tegevuse üle peetava arvestuse kohta.
(5) Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026041&id=13251068;12866339 või tema volitatud minister ./dyn=112052026041&id=13199887 võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täpsustavad loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma tulenevad loomapidamisnõuded, sealhulgas nõuded loomapidamisruumi või -ehitise kohta.
(1) Loomapidajal peavad olema looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest.
(2) Tulenevalt loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma peab looma pidamisega vahetult tegelev isik olema läbinud sellise looma nõuetekohase pidamise koolituse, kui käesoleva seaduse alusel on kehtestatud koolituse läbimise kohustus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolituse läbimise kohta peab isikul olema tunnistus, mis tõendab, et isik võib vahetult tegeleda selles nimetatud eesmärgil peetava või selles nimetatud liiki või rühma kuuluva looma pidamisega.
(4) Loomapidamise eesmärgi, loomaliigi või rühma, mille puhul looma pidamisega vahetult tegelev isik peab olema läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolituse, ning loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma tulenevad nõuded nimetatud koolituse kohta võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026041&id=13346488 .
(1) Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.
(2) Loomavõitlus käesoleva seaduse tähenduses on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina.
(3) Keelatud on looma sunniviisiline söötmine, välja arvatud meditsiinilise näidustuse puhul.
(1) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik.
(2) Kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi.
(3) Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil.
(4) Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, nende omaniku kindlakstegemise ja hulkuvate loomade hukkamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026041&id=95217 .
(1) Lemmiklooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida regulaarselt. Looma tervisele ja heaolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu looma poegimise või paljunemise ajal, looma haiguse ajal ning juhul, kui lemmiklooma pidamise keskkonnas toimuvad olulised muutused. Kui lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi.
(2) Siseruumis võib lemmiklooma kinniseotuna pidada vaid lühikest aega ja looma heaolu tagamise kaalutlustel.
§ 5². Lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed
(1) Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab loomal olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat ning võimalus suhelda.
(2) Lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning tema pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed peavad olema loomale ohutud ja kergesti puhastatavad.
(3) Lemmiklooma söötmise ja jootmise vahendid ja seadmed peavad olema paigutatud ruumis või ehitises nii, et sööda ja joogivee saastumise risk oleks minimaalne.
(4) Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab olema loomaliigile sobiv sisustus. Kui lemmikloom ei saa liigiomaseid käitumisharjumusi, nagu kraapimine, kaevamine, närimine, peitumine, kümblemine, sukeldumine ja pesa ehitamine, järgida väljaspool ruumi või ehitist, peab seal olema selliseks tegevuseks sobivat materjali.
(1) Looduses vabalt elavate loomade kaitset ja kasutamist reguleerivad lisaks käesolevale seadusele ka looduskaitseseadus, jahiseadus ja kalapüügiseadus.
(2) Looduses vabalt elavat looma, keda tahetakse kasutada loomkatses, võib püüda üksnes asjakohase ettevalmistusega isik viisil, mis ei põhjusta loomale valu, välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ega püsivaid kahjustusi. Kirjeldatud püüdmisele ei kohaldata jahiseadust.
(3) Loomkatses kasutamise eesmärgil loodusest püütud vigastatud või halvas terviseseisundis looma vaatab üle veterinaararst või asjakohase ettevalmistusega isik, kes võtab vajaduse korral meetmed looma kannatuste vähendamiseks, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et sellised meetmed ei sobi loomkatse eesmärgiga.
(4) Loomkatses kasutatud looma, kes on püütud loodusest ja kes ei kuulu võõrliiki, võib käesoleva seaduse § 43 lõikes 7 nimetatud tingimustel ja arvestades § 47 lõike 6 kohaselt antud Keskkonnaameti arvamust, viia tagasi sobivasse elukeskkonda loomkatseprojekti loas määratud asukohta. Kirjeldatud loodusesse tagasilaskmisele ei kohaldata looduskaitseseadust.
(1) Looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on korrakaitseorganil õigus:
1) nõuda looduses vabalt elavaid loomi eemaletõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete rakendamist põllutöödel;
2) nõuda tööde tehnoloogiliste skeemide muutmist, teavitades sellest tööde teostamiseks loa andnud isikut;
3) peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse peatamise või kaitseabinõude rakendamise ettekirjutus jõustub selle kätteandmise või teatavakstegemise hetkest. Ettekirjutuse täitmise kulud kannab tööde tellija.
(3) Looduses vabalt elavate loomade juurdepääs neile ohtlikele ainetele ning ohtliku tooraine ja jäätmete käitlemisele peab olema välistatud.
(1) Operatsioonid ja muud veterinaarsed menetlused, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil, on keelatud. Koerte ja kasside kõrvu ja sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui selleks on meditsiiniline näidustus.
(2) Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil.
(3) Operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sealhulgas koerte ja kasside tätoveerimist ning loomade mikrokiipimist teeb veterinaararst. Veterinaararsti otsesel juhendamisel ja vastutusel võib operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi teha ka loomaarstiõppe õppekava üliõpilane. Üliõpilase tegevus loetakse selle veterinaararsti tegevuseks, kelle juhendamisel ta tegutseb. Lühiajalisi ja vähest valu tekitavaid lubatud menetlusi võib läbi viia ka vastava ettevalmistusega isik.
(4) Lubatud veterinaarsete menetluste loetelu, neid läbiviivad isikud, nõuded nende menetluste teostamise ning neid menetlusi teostava isiku ettevalmistuse kohta kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026041&id=13251068 või tema volitatud minister ./dyn=112052026041&id=13043080 .
(1) Looma lubatud hukkamine on:
1) põllumajanduslooma tapmine või hukkamine;
2) ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamine;
3) põllumajanduslooma hädatapmine;
4) abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine;
5) looma tapmine religioossel eesmärgil;
6) looma eutanaasia;
7) püütud kala tapmine;
8) uluki küttimine;
9) selgrootute, muttide ja näriliste hävitamine vara või tervise kaitseks;
10) veterinaarseaduses ettenähtud loomade kontrolltapmine ja hukkamine loomataudi leviku tõkestamiseks;
11) looma hukkamine enesekaitseks;
12) katselooma hukkamine.
(2) Looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.
(3) Looma võib hukata enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.
(4) Kaitsealuse looma lubatud hukkamist reguleerib looduskaitseseadus.
(1) Põllumajandusloomana peetav kodulind, küülik ja jänes, kes tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks, tuleb enne tapmist uimastada ning vajaduse korral piirata tema liikumist enne uimastamist.
(2) Uimastamine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse ning kestab kuni surmani võimalikult vähe kannatusi ja valu põhjustaval viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma uimastab ja tapab isik, kellel on asjakohased teadmised ja praktilised oskused.
(4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma edasist käitlemist tuleb olla veendunud tema surmas.
(5) Põllumajanduslooma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma, tapmisel ja hukkamisel järgitakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30) sätestatud nõudeid.
(6) Pädev asutus nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 2 punkti q tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
(7) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel ning esitab Euroopa Komisjonile tapmise ja hukkamise hea tava juhendid, mis on välja töötatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 13 kohaselt ning mille amet on heaks kiitnud.
(8) Nõuded põllumajandusloomade uimastamiseks ja tapmiseks kasutatava liikuva tapamaja ja selles kasutatavate seadmete kohta loomaliikide kaupa võib nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 14 lõike 3 rakendamiseks kehtestada valdkonna eest vastutav minister ../vaheleht.html määrusega.
§ 13¹. Põllumajandusloomade tapmise koolitus ja eksam
(1) Loomade tapmise ja sellega seotud toimingute koolitust (edaspidi loomade tapmise koolitus) ning eksamit viib läbi Põllumajandus- ja Toiduamet või täienduskoolitusasutus (edaspidi koolitusasutus) täiskasvanute koolituse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, käesolevas seaduses ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise koolitust, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud loomade tapmise koolituse programmi. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab loomade tapmise koolituse programmi heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul nimetatud programmi saamisest arvates. Põllumajandus- ja Toiduamet jätab loomade tapmise koolituse programmi heaks kiitmata, kui see ei vasta selle kohta kehtestatud nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise eksamit, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab loomade tapmise eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete muudatusest ning koolitust ja eksamit läbiviiva personali muudatusest peab koolitusasutus teavitama kirjalikult Põllumajandus- ja Toiduametit seitsme tööpäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates.
(5) Koolitusasutus edastab Põllumajandus- ja Toiduametile eksami sooritanud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja kolme tööpäeva jooksul eksami toimumisest arvates.
Käesoleva seaduse § 13¹ lõikes 3 nimetatud eksami sooritamise kohta väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet eksami sooritanud isikule nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 kohase tunnistuse
(1) Kehtetu
(2) Hädatapmine tuleb teha vähimate füüsiliste ja vaimsete kannatustega nii tapetavale põllumajandusloomale kui ka teisele hädatapmise kohas viibivale põllumajandusloomale.
(3) Haiged, nõrgad või vigastatud põllumajandusloomad tuleb hädatappa kohe. Liikumisvõimetud põllumajandusloomad tuleb hädatappa kohas, kus nad on, või vedada tapmiskohta, kui see ei põhjusta neile kannatusi.
§ 16. Abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine
Õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisukorda sattunud looma võib hukata, kui ellujäämine tekitaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine osutub võimatuks.
§ 17. Põllumajanduslooma tapmine religioossel eesmärgil
(1) Eestis registreeritud usuline ühendus võib religioossel eesmärgil erimeetodit kasutades tappa põllumajanduslooma nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt tingimusel, et tapmine toimub tapamajas ja see on vajalik usulise ühenduse liikmete tarbeks ning tapmise juures viibib korrakaitseorgan.
(2) Religioossel eesmärgil võib tappa eelnevalt elektriliselt uimastatud põllumajanduslooma või eelnevalt uimastamata põllumajanduslooma, võttes arvesse usulise ühenduse religioosset traditsiooni.
(3) Kui põllumajandusloom tapetakse eelnevalt uimastamata, tuleb usulise ühenduse religioosset traditsiooni arvesse võttes uimastada põllumajandusloom viivitamata pärast mõlema jugulaarveeni ja karotiidarteri läbilõikamist.
(4) Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmiseks peab usulisel ühendusel olema põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise luba.
(5) Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa saamiseks esitab usuline ühendus Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) tappa kavatsetavate põllumajandusloomade liik ja arv ning põhjendus loomaliigi valiku ja loomade arvu kohta;
2) põllumajanduslooma tapmise aeg ja koht ning tapamaja väljastatud dokument, mis tõendab sellise tapmise võimalikkust tapamajas;
3) põllumajanduslooma tapmise erimeetodi kirjeldus ja põhjendus selle meetodi kasutamise vajaduse kohta, sealhulgas tõendus tapmise erimeetodi seose kohta religioosse traditsiooniga;
4) usulise ühenduse liikmete tarbeks liha kasutamise viisi kirjeldus.
(6) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmise või loa andmisest keeldumise 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse saamisest arvates.
(7) Põllumajandus- ja Toiduamet võib põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmisest keelduda, kui:
1) taotleja ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
2) taotluses kirjeldatud asjaolud ei vasta käesoleva paragrahvi või selle alusel kehtestatud või nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 sätestatud asjakohastele nõuetele;
3) taotluses kirjeldatud eelnevalt uimastamata põllumajanduslooma tapmine ei ole seotud usulise ühenduse religioosse traditsiooniga;
4) taotluses esitatud tappa kavatsetavate põllumajandusloomade arv on ebaproportsionaalselt suur usulise ühenduse liikmete tarvidusega võrreldes;
5) taotluses on esitatud valeandmeid.
(8) Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise erimeetodid, religioossel eesmärgil tapmise loa taotluse täpsemad sisu- ja vorminõuded ning religioossel eesmärgil tapmise läbiviimise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026041&id=129122012053 määrusega.
(1) Eutanaasia on looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks.
(2) Looma eutanaasia viib läbi veterinaararst.
(3) Eutanaasia tuleb läbi viia sõltuvalt olukorrast vähimate füüsiliste ja vaimsete kannatustega.
(4) Eutanaasiameetod peab põhjustama loomal viivitamatult teadvusetuse ja surma või viima ta sügavast üldanesteesiast kindla surmani. Veterinaararst peab tuvastama enda hukatud looma surma.
(5) Keelatud on looma lämmatamine, uputamine, mürgiste ainete või ravimite kasutamine, mille annustamise ja manustamise määr ei pruugi põhjustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 mainitud mõju, ja hukkamine elektriga, kui sellega ei kaasne silmapilkne teadvuse kadu.
(1) Katselooma võib hukata käesoleva seaduse §-s 41⁴ nimetatud asjakohase koolituse läbinud isik katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõttes või väliuuringu puhul väljaspool nimetatud ettevõtet, järgides käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid.
(2) Katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026041&id=129122012054 määrusega.
(3) Katselooma võib hukata muud meetodit kasutades, kui on teaduslikult tõendatud, et see meetod on vähemalt sama humaanne kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud meetod, ja kui on teaduslikult põhjendatud, et viimati nimetatud meetodit kasutades ei ole loomkatse eesmärki võimalik saavutada.
(4) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata, kui katseloom hukatakse erakorraliselt inimese või looma heaolu või tervise, avaliku julgeoleku või keskkonnaga seotud põhjustel.
1) Looma hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud, välja arvatud:
1) selgrootute, muttide ja näriliste hävitamine vara või tervise kaitseks;
2) kalapüük;
3) abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine;
4) seoses õppetöö ülesandega kutsehariduse omandamisel ning juhendaja juuresolekul ja vastutusel.
(1) Loomade vedamisel tuleb järgida nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 05.01.2005, lk 1–44), sätestatud nõudeid.
(2) Kontrollpunktid peavad vastama nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 02.07.1997, lk 1–6) sätestatud nõuetele.
(3) Pädevaks asutuseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 2 punkti f ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/97 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet.
§ 20¹. Loomade vedaja ja pikki vedusid teostava loomade vedaja loakohustus
(1) Loomade vedamisega tegeleval ettevõtjal (edaspidi loomade vedaja) ja loomade pikaajalise vedamisega tegeleval ettevõtjal (edaspidi pikki vedusid teostav loomade vedaja) peab olema nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 10 või 11 kohaselt antud tegevusluba.
(2) Tegevusluba kehtib viis aastat.
(3) Loomade vedajale ja pikki vedusid teostavale loomade vedajale esitatavad nõuded on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2005.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba ei ole nõutav nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 ning artikli 6 lõikes 7 sätestatud juhtudel.
§ 20². Loomade vedaja ja pikki vedusid teostava loomade vedaja tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) loomi vedava maanteeveovahendi juhi ja saatja pädevustunnistused, mis on väljastatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 17 lõike 2 kohaselt;
2) andmed loomade vedamiseks kasutatava veovahendi, konteineri ning peale- ja mahalaadimise vahendite kohta;
3) andmed loomade vedamise viisi kohta;
4) andmed vedada kavatsetavate loomade liigi kohta.
(3) Pikki vedusid teostava loomade vedaja tegevusloa taotluses esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ja dokumentidele ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud dokumendid ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud juhul andmed kasutatavate navigatsioonisüsteemide kohta.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse.
(5) Käesoleva seaduse § 20¹ lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.
§ 20⁶. Maanteeveovahendi juhi ja saatja koolitus ning eksam
(1) Loomi vedava maanteeveovahendi juhi ja saatja (edaspidi juht ja saatja) koolitust ning eksamit korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet või täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduses, käesolevas seaduses ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täienduskoolitusasutus võib korraldada juhi ja saatja koolitust, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud täienduskoolitusasutuse koostatud juhi ja saatja koolituse õppekava. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab juhi ja saatja koolituse õppekava heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul õppekava saamisest arvates. Põllumajandus- ja Toiduamet jätab juhi ja saatja koolituse õppekava heaks kiitmata, kui see ei vasta koolituse õppekava kohta kehtestatud nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täienduskoolitusasutus võib läbi viia juhi ja saatja eksamit, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud täienduskoolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab juhi ja saatja eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta need heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul korra saamisest arvates.
(4) Enne käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud koolituse õppekava ning eksami ülesehituse ja läbiviimise korra muutmist peab Põllumajandus- ja Toiduamet heaks kiitma täienduskoolitusasutuse kavandatavad muudatused. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab nimetatud muudatused heaks kiita või jätta need heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul kavandatavate muudatuste saamisest arvates.
(5) Täienduskoolitusasutus edastab Põllumajandus- ja Toiduametile juhi ja saatja eksami sooritanud isiku ees- ja perekonnanime ning andmed tema sünniaja, sünnikoha ja kodakondsuse kohta kolme tööpäeva jooksul eksami toimumisest arvates.
§ 20⁷. Maanteeveovahendi juhi ja saatja pädevustunnistus
Käesoleva seaduse § 20⁶ lõikes 1 nimetatud eksami sooritamise kohta väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet eksami sooritanud isikule nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 kohase pädevustunnistuse.
(1) Loomade võistlusi (edaspidi võistlus) tuleb korraldada kooskõlas veterinaarseadusega.
(2) Võistlustel osalevatele või sel eesmärgil treenitavatele loomadele on keelatud manustada igasuguseid looma võimeid mõjutavaid või mõjutada võivaid aineid.
(3) Kehtetu
(1) Võistlustel peab olema kohal kutsetegevuse luba omav veterinaararst.
(2) Võistluste veterinaararst peab:
1) jälgima loomakaitsenõuete täitmist võistluse kestel;
2) kontrollima looma võistluskõlblikkust;
3) kontrollima võistlustel kasutatava varustuse ja abivahendite sobivust;
4) andma loomale esmaabi ja määrama vajaduse korral edasise ravi;
5) otsustama hädaseisundis looma hukkamise;
6) ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tegema võistluse korraldajale ettepaneku võistluste ärajätmiseks.
(3) Kehtetu
(1) Loomi on lubatud avalikult näidata loomaaias, samuti loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel vastavalt veterinaarseadusele.
(2) Tehistingimustes kasvatatud kalu ja loomadega kaupleva isiku loomi võib avalikult näidata ärilisel eesmärgil, kui on tagatud loomade heaolu ja on täidetud nende pidamise nõuded. Eelnimetatud tingimustel võib akvaariumikalu demonstreerida ka ruumide sisekujunduses.
(3) Loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel on lubatud kasutada üksnes sellist tehistingimustes sündinud looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata.
(3¹) Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026041&id=105062018006 määrusega.
(4) Looma on keelatud kasutada loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel, kui sellega võib kaasneda talle valu, kannatuste või vigastuste põhjustamine, samuti on keelatud looma treenida viisil, mis põhjustab talle valu, kannatusi või vigastusi.
(5) Näitusel on keelatud avalikult näidata Eestis alaliselt elavale isikule või Eestis asuvale juriidilisele isikule kuuluvat Eestis sündinud koera, kelle kõrvu ja saba on lõigatud ilma meditsiinilise näidustuseta. Näitusel võib avalikult näidata lõigatud sabaga koera, kelle saba lõikamine on lubatud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel.
(1) Loomaaed on koht, kus loomi alaliselt peetakse avalikuks näitamiseks seitse või enam päeva aastas.
(2) Loomaaed peab olema planeeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud loomade tervis ja heaolu ning välditud loomade põgenemine.
(3) Loomaaia planeering ja ehitised peavad vastama Vabariigi Valitsuse ./dyn=112052026041&id=12866339 kehtestatud nõuetele.
(4) Loomade avalikul näitamisel loomaaias peab nende tervis ja heaolu olema tagatud nõuetekohase pidamisega. Loomaaias uuritakse loomi, teavitatakse avalikkust näidatavate loomade liikidest ja nende looduslikest elupaikadest, samuti levitatakse loomakaitsealast teavet.