(1) Loaandja korraldab loomkatseprojekti hindamiskomisjoni kaudu loomkatseprojekti järelhindamise raske loomkatse puhul ja juhul, kui loomkatseprojekti raames tehtud loomkatses on kasutatud ahvilisi.
(2) Loomkatseprojekti järelhindamisel hinnatakse loomkatse järelhindamise protokolli alusel loomkatseprojekti eesmärgi saavutamist ja loomadele põhjustatud kahju, võttes arvesse kasutatud katseloomade arvu, liiki ja loomkatse raskusastmeid ning muid asjaolusid, mis aitavad kaasa loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisele.
§ 51². Katseloomade kaitse komitee ja katseloomade kaitse komisjon
(1) Katseloomade kaitse komitee nõustab loaandjat ja loomade heaolu üksust katseloomade pidamise ja loomkatses katseloomade kasutamise küsimustes.
(2) Katseloomade kaitse komitee ülesandeid täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel võib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pöörduda arvamuse saamiseks valdkonna eest vastutava ministri moodustatud nõuandva õigusega katseloomade kaitse komisjoni poole, mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest:
1) katseloomade kasvatamine;
2) katseloomadega varustamine;
3) katseloomade kasutamine.
(4) Katseloomade kaitse komisjoni tegevust rahastatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu.
(1) Geneetiliselt muundatud loom käesoleva seaduse tähenduses on igasugune paljunemiseks või päriliku info ülekandmiseks võimeline organism, kelle pärilikku infot on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik ja mis on loetletud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse §-s 3.
(2) Käesolevat peatükki ei rakendata geneetiliselt muundatud loomade suhtes, keda on turustatud või keskkonda viidud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusega, samuti geneetiliselt muundatud mikroorganismide suhtes.
§ 53. Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemine
(1) Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemisel peab loataotleja koos taotlusega esitama loomkatse riskianalüüsi.
(2) Loomkatse riskianalüüs peab sisaldama geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimisel tekkida võivaid ohte, nende tagajärgi ja riski vähendamise tegevuskava.
(3) Nõuded loomkatse riskianalüüsi koostamise kohta ja riskianalüüsis nõutavad andmed kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=112052026041&id=227599 või tema volitatud minister määrusega.
(1) Loomkatse läbiviija on kohustatud loaandjat viivitamatult teavitama järgmistest geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise käigus ilmnenud asjaoludest:
1) õnnetusjuhtumid;
2) loataotluse läbivaatamise ajal teatavaks saanud andmed kasutatavate ruumide või geneetiliselt muundatud loomade ohtlikkuse kohta;
3) pärast loa andmist teatavaks saanud andmed kasutatavate ruumide või geneetiliselt muundatud loomade ohtlikkuse kohta;
4) kavatsus kasutada geneetiliselt muundatud loomi taotletust erineval viisil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolude ilmnemisel peab loomkatse läbiviija viivitamatult esitama uue loataotluse ja viima katsetingimused vastavusse uute nõudmistega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolude ilmnemisel tuleb peatada loa taotlemise menetlus uue loataotluse esitamiseni või loomkatse läbiviimine uue loa andmiseni.
(1) Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa andmisest teatab loaandja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(2) Vajaduse korral võib loaandja geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimiseks loa anda avatud menetluse korras, tehes seda kooskõlas andmete konfidentsiaalsuse nõudega ja vastavalt geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse §-le 10.
1) Loomkatse läbiviija peab enne geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimist ja selleks ettenähtud ruumide kasutamist:
1) koostama erakorraliste abinõude plaani inimeste ja keskkonna kaitseks õnnetusjuhtumi korral;
2) teavitama potentsiaalselt ohustatud isikuid vajalikul viisil ohutusmeetmetest ja õigest käitumisest õnnetusjuhtumi korral. Seda teavet peab loomkatse läbiviija sobivate ajavahemike järel ajakohastama ning avalikkusele kättesaadavaks tegema.
(1) Õnnetusjuhtum on geneetiliselt muundatud loomade märkimisväärse ulatusega ja ettekavatsemata lahtipääsemine loomkatse käigus, mis võib olla ohtlik inimeste tervisele ja keskkonnale.
(2) Loomkatse läbiviija peab õnnetusjuhtumi korral kohe teavitama loaandjat ja esitama alljärgneva teabe:
1) õnnetusjuhtumi asjaolud;
2) õnnetusjuhtumiga seotud geneetiliselt muundatud loomade identiteet ja hulk;
3) mis tahes muu teave, mis aitab määratleda õnnetusjuhtumi mõju inimeste tervisele ja keskkonnale;
4) rakendatud abinõud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamise korral on loaandja kohustatud:
1) tagama kõigi vajalike abinõude rakendamise;
2) koguma võimaluste piires õnnetuse täielikuks analüüsiks vajalikku teavet ja andma vajaduse korral soovitusi samasuguste õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende mõjude vähendamiseks tulevikus.
(4) Loomkatse läbiviija peab kõrvaldama geneetiliselt muundatud looma keskkonnast ja likvideerima selle looma keskkonda sattumisega põhjustatud keskkonnakahjustuse.
(5) Kui loomkatse läbiviija ei kõrvalda geneetiliselt muundatud looma keskkonnast ega likvideeri selle looma keskkonda sattumisega põhjustatud keskkonnakahjustust, teeb seda korrakaitseorgan. Keskkonnakahjustuse likvideerijal on keskkonnavastutuse seaduse § 26 kohaselt õigus nõuda likvideerimisega kaasnenud mõistlike kulutuste hüvitamist loomkatse läbiviijalt.
(6) Keskkonnakahjustuse likvideerimise tulemuslikkuse hindamist korraldab loaandja kahjustuse põhjustaja kulul.
(7) Loaandja peab õnnetusjuhtumid dokumenteerima. Andmed õnnetusjuhtumite kohta tuleb säilitada loomkatse läbiviimise taotluse materjalide juures vastavalt käesoleva seaduse § 45 lõikele 6.
(1) Loaandja võib ajutiselt piirata või keelata loomkatsete läbiviimise geneetiliselt muundatud loomadega, kui on kindlaid tõendeid, et need ohustavad inimeste tervist või keskkonda.
(2) Kui loaandja saab pärast loa andmist teada, et loomkatse läbiviimisel ei täideta või ei täideta nõuetekohaselt loas kehtestatud tingimusi, võib loaandja nõuda loomkatse läbiviijalt katsetingimuste muutmist, katse peatamist või lõpetamist.
Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise taotleja võib loataotluses teha põhjendatud ettepaneku käsitleda esitatud andmeid konfidentsiaalsena vastavalt geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse §-le 23.
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet.
(2) Keskkonnaamet teostab riiklikku järelevalvet looduses vabalt elavate loomade kohta käesolevas seaduses kehtestatud nõuete täitmise üle.
(2¹) Põllumajandus- ja Toiduameti teostatav riiklik järelevalve, välja arvatud katseloomade puhul, on riiklik veterinaarjärelevalve veterinaarseaduse tähenduses ja seda teostatakse samas seaduses sätestatud korras.
(3) Katseloomade kaitse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL artiklis 34 sätestatud nõudeid.
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Korrakaitseorganil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Keskkonnaametil on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lubatud kasutada erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.
(4) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.
§ 64. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine
(1) Käesoleva seaduse nõuete olulise rikkumise korral või Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega (edaspidi looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus).
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet võtab looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmiseks üle käesolevas seaduses ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras, rakendades asendustäitmist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib Põllumajandus- ja Toiduamet võtta looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda Põllumajandus- ja Toiduametil täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral paneb Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet määrab looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks lühima mõistliku tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid.
(6) Kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet käesolevas seaduses ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud looma senisest asukohast äravõtmine ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamine protokollitakse. Loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal loom tema senisest asukohast ära võetakse ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutatakse, väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata protokolli koopia, milles muu hulgas märgitakse looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus.
§ 64². Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmine
(1) Kui loom ei ole käesoleva seaduse § 64 lõikes 4 nimetatud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul võõrandatud või hukatud, korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidaja kulul looma võõrandamise käesolevas seaduses sätestatud juhul ja korras või loomapidaja kulul looma hukkamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses asendustäitmise kohta sätestatud korras.
(2) Lemmiklooma võõrandab Põllumajandus- ja Toiduamet isikule, kes asendustäitmise korras seda looma pidas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud võõrandamine protokollitakse. Lemmiklooma võõrandamise kohta väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale viivitamata kirjaliku teatise.
(4) Põllumajanduslooma hukkamise korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidaja kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses asendustäitmise kohta sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hukkamine protokollitakse asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt. Looma hukkamise dokumenteerib Põllumajandus- ja Toiduamet.
(6) Kui põllumajandusloom on kõrge aretusväärtusega tõupuhas aretusloom ja kui looma terviseseisund seda võimaldab, võib Põllumajandus- ja Toiduamet korraldada loomapidaja kulul sellise looma võõrandamise käesolevas seaduses sätestatud korras.
§ 64³. Kõrge aretusväärtusega tõupuhta aretuslooma võõrandamise korraldamine
(1) Kõrge aretusväärtusega tõupuhas aretusloom võõrandatakse avalikul elektroonilisel enampakkumisel (edaspidi enampakkumine).
(2) Looma alghinna enampakkumisel, lähtudes looma harilikust väärtusest, ning enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(3) Teade enampakkumise kohta avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel ning oksjonikeskkonnas vähemalt kaks päeva enne enampakkumise algust. Teates märgitakse vähemalt enampakkumisel müüdava looma üldine kirjeldus, ostuhinna tasumise tähtaeg, müüdava loomaga tutvumise aeg ja koht ning enampakkumise alguse ja lõpu aeg.
(4) Loomapidaja, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on käesoleva seaduse § 64 lõike 1 kohaselt üle võetud, kuid looma ei ole tema senisest asukohast § 64 lõike 3 kohaselt ära võetud, ja asendustäitmist korraldav loomapidaja on kohustatud taluma looma enampakkumisega seotud toiminguid.
(5) Looma müügist saadud tulemi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 64⁸ lõigetes 2–4 sätestatut.
(6) Pärast looma müümist enampakkumise korras väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale viivitamata selle kohta kirjaliku teatise.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud võõrandamine protokollitakse. Enampakkumise dokumenteerib Põllumajandus- ja Toiduamet.
(8) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada elektroonilise enampakkumise täpsema korra ja nõuded enampakkumise läbiviimise kohta.
(1) Käesoleva seaduse § 64³ lõikes 1 nimetatud enampakkumisel ei saa osaleda isik, kellelt on müügiks pakutava looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus üle võetud, loomakaitseseaduse või selle rakendusakti nõuete rikkumise eest kehtivat karistust omav isik ega isik, kelle suhtes on kohus kohaldanud karistusseadustiku §-st 52² tulenevat lisakaristust.
(2) Enampakkumisel võib pakkujana osaleda asendustäitmist korraldav loomapidaja.
(1) Tühine pakkumine lükatakse tagasi. Tühiseks pakkumiseks loetakse eelkõige:
1) alghinnast väiksem pakkumine;
2) käesoleva seaduse § 64⁴ lõikes 1 nimetatud isiku pakkumine;
3) tingimuslik pakkumine.
(2) Enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel tehtud kõrgeim pakkumine.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet koostab enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval enampakkumise akti, millele kirjutavad alla Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja ning enampakkumise võitja.
(4) Enampakkumise aktis märgitakse muu hulgas järgmised andmed:
1) enampakkumisel müüdud looma andmed;
2) enampakkumise võitja nimi, isiku- või registrikood;
3) parima pakkumise hind ning selle tasumise viis ja tähtaeg;
4) looma üleandmise tingimused.
(5) Enampakkumise võitja tasub ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval Põllumajandus- ja Toiduameti määratud kontole. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole ettenähtud ajaks pakutud ostuhinda tasunud, loetakse ta pakkumisest loobunuks.
(6) Kui enampakkumise võitja on pakkumisest loobunud, teatab Põllumajandus- ja Toiduamet sellest viivitamata isikule, kes tegi enampakkumisel paremuselt järgmise pakkumise. Kui paremuselt järgmise pakkumise teinud isik tasub oma pakutud ostuhinna selleks ettenähtud aja jooksul, tunnistab Põllumajandus- ja Toiduamet selle isiku enampakkumise võitjaks.
(1) Omand enampakkumisel müüdud loomale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel.
(2) Asja müümisel läheb müüdava asja juhusliku hävimise riisiko üle ostjale looma üleandmise ajast arvates. Looma üleandmisest arvates kannab ostja kõik loomaga seotud kulud ja saab kogu kasu.
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui:
1) enampakkumisele ei esitata ühtegi pakkumist;
2) ostuhinda ei tasuta selleks ettenähtud aja jooksul.
(2) Enampakkumise nurjumise korral korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet looma hukkamise loomapidaja kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses asendustäitmise kohta sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hukkamine protokollitakse asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt. Looma hukkamise dokumenteerib Põllumajandus- ja Toiduamet.
(4) Pärast looma hukkamist väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale viivitamata selle kohta kirjaliku teatise.
§ 64⁸. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmisel tekkinud kulu ja tulu
(1) Põllumajandus- ja Toiduamet nõuab loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on käesoleva seaduse § 64 lõike 1 alusel üle võetud ja kes on tähtaegselt täitnud temale ettekirjutusega pandud kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine, looma nõuetekohase pidamisega seotud kulu sisse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Loomapidaja puhul, kellelt on käesoleva seaduse § 64 lõike 1 alusel looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus üle võetud, kuid kes ei ole käesoleva seaduse § 64 lõikes 4 nimetatud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul looma võõrandanud või hukanud ja kelle eest on selle kohustuse täitnud riik, teeb looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmisel tekkinud kulu ja tulu kindlaks Põllumajandus- ja Toiduamet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul arvab Põllumajandus- ja Toiduamet looma võõrandamisest või hukkamisest saadud tulust maha looma nõuetekohase pidamisega seotud kulu ja looma võõrandamise või hukkamise kulu.
(4) Kui looma võõrandamisest või hukkamisest saadud tulu on suurem kui looma nõuetekohase pidamisega seotud kulu ja looma võõrandamise või hukkamise kulu, makstakse ülejäänud summa välja loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus üle võeti. Kui loomapidaja ei võta summat vastu ühe aasta jooksul asendustäitmise päevast arvates, kantakse see riigituludesse.
(5) Kui looma nõuetekohase pidamisega seotud kulu ja looma võõrandamise või hukkamise kulu on suurem kui looma võõrandamisest või hukkamisest saadud tulu, nõuab Põllumajandus- ja Toiduamet tegelikult kantud kulu sisse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus üle võeti.
(6) Kui looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise kulud osutuvad ettenägematult suureks, taotletakse Põllumajandus- ja Toiduametile looma nõuetekohase pidamisega seotud kulude katteks vahendid Vabariigi Valitsuse reservist.
Registreerimisele kuuluva põllumajanduslooma pidamise keelu kohtuotsuse ärakirja saadab kohus põllumajandusloomade registrisse kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul.
(1) Loomapidamisnõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(3) Kehtetu
§ 66⁴. Loomade võistluse ja looma avaliku näitamise nõuete rikkumine
(1) Loomade võistluse ja looma avaliku näitamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 66⁵. Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine
(1) Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 66⁶. Looma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine
(1) Looma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 66⁷. Looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumine
(1) Looma ravimise või muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 66⁸. Loomkatse loata tegemine või loomkatse tegemise nõuete rikkumine
(1) Loomkatse loata tegemise või loomkatse tegemise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise eest isiku poolt, kellele on väärteo eest lisakaristusena mõistetud loomapidamise keeld, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Kehtetu
(2) Käesoleva seaduse §-des 66¹–66¹⁰ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnaamet;
2) Põllumajandus- ja Toiduamet;
3) Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 66² sätestatud väärtegu arutab kohus, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada loomapidamise õiguse äravõtmine.