(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskavade elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimuste (edaspidi toetuse andmise tingimused) määruse, käskkirja või lepinguga kehtestamist, sealhulgas kulude abikõlblikuks arvamist ja nende katteks toetuse maksmist, finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja ulatust, toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimusi, toetuse andmise tingimuste kohustuslikke elemente ja kooskõlastamise korda, ning meetmete nimekirja ja siseturvalisuspoliitika rahastamiskava koostamist.
(2) Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.
§ 2. Toetuse taotlemine ning toetuse taotleja õigused ja kohustused
(1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) esitatakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja korra kohaselt ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Toetuse taotlejal (edaspidi taotleja) on õigus saada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatu kohta rakendusüksuselt selgitusi.
(3) Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatule;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
3) tõendama abikõlblike kulude selle osa, mida toetusest ei hüvitata (edaspidi omafinantseering), ja mittetoetatavate tegevuste tasumise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses;
4) võimaldama taotluses esitatud teabe tegelikkusele vastavuse kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ning osutama selleks igakülgset abi;
5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(1) Taotlejaks võib olla toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus.
(2) Taotleja ja partner peavad nõuetele vastavuse kontrollimisel vastama järgmistele nõuetele:
1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud;
2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
3) nende taotluses nimetatud tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega;
4) nende maksu- või maksevõlg riigile, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud;
5) taotleja on täitnud maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, kui see on asjakohane;
6) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
7) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt;
8) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele.
(3) Toetuse andmise tingimuste määrus võib ette näha tingimused omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse tõendamiseks.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste kulude tasumise suutlikkus, kui peale lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34¹ lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse § 34¹ lõigete 2 ja 3 kohaselt.
(5) Lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34¹ lõike 1 nõudeid ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuste osutaja suhtes.
(6) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium annab rakendusasutuse või rakendusüksuse taotlusel arvamuse lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta viie tööpäeva jooksul arvamusnõude saamisest arvates. Kui Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vajab arvamuse kujundamiseks kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavat finantsteavet, teavitab ta rakendusasutust või rakendusüksust arvamuse andmise eeldatavast uuest tähtpäevast.
(7) Investeeringute kavasse objektide valikul kohaldatakse lõikeid 4−6.
(8) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on taotlejaks toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon.
(9) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul peab taotlejal ja partneril lisaks lõike 2 punktis 1 nimetatud nõudele olema tagasi makstud perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning Sisejulgeolekufondist antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud.
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega;
2) taotlus sisaldab toetuse andmise tingimuste määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
3) taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik;
4) toetust taotletakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärgil ja toetatavatele tegevustele;
5) taotluses on märgitud toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja ja nende sihttasemed ning riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases riigi pikaajalises arengustrateegias (edaspidi riigi pikaajaline arengustrateegia) kinnitatud näitaja;
6) taotluses on kirjeldatud tegevused riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks;
7) toetatavate tegevuste tegemine on kavandatud abikõlblikkuse perioodi;
8) projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), kohaselt lubatud;
9) rahastatavate tegevuste koht on Eestis, välja arvatud juhul, kui väljaspool Eestit tegevuse tegemine aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikele 4;
10) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest on kooskõlas toetuse andmise tingimuste määrusega;
11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude (edaspidi kestuse nõue) täitmise tagamise abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratud selle kohustuse täitmise kulude suurus ning katmise allikad, kui projektile kohaldub kestuse nõue;
12) taotlus sisaldab projekti partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ning partneri tehtavaid tegevusi ja kulude eeldatavat eelarvet;
13) taotluses on ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke korral nimetatud töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2 nimetatud andmed, kui need on taotluse esitamisel teada;
14) toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses;
15) kui taotleja või partner on kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, panustatakse toetatava investeeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi saavutamisse;
16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muudele nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitusi, et ta on teadlik:
1) toetuse saamisega seotud kohustustest;
2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest ja taotlemisega seotud info kasutamisest ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimise korral;
3) projektile määratud toetuse vähendamise alustest ja tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;
4) projekti elluviimise kontrollidest ja auditeerimistest.
(3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri esindusõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise ja lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta.
(4) Siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama lõike 2 punktis 2 nimetatu asemel kinnituse, et ta on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜSS2021_2027 § 54 kohase hindamise läbiviimisel.
(1) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlust ei esitata tähtajaks.
(2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist, kui toetuse andmise tingimused ei sätesta teisiti.
(1) Tähtajaks esitatud taotluse puhul kontrollitakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust.
(2) Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega seoses antakse võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Projektide valimiseks rakendatakse rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat, välja arvatud juhul, kui projekti valib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 tähenduses kohalik tegevusrühm või kui sama määruse artikli 73 lõikes 4 nimetatud juhul on projektile antud kvaliteedimärgis või projekt on läbinud valikumenetluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont” ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.05.2021, lk 1–68), kohase programmi „Euroopa horisont” raames.
(1¹) Lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast võib kõrvale kalduda ÜSS2021_2027 §-s 16 nimetatud seirekomisjoni heakskiitmisel.
(2) Rakendusüksus avalikustab projektide valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustava hindamismetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses.
(1) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele ja
2) taotlus kuulub projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemuse põhjal rahuldamisele.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele;
2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste asukohas taotluse toetuse andmise tingimuste määruse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele;
5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
(3) Kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 260¹ alusel, ei rahuldata tema osalusega taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa;
5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist toetavad tegevused ning nende eeldatav ajakava ja asukoht;
8) toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja sihttasemega ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja;
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta;
10¹) asjakohasel juhul tingimused ja kohanemismeetmed, mille puhul toetatav tegevus ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte) ning tagab taristu kliimakindluse;
11) teave, kui projekt panustab rakenduskavas nimetatud strateegiliselt olulisse tegevusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 tähenduses;
12) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;
13) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
14) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1 nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale;
15) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus;
16) otsuse tegija andmed;
17) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele viidata.
(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil.
§ 9. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui:
1) taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu;
2) taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Toetuse võib välja maksta pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
(3) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole § 3 lõikes 4 nimetatud nõuded täidetud, kuid olemasoleva teabe põhjal võib eeldada, et projekti on võimalik ellu viia toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil, võib teha kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34¹ lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, määrates otsuses nõuete täitmise tähtpäeva, pärast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt saadud arvamust.
(1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;
2) tagama tegevusteks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused;
3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus;
4) koguma ja töötlema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artiklis 33 ning V ja VIII lisas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–93), artiklis 27 ning V ja VIII lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131), artiklis 27 ning V ja VIII lisas nimetatud seire andmeid;
5) koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond+ ning Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid ja esitama need rakendusüksusele;
6) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täitmist;
7) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmetest, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või kui need on muutunud, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest;
8) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
9) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–f nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral;
10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
11) tagama kestuse nõude täitmise, kui projektile selline kohustus kohaldub;
11¹) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet ja tagama toetatava taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke kohanemismeetmeid, kui projektile selline kohustus kohaldub;
12) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse või § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja leidma uue katteallika tähtajaks;
13) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele;
13¹) tagama tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;
14) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul;
15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral hankelepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, välja arvatud kaudsete kulude korral;
16) esitama rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 lõppsaaja nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale.
(2) Partner peab täitma lõike 1 punktides 2–6, 8–11¹ ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi.
(3) Kehtetu
(1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.
(2) Toetuse saaja tagab, et ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke alusdokumentides on seatud tingimus, mille kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
(3) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest.
(3¹) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja kasutatakse lihtsustatud kulusid või §-s 47 nimetatud kuludest sõltumata rahastamist, tuleb tal järgida lõike 4 punktis 4 toodud põhimõtet.
(4) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;
2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;
3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;
4) ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;
5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 3 nimetatud kohustust;
6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi.
(5) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3 nimetatud maksumusest, või on toetuse andmise tingimustes lubatud sellist ostumenetlust korraldada riigihangete registri väliselt.
(6) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;
2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama;
3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes;
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub ostukeskkonnas;
5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja”;
7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel;
8) teade ostumenetluse kohta on avalik.
(7) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;
2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale;
4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni.
5)
(8) Lõikes 3 nimetatud ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega.
(9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitud lepingut võib muuta, kui:
1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti;
2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud;
3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on toetuse saajal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel ebamõistlik;
4) muudatuse põhjustavad toetuse saajale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud asjaolud;
5) muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja kasuks.
(10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui:
1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel;
2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist;
3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks;
4) sõlmitakse tööleping;
5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos;
6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;
7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja;
8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse tingimusi oluliselt ei muudeta;
9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral;
10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava ostumenetluse korda järgida;
11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse või teenuseid osutatakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;
12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme;
13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks;
14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi;
15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;
16) lepingu ese on õhutransporditeenused;
17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi;
18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;
19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning toetuse saajaks on etendusasutus.
(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu ja kui muudetakse vähemalt ühte järgnevat:
1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) väljund- või tulemusnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset;
3) abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
4) projekti abikõlblikkuse perioodi;
5) kestuse nõude täitmisega seotud asjaolusid;
6) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolude muutumise korral teavitatakse rakendusüksust viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel.
(5) Lihtsustatud kulude korral kohaldatakse projektile taotluse rahuldamise otsuse muutmisel lõikeid 2–4 ulatuses, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 53, 94 või 95.
(6) Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi.
(7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni, ettemakse kasutamise tõendatuks lugemiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane.
(1) Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega.
(2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kohta tehtud taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa ei või olla suurem, kui on investeeringute kavas nimetatud toetuse summa, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud teisiti.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel esinevad § 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolud;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
6) toetuse saaja või partner või nende seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 372, 373, 379 või 384 alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 260¹ alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või toetus tuleb välja maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates.
(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetus kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuete kohaselt.
(1) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui:
1) kulu on põhjendatud;
2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a ja sama lõike punktides 3–5 nimetatud rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2029. a;
3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil;
4) kulude standardiseeritud ühikuhinnana, ühtse määra alusel või kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud;
5) kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate tegevuste käigus.
(3) Abikõlblik kulu loetakse tekkinuks, kui:
1) tegeliku kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaselt ja see on tõendatav lõike 4 kohaselt;
2) lihtsustatud kulude korral on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktide b–f, artikli 94 või 95 kohased tingimused.
(4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega. Töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.
(5) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul arvestatakse mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 67.
(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:
1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;
3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;
4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;
5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
6) koolituskulu;
7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.
(2) Kui palk hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõikele 5 või lisa 1 „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt.
(3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele.
(4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
(5) Rahvusvahelise organisatsiooni projekti personalikulude abikõlblikkusele kohaldatakse lõikeid 1–4, kui siseturvalisuspoliitika fondide ja nende rakendamise eripärast ei tulene teisiti.
1) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) laenu- ja liisinguintress, välja arvatud juhul, kui toetust antakse rahastamisvahendis intressi- või garantiitasu kulude katteks;
2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;
3) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 tähenduses tehnilise abina toetuse andmisel;
4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon, välja arvatud siseturvalisuspoliitika fondide puhul;
5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed;
6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;
7) organisatsiooni juhtimiskulu;
8) paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud lihtsustatud kulude korral;
9) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra, välja arvatud keskkonnakaitsega seotud tegevuste korral;
10) infrastruktuuri investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist;
11) liisingulepingu alusel tekkiv kulu, juhul kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;
12) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;
13) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
14) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või makstud teises projektis.
§ 18. Lihtsustatud kulude kasutamise üldpõhimõtted
(1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, toetatakse lihtsustatud kulude arvestuse alusel, välja arvatud riigiabi andmisel ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 nimetatud Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti korral. Tegelike kuludena võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt arvestatakse ühtset määra. Kui teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulusid ei kasutata, peab seirekomisjon selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 2 kohaselt heaks kiitma.
(2) Ühe projekti raames võib kasutada mitut lihtsustatud kulude arvestusviisi tingimusel, et ühe kululiigi puhul kasutatakse vaid ühte viisi. Kui kulu toetatakse ühe lihtsustatud kulude arvestusviisi alusel, siis ei või seda toetada teise lihtsustatud kulude arvestusviisi või tegelike kulude alusel.
(3) Sama tüüpi tegevuste puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ja riigisisestes õigusaktides kasutatavaid lihtsustatud kulude arvestusviise ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktidele c−e.
§ 19. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine
(1) Standardiseeritud ühikuhinnad kehtestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikega 3 või artikliga 94 toetuse andmise tingimustes.
(2) Rakendusasutusel või rakendusasutuse nõusolekul rakendusüksusel tuleb standardiseeritud ühikuhindade arvestamiseks läbi viia või tellida lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav analüüs.
(3) Lõikes 2 nimetatud analüüs, selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse korraldusasutusega kirjalikult enne ühikuhinna kehtestamist toetuse andmise tingimustes.
(4) Kui standardiseeritud ühikuhindade suurust, arvestust või nende rakendamise metoodikat muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhindasid rakendada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud või jätkuvale tegevusele.
§ 20. Kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude arvestamine
(1) Kindlasummalise makse suurus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikega 3 järgmiselt:
1) rakendusüksus määrab kindlasummalise makse suuruse taotluse rahuldamise otsuses toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt;
2) rakendusasutus määrab kindlasummalise makse suuruse toetuse andmise tingimuste käskkirjas.
(2) Kui kindlasummaline makse arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a kohase analüüsi alusel, kooskõlastatakse kindlasummalise makse aluseks oleva eelarve kujunemine ja makse rakendamise metoodika enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.
§ 21. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude arvestamine
(1) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 54.
(2) Kaudsete kulude abikõlbliku osa arvestamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punkti c alusel tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra arvestamiseks koostada analüüs. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika kooskõlastatakse korraldusasutusega kirjalikult enne toetuse andmise tingimuste kehtestamist.
(3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4.
(4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.
(5) Projekti üldkuludeks loetakse halduskulud, muu hulgas:
1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) maamaks;
8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.
(6) Projekti administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas:
1) raamatupidamist;
2) sekretäri- ja personalitööd;
3) juriidilist nõustamist;
4) riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist;
5) vara haldamist;
6) infotehnoloogilist tugitegevust.
§ 22. Projekti ülejäänud abikõlblike kulude hüvitamine otsestest personalikuludest ühtse määra alusel
Projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 56 kohaselt ühtse määra alusel kuni 40 protsendi ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud juhul, kui otsesed personalikulud arvutatakse §-s 23 nimetatud korras.
(1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust.
(3) Riigiasutus ja muu § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.
(1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates.
(2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.
(4) Toetuse saajale, kes on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus ja kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, tehakse ülekanne pärast Euroopa Komisjonilt makse laekumist.
(1) Toetust makstakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud rakenduskava elluviimise korral kuni 31. märtsini 2030. a ja sama lõike punktis 1 nimetatud rakenduskava elluviimise korral kuni 31. märtsini 2031. a.
(2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.
(3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
(4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele.
(5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
(6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.
(1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest:
1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud;
2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud.
(2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja) järgmistel tingimustel:
1) toetuse saaja on selleks soovi avaldanud ja arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik;
2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks;
3) toetuse saaja ei ole riigiasutus.
(2¹) Kui makse tehakse lõike 1 punkti 2 alusel ja kulult arvestatakse ühtset määra, tehakse makse toetuse saajale.
(2²) Lõikes 2¹ nimetatud juhul esitab toetuse saaja rakendusüksusele tasumist tõendavad dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel makstava toetuse korral, kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.
(3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale.
(4) Kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega.
§ 28. Maksed lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise korral
(1) Standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud.
(2) Kindlasummalise makse korral tehakse makse, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.
(3) Ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tehakse makse tegelike otseste kulude või personalikulude alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 54 nimetatud protsendi kohaselt arvutatud abikõlblikust summast.
(4) Ühtse määra alusel projekti muude abikõlblike kulude katteks tehakse makse tegelike otseste personalikulude alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 56 lõikes 1 nimetatud protsendi kohaselt arvutatud abikõlblikust summast ning lähtudes lõikest 3.
(5) Ühtse määra alusel projekti otseste personalikulude katteks tehakse makse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõikes 1 nimetatud protsendi kohaselt arvutatud abikõlblikust summast.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklite 51, 94 ja 95 tähenduses kuludest sõltumatu rahastamise korral tehakse makse, kui rakenduskavas nimetatud makse eeldused on täidetud.
(1) Toetuse ettemakse võib teha:
1) põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast;
2) toetuse andmise tingimustes nimetatud ulatuses, kui projekt hõlmab üksnes kindlasummalise makse või standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmist;
3) lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel, kui sellest on vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasutud.
(2) Lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse tegemiseks peab eelmise samal alusel tehtud ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses.
(3) Toetuse saaja esitab lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul rakendusüksusele ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise tingimustes ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
(4) Toetuse saaja esitab lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul rakendusüksusele vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates.
(5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtajaks tõendanud, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega.
(6) Lõikes 1 nimetatud ettemakset ei tehta riigiasutusele või juhul, kui toetust antakse riigiabi või vähese tähtsusega abina.
§ 31. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale
(1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saav toetuse saaja esitab ettemakse (edaspidi riigiabi ettemakse) saamiseks kulude tasumise prognoosi, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist või lihtsustatud kulude korral makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajaks.
(3) Riigiabi ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg võib olla kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid see ei või ületada 50 kalendripäeva projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust.
(4) Tõendamata ettemaksete summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast.
§ 32. Nõuded riigiabi ettemakse saamiseks esitatavale garantiile
Riigiabi ettemakse saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1 1) Riigiabi ettemakse saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele:
1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus või riik;
2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 31 lõikes 3 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast;
3) garantii katab kogu riigiabi ettemakse summa;
4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s) või sellega samaväärne.
§ 33. Makse menetlemise peatamine ja toetuse maksmise ulatus
(1) Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui:
1) makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus;
2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
3) menetluses oleva makse või sama projekti ükskõik millise varasema maksega seotud kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia;
5) on ilmnenud § 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolud või esineb põhjendatud kahtlus nendes;
6) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
7) toetuse saaja, partneri või nende seadusliku esindaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku §-s 209, 209¹, 210, 372, 373, 379 või 384 nimetatud süüteo tunnustel.
(2) Kui makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise dokumentide või tõendite kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata selle eelduseks olev kohustus või nõue või esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et makse aluseks olevad või ettemakse kasutamise dokumendid või tõendid on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
(3) Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid.
(4) Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel:
1) lõikes 5 nimetatud juhul;
2) korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse;
3) Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile.
(5) Korraldusasutus ei luba rakendusüksusel toetuse maksmisel või ettemakse kasutamise tõendamisel kulu abikõlblikuks arvata, kui kulu ei ole korraldusasutuse hinnangul abikõlblik. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse, kui korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse.
(6) Korraldusasutus võib keelata rakendusüksusel makse tegemise või lugeda ettemakse kasutamise mittetõendatuks järgmistel juhtudel:
1) toetuse saaja või partner ei täida oma kohustust, sealhulgas ei suudeta projekti ellu viia;
2) rakendusasutus või rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas selgub auditeerimise või kontrolli tulemusel, et nende tööprotseduurid ei vasta nõuetele;
3) lõike 4 punktis 2 või 3 nimetatud juhul.
(7) Kui korraldusasutus leiab kontrolli käigus andmetes puudusi või vajab kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt.
(8) Lõigetes 4–6 nimetatud asjaolude esinemisel esitab korraldusasutus rakendusüksusele põhjenduse.
(9) Rakendusüksus keeldub toetuse maksmisest või ettemakse kasutamise tõendatuks lugemisest finantskorrektsiooni otsuse alusel.
§ 34. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ja tegemata jätmise alused
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse, kui:
1) kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude korral ei ole kulude alusel toetuse saamise eeldused täidetud;
2) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust;
4) toetuse saaja või partner on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse saavutamise või kestuse nõuet ei ole täidetud ettenähtud aja jooksul.
(2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
(3) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta järgmistel juhtudel:
1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;
2) toetuse saaja avastas ja teavitas rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning tagastas toetuse või § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja leidis uue katteallika kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 3 nimetatud juhul.
(1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti.
(2) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid selle tegevuse suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis, ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, kohaldatakse sellele tegevusele kuni kolmeprotsendilist finantskorrektsiooni määra.
(3) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.
(4) Lihtsustatud kulude korral määratakse enne finantskorrektsiooni protsendimäära kohaldamist kindlaks tegevuse või tegevuste kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid.
(5) Ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra, kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele.
§ 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad riigihankega seotud rikkumise korral
Riigihankega seotud rikkumise korral kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 21 lõiget 1¹ ja §-e 22–22⁹.
(1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse:
1) otsustaja nimi;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus ja number;
4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti;
5) vähendatud toetuse ja omafinantseeringu summad;
6) maksmisele mittekuuluv, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa;
7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg;
8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud juhul, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga;
9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus;
10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse;
11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus;
12) toetuse vähendamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave.
(1¹) Paragrahvi 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja puhul märgitakse finantskorrektsiooni otsuses:
1) lõike 1 punktides 1–6 ja 10–12 nimetatud teave;
2) toetuse saaja kohustus leida tagastamisele kuuluvale toetusele uus katteallikas;
3) uue katteallika leidmise tähtaeg.
(2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil.
(3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.
(4) Finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste käskkirjaga või rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem.
(5) Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti projektile määratud toetusest, jäetakse finantskorrektsiooni otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud.
(6) Lõikes 5 nimetatud juhul vähendatakse e-toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja muu riikliku finantseeringuga asendamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas e-toetuse keskkonnas.
(7) Kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetust, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(8) Kui § 28 lõikes 6 nimetatud juhul jäävad rakenduskavaga ette nähtud vahendid Euroopa Komisjonilt laekumata, tagab rakendusasutus laekumata summa ulatuses vahendite tagastamise vastavalt riigieelarve seadusele.
(1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist.
(2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast alates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus teha toetuse saajale ettepaneku esitatud ajakava muuta, sealhulgas kooskõlastatult korraldusasutusega võimaldada pikema tagasimaksmise aja. Ajatamise taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. Kui tagasinõutav toetus on seotud konkurentsiseaduse tähenduses ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabiga, lähtutakse ajatamisel konkurentsiseaduse §-st 42.
(4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos finantskorrektsiooni otsusega.
(5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 37 lõike 2 kohaselt.
(6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse kehtetuks ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättetoimetamise päevast alates.
§ 39. Finantskorrektsiooni otsuse alusest ja kuriteost või selle kahtlusest teavitamine
(1) Rakendusüksus teavitab korraldusasutust kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude ilmnemisest arvates:
1) finantskorrektsiooni menetluse alustamise aluseks olevad asjaolud;
2) uurimisasutuse või prokuratuuri algatatud kriminaalmenetlus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu;
3) punktides 1 ja 2 nimetatud teabe täienemine või muutumine.
(2) Korraldusasutus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7, eestikeelne eriväljaanne peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele.
§ 40. Toetuse andmise tingimuste kehtestamise üldpõhimõtted
(1) Toetuse andmise tingimuste määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 88 kohaselt piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, juhul kui toetust antakse avatud taotlemise tulemusel.
(2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb ja tulemuste saavutamise eest vastutab ÜSS 2021_2027 § 2 punktis 4 nimetatud elluviija (edaspidi elluviija).
(2¹) Kui toetuse andmise tingimustes nähakse ette nõue esitada hindamise tulemused toetatava tegevuse „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse tagamise kohta, esitab taotleja või toetuse saaja hindamise tulemused vastavalt määruse lisale 2 või 3.
(3) Kui toetust antakse tehnilise abina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 kohaselt, kehtestatakse tehnilise abina toetuse andmiseks toetuse andmise tingimused, milles sätestatakse §-s 41 nimetatud tehnilise abi erisusi arvestavad asjakohased tingimused.