Law

Kohtute seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 b8459a1a0e6328c1bf1373ded24bb02637aed401e828dc2da69bbb3c62c49191

Contents: 223 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus
  3. § 3. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised
  4. § 4. Kohtualluvus
  5. § 5. Kohtu töökeel
  6. § 6. Kohtu tööaeg
  7. § 7. Kohtuasutus
  8. § 8. Kohtuteenistus
  9. § 8¹. Kohtuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
  10. § 8². Menetlusdokumentide registreerimine kohtus
  11. § 9. Maakohus
  12. § 9¹. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosakond
  13. § 10. Maakohtu tööpiirkond
  14. § 10¹. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht
  15. § 11. Maakohtu kohtunike arv
  16. § 11¹. Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
  17. § 11². Eeluurimiskohtunik
  18. § 11³. Täitmiskohtunik
  19. § 12. Maakohtu esimees
  20. § 12¹. Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht
  21. § 12². Maakohtu osakonnajuhataja
  22. § 13.
  23. § 14. Rahvakohtunik
  24. § 15. Kinnistusosakond
  25. § 16. Registriosakond
  26. § 16¹. Maksekäsuosakond
  27. § 16². Eestkoste järelevalve osakond
  28. § 17.
  29. § 18. Halduskohus
  30. § 18¹. Haldusasja arutamise koht
  31. § 19. Halduskohtunike arv
  32. § 19¹. Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
  33. § 20. Halduskohtu esimees
  34. § 20¹. Kohtumaja juht
  35. § 21.
  36. § 22. Ringkonnakohus
  37. § 23. Ringkonnakohtunike arv
  38. § 24. Ringkonnakohtu esimees
  39. § 24¹. Ringkonnakohtu kolleegium
  40. § 24². Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees
  41. § 25. Riigikohus
  42. § 26. Riigikohtu pädevus
  43. § 27. Riigikohtu esimees
  44. § 28. Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium
  45. § 29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
  46. § 30. Riigikohtu üldkogu
  47. § 30¹. Riigikohtu direktor
  48. § 31. Kohtunõunik
  49. § 32. Riigikohtu teenistujate töö tasustamine
  50. § 33. Riigikohtu kodukord
  51. § 34. Kohtute infosüsteem
  52. § 35. Kohtu üldkogu
  53. § 36. Kohtu üldkogu pädevus
  54. § 37. Kohtunike tööjaotus
  55. § 37¹. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega
  56. § 38. Kohtunike täiskogu
  57. § 38¹. Kohtu esimehe pädevus muuta kohtu tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda
  58. § 38². Kohtu esimehe juhis kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks
  59. § 38³. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele
  60. § 38⁴. Kohtuniku ajutine saatmine teise kohtu koosseisu
  61. § 38⁵. Rahvakohtuniku osalemise erisused
  62. § 38⁶. Kohtunike täiskogu ja valitud omavalitsusorganite erisused
  63. § 38⁷. Kohtu esimehe ametiaja pikenemine
  64. § 39. Kohtuhaldus
  65. § 40. Kohtute haldamise nõukoda
  66. § 40¹. Kohtute nõukogu koosseis ja töökorraldus
  67. § 41. Kohtute haldamise nõukoja pädevus
  68. § 41¹. Kohtute nõukogu pädevus
  69. § 42. Kohtu kodukord
  70. § 43. Kohtu eelarve
  71. § 44. Kohtunike koolitus
  72. § 45. Järelevalve
  73. § 45¹. Kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata
  74. § 45². Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisu
  75. § 45³. Kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse
  76. § 46. Kohtute aruandlus
  77. § 47. Kohtunikule esitatavad nõuded
  78. § 48. Kohtuniku teenistusvanus
  79. § 49. Kohtuniku ametikitsendused
  80. § 50. Esimese astme kohtu kohtunik
  81. § 51. Ringkonnakohtu kohtunik
  82. § 52. Riigikohtu kohtunik
  83. § 53. Avalik konkurss
  84. § 54. Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivuse selgitamine
  85. § 54¹. Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontroll
  86. § 55. Kohtunikuks nimetamine
  87. § 56. Kohtunikuvanne
  88. § 57. Kohtuniku üleviimine
  89. § 58. Kohtuniku töötamine riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis ning nimetamine riigi peaprokuröriks
  90. § 58¹. Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil
  91. § 58². Kohtuniku teenistuslähetus
  92. § 58³. Kohtuniku menetluslähetus
  93. § 58⁴. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
  94. § 59. Kohtuniku teenistusleht
  95. § 60. Kohtuniku isikutoimik
  96. § 61.
  97. § 65.
  98. § 66. Kohtunikueksam
  99. § 67. Korduseksam
  100. § 68. Eksamitulemuste hindamine
  101. § 69. Kohtunikueksamikomisjon
  102. § 70. Üldkohustused
  103. § 71. Vaikimiskohustus
  104. § 72. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus
  105. § 73. Juhendamiskohustus
  106. § 74. Enesetäiendamine
  107. § 75. Kohtuniku ametipalk
  108. § 76. Kohtuniku lisatasud
  109. § 76¹. Riigikohtu esimehe esinduskulud
  110. § 77.
  111. § 81.
  112. § 82. Pensioni suuruse muutmine
  113. § 83. Hüvitis kohtuniku surma ja töövõime vähenemise korral
  114. § 84. Kohtuniku puhkus
  115. § 85. Kohtuniku ametiriietus
  116. § 86. Muud sotsiaaltagatised
  117. § 87. Distsiplinaarkaristuse määramise alus
  118. § 88. Distsiplinaarkaristused
  119. § 89. Ametipalga vähendamine
  120. § 90. Distsiplinaarsüüteo aegumine
  121. § 91. Distsiplinaarmenetluse algatamine
  122. § 92. Distsiplinaarsüüdistus
  123. § 93. Distsiplinaarkolleegium
  124. § 94. Distsiplinaarasja arutamine
  125. § 95. Ajutine teenistusest kõrvaldamine
  126. § 96. Distsiplinaarkolleegiumi istung
  127. § 97. Distsiplinaarkolleegiumi otsus
  128. § 98. Vähendatud palgaosa hüvitamine
  129. § 99. Kohtuniku ametist vabastamine
  130. § 99¹. Ametist vabastamine vanuse tõttu
  131. § 100. Ametist vabastamine sobimatuse tõttu
  132. § 100¹. Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks
  133. § 101. Kohtuniku ametist tagandamine
  134. § 102. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
  135. § 103. Rahvakohtunikule esitatavad nõuded
  136. § 104. Rahvakohtuniku volituste tähtaeg
  137. § 105. Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine
  138. § 106. Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord
  139. § 107. Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri
  140. § 108. Rahvakohtuniku nimetamine
  141. § 109. Rahvakohtuniku vanne
  142. § 110. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
  143. § 111. Rahvakohtuniku kohustused
  144. § 112. Rahvakohtunikule tasu maksmine
  145. § 113. Rahvakohtuniku pension
  146. § 114. Kohtunikuabi õiguslik seisund
  147. § 114¹. Kohtunikuabide arv
  148. § 115. Kohtunikuabile esitatavad nõuded
  149. § 116. Kohtunikuabi ametikitsendused
  150. § 116¹. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss
  151. § 117. Kohtunikuabi ettevalmistuskava
  152. § 117¹. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
  153. § 117². Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine
  154. § 117³. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine
  155. § 117⁴. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine
  156. § 118. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne
  157. § 119. Kohtunikuabi konkursi komisjon
  158. § 119¹. Kohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
  159. § 120. Kohtunikuabi konkurss ja ametisse nimetamine
  160. § 121. Kohtunikuabi vanne
  161. § 122. Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasud
  162. § 122¹. Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine
  163. § 123. Kohtunikuabi sotsiaaltagatised
  164. § 124. Kohtunikuabi töötamine Justiits- ja Digiministeeriumis ja kõrgkoolis
  165. § 125. Kohtudirektor
  166. § 125¹. Kohtujurist
  167. § 125². Kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile
  168. § 126. Kohtukordnik
  169. § 127. Muud kohtuteenistujad
  170. § 127¹. Kohtuteenistuja ametiriietus
  171. § 128. Seaduse jõustumine
  172. § 129. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine
  173. § 129¹. Riigikohtu kolleegiumi esimehe volitused
  174. § 129². Kohtunõuniku ametisse nimetamine
  175. § 130. Distsiplinaarkolleegiumi moodustamine
  176. § 130¹. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna moodustamine ning osakonnajuhataja nimetamine
  177. § 130². Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine
  178. § 130³. Kohtute nõukogu moodustamine
  179. § 130⁴. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine
  180. § 130⁵. Kohtudirektori volituste lõppemine
  181. § 130⁶. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine
  182. § 130⁷. Kohtumajade asukohad ja jagunemine kohtumajade vahel
  183. § 130⁸. Kohtuniku ametiriietus
  184. § 130⁹. Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord
  185. § 131. Kohtu esimeeste ja kohtudirektorite volitused
  186. § 131¹. Kohtunikuabile esitatavate nõuete erisused
  187. § 131². Kohtuametniku kohtujuristi ametikohale nimetamine
  188. § 131³. Kohtunikuabi koondamishüvitis
  189. § 131⁴. Kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volituste lõppemine
  190. § 131⁵. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused
  191. § 132. Kohtunikueksamikomisjoni moodustamine
  192. § 132¹. Kohtunikupension
  193. § 132². Õigus kohtuniku vanaduspensionile
  194. § 132³. Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile
  195. § 132⁴. Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile
  196. § 132⁵. Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionil
  197. § 132⁶. Kohtunikupensioni suurus
  198. § 132⁷. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine
  199. § 132⁸. Püsiva töövõimetusega kohtunik
  200. § 133. Kohtunikupensioni maksmine
  201. § 134.
  202. § 135. Kohtukaasistujate pädevus
  203. § 136. Kohtunikuabieksami komisjoni volitused
  204. § 137. Kohtunike koolituse korralduse üleminekusätted
  205. § 137¹. Rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis töötamine
  206. § 137². Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaldamise erisus
  207. § 137³. Kohtunikukonkursi korraldamine
  208. § 137⁴. Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine
  209. § 137⁵. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
  210. § 138. Kohtute ühendamine
  211. § 138¹. Kohtu esimehe ja kohtudirektori volitused
  212. § 138². Maa-, linna- ja halduskohtu esimehe volituste lõppemine
  213. § 138³. Kohtumajade täpsete asukohtade, teeninduspiirkondade ja kohtunike arvu ning jagunemise määramine
  214. § 138⁴. Maa-, linna- ja halduskohtunike teenistus
  215. § 138⁵. Tööjaotusplaani kehtivus
  216. § 138⁶. Rahvakohtunike volitused
  217. § 138⁷. Viru Ringkonnakohtu likvideerimine
  218. § 138⁸. Kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamine
  219. § 138⁹. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ametiaeg
  220. § 138¹⁰. Käesoleva seaduse § 84 lõike 2 kohaldamise erisus
  221. § 138¹¹. Rahvakohtuniku töövõimetuspension
  222. § 139.
  223. § 151.

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

223 provisions

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.

Propose a change

§ 2. Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus

(1) Õigust mõistab ainult kohus. (2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. (3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.

Propose a change

§ 3. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised

(1) Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. (2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel. (3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. (4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Propose a change

§ 4. Kohtualluvus

(1) Kohtualluvus sätestatakse seadusega. (2) Kohtuasja võib ühe kohtu alluvusest üle anda teisele kohtule üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras.

Propose a change

§ 5. Kohtu töökeel

(1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles. (2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.

Propose a change

§ 6. Kohtu tööaeg

(1) Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. (2) Kohtuistungid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides. (3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteoasja lahendamiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks või kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik, võib kohtuistungit pidada ka muul ajal. (4) Valveaeg on aeg, millal kohtunik peab iseseisvalt korraldatud tööaja väliselt olema kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.

Propose a change

§ 7. Kohtuasutus

(1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. (2) Kohtuasutusel on oma eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat. (3) Kohtuasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

Propose a change

§ 8. Kohtuteenistus

(1) Kohtuteenistus on töötamine kohtuasutuses. Kohtuteenistuses on kohtunikud ja kohtuteenistujad. (2) Kohtunikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kohtuteenistujale kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Kohtuteenistuja ametisse nimetamisel või üleviimisel teise kohtuasutusse võib jätta katseaja kohaldamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 8¹. Kohtuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. (2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka kohtuniku suhtes. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtu esimehele. (4) Kohtu esimees määrab kohtuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid. (5) Julgeolekukontrolli asutus esitab kohtuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates kohtu esimehele. Kohtu esimees esitab põhjendatud taotluse kohtunikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmiseks koos julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega Riigikohtu üldkogule otsustamiseks, kas kohtunik on läbinud julgeolekukontrolli. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.

Propose a change

§ 8². Menetlusdokumentide registreerimine kohtus

(1) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumendid registreeritakse kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu kantselei kodukorras. (2) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumente ei registreerita dokumendiregistris juhul, kui menetlusosalisele on tagatud juurdepääs menetlusdokumentidele veebilehe või infosüsteemi kaudu.

Propose a change

§ 9. Maakohus

(1) Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. (2) Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. (2¹) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. (3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=13364823 . Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks. (4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

Propose a change

§ 9¹. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosakond

(1) Maakohtus on tsiviilosakond ja süüteoosakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees. (2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogu otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoosakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgi. (3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu üldkogu otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. (4) Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.

Propose a change

§ 10. Maakohtu tööpiirkond

(1) Maakohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=955361 . (2) Seadusega võib ette näha kohtud, kes lahendavad mõnda liiki kohtuasju tööpiirkonda arvestamata.

Propose a change

§ 10¹. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht

Kehtetu

Propose a change

§ 11. Maakohtu kohtunike arv

Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=13364828 , kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.

Propose a change

§ 11¹. Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

(1) Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud. (1¹) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht. (2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajas. (3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

Propose a change

§ 11². Eeluurimiskohtunik

Eeluurimiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.

Propose a change

§ 11³. Täitmiskohtunik

Täitmiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.

Propose a change

§ 12. Maakohtu esimees

(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. (1¹) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust. (1²) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest. (2) Maakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. (3) Maakohtu esimees: 1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust; 2) kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu; 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; 3¹) otsustab kohtuniku üleviimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korrale; 4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest; 4¹) kinnitab kohtunike valvegraafiku; 5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. (4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav minister enne tähtaja lõppemist vabastada: 1) tema enda soovil; 2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata; 3) tema valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni (edaspidi rahvusvaheline kohtuinstitutsioon) kohtunikuks (§ 58⁴) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav minister ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub. (6) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. (7) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest. (8) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused. (9) Kehtetu (10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. (11) Kui maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist. (12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist. (13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust.

Propose a change

§ 12². Maakohtu osakonnajuhataja

(1) Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja, kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse. (2) Osakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Osakonnajuhataja täidab ka maakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega. (3) Maakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel osakonnajuhataja ülesannete täitmiseks vajalikus määras. (4) Maakohtu esimees võib osakonnajuhataja enne tähtaja lõppemist osakonnajuhataja ülesannetest vabastada: 1) tema enda soovil; 2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.

Propose a change

§ 14. Rahvakohtunik

Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=117042015005 kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.

Propose a change

§ 15. Kinnistusosakond

(1) Tartu Maakohtus on kinnistusosakond. (2) Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut. (3) Kehtetu (4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab kinnistusosakonna kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.

Propose a change

§ 16. Registriosakond

(1) Tartu Maakohtus on registriosakond. (2) Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit. (2¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registritele peab Tartu Maakohtu registriosakond informatiivse tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrit, mille eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine. Registri pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=107012017001 . (3) Kehtetu (4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab registriosakonna kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.

Propose a change

§ 16¹. Maksekäsuosakond

(1) Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond. (2) Maksekäsuosakonnas menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi. (3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab maksekäsuosakonna kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.

Propose a change

§ 16². Eestkoste järelevalve osakond

(1) Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid. (2) Pärnu Maakohtus on eestkoste järelevalve osakond. (3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu tsiviilosakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja. Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 12² lõigetes 3 ja 4 sätestatut. (4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.

Propose a change

§ 18. Halduskohus

(1) Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. (2) Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. (2¹) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. (3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=955361 . Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=13364823 . Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht. (4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

Propose a change

§ 19. Halduskohtunike arv

Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=13364828 , kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.

Propose a change

§ 19¹. Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

(1) Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud. (1¹) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht. (2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajas. (3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

Propose a change

§ 20. Halduskohtu esimees

(1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu (6) Kehtetu (7) Kehtetu (8) Kehtetu (9) Kehtetu

Propose a change

§ 22. Ringkonnakohus

(1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus. (4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ja Viru Maakohus ning Tartu Halduskohus. (5) Kehtetu (6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Ringkonnakohtu täpse asukoha määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=13364823 . (7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

Propose a change

§ 23. Ringkonnakohtunike arv

Ringkonnakohtu kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=13364828 , kuulanud ära ringkonnakohtu esimehe arvamuse.

Propose a change

§ 24. Ringkonnakohtu esimees

(1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (3¹) Tallinna Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku kriminaalmenetluse seadustiku § 382² lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist. (3²) Ringkonnakohtute esimehed otsustavad kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise käesoleva seaduse §-s 45¹ sätestatud korras ning maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-s 45² sätestatud korras. (3³) Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas. (4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada: 1) tema enda soovil; 2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata; 3) tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 58⁴) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav minister ära kohtu üldkogu arvamuse. (6) Kehtetu (7) Kehtetu (8) Kehtetu (9) Kehtetu

Propose a change

§ 24¹. Ringkonnakohtu kolleegium

(1) Ringkonnakohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. Iga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi. (2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. (3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse.

Propose a change

§ 24². Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees

(1) Kolleegiumi liikmed valivad enda seast viieks aastaks kolleegiumi esimehe. Esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kolleegiumi otsuse alusel või tema enda soovil. (2) Kolleegiumi esimees: 1) toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kolleegiumi teenistujate tööd; 2) täidab ringkonnakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid; 3) korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega. (3) Ringkonnakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada kolleegiumi esimehe töökoormust õigusemõistmisel kolleegiumi esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.

Propose a change

← Find another law