Law

Kohtute seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 b8459a1a0e6328c1bf1373ded24bb02637aed401e828dc2da69bbb3c62c49191

Contents: 223 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus
  3. § 3. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised
  4. § 4. Kohtualluvus
  5. § 5. Kohtu töökeel
  6. § 6. Kohtu tööaeg
  7. § 7. Kohtuasutus
  8. § 8. Kohtuteenistus
  9. § 8¹. Kohtuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
  10. § 8². Menetlusdokumentide registreerimine kohtus
  11. § 9. Maakohus
  12. § 9¹. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosakond
  13. § 10. Maakohtu tööpiirkond
  14. § 10¹. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht
  15. § 11. Maakohtu kohtunike arv
  16. § 11¹. Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
  17. § 11². Eeluurimiskohtunik
  18. § 11³. Täitmiskohtunik
  19. § 12. Maakohtu esimees
  20. § 12¹. Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht
  21. § 12². Maakohtu osakonnajuhataja
  22. § 13.
  23. § 14. Rahvakohtunik
  24. § 15. Kinnistusosakond
  25. § 16. Registriosakond
  26. § 16¹. Maksekäsuosakond
  27. § 16². Eestkoste järelevalve osakond
  28. § 17.
  29. § 18. Halduskohus
  30. § 18¹. Haldusasja arutamise koht
  31. § 19. Halduskohtunike arv
  32. § 19¹. Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
  33. § 20. Halduskohtu esimees
  34. § 20¹. Kohtumaja juht
  35. § 21.
  36. § 22. Ringkonnakohus
  37. § 23. Ringkonnakohtunike arv
  38. § 24. Ringkonnakohtu esimees
  39. § 24¹. Ringkonnakohtu kolleegium
  40. § 24². Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees
  41. § 25. Riigikohus
  42. § 26. Riigikohtu pädevus
  43. § 27. Riigikohtu esimees
  44. § 28. Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium
  45. § 29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
  46. § 30. Riigikohtu üldkogu
  47. § 30¹. Riigikohtu direktor
  48. § 31. Kohtunõunik
  49. § 32. Riigikohtu teenistujate töö tasustamine
  50. § 33. Riigikohtu kodukord
  51. § 34. Kohtute infosüsteem
  52. § 35. Kohtu üldkogu
  53. § 36. Kohtu üldkogu pädevus
  54. § 37. Kohtunike tööjaotus
  55. § 37¹. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega
  56. § 38. Kohtunike täiskogu
  57. § 38¹. Kohtu esimehe pädevus muuta kohtu tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda
  58. § 38². Kohtu esimehe juhis kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks
  59. § 38³. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele
  60. § 38⁴. Kohtuniku ajutine saatmine teise kohtu koosseisu
  61. § 38⁵. Rahvakohtuniku osalemise erisused
  62. § 38⁶. Kohtunike täiskogu ja valitud omavalitsusorganite erisused
  63. § 38⁷. Kohtu esimehe ametiaja pikenemine
  64. § 39. Kohtuhaldus
  65. § 40. Kohtute haldamise nõukoda
  66. § 40¹. Kohtute nõukogu koosseis ja töökorraldus
  67. § 41. Kohtute haldamise nõukoja pädevus
  68. § 41¹. Kohtute nõukogu pädevus
  69. § 42. Kohtu kodukord
  70. § 43. Kohtu eelarve
  71. § 44. Kohtunike koolitus
  72. § 45. Järelevalve
  73. § 45¹. Kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata
  74. § 45². Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisu
  75. § 45³. Kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse
  76. § 46. Kohtute aruandlus
  77. § 47. Kohtunikule esitatavad nõuded
  78. § 48. Kohtuniku teenistusvanus
  79. § 49. Kohtuniku ametikitsendused
  80. § 50. Esimese astme kohtu kohtunik
  81. § 51. Ringkonnakohtu kohtunik
  82. § 52. Riigikohtu kohtunik
  83. § 53. Avalik konkurss
  84. § 54. Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivuse selgitamine
  85. § 54¹. Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontroll
  86. § 55. Kohtunikuks nimetamine
  87. § 56. Kohtunikuvanne
  88. § 57. Kohtuniku üleviimine
  89. § 58. Kohtuniku töötamine riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis ning nimetamine riigi peaprokuröriks
  90. § 58¹. Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil
  91. § 58². Kohtuniku teenistuslähetus
  92. § 58³. Kohtuniku menetluslähetus
  93. § 58⁴. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
  94. § 59. Kohtuniku teenistusleht
  95. § 60. Kohtuniku isikutoimik
  96. § 61.
  97. § 65.
  98. § 66. Kohtunikueksam
  99. § 67. Korduseksam
  100. § 68. Eksamitulemuste hindamine
  101. § 69. Kohtunikueksamikomisjon
  102. § 70. Üldkohustused
  103. § 71. Vaikimiskohustus
  104. § 72. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus
  105. § 73. Juhendamiskohustus
  106. § 74. Enesetäiendamine
  107. § 75. Kohtuniku ametipalk
  108. § 76. Kohtuniku lisatasud
  109. § 76¹. Riigikohtu esimehe esinduskulud
  110. § 77.
  111. § 81.
  112. § 82. Pensioni suuruse muutmine
  113. § 83. Hüvitis kohtuniku surma ja töövõime vähenemise korral
  114. § 84. Kohtuniku puhkus
  115. § 85. Kohtuniku ametiriietus
  116. § 86. Muud sotsiaaltagatised
  117. § 87. Distsiplinaarkaristuse määramise alus
  118. § 88. Distsiplinaarkaristused
  119. § 89. Ametipalga vähendamine
  120. § 90. Distsiplinaarsüüteo aegumine
  121. § 91. Distsiplinaarmenetluse algatamine
  122. § 92. Distsiplinaarsüüdistus
  123. § 93. Distsiplinaarkolleegium
  124. § 94. Distsiplinaarasja arutamine
  125. § 95. Ajutine teenistusest kõrvaldamine
  126. § 96. Distsiplinaarkolleegiumi istung
  127. § 97. Distsiplinaarkolleegiumi otsus
  128. § 98. Vähendatud palgaosa hüvitamine
  129. § 99. Kohtuniku ametist vabastamine
  130. § 99¹. Ametist vabastamine vanuse tõttu
  131. § 100. Ametist vabastamine sobimatuse tõttu
  132. § 100¹. Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks
  133. § 101. Kohtuniku ametist tagandamine
  134. § 102. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
  135. § 103. Rahvakohtunikule esitatavad nõuded
  136. § 104. Rahvakohtuniku volituste tähtaeg
  137. § 105. Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine
  138. § 106. Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord
  139. § 107. Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri
  140. § 108. Rahvakohtuniku nimetamine
  141. § 109. Rahvakohtuniku vanne
  142. § 110. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
  143. § 111. Rahvakohtuniku kohustused
  144. § 112. Rahvakohtunikule tasu maksmine
  145. § 113. Rahvakohtuniku pension
  146. § 114. Kohtunikuabi õiguslik seisund
  147. § 114¹. Kohtunikuabide arv
  148. § 115. Kohtunikuabile esitatavad nõuded
  149. § 116. Kohtunikuabi ametikitsendused
  150. § 116¹. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss
  151. § 117. Kohtunikuabi ettevalmistuskava
  152. § 117¹. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
  153. § 117². Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine
  154. § 117³. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine
  155. § 117⁴. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine
  156. § 118. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne
  157. § 119. Kohtunikuabi konkursi komisjon
  158. § 119¹. Kohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
  159. § 120. Kohtunikuabi konkurss ja ametisse nimetamine
  160. § 121. Kohtunikuabi vanne
  161. § 122. Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasud
  162. § 122¹. Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine
  163. § 123. Kohtunikuabi sotsiaaltagatised
  164. § 124. Kohtunikuabi töötamine Justiits- ja Digiministeeriumis ja kõrgkoolis
  165. § 125. Kohtudirektor
  166. § 125¹. Kohtujurist
  167. § 125². Kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile
  168. § 126. Kohtukordnik
  169. § 127. Muud kohtuteenistujad
  170. § 127¹. Kohtuteenistuja ametiriietus
  171. § 128. Seaduse jõustumine
  172. § 129. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine
  173. § 129¹. Riigikohtu kolleegiumi esimehe volitused
  174. § 129². Kohtunõuniku ametisse nimetamine
  175. § 130. Distsiplinaarkolleegiumi moodustamine
  176. § 130¹. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna moodustamine ning osakonnajuhataja nimetamine
  177. § 130². Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine
  178. § 130³. Kohtute nõukogu moodustamine
  179. § 130⁴. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine
  180. § 130⁵. Kohtudirektori volituste lõppemine
  181. § 130⁶. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine
  182. § 130⁷. Kohtumajade asukohad ja jagunemine kohtumajade vahel
  183. § 130⁸. Kohtuniku ametiriietus
  184. § 130⁹. Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord
  185. § 131. Kohtu esimeeste ja kohtudirektorite volitused
  186. § 131¹. Kohtunikuabile esitatavate nõuete erisused
  187. § 131². Kohtuametniku kohtujuristi ametikohale nimetamine
  188. § 131³. Kohtunikuabi koondamishüvitis
  189. § 131⁴. Kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volituste lõppemine
  190. § 131⁵. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused
  191. § 132. Kohtunikueksamikomisjoni moodustamine
  192. § 132¹. Kohtunikupension
  193. § 132². Õigus kohtuniku vanaduspensionile
  194. § 132³. Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile
  195. § 132⁴. Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile
  196. § 132⁵. Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionil
  197. § 132⁶. Kohtunikupensioni suurus
  198. § 132⁷. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine
  199. § 132⁸. Püsiva töövõimetusega kohtunik
  200. § 133. Kohtunikupensioni maksmine
  201. § 134.
  202. § 135. Kohtukaasistujate pädevus
  203. § 136. Kohtunikuabieksami komisjoni volitused
  204. § 137. Kohtunike koolituse korralduse üleminekusätted
  205. § 137¹. Rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis töötamine
  206. § 137². Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaldamise erisus
  207. § 137³. Kohtunikukonkursi korraldamine
  208. § 137⁴. Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine
  209. § 137⁵. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
  210. § 138. Kohtute ühendamine
  211. § 138¹. Kohtu esimehe ja kohtudirektori volitused
  212. § 138². Maa-, linna- ja halduskohtu esimehe volituste lõppemine
  213. § 138³. Kohtumajade täpsete asukohtade, teeninduspiirkondade ja kohtunike arvu ning jagunemise määramine
  214. § 138⁴. Maa-, linna- ja halduskohtunike teenistus
  215. § 138⁵. Tööjaotusplaani kehtivus
  216. § 138⁶. Rahvakohtunike volitused
  217. § 138⁷. Viru Ringkonnakohtu likvideerimine
  218. § 138⁸. Kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamine
  219. § 138⁹. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ametiaeg
  220. § 138¹⁰. Käesoleva seaduse § 84 lõike 2 kohaldamise erisus
  221. § 138¹¹. Rahvakohtuniku töövõimetuspension
  222. § 139.
  223. § 151.

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

223 provisions

§ 25. Riigikohus

(1) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. (2) Riigikohus asub Tartus. (3) Riigikohtus on 19 riigikohtunikku.

Propose a change

§ 26. Riigikohtu pädevus

(1) Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. (3) Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Propose a change

§ 27. Riigikohtu esimees

(1) Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks. (2) Riigikohtu esimees: 1) juhib ja esindab Riigikohut; 2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks; 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; 4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. (3) Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. (4) Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim riigikohtunik. (5) Riigikogu võib Vabariigi Presidendi ettepanekul vabastada Riigikohtu esimehe teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette. (5¹) Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 58⁴) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks. (6) Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist. (7) Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest. (8) Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused. (9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

Propose a change

§ 28. Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium

(1) Riigikohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. (2) Iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Riigikohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi riigikohtunik kuulub, samuti kolleegiumidevahelise roteerumise korra ja tähtajad. (3) Riigikohtu esimehel on õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke. (4) Kolleegiumi esimehe nimetab Riigikohtu üldkogu kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks. (5) Kolleegiumi esimees täidab Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

Propose a change

§ 29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

(1) Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku. (2) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees. Teised liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. (3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete volituste tähtaeg ja nende asendamise kord sätestatakse Riigikohtu kodukorras.

Propose a change

§ 30. Riigikohtu üldkogu

(1) Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. (2) Riigikohtu üldkogu: 1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; 2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; 5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. (3) Riigikohtu üldkogu kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamiseks kutsub üldkogu kokku ja seda juhatab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. (4) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl. (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus osa võtta Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid. Valdkonna eest vastutaval ministril on üldkogul sõnaõigus. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse.

Propose a change

§ 30¹. Riigikohtu direktor

(1) Riigikohtu direktor: 1) korraldab Riigikohtu asjaajamist ja Riigikohtu vara kasutamist; 2) vastutab Riigikohtu raamatupidamise korralduse eest; 3) juhib ja korraldab õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid, keda Riigikohtu kodukorra järgi ei nimeta ametisse Riigikohtu esimees; 5) täidab muid Riigikohtu kodukorraga määratud ülesandeid. (2) Riigikohtu direktoril peab olema kõrgharidus. Direktori nimetab ametisse Riigikohtu esimees avaliku konkursi alusel viieks aastaks. (3) Riigikohtu direktori võib Riigikohtu esimees enne tähtaja lõppemist lisaks muudele avaliku teenistuse seaduses nimetatud alustele teenistusest vabastada ka Riigikohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. Kui Riigikohtu direktor vabastatakse teenistusest käesolevas lõikes kehtestatud alusel, makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

Propose a change

§ 31. Kohtunõunik

(1) Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel. (2) Kohtunõuniku täpsemad teenistuskohustused määratakse Riigikohtu kodukorraga. (3) Kohtunõunikuks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele. (4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada. (5) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks korda, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks. (6) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras.

Propose a change

§ 32. Riigikohtu teenistujate töö tasustamine

Riigikohtu kohtuteenistujate palgad ning lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu esimees.

Propose a change

§ 33. Riigikohtu kodukord

(1) Riigikohtu töökorraldus nähakse ette Riigikohtu kodukorras, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu. (2) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid. (3) Riigikohtu sisekorraeeskirjad kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

Propose a change

§ 34. Kohtute infosüsteem

(1) Kohtute infosüsteem ./dyn=111072026050&id=114102011011 on valdkonna eest vastutava ministri asutatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. (2) Andmekogu vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ja Eesti Vabariigi kohtud. (3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsuõiguse taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=114102011011 kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. (4) Kohtute infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga. (5) Kohtute infosüsteemi vastutav töötleja, volitatud töötleja ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmesaaja on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või teenistussuhte lõppemist. Keelatud on saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega. Andmesaaja on kohustatud andmeid kasutama üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks isikute kätte, kellel ei ole nende töötlemise õigust. (6) Andmesaaja, kes kasutab andmeid seadusega sätestatud ülesande täitmiseks, on kohustatud vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale viivitamata teatama avastatud ebaõigetest, kaheldavatest või mittetäielikest andmetest.

Propose a change

§ 35. Kohtu üldkogu

(1) Igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. (2) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest. (3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees. (4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl. (5) Riigikohtu üldkogu tegevust reguleerib käesoleva seaduse § 30.

Propose a change

§ 36. Kohtu üldkogu pädevus

1) Kohtu üldkogu: 1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; 2) annab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; 3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes; 4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

Propose a change

§ 37. Kohtunike tööjaotus

(1) Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis. (1¹) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras. (1²) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul 90%. (2) Töö tuleb kohtunike vahel jaotada, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) tööjaotusplaani järgi tuleb kohtunike vahel jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad; 2) asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest; 3) 3¹) asjade jaotamine peab tagama kohtunike spetsialiseerumise; 4) asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires; 4¹) kohtu esimehele, kolleegiumi esimehele ja osakonnajuhatajale asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel. 5) (3) Tööjaotusplaanis nähakse ette kohtu koosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord. (4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Üldkogu võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel. (4¹) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetusasjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute haldamise nõukoja kehtestatud alustest. (5) Tööjaotusplaan avaldatakse kohtu veebilehel.

Propose a change

§ 37¹. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega

(1) Kohtu esimees võimaldab kohtunikul töötada osalise töökoormusega seoses: 1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega; 2) osalise töövõimega. (2) Kohtu esimees võib kohtunikul lubada töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Nimetatud üheaastast tähtaega võib pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra. Enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab kohtu esimees ära kohtu üldkogu arvamuse. (3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse kohtu esimehele vähemalt kaks nädalat enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid. (4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega kohtuniku ametipalka. (5) Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega vormistatakse kohtu esimehe käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega kohtunik töötab, millisel perioodil kohtunik osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.

Propose a change

§ 38. Kohtunike täiskogu

(1) Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. (2) Riigikohtu esimees kutsub kohtunike täiskogu kokku vähemalt kord aastas. Erakorralise kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda valdkonna eest vastutav minister või Riigikohtu esimees. (2¹) Kohtunike täiskogu võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil. (3) Kohtunike täiskogu: 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; 3) valib kohtute nõukogu kohtunikest liikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 40¹ lõigetega 1–4; 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni esimese ja teise astme kohtu kohtunikest liikmed; 6) 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. (4) Kohtunike täiskogu juhataja on Riigikohtu esimees, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti. (4¹) Kohtunike täiskogul võivad hääletamine ja valimised toimuda hääletamissedeliga, elektrooniliselt, kirjalikult või muul kohtunike täiskogu kodukorras sätestatud viisil. (5) Kohtunike täiskogu kodukord kehtestatakse täiskogul osalevate kohtunike häälteenamusega. (6) Kohtunike täiskogu tehnilise teenindamise tagab Riigikohus. (7) Kehtetu (8) Kui kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg lõpeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist, loetakse tema ametiaeg pikenenuks uue liikme valimiseni täiskogu poolt.

Propose a change

§ 38¹. Kohtu esimehe pädevus muuta kohtu tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda

Kohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal käskkirjaga muuta kohtu tööjaotusplaani ja kodukorda, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks.

Propose a change

§ 38². Kohtu esimehe juhis kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees anda kohtunikule juhise üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhis ei tohi takistada kohtunikul lahendada kohtuasi sõltumatult ja oma siseveendumuse kohaselt.

Propose a change

§ 38³. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatu vajaduse korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.

Propose a change

§ 38⁴. Kohtuniku ajutine saatmine teise kohtu koosseisu

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui õigusemõistmise korrakohast toimimist ei ole võimalik tagada muul viisil. Kohtunikul säilivad õigusemõistmise volitused ka kohtus, kus on tema alaline teenistuskoht. (2) Kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse Riigikohtu esimees. (3) Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel menetleb kohtunik lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kus on tema alaline teenistuskoht. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kuhu kohtunik oli saadetud. (4) Kohtuniku saatmisel teise kohtusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel säilib kohtunikule tema ametipalk. (5) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

Propose a change

§ 38⁵. Rahvakohtuniku osalemise erisused

Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt.

Propose a change

§ 38⁶. Kohtunike täiskogu ja valitud omavalitsusorganite erisused

(1) Riigikohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohtunike täiskogu kokku kutsumata. (2) Kohtunike täiskogul valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg pikeneb käesoleva seaduse § 38 lõike 8 kohaselt. (3) Kui omavalitsusorgan muutuks kohtunike täiskogul valitud liikme väljalangemise tõttu otsustusvõimetuks, võib uue kohtunikust asendusliikme valida kohtunike täiskogu asemel Riigikohtu üldkogu. Asendusliikme ametiaeg kehtib, kuni kohtunike täiskogu valib uue liikme.

Propose a change

§ 38⁷. Kohtu esimehe ametiaja pikenemine

Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib valdkonna eest vastutav minister kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.

Propose a change

§ 39. Kohtuhaldus

(1) Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. (3) Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. (4) Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe; 4) õigusemõistmise kättesaadavuse.

Propose a change

§ 40¹. Kohtute nõukogu koosseis ja töökorraldus

(1) Kohtute nõukokku kuuluvad: 1) Riigikohtu esimees; 2) kaks ringkonnakohtunikku; 3) kolm esimese astme kohtunikku; 4) kaks Riigikogu liiget; 5) Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat; 6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja; 7) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja. (2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda. (3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, nimetatakse kohtu esimeheks või tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse § 58⁴ lõike 3 alusel. (4) Nõukogu kohtunikest liikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu. (5) Riigikogu liikmed nimetab nõukogusse põhiseaduskomisjoni ettepanekul Riigikogu otsusega. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jääb Riigikogu liikmest nõukogu liige nõukogusse kuni Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni. Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava kirjalik nõusolek. (6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega. (7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras. (8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu osalejate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. (9) Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud. (10) Nõukogu tegevuseks vajalikud vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse eelarves.

Propose a change

§ 41. Kohtute haldamise nõukoja pädevus

(1) Nõukoda annab nõusoleku: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3); 2) 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel (§ 9 lõige 3; § 18 lg 3; § 22 lg 6); 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel (§ 11; § 19; § 23); 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2); 5¹) kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel (§ 99¹ lõige 2); 6) rahvakohtunike arvu määramisel (§ 14); 7) 8) 9) 10) 11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel (§ 34 lõige 3); 12) 13) rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramisel (§ 112 lõige 1); 14) kohtunikule valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu määramisel (§ 76 lg 8). (2) Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. (3) Nõukoda: 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta (§ 55 lg 4); 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta (§ 99 lõike 1 punktid 5–8); 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3); 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või valdkonna eest vastutava ministri algatusel. (4) Nõukoda kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused.

Propose a change

§ 41¹. Kohtute nõukogu pädevus

(1) Kohtute nõukogu: 1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ning arendamist; 2) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi; 3) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika; 4) määrab kindlaks Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori; 6) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ning omavahelise koostöö põhimõtted; 7) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse; 8) kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused. (2) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.

Propose a change

§ 42. Kohtu kodukord

(1) Esimese ja teise astme kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu esimees kooskõlastatult kohtu üldkoguga. Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026050&id=13347631;128122012010;113022018009 . (2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe, kolleegiumi esimehe, osakonnajuhataja ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded. (2¹) Kohtu kantselei kodukorras nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. (3) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid. (4) Kohtuasutuse sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

Propose a change

§ 43. Kohtu eelarve

(1) Esimese ja teise astme kohtute eelarved kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta (§ 41 lg 2). (2) Kohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulud kinnistusosakonna, registriosakonna, maksekäsuosakonna, eestkoste järelevalve osakonna ning kohtute üleste tugiteenuste kuludest eraldi. (3) Eelarveaasta jooksul võib valdkonna eest vastutav minister kohtu eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja kohtudirektori arvamuse ning lähtudes kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtetest. (4) Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.

Propose a change

§ 44. Kohtunike koolitus

(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, valdkonna eest vastutava ministri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus. (2) Kohtunike koolituse aluseks on kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programmi koostab Riigikohus ja need kinnitab koolitusnõukogu. Järgmise aasta koolitusprogrammi esitab Riigikohus koolitusnõukogule hiljemalt 15. augustil. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades koolitusprogrammi hiljemalt 1. oktoobril. Kohtunike koolituseks vajalikud õppe- ja metoodilised materjalid valmistab ette ning koolitajatega sõlmib kokkulepped Riigikohus. (3) Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. Kohtunike koolitusvajaduse selgitab välja ja koolituse tulemusi analüüsib Riigikohus. Kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika töötab välja Riigikohus ning need kinnitab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu annab Riigikohtu esitatud iga-aastase ülevaate alusel hinnangu kohtunike koolituse tulemustele. (4) Riigikohus võib halduslepinguga volitada temale käesolevas paragrahvis pandud ülesandeid täielikult või osaliselt täitma teise isiku või asutuse, kui koolitusnõukogu on selle enne heaks kiitnud. (5) Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule kohustuslik. (6) Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolitusel osalemise arvestust peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees. (7) Kohtunike koolitusprogrammi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves.

Propose a change

§ 45. Järelevalve

(1) Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtuniku üle, kes on saadetud ajutiselt teise kohtu koosseisu käesoleva seaduse § 38⁴ alusel, lahendab §-s 45¹ sätestatud korras teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja, on §-s 45² sätestatud korras ajutiselt kaasatud halduskohtu koosseisu või viibib §-s 58³ sätestatud korras menetluslähetuses, teostab järelevalvet selle kohtu esimees, kus kohtunik alaliselt töötab. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Osakonnajuhataja võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. (1¹) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib muu hulgas: 1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja; 2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid; 3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju; 4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust. (2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus. (3) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas teostab järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees.

Propose a change

§ 45¹. Kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata

(1) Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, eelkõige kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada käesoleva seaduse § 45 lõikes 1¹ sätestatud meetmetega. Maakohtust on lubatud kohtuasja suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. Teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasjade jaotamine toimub vastavalt teise kohtu tööjaotusplaanile, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. (2) Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel ei muutu. Kui teise kohtu kohtunik menetleb teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja alluvusjärgse kohtu nimel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.

Propose a change

§ 45². Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisu

(1) Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23³ lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 72 lõike 2 või § 73 lõike 6 kohaselt laekunud teabe alusel võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. (1¹) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaasatakse kohtunik halduskohtusse käesoleva seaduse §-s 38⁴ sätestatud korras. (2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.

Propose a change

§ 45³. Kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse

(1) Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa- või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks, menetleb ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtuasjade menetlemiseks võib kohtuniku töökoormust vajalikus määras vähendada selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi.

Propose a change

§ 46. Kohtute aruandlus

Esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister.

Propose a change

§ 47. Kohtunikule esitatavad nõuded

(1) Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega. (1¹) Kehtetu (2) Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel; 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.

Propose a change

§ 48. Kohtuniku teenistusvanus

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 49. Kohtuniku ametikitsendused

(1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik võib täita ka muid kohtute seaduses sätestatud ülesandeid. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. (2) Kohtunik ei või olla: 1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

Propose a change

§ 50. Esimese astme kohtu kohtunik

(1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku: 1) kellel on pärast käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja 2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud. (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.

Propose a change

← Find another law