Riigivaraseadus

§ 74². Nõuded ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja taotlevale ettevõtjale

§ 74³. Ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemine

§ 74⁴. Ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise otsustamine

§ 74⁵. Ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasja otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise lepingu ja võõrandamislepingu tingimused

§ 75. Aktsiate ja osa omandamine ning nõuded põhikirjale

(1) Riigi osalusega äriühingu asutamisel, samuti osaluse omandamisel äriühingus, milles riik ei osale, ei või riigi osalus olla väiksem kui 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata: 1) aktsiate või osa omandamisel kinkimise või pärimise teel; 2) kui osalus omandatakse riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärgil; 3) osaluse omandamisel, mis kaasneb vahetustehinguga; 4) kui osaluse omandamine on ette nähtud seaduse või Riigikogu otsusega; 5) kui osalus välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus omandatakse seetõttu, et Eesti välisesindus saaks õiguse kasutada ruume. (3) Kui riigil on äriühingus vähemalt otsustusõigus, peab osaluse valitseja oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on märgitud selle tegevusvaldkond ja eesmärk. (3¹) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu osaluse valitseja peab asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on märgitud järgmised erisused: 1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis; 2) äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel. (3²) Käesoleva paragrahvi lõiget 3¹ kohaldatakse riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjale, kui see kuulub riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse. (3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ punkti 2 kohaldatakse riigi otsustusõigusega äriühingutele, mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse. (4) Põhjendatud juhtudel peab osaluse valitseja riigi osalusega äriühingu asutamisel, samuti osaluse omandamisel äriühingus, milles riik ei osalenud, hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on sätestatud järgmised erisused: 1) äriseadustiku § 170 lõikes 2 ja § 297 lõikes 1 nimetatust suurema esindatuse nõue; 2) äriseadustiku § 174 lõigetes 1 ja 2 ning § 299 lõikes 1 nimetatust suurema häälteenamuse nõue. (5) Äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamise vajaduse korral tuleb osaluse valitsejal kaaluda eelisaktsiate väljalaskmise taotlemise otstarbekust. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse järgimisel peab riigi osaluse suurust arvestades samal ajal vältima mitteproportsionaalsete õiguste kaasnemist.

§ 76. Vabariigi Valitsuse pädevus

(1) Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib minister kui asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada sellise riigi osalusega äriühingu asutamise ja osaleda sellises äriühingus, milles riik omandab vähemalt 10 protsendi suuruse osaluse või osaluse nimiväärtuses koos ülekursiga vähemalt 1 000 000 eurot. (2) Riigi osalusega äriühingu asutamise või äriühingus osaluse omandamise otsuses tuleb muu hulgas käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatust lähtuvalt määratleda riigi osalemise eesmärk äriühingus. (3) Kui riik on omandanud osaluse äriühingus Vabariigi Valitsuse volituse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu osaluse valitseja üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel teha otsuseid või hääletada üldkoosolekul järgmistes küsimustes: 1) äriühingu lõpetamine; 2) äriühingu ühinemine samasse konsolideerimisgruppi mittekuuluva äriühinguga või jagunemine; 3) äriühingu ümberkujundamine; 4) äriühingu poolt vahetusvõlakirjade emiteerimine, aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine; 5) äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel uute aktsiate või osade omandamine või osa nimiväärtuse suurendamine, sealhulgas fondiemissiooni teel, aktsiate märkimise ja osade omandamise või osa nimiväärtuse suurendamise eesõigusest loobumine või eesõiguse kasutamine võimalikust väiksemas mahus, välja arvatud äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamine käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud juhtudel; 6) äriühingu põhikirja muutmine, kui sellega kaasneb osalusega seotud õiguste muutumine; 7) äriühingu aktsionäride või osanike vahelise lepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine. (4) Vabariigi Valitsus võib osaluse valitseja taotlusel anda talle juhiseid ja suuniseid ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata küsimustes. (5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud otsused osaluse valitseja või osaluse valitsemist taotleva ministeeriumi ministri ettepanekul. Küsimuse arutelu võib algatada ka teine Vabariigi Valitsuse liige. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuste tegemiseks esitab äriühingu aktsiate või osa valitseja Vabariigi Valitsusele järgmised dokumendid, kui need ei ole kohtute registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad: 1) äriühingu põhikiri või selle projekt ja asutamislepingu või -otsuse projekt; 2) teise eraõiguslikust juriidilisest isikust asutaja olemasolu korral tema eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning lõike 3 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud otsuste tegemiseks esitab äriühingu aktsiate või osa valitseja Vabariigi Valitsusele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule järgmised andmed: 1) äriühingus osalemise eesmärk ja seos valdkonna arengukavaga ning viide konkreetsele strateegilisele eesmärgile või meetmele; 2) selle ministeeriumi seisukoht, kelle valitsemisalasse kuuluvad küsimused, millega äriühing, kellele vara üle antakse, tegeleb või tegelema hakkab; 3) asutatava äriühingu äriplaan või äriühingu nõukogu kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaan, mis sisaldab kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga; 4) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul aktsia- või osakapitali suurendamise põhjus ning sellekohased finants- ja tasuvusarvutused. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud äriühingu aktsiakapitali suurendamise ja suurendamisel uute aktsiate omandamise nõudeid ei kohaldata käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punktis 2¹ nimetatud juhul. Sel juhul on aktsiakapitali suurendamisel uute aktsiate valitsejaks Rahandusministeerium.

§ 77. Dividend

(1) Kui riigil on äriühingus vähemalt otsustusõigus, kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul äriühingu dividendisumma või -määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. Kui nimetatud äriühingu väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või nende kauplemisele võtmiseks on esitatud avaldus, kinnitab Vabariigi Valitsus selle äriühingu dividendisumma või -määra ja dividendisumma aktsia kohta, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma, pärast äriühingu lõppenud majandusaasta aruande avalikustamist, arvestades äriühingu üldkoosoleku kinnitatud dividendipoliitikat. (2) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning järgmise nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 15. juuliks. (3) Osaluse valitseja võib erakorraliste asjaolude ilmnemisel esitada valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendatud taotluse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisummat või -määra. Nimetatud taotluse võib teha ka valdkonna eest vastutav minister. (4) Dividendimäär või -summa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata äriühingus tuleb osaluse valitsejal kooskõlastada Rahandusministeeriumiga viivitamata pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku kokkukutsumise teate saamist.

§ 78. Vabariigi Valitsuse pädevus

(1) Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada: 1) riigi sihtasutuse või riigi osalusega sihtasutuse asutamise; 2) riigi asutatud sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise; 3) riigi sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise sihtasutuse asutamises osalemise. (2) Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib liikmeõiguste teostaja hääletada mittetulundusühingu: 1) asutamisel või selle lõpetamisel; 2) liikmeks astumisel või liikmeks olemise lõpetamisel; 3) ühinemisel või jagunemisel. (3) Riigi osalusega sihtasutuse asutamise või mittetulundusühingu asutamise või selle liikmeks astumise otsuses tuleb muu hulgas käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatust lähtuvalt määratleda riigi osalemise eesmärk sihtasutuses või mittetulundusühingus. (4) Asutaja- või liikmeõiguste teostaja ettepanekul võib Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata küsimustes. (5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud otsused asutaja- või liikmeõiguste teostaja või selliste õiguste taotleja ettepanekul. Küsimuse arutelu võib algatada ka teine Vabariigi Valitsuse liige. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud mittetulundusühingutes osalemisel. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste tegemiseks esitab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja Vabariigi Valitsusele järgmised dokumendid, juhul kui need ei ole kohtute registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad: 1) sihtasutuse põhikiri või selle projekt, asutamisleping ja asutamisotsus või nende projektid; 2) muud asutamisega seotud lepingud või nende projektid; 3) teise eraõiguslikust juriidilisest isikust asutaja olemasolu korral tema eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud otsuste tegemiseks esitab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja ja mittetulundusühingu liikmeõiguste teostaja Vabariigi Valitsusele järgmised andmed: 1) sihtasutuses või mittetulundusühingus osalemise eesmärk ja seos valdkonna arengukavaga ning viide konkreetsele strateegilisele eesmärgile või meetmele; 2) selle ministeeriumi seisukoht, kelle valitsemisalasse kuuluvad küsimused, millega sihtasutus või mittetulundusühing, kellele vara üle antakse, tegeleb või tegelema hakkab; 3) sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamisel selle kavandatav strateegia või sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu pädeva organi kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaan, mis sisaldab kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga; 4) sihtasutuse sihtkapitali suurendamisel sihtkapitali suurendamise põhjus ning sellekohased finants- ja tasuvusarvutused.

§ 79. Nõuded sihtasutuse põhikirjale

(1) Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised erisused: 1) riigi sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga; 2) riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel; 3) riigi asutatud sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 4) riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega; 5) riigi asutatud sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatu kohaselt; 6) riigi osalusel asutatud sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel; 7) riigi osalusel asutatud sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta; 8) riigi sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb põhikirjast. (2) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et: 1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis; 2) sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks. (3) Kui riigi sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele, peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kohustus rakendada sihtasutuse juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruandes. (4) Kui riigi sihtasutus vastab riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele, peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud tema kohustus korraldada oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib selline riigi sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

§ 80. Nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele

(1) Osaluse valitseja ja valdkonna eest vastutav minister ning asutaja- või liikmeõiguste teostaja ei või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks valida, teha ettepanekut liikmeks valimise kohta ega toetada hääletamisel sellise isiku kandidatuuri, kelle puhul on tegemist käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud isikuga või kes ei vasta järgmistele nõuetele: 1) oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omamine, arvestades juriidilise isiku tegevus- ning finantsvaldkonda; 2) võimelisus tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes juriidilise isiku eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri, osaniku, asutaja või liikme huvide tõhus kaitse. (2) Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on sätestatud, et äriühingu nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal ja kes ei ole riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; 2) on riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; 3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) äriühingus, mis tegutseb riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal ja mis ei ole riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; 4) on riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; 5) omab riigi osalusega äriühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on selle riigi osalusega äriühingu oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. (3) Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja; 2) on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 3) omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 4) on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja; 5) omab riigi asutatud sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. (4) Osaluse valitseja ja asutajaõiguste teostaja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu ja sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et nimetatud isiku juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) kellel on ärikeeld; 4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 6) (5) Osaluse valitseja ja asutajaõiguste teostaja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et: 1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist; 2) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. (6) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuga ühine majapidamine.

§ 80¹. Nimetamiskomitee

(1) Vabariigi Valitsus moodustab riigi osalusega või muudes seadustes nimetatud juhtudel äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks nimetamiskomitee. (2) Nimetamiskomitee ülesanne on äriühingu spetsiifikat arvestades teha riigi osalusega või muudes seadustes nimetatud juhtudel äriühingu osaluse valitsejale ettepanek: 1) nõukogu liikme, sealhulgas nõukogu esimehe kandidaadi valimise ja nõukogu liikme tagasikutsumise kohta; 2) nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse kohta; 3) nõukogu liikmetele makstava tasu määra kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekute tegemisel peab nimetamiskomitee arvestama käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõukogu liikme kandidaatidele esitatavaid nõudeid. (4) Nimetamiskomitee nelja liikme määramise ettepaneku tegemise õigus on erasektorit esindaval Vabariigi Valitsuse määratud organisatsioonil, valdkonna eest vastutaval ministril ja kahel peaministri määratud ministril. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nimetamiskomitee liige: 1) on tunnustatud ettevõtlus- ja juhtimisekspert, kellel on pikaajaline ja rahvusvaheline juhtimiskogemus ning laitmatu eri- ja ärialane maine; 2) ei ole olnud nimetamiskomitee liige kolme eelmise aasta vältel; 3) ei oma sisulist huvide konflikti riigi osalusega äriühinguga; 4) kohustub hoidma konfidentsiaalsena nimetamiskomitee töös talle teatavaks saavat ärisaladust ja isikuandmeid; 5) on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile huvide deklaratsiooni korruptsioonivastase seaduse tähenduses. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule on tulenevalt ametikohast nimetamiskomitee liikmeks: 1) Rahandusministeeriumi kantsler; 2) osalust valitseva ministeeriumi kantsler asjaomase riigi osalusega äriühingu nõukogu käsitleval arutelul; 3) Kliimaministeeriumi kantsler Rahandusministeeriumi valitsemisel oleva riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmeid või komitee töökorralduslikke küsimusi käsitleval arutelul. (7) Nimetamiskomitee esimehe valivad nimetamiskomitee liikmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liikmete seast. (8) Oma ülesannete täitmiseks nimetamiskomitee: 1) kinnitab komitee töökorra, nähes selles ette vähemalt koosolekute toimumise sageduse ja vormi, koosoleku päevakorrapunktide ettevalmistamise ja otsuste tegemise põhimõtted; 2) analüüsib äriühingu spetsiifikast ja vajadustest lähtuvalt, millise pädevusega isikute osalemine nõukogus on vajalik; 3) hindab nõukogu liikmete kandidaatide sobivust, sealhulgas huvide konflikti puudumist; 4) kaasab vajaduse korral analüüside tegemiseks ja hinnangute andmiseks valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, valdkonna asjatundjaid ja teisi isikuid. (9) Nimetamiskomitee käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liikmed määrab Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks korraldusega. (10) Nimetamiskomitee käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liikme kutsub Vabariigi Valitsus ennetähtaegselt tagasi, kui ta ei ole püsivalt suuteline täitma komitee liikme ülesandeid või kui on ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema määramise komitee liikmeks. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nimetamiskomitee liikmetele võib Vabariigi Valitsuse otsusega määrata koosolekul osalemise eest tasu ning hüvitada koosolekul osalemiseks kantud põhjendatud kulud.

§ 81. Nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine

(1) Osaluse valitseja ning asutaja- või liikmeõiguste teostaja peab oma asutaja-, liikme-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et: 1) riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel; 2) riigi liikmesusega mittetulundusühingu põhikirjas on sätestatud, et liikmete koosolekul teevad mittetulundusühingu juhtorgani liikmeks valimise või liikme tagasikutsumise ettepaneku mittetulundusühingu liikmed; 3) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riik ei ole ainuaktsionär ega ainuosanik, on sätestatud, et osaluse valitsejal on õigus teha valimise ja tagasikutsumise ettepanek vähemalt riigi osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas; 3¹) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud, et nõukogu esimehe valib üldkoosolek; 4) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil ei ole otsustusõigust, on äriseadustiku § 319 lõikest 2 lähtudes sätestatud, et nõukogu liikmetest osa valib ja kutsub tagasi osaluse valitseja, kui see on otstarbekas. (1¹) Osaluse valitseja peab lähtuma nimetamiskomitee ettepanekust riigi osalusega äriühingu nõukogu: 1) nende nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, kelle sellekohase otsuse või ettepaneku tegemise õigus on riigil; 2) koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse kohta. (1²) Osaluse valitsejal on õigus põhjendatud juhtudel mitte nõustuda nimetamiskomitee ettepanekuga. Nõukogu liikme valimise ja tagasikutsumise ettepanekuga mittenõustumisel teeb nimetamiskomitee osaluse valitsejale uue ettepaneku 15 tööpäeva jooksul mittenõustumisest teada saamisest arvates. (1³) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1¹ ja 1² ning käesoleva seaduse § 85 lõiget 1² ei kohaldata riigi osalusega äriühingu suhtes, mille väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul ning mille üldkoosoleku otsusega on moodustatud nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks eraldiseisev nimetamiskomitee, mille vähemalt üheks liikmeks on käesoleva seaduse §-s 80¹ nimetatud nimetamiskomitee liige. (1⁴) Osalust valitseva ministeeriumi ametniku võib osaluse valitseja riigi äriühingu nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi ametnik. (2) (3) (4) Kui käesoleva seaduse § 87 punktis 2 nimetatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal õigus määrata üle ühe liikme, valib ta ühe neist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

§ 82. Teabe vahetamine

(1) Riigi osaluse valitseja edastab valdkonna eest vastutavale ministrile teadmiseks otsuste ning aktsionäride või osanike üldkoosolekute protokollide koopiad, millest nähtub osaluse valitseja tegevus riigi osalusega äriühingus osaniku-, aktsionäri- või asutajaõiguste teostamisel. (2) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja edastab valdkonna eest vastutavale ministrile teadmiseks sihtasutuse nõukogusse isikute valimise ja tagasikutsumise otsuste ning muude riigi asutatud sihtasutuse asutajate otsuste koopiad. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste ja muude dokumentide koopiad edastatakse viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, protokolli kinnitamisest või dokumentide allkirjastamisest arvates.

§ 83. Andmete esitamine nõukogu liikme kandidaatide poolt

(1) Osaluse valitseja, asutaja- või liikmeõiguste teostaja ja valdkonna eest vastutav minister võivad kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 80 nõukogu liikmeks valida või teha ettepaneku valida isik §-s 81 sätestatud juhtudel üksnes sellise kandidaadi suhtes, kes: 1) esitab kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on tutvunud õigusaktides eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikme kohta sätestatud nõuetega, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõuetega ja §-s 84 nimetatud teavitamiskohustusega, ning et ta vastab nendele nõuetele ja kohustub neid järgima; 2) esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kandidaat esitab järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, omandatud haridustase ja kontaktandmed, sealhulgas elukoha aadress; 1¹) 2) täielik ülevaade enda viimase viie aasta töö- ja ametikohtadest koos tähtaegadega, sealhulgas andmed osalemise kohta eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis. 3) 4) 5) (3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt esitamisele kuuluvate andmete täpsema loetelu ja andmete esitamise vormi ning lõike 1 punktis 1 nimetatud kinnituse esitamise vormi.

§ 84. Kohustused nõukogu liikmena

(1) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmeks, on ta kohustatud teavitama § 83 lõikes 1 nimetatud isikut, kes on ta nõukogu liikmeks valinud või on teinud sellekohase ettepaneku, järgmistest asjaoludest: 1) äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 2) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu juhtorgani tegevuse kohta; 3) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele. (1¹) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmeks, peab ta esitama Rahandusministeeriumile viimase nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teabe. (2) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud riigi asutatud sihtasutuse nõukogu esimeheks, on ta kohustatud esitama asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile: 1) nõukogu koosoleku protokolli koopia ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. (3)

§ 85. Nõukogu liikme tasustamine

(1) Osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja peavad asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised põhimõtted: 1) riigi äriühingu nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionäri või ainuosaniku otsusega, arvestades äriühingu spetsiifikat; 2) äriühingu, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, kuid riik ei ole ainuaktsionär või ainuosanik, nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab äriühingu üldkoosolek, arvestades äriühingu spetsiifikat; 3) riigi sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja; 4) riigi osalusel asutatud sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt; 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui käesolevast seadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses; 6) punktides 1–4 nimetatud äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 7) punktides 1–4 nimetatud äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 8) kui punktides 3 ja 4 nimetatud sihtasutuse puhul käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust ei täideta, võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud; 9) (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase tasu maksmise peatamise aluseks on tasu määranud isiku kirjalik teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna eest vastutav minister. (1²) Riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse otsustamisel lähtub osaluse valitseja nimetamiskomitee ettepanekust. (2) Nõukogu liikmete tasustamise täpsema korra ja tasude piirmäärad, millest asutajaõiguste teostaja lähtuma peab, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026028&id=122112017001 määrusega.

§ 86. Juhatuse liikme tasustamine

1) Osaluse valitseja ja asutajaõiguste teostaja peab asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised põhimõtted: 1) juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks äriühingu või sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid äriühingule või sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 2) juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab äriühingule või sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning äriühingu loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu; 3) juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses; 4) juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

§ 87. Sisekontroll ja siseaudit

1) Osaluse valitseja ja asutajaõiguste teostaja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised põhimõtted: 1) riigi asutatud sihtasutus ja selline äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise; 2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud äriühing ja sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot; 3) 4) käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud kohustusega äriühingul ja sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud äriühingu kõigi aktsionäride või osanikega või sihtasutuse kõigi asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust; 5) osaluse valitsejal või asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust; 6) osaluse valitsejal ja asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.

§ 88. Riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused

(1) Osaluse valitseja peab asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi osalusega äriühingu põhikirjas on sätestatud järgmised nõuded: 1) sellise äriühingu põhikirjaga, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust; 2) osaühingul, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, peab olema nõukogu; 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühingus tuleb nõukogu liikmete arvu määramisel lähtuda äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine; 4) punktis 1 nimetatud äriühingus otsustab teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise üldkoosolek. Emaettevõtja üldkoosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks; 5) punktis 1 nimetatud äriühingus peab üldkoosolek kehtestama äriühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted; 6) punktis 1 nimetatud äriühingu tütarettevõtjal peab mõnede otsuste tegemiseks olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek, kui üldkoosolek on nii otsustanud; 7) 7¹) punktis 1 nimetatud äriühingus peab üldkoosolek kehtestama äriühingule omaniku ootused, millega määratakse valdkondlikud ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; 7²) punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab kinnitama strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes käesoleva lõike punktis 7¹ nimetatud omaniku ootustest; 8) 9) 10) punktis 1 nimetatud äriühingu kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruandes; 11) punktis 1 nimetatud äriühing võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning põhikiri sisaldab toetuste maksmise korra, sealhulgas toetuste maksmise ja annetuste tegemise põhimõtteid, maksmise tingimusi, piirsummasid või -määrasid majandusaasta kohta ning otsuste tegemise korra. (2) Osaluse valitseja peab asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud korras nähakse ette, et: 1) kalendriaasta jooksul võib riigi äriühing ja äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, koos eelnimetatud äriühingu konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses äriühingu kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist; 2) teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse äriühingu veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates; 3) äriühingu veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. (3)

§ 89. Riigi asutatud sihtasutuse juhtimise erisused

(1) Asutajaõiguste teostaja peab asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas sätestatu on kooskõlas järgnevaga: 1) nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel; 2) nõukogu liikmeid määravad ainult asutajad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures võib sätestada, et kuni pooled riigi esindajad võib asutajaõiguste teostaja valida sihtasutuse põhikirjas kindlaksmääratud isikute ettepanekutest lähtuvalt; 3) nõukogu kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid ja eelarve; 4) nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul; 5) nõukogu peab kehtestama nõukogu töökorra; 6) nõukogu peab järgima käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, kui need on kehtestatud; 7) nõukogu koosoleku protokolli peavad allkirjastama kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed; 8) teisel asutajal on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga; 9) nõukogu peab heaks kiitma majandusaasta aruande; 10) nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. (2) (3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada nõuded riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi, samuti käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta.

§ 90. Riigivara valitseja kohustused hoonestatud kinnisasja valitsemisel

(1) Hoonestatud kinnisvara käesoleva seaduse tähenduses on kinnisasi või kinnisasjade kogum, millel asub hoone või hoone osa, mida riik omab või kasutab kasutuslepingu alusel. (2) Riigivara valitseja korraldab hoonestatud kinnisvara kulude arvestuse. (3) Riigivara valitseja tagab hoonestatud kinnisvara korrashoidu, lähtudes kinnisvara korrashoiu heast tavast.

§ 91. Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmine

(1) Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026028&id=127012017007 määrusega. (2) Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmisel sõlmitakse üürileping. Põhjendatud juhtudel võib sõlmida ka mõne muu kasutuslepingu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrust ei kohaldata järgmistel juhtudel: 1) kasutusse võetakse eluruum; 2) hoonestatud kinnisvara võetakse kasutusse kuni 100 kalendripäevaks või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tunniks kalendriaastas; 3) kasutusse võetav pind on kuni 100 ruutmeetrit; 4) kasutusse võetava pinna eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas; 4¹) kasutusse võetakse hoonestatud kinnisvara välisriigis; 5) muul seaduses sätestatud juhul. (4) Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmisel tähtajaga üle 10 aasta võib kasutuslepingu sõlmida üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuet ei kohaldata kasutamiseks võtmisel, kui: 1) kasutamiseks võtmine on seotud tehnovõrgu või -rajatise või avalikult kasutatava teega; 2) kinnisasja või hoonestusõigust koormatakse reaalservituudiga; 3) kasutusse andjaks on riigihangete seaduse §-s 12 nimetatud sisetehingu alusel tegutsev riigi äriühing või käesoleva seaduse § 92 lõike 1 alusel tegutsev riigi äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning mille põhitegevusalaks on riigile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes; 4) kasutuslepingule on antud kapitalirendilepingu luba riigieelarve seaduse § 60 lõike 3 alusel.

§ 92. Riigile kinnisvarateenuseid osutava riigi äriühingu tegevuse eesmärk

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus määrata riigi äriühing, kes osutab riigile kinnisvarateenuseid ja nõustab riiki kinnisvaraga seotud küsimustes (edaspidi kinnisvarateenuste osutaja). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisvarateenusteks on kinnisvara riigile kasutamiseks andmine ning riigi kinnisvara haldamine, arendamine, kasutamiseks andmine, võõrandamine ja omandamine.

§ 93. Riigile kinnisvarateenuseid osutava riigi äriühingu põhikirja erisused

(1) Lisaks muude käesoleva seaduse kohaselt äriühingu põhikirjas vajalikeks peetavate sätete täitmisele peab osaluse valitseja oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et kinnisvarateenuste osutaja põhikirjas on sätestatud järgmised põhimõtted: 1) teenuse osutaja põhieesmärk on osutada kinnisvara riigile kasutamiseks andmise teenust ning riigi kinnisvara haldamise, arendamise, võõrandamise, omandamise ja piiratud asjaõigustega koormamise teenust ning nõustada riiki kinnisvaraga seotud küsimustes; 2) teenuse osutaja kehtestab vara kasutamise ja käsutamise korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatud põhimõtteid; 3) kinnisvara riigile kasutamiseks andmise teenuse osutamisel peab lähtuma riigi jaoks parimast pakkumisest ning vahendama vajaduse korral ka teistele isikutele kuuluvate kinnisvaraobjektide pakkumisi; 4) oma veebilehel regulaarselt oma tegevuse kohta teabe avaldamine ja kinnisvararegistrile andmete esitamisel käesolevast seadusest ning käesoleva seaduse § 95 lõikes 3 alusel Vabariigi Valitsuse riigi kinnisvararegistri põhimäärusest juhindumine; 5) lisaks äriseadustiku § 298 lõikes 1 sätestatule on üldkoosoleku pädevuses laenu võtmine ja tagatise andmine summas üle 65 000 000 euro, riigile kasutamiseks antud kinnisasja koormamine hüpoteegiga, riigile kasutamiseks antud kinnisasja võõrandamine, äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine, samuti nõusoleku andmine tütarettevõtjale eelnimetatud otsuste tegemiseks; 6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud laenu võtmise ja tagatise andmise või riigile kasutamiseks antud kinnisasja võõrandamise otsuse võib üldkoosolek teha üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel; 7) teenuse osutaja omakapitali suurus peab olema vähemalt 30 protsenti aasta jooksul kaalutud keskmisest bilansimahust. Üldkoosoleku otsusel võib omakapitali suurus otsuses nimetatud tähtaja jooksul olla eespool nimetatust väiksem. (2) Kinnisvarateenuste osutaja põhikirja osas ei kohaldata käesoleva seaduse § 88 lõike 1 punktis 1 sätestatut.

§ 94. Riigivara registreerimine

Riigivara valitseja korraldab oma valitsemisel oleva riigivara andmekogudesse kandmise riigivara liigi ja asjakohase andmekogu tegevust reguleerivate õigusaktide kohaselt.

§ 95. Riigi kinnisvararegister

(1) Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks asutatakse riigi kinnisvararegister (edaspidi register). Registri eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvara, kinnisvaratehingute ja hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta, avalikustada andmed ja võimaldada menetluste läbiviimist. (2) Registrisse kogutakse andmed riigi kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste kohta teistest andmekogudest ja luuakse keskkond riigivara valitsejate vaheliseks teabe vahetamiseks ja toimingute tegemiseks. (3) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026028&id=128122010002;125032022011 . (4) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium. (5) Registrisse kantakse: 1) vara valitsemise eesmärk; 2) andmed kinnisasja võõrandamise ja kasutamiseks andmise teadete, otsuste ja lepingute, sealhulgas allkasutusse andmise lepingute, ning riigivara valitsejate vahel sõlmitud asja kasutamise kokkulepete kohta; 3) andmed riigi poolt kinnisasja omandamise ja kasutamiseks võtmise otsuste ja lepingute kohta; 4) andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse määramise kohta; 5) andmed hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta; 6) energiakasutusega seotud andmed; 7) muud õigusaktides ette nähtud andmed. (6) Andmeandjad on riigivara valitsejad või nende volitatud isikud ja käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud kinnisvarateenuste osutaja. (7) Andmeandja sisestab registri andmebaasi andmed kinnisasjaga seotud lepingute kohta 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist või muutmist. Kui lepingu sõlmimisega kaasneb kinnistusraamatu kanne, sisestab andmeandja andmed registri andmebaasi 10 tööpäeva jooksul asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisest arvates. (8) Andmeandja vastutab registrisse sisestatud andmete õigsuse ja uuendamise eest. (9) Õiguslik tähendus on andmetel riigivara valitseja ja volitatud asutuse määramise kohta. Muudel registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. (10) Registrisse ei sisestata andmeid, mis on seotud riigisaladusega ja salastatud välisteabega. (11) Registri andmed on avalikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 96. Kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine

(1) Enne kinnisasja võõrandamist või kasutamiseks andmist selgitatakse välja kinnisasja vajalikkus riigile. Kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetluses osalevad järgmised asutused ja isikud oma pädevuse piires (edaspidi õigustatud isik): 1) teised riigivara valitsejad; 2) Rahandusministeerium planeerimisseaduse §-des 14, 27 ja 56 nimetatud ülesannete täitmiseks; 3) 4) asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus planeerimisseaduse §-des 75, 95 ja 126 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 6 nimetatud ülesannete täitmiseks; 5) käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud isik; 6) avalik-õiguslik juriidiline isik seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 7) riigi asutatud või asutatav mittetulundusühing või sihtasutus tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlust ei tule algatada järgmistel juhtudel: 1) kinnisasi antakse kasutamiseks käesoleva seaduse § 18¹ lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhtudel; 2) kinnisasja kasutamine on seotud tehnovõrgu või -rajatise või avalikult kasutatava teega; 3) kinnisasja koormatakse reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. (3) Kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine toimub registri kaudu. (4) Riigivara valitsejale mittevajaliku riigivara kohta avaldatakse kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teade. Teatele lisatakse enne menetluse algatamist vara suhtes esitatud taotlused. (5) Riigivara valitseja või muu õigustatud isik võib esitada taotluse koos põhjendusega selle kohta, et kinnisasi on talle vajalik, 21 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Kui õigustatud isik ei esita taotlust tähtaegselt, loetakse, et kinnisasi ei ole talle vajalik ja tal puuduvad vastuväited kinnisasja kasutamiseks andmise või võõrandamise kohta. (6) Riigivara valitsejate taotlusi eelistatakse muudelt õigustatud isikutelt laekunud taotlustele. (7) Pärast käesolevas paragrahvis nimetatud toiminguid algatab riigivara valitseja asjakohase menetluse.

§ 97. Äriühinguid ja sihtasutusi puudutava teabe avaldamine

(1) (2) (3) Äriühingu, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus avaldatakse osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates ning Rahandusministeerium avaldab selliste juriidiliste isikute andmed koondatult oma veebilehel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud äriühingute üldkoosolekute ja osanike koosolekute ning sihtasutuste asutajate otsused avaldatakse lõikes 3 sätestatud korras, kui seadus ei sätesta teisiti. (5) (6) Äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutus avalikustavad oma veebilehel: 1) 2) kasumiaruande, bilansi ning rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaate kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 3) käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1–1² nimetatud aruanded samal ajal registrile esitamisega; 4) majandusaasta aruandega samal ajal ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. (6¹) Äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus ning mis peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee, avalikustab oma veebilehel viivitamata teated äriühingu tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. (7) Osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsused avaldatakse ka selle äriühingu veebilehel, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutuse veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (8) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 98 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema avaldaja veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist.

§ 98. Aruandlus riigi osaluste valitsemisel ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamisel

(1) Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et selle äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. (1¹) Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. (1²) Käesoleva seaduse § 79 lõikes 3 ja § 88 lõike 1 punktis 10 nimetatud jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab äriühing või sihtasutus majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. (1³) (2) Osaluse valitseja kujundab pärast riigi osalusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Vähemalt kord kolme aasta jooksul hindab osaluse valitseja äriühingus riigi osaluse säilitamise vajadust ning esitab Vabariigi Valitsusele tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks, kui riigi osalemise eesmärgid on täidetud või nende saavutamine ei ole enam vajalik. Sama kehtib hooneühistus osaluse valitsemise kohta. (3) Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja kujundab pärast riigi asutatud sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. (4) Liikmeõiguste teostaja kujundab kord aastas seisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave esitatakse Rahandusministeeriumile äriühingu, milles riigil on otsustusõigus, ja sihtasutuse kohta hiljemalt iga aasta 10. mail ning mittetulundusühingu kohta hiljemalt 10. juulil ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel. (5¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave riigi osalusega äriühingu kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitatakse Rahandusministeeriumile kümne kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel. (6) Täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 77 lõikes 2, § 79 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nõutud seisukohtade ja teabe esitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026028&id=128062022013 määrusega. (7) Kui riigi osalusega äriühingu väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul, peab osaluse valitseja järgima ning vajaduse korral hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on sätestatud tingimus, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannetes tuleb järgida reguleeritud väärtpaberiturul kehtivaid teabe avalikustamise nõudeid.

§ 99. Koondaruanded

(1) Rahandusministeerium esitab kord nelja aasta jooksul Vabariigi Valitsusele riigi kinnisvara valitsemise koondaruande. Vajaduse korral esitatakse koos koondaruandega ettepanekud riigivara paremaks valitsemiseks. (2) Rahandusministeerium esitab üks kord aastas Vabariigi Valitsusele käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1–4 nimetatud aruannete, seisukohtade ja teabe põhjal koostatud koondaruande, vajaduse korral koos ettepanekutega järgida paremini riigi huvisid eraõiguslikes juriidilistes isikutes ja seisukohtadega riigi osaluste võõrandamise ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse jätkamise otstarbekuse kohta lähtuvalt riigi osalemise eesmärkidest. (3) Vabariigi Valitsus võtab koondaruanded teadmiseks ning saadab need viivitamata Riigikogule ja Riigikontrollile teadmiseks. Koondaruanded avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel ja need peavad olema kättesaadavad seitsme aasta jooksul pärast nende avaldamist.

§ 100. Riigivara valitsemise kontrollimine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise kontrollimiseks on Rahandusministeeriumil õigus: 1) nõuda riigivara valitsejatelt ja volitatud asutustelt andmeid ja dokumente vara omandamise ja riigile kasutamiseks võtmise ning riigivara valitsemise kohta; 2) tutvuda olukorraga kohapeal riigivara valitsejalt ja volitatud asutuselt registrisse laekuvate andmete õigsuse kontrollimiseks; 3) rikkumise tuvastamisel esitada ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks või muude vajalike toimingute tegemiseks. (2) Rahandusministeerium avaldab andmed käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise kohta käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud koondaruandes.

§ 101. Kooskõlastamine Rahandusministeeriumiga

(1) Ministeerium ja Riigikantselei kooskõlastavad Vabariigi Valitsuse või riigivara valitseja otsuse eelnõu Rahandusministeeriumiga järgmistel juhtudel: 1) riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmine käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud korras; 2) käesoleva seaduse §-des 76 ja 78 nimetatud otsuste tegemine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelnõule lisatakse seletuskiri ja dokumendid, arvestades käesolevas seaduses vastava eelnõu otsustamiseks esitamise kohta sätestatut. (3) Rahandusministeerium otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelnõu kooskõlastamise 30 päeva jooksul dokumentide saamisest arvates. Kooskõlastamise menetluses tähendust omavate asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks võib Rahandusministeerium eelnõu esitanud riigivara valitsejat teavitades pikendada nimetatud tähtaega 60 päevani. (4) Kui Rahandusministeerium ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul riigivara valitsejale eelnõu kooskõlastamisest või kooskõlastamata jätmisest teatanud, loetakse eelnõu kooskõlastatuks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelnõu kooskõlastamata jätmine peab olema põhjendatud, lähtudes käesoleva seaduse riigivara valitsemise eesmärkidest ja põhimõtetest. (6) Kui Rahandusministeerium jätab eelnõu põhjendatult kooskõlastamata, võib riigivara valitseja teha tehingu üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. (7) (8)

§ 102. Menetlused ja lepingud

(1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari sõlmitud riigi kinnisvara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingute suhtes ning lepingutega seotud tagatiste ja kõrvalkohustuste suhtes, välja arvatud lepingu muutmisel, käesoleva seaduse § 95 lõikes 11 sätestatut ei kohaldata. (2) Riigivara valitsejad viivad enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kasutuslepingud võimaluse korral kooskõlla seaduses riigivara kasutamiseks andmise kohta sätestatuga ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. (2¹) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kasutuslepingus, mis on sõlmitud kaitstaval loodusobjektil paikneva või seda sisaldava maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja hooldamiseks, on sätestatud lepingu pikendamise võimalus, võib riigivara valitseja lepingu tähtaja lõppedes pikendada lepingut ühekordselt kuni viieks aastaks, viies seejuures lepingu kooskõlla seaduses riigivara kasutamiseks andmise kohta sätestatuga. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigivara üleandmise, kasutamiseks andmise, võõrandamise ja kõlbmatuks tunnistamise menetlused võib viia lõpuni lähtudes enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuetest hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. (3¹) Enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punktis 4 sätestatud alusel algatatud tööandja eluruumi kasutamiseks andmise toimingud võib viia lõpuni kuue kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest vastavalt 2016. aasta 1. juulini kehtinud riigivaraseaduse redaktsioonis sätestatule. (4) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 4 sätestatud kohustus edastada õigustatud isikule enampakkumise teade rakendub 2010. aasta 1. aprillil. (5) Enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punktide 1–3 alusel tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele kohaldatakse tagasiulatuvalt pärast 2016. aasta 1. juulit jõustunud riigivaraseaduse § 33 lõikeid 3 ja 9. (5¹) Käesoleva seaduse enne 2023. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsiooni § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 2023. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni § 33 lõikeid 3¹ ja 3². (6) Enne 2016. aasta 1. juulit avanenud pärandite suhtes kohaldatakse riigipoolse vara pärimise korraldaja määramisel käesoleva seaduse § 7 lõiget 4. (7) Enne 2017. aasta 1. veebruari konfiskeeritud vara suhtes kohaldatakse konfiskeerimise ajal kehtinud seaduses sätestatut.

§ 103. Riigivara valitsemise eesmärgi määratlemine

(1) Ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist peavad riigivara valitsejad viima oma valitsemisel oleva riigivara vastavusse § 8 lõikes 2 sätestatuga. (2) Ühe aasta jooksul pärast riigi kinnisvararegistri asutamist määrab riigivara valitseja iga oma valitsemisel oleva kinnisasja valitsemise eesmärgi, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatust. (3) Väärtpaberi valitsemise, samuti sihtasutuses või mittetulundusühingus osalemise eesmärgi peab riigivara valitseja käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatust lähtudes määratlema hiljemalt esimeses § 98 lõigete 2–4 kohaselt esitatavas aruandes.

§ 104. Riigivara ümbervormistamine, asutaja- ja liikmeõiguste üleandmine

(1) Siseministeerium korraldab ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist maavalitsuste kui riigivara valitsejate valitsemisel olnud riigivara vormistamise Siseministeeriumi valitsemisel olevaks riigivaraks või maavalitsuse ümbervormistamise volitatud asutuseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatu puhul. (3) Riigivara valitsejad, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud ministeerium, annavad liikmeõiguste teostamise õiguse maaparandusühistutes maaparandusühistu asukohajärgsele maavalitsusele üle ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (4) Maavalitsusele ei anta üle liikmeõiguste teostamise õigust sellistes maaparandusühistutes, mille suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus. (5) Asutajaõiguste teostamise õigus sihtasutuses antakse maavalitsuselt Siseministeeriumile üle kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (6) Põhiseaduslik institutsioon jääb mittetulundusühingus liikmeõiguste teostajaks, kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul riigivara valitsejate vahelisest kokkuleppest ei tulene teisiti. Kokkulepe sõlmitakse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 105. Omandireform

(1) Kui riigivara suhtes on omandireform ja maareform lõpetamata, siis kohaldatakse kuni menetluste lõppemiseni Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. (2) (3) (4) (5)

§ 105¹. Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasja võõrandamine ja hoonestusõiguse tasu muutmine

(1) Maareformi seaduse alusel seatud hoonestusõiguse igakordsel omanikul on õigus hoonestusõigusega koormatud maa omandada juhul, kui maa ei ole vajalik riigile ega kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks ega muul avalikul eesmärgil. Kui hoonestusõigus on kaasomandis ja mõni kaasomanik ei soovi maad omandada, on teistel kaasomanikel õigus omandada kogu hoonestusõigusega koormatud maa. Maa omandatakse maareformi seaduse §-s 35¹ sätestatud tingimustel ja korras. Maa, mille sihtotstarve ei ole elamumaa, omandatakse harilikule väärtusele vastava tasu eest. (2) (2¹) Kui hoonestusõigusega koormatud maa on riigile või kohalikule omavalitsusele vajalik osaliselt, võib kinnisasja jagada ja hoonestajale võõrandada osa, mida riik või kohalik omavalitsus ei vaja. Kinnisasja jagamise korraldab ja sellega seotud kulud katab asutus, kelle ülesannete täitmiseks on maa vajalik. (2²) Kui isikul ei ole seaduse järgi õigust maad omandada või riik on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel maa võõrandamisest, võib elamumaa sihtotstarbega maa maksustamishinna muutumisest tingitud hoonestusõiguse tasu aastane tõus olla kuni 10 protsenti hoonestusõiguse kehtivast tasust. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kinnisasja võõrandamist ei pea kooskõlastama Rahandusministeeriumiga ega taotlema selleks Vabariigi Valitsuse nõusolekut. (4) Käesoleva paragrahvi alusel maa võõrandamise või sellest keeldumise otsustab riigivara valitseja või Maa- ja Ruumiamet. Võõrandamise otsuses määratakse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg, mis võib olla kuni kolm kuud maa võõrandamise otsuse tegemisest. Põhjendatud juhul võib otsustaja tähtaega pikendada. (5) Maa hinna järelmaksuga tasumisel koormatakse kinnisasi hüpoteegiga riigi kasuks. Järelmaksunõuete haldamisele, hüpoteegi seadmisele ja kustutamisele ning hüpoteegipidaja õiguste ja kohustuste täitmisele kohaldatakse maareformi seaduses sätestatut. (6) Maareformi seaduse alusel seatud hoonestusõiguse aastatasule kohaldatakse maksustamishinna muutumise korral tasumäära, mis maareformi seaduse või selle alusel kehtestatud määruse kohaselt kehtib tasu muutmise hetkel. Muutunud tasumäära ei kohaldata, kui see on kõrgem hoonestusõiguse lepingus sätestatud tasumäärast. Kui tasu muutmisega kaasneb hoonestusõiguse või reaalkoormatise seadmise lepingu muutmine, tasub sellega kaasnevad kulud lepingu muutmise taotleja.

§ 106. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Käesoleva seaduse 3. ja 4. peatüki sätteid kohaldatakse ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksused, nende vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel, kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 107. Riigimaa kinnistamine ja maakatastrisse kandmine

(1) Riigivara valitsejad on kohustatud kinnistama kõik nende valitsemisel olevad riigile kuuluvad maaüksused ja tegema selleks vajalikud toimingud hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril. (2) (3) Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kohustatud kinnistama nende valitsemisel olevad maaüksused ja tegema selleks vajalikud toimingud hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril. (4) Enne riigivara kasutamiseks andmist on riigivara valitsejad kohustatud koormatavad maaüksused kinnistama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigivara valitsejad võivad maaüksusi kasutusse anda tingimusel, et koormatavad maaüksused kinnistatakse kuue kuu jooksul kasutuslepingu sõlmimisest arvates.

§ 108. Õigusaktide ja põhikirjade kooskõlla viimine

(1) Riigivara valitsejad kehtestavad käesolevas seaduses ettenähtud korrad kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni kordade kehtestamiseni lähtutakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigivaraseaduse alusel kehtestatud kordadest niivõrd, kuivõrd nendes sätestatu ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. (2) (3) Ministeeriumide põhimäärused viiakse kooskõlla käesoleva seadusega nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (4) Ministeeriumide valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimäärused viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (5) Osaluse valitseja ja asutaja- või liikmeõiguste teostaja peavad oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute põhikirjad viidaks kooskõlla käesoleva seaduse § 79 lõike 1 punktides 1 ja 8, § 87 punktides 2, 3 ja 4 ning § 89 lõike 1 punktides 3, 4 ja 9 sätestatud nõuetega. (6) Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks käesoleva seaduse § 98 lõikes 6 nimetatud nõuded, aruandluse esitamise korra ja vormid kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (7) Rahandusminister kinnitab käesoleva seaduse § 85 lõikes 2 nimetatud nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasude piirmäärad kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni rahandusministri määruse jõustumiseni kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõukogu liikmete tasustamise korda ja tasude piirmäärasid. (8) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja peab hoolitsema, et eelnimetatud äriühingu ja sihtasutuse põhikirjad viiakse käesoleva seaduse § 75 lõikega 3¹ või § 79 lõikega 2 kooskõlla 2014. aasta 1. maiks. (9) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2017. aasta 1. juulil jõustuva redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2017. aasta 20. septembriks. (10) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2022. aasta 30. juuniks. (11) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1¹ nimetatud osaluspoliitika põhimõtted kinnitatakse esimest korda hiljemalt 2024. aastal. (12) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2026. aasta 10. juunil jõustunud redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.