Riigivaraseadus

§ 36. Riigivara omandaja

Riigivara võib omandada igaüks, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi.

§ 37. Võõrandamise otsustamine

(1) Riigivara võõrandamise otsustab riigivara valitseja või tema volitatud asutus. (2) Üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib minister või riigisekretär otsustada kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamise järgmistel juhtudel: 1) otsustuskorras või valikpakkumisel; 2) üleandmise teel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule; 3) (3) Üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib minister või riigisekretär otsustada vallasasja võõrandamise järgmistel juhtudel: 1) väärtpaberi võõrandamine; 2) otsustuskorras nõuete võõrandamine summas 30 000 eurot või rohkem; 3) üleandmise teel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule; 4) kui vallasasja väärtust ei ole võimalik hinnata ja tegemist on riiklikult olulise tehinguga. (4) Vabariigi Valitsuse nõusolekut ei pea taotlema, kui: 1) võõrandatav riigi osalus äriühingus on väiksem kui 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist ja selle osaluse suurus nimiväärtuses koos ülekursiga on väiksem kui 1 000 000 eurot; 1¹) võõrandatav riigi osalus äriühingus on omandatud Vabariigi Valitsuse volituseta; 2) riigivara antakse üle mitterahalise sissemaksena riigi äriühingule kalendriaasta jooksul kokku harilikus väärtuses, mis ei ületa 10 protsenti aktsia- või osakapitalist nimiväärtuses ja selle harilik väärtus on alla 30 000 euro; 2¹) hoonestatud kinnisvara antakse üle mitterahalise sissemaksena käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule; 3) võõrandatakse reaalservituut, ostueesõigus või reaalkoormatis; 4) antakse üle riigi kasuks seatud hüpoteek, millega tagatud kohustus on täidetud; 5) 6) kinnisasi võõrandatakse ümberkruntimispiirkonnas maakorraldusseaduse alusel; 7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele. (5) Vabariigi Valitsusel on õigus määrata sellise valitsusasutuste valitsemisel oleva riigivara liigid või väärtus, mille võõrandamise otsustab igal üksikjuhul Vabariigi Valitsus. (6) Vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetamata juhul võõrandada riigivara valitseja ./dyn=111072026028&id=13345227 kehtestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud põhimõtteid. (7) (8) Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on vähemalt kaks hektarit põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvikut, võib võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. (9) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib käesoleva paragrahvi lõike 8 kohasest nõusoleku andmisest keelduda, kui võõrandatav kinnisasi või selle osa: 1) paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või väärtuslikul püsirohumaal; 2) on viimase kolme aasta jooksul olnud põllumajanduslikus kasutuses; 3) osutub vajalikuks muul avalikul eesmärgil.

§ 38. Võõrandamise otsus

(1) Riigivara võõrandamise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) võõrandatava riigivara kirjeldust; 2) riigivara võõrandamise õiguslikku alust koos viitega käesoleva seaduse asjakohasele sättele; 3) riigivara võõrandamise viisi; 4) avalikul enampakkumisel ja valikpakkumisel võõrandamise korraldaja määramist; 5) müügi alghinda, kui see on määratud; 6) müügi lisatingimusi valikpakkumisel; 7) otsustuskorras võõrandamisel andmeid õigustatud isiku kohta ja hinna määramise viisi; 8) otsustuskorras võõrandamisel andmeid riigiga sõlmitavate kasutuslepingute kohta. (2) Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud juhul peab Vabariigi Valitsuse otsus sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud teavet. (3) Võõrandada võib mitmes etapis, määrates igas etapis võõrandamisega seotud olulised asjaolud. (4) Väärtpaberite võõrandamise otsusele kohaldatakse käesolevat paragrahvi koos käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud erisustega.

§ 39. Väärtpaberite võõrandamise otsuse erisused

(1) Võõrandamise objekti kohta märgitakse väärtpaberite võõrandamise otsuses vähemalt emitendi nimi või nimetus ning võõrandatavate väärtpaberite liik, arv ja nimiväärtus, kui see on olemas. Käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 5 ja 9 nimetatud võõrandamisviiside puhul märgitakse müügi otsuses ka aktsia või osa eest makstava hüvitise suurus või selle minimaalne suurus. (2) Väärtpaberite avaliku müügi korral määratakse võõrandamise otsuses: 1) avaliku müügi viis (avalik pakkumine või müük reguleeritud väärtpaberiturul); 2) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud müügitingimused; 3) vajaduse korral avaliku müügi edasilükkamise või peatamise ning müügiga seotud tähtaegade ja tingimuste muutmise tingimused; 4) muud avaliku müügiga seotud olulised asjaolud või selle ettevalmistamise olulised tingimused. (3) Väärtpaberite avaliku pakkumise korral määratakse võõrandamise otsuses: 1) eelnevalt kindlaks määratud hinnaga avaliku pakkumise korral pakkumishind; 2) pakkumise käigus kujuneva tasakaaluhinnaga avaliku pakkumise korral pakkumishinna kujunemise alused; 3) pakkumise tulemuste väljaselgitamise alused; 4) väärtpaberite investorite vahel jaotumise reeglid; 5) pakkumiste esitamise ja arvestamise kord. (4) Võõrandamise otsustaja võib avaliku pakkumise tingimuseks seada väärtpaberite reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmise kohustuse, määrates sel juhul reguleeritud väärtpaberiturud, kus tuleb kauplemisele võtmist taotleda. (5) Kui väärtpabereid võõrandatakse reguleeritud väärtpaberiturul, märgitakse võõrandamise otsuses ka väärtpaberite minimaalne müügihind ning vajaduse korral müügi ajakava. (6) Kui aktsiad võõrandatakse ülevõtmispakkumise raames, märgitakse võõrandamise otsuses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) viide tehtud ülevõtmispakkumisele ja selle olulistele tingimustele; 2) aktsiate ülevõtmishind ning aktsiate eest tasumise viis; 3) ülevõtmispakkumise raames teo tegemine (nõustumus või pakkumus). (7) Kui väärtpabereid vahetatakse teiste väärtpaberite vastu, märgitakse võõrandamise otsuses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule andmed vastusaadavate väärtpaberite kohta ning vastusaadavate väärtpaberite kogus ühe vahetusse antava väärtpaberi kohta. (8) Kui aktsiad võõrandatakse suunatud pakkumise teel aktsiaseltsi teisele aktsionärile või teistele aktsionäridele, märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võõrandamise otsuses: 1) pakkumise hind või alghind (hinna minimaalne suurus), kui selle määramine on otstarbekas; 2) aktsionäri või aktsionäride nimed, kellele pakkumine on suunatud, või aktsionäride määramise kriteeriumid; 3) pakkumiste esitamise kord ja tähtaeg. (9) Kui aktsiad võõrandatakse aktsiate märkimise eelisõigusega, märgitakse võõrandamise otsuses lisaks: 1) aktsiate märkimise hind või alghind, kui selle määramine on otstarbekas; 2) vajaduse korral tingimused, millele peavad vastama aktsiate märkijad.

§ 40. Aktsiate võõrandamine ülevõtmispakkumise teostamisel

(1) Aktsiad võidakse võõrandada väärtpaberituru seaduse §-s 165 sätestatud ülevõtmispakkumise raames, kui nende omandamiseks on ülevõtja teinud ülevõtmispakkumise. Aktsiate valitseja esitab ülevõtmispakkumise võõrandamise otsustajale koos ettepanekuga ülevõtmispakkumise aktseptimise või sellest keeldumise kohta. (2) Kui aktsiate võõrandamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, otsustab võõrandamise otsustaja Vabariigi Valitsuse nõusolekul ülevõtmispakkumise hinna soodsamaks muutmise või ülevõtmispakkumises sisalduvatest edasilükkavatest tingimustest loobumise, samuti võistleva ülevõtmispakkumise korral pakkumusest või nõustumusest taganemise. (3) Aktsiate võõrandamiseks ülevõtmispakkumise raames sooritatakse õigusaktides ja ülevõtmispakkumise prospektis selleks ette nähtud toimingud.

§ 41. Väärtpaberite vahetamine teiste väärtpaberite vastu

(1) Riigile kuuluvaid väärtpabereid võib võõrandamise otsuse alusel vahetada teiste väärtpaberite vastu, kui: 1) käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktis 2 ja § 31 lõike 1 punktides 1, 2, 7 ja 9 nimetatud võõrandamise puhul tasutakse väärtpaberite eest osaliselt või täielikult väärtpaberitega, mille harilik väärtus on vähemalt võrdne rahas tasumisele kuuluva summa või võõrandatavate väärtpaberite hariliku väärtusega; 2) see tuleneb vahetatavate väärtpaberite emiteerimise tingimustest. (2) Väärtpaberite vahetamiseks sooritatakse väärtpaberite emiteerimise tingimustes ja nende kohta käivates õigusaktides nimetatud toimingud.

§ 42. Aktsiate või osa võõrandamine äriühingu teistele aktsionäridele või osanikele

(1) Riigile kuuluvad aktsiad võib võõrandamise otsustaja otsusel võõrandada aktsiaseltsi teisele aktsionärile või teistele aktsionäridele, kui sellise võõrandamisviisi rakendamine on otstarbekas tulenevalt aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud tingimustest, aktsionäride struktuurist, aktsionäride omavahelistest lepingutest, aktsiate emiteerimise tingimustest või muudest asjaoludest, mille alusel võib eeldada, et muude võõrandamisviiside rakendamine ei ole riigi huvide kaitse seisukohast otstarbekam või on see seotud lisariskidega. (2) Käesolevas paragrahvis aktsia, aktsionäri ja aktsiaseltsi kohta sätestatut kohaldatakse ka osale, osanikule ja osaühingule.

§ 43. Võõrandamise algatamine

(1) (2) (3) (4) Kinnisasja võõrandamise algatamisel otsustab riigivara valitseja võõrandamise tingimused kaalutlusõiguse alusel, arvestades muu hulgas kinnisvara ökonoomset kasutamist, senise maakasutuse jätkamist, planeeringute elluviimise võimalusi ja teisi maa või ehitise edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid, ning näeb vajaduse korral ette kinnisasjade võõrandamise kogumina. (5) Kinnisasjade kogumina võõrandamine käesoleva seaduse tähenduses on mitme kinnisasja võõrandamine ühise hinna eest. Võõrandatavate kinnisasjade kogumi moodustamisel lähtub riigivara valitseja kinnisasjade territoriaalsest paiknemisest, nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel, kinnisasjade eeldatavast kõrgemast väärtusest kogumina võõrandamisel võrreldes kogumisse arvatud kinnisasjade väärtustega nende eraldi võõrandamisel ja muudest asjaoludest, mille esinemisel on riigivara otstarbekas võõrandada kogumina.

§ 44. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu, seletuskiri ja dokumendid

(1) Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud juhul koostab riigivara valitseja Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja selle seletuskirja. Seletuskiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) andmeid riigivara kohta, sealhulgas vara koormatiste kohta; 2) võõrandamise otstarbekuse põhjendust ning mõju riigieelarvele; 3) võõrandamisviisi ja muude võõrandamisega seotud oluliste asjaolude valiku põhjendust; 4) tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise valiku põhjendust; 5) hariliku väärtuse hinnangut; 6) andmeid detailplaneeringu kohta; 7) muid käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 nimetatud asjaolude põhjendusi. (2) Seletuskirjale lisatakse selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

§ 45. Seletuskirja ja dokumentide erisused väärtpaberite võõrandamise puhul

(1) Väärtpaberite võõrandamisel sisaldab Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskiri vähemalt järgmisi andmeid: 1) andmeid väärtpaberite ja nende emitendi ning ülevõtmise korral ülevõtja kohta; 2) võõrandamise otstarbekuse põhjendust, kus on eraldi välja toodud majanduspoliitilised ja finantsmajanduslikud tegurid; 3) võõrandamisviisi ja muude võõrandamisega seotud oluliste asjaolude valiku põhjendust; 4) väärtpaberite valitseja arvamust hindamisaruandes näidatud väärtpaberite hariliku väärtuse kohta. (2) Seletuskirjale peab lisama järgmised dokumendid: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid tõendavad dokumendid; 2) välismaise emitendi asukohariigi registrisse kandmise dokumendid, kui need on olemas; 3) aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel ülevõtmispakkumise teade ja prospekt; 4) aktsiate ülevõtmisel äriseadustiku 29¹. peatüki tähenduses ülevõtmisaruanne ja audiitori aruanne ning aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse projekt, millega otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine; 5) investeerimisfondi osakute võõrandamisel investeerimisfondi tingimused; 6) aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus, millega otsustati välja lasta vahetusvõlakirjad; 7) aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu otsus, millega otsustati oma aktsiate omandamine; 8) osaühingu osanike otsus, millega otsustati oma osade omandamine; 9) väärtpaberite hinda või aktsia eest makstava hüvitise suurust määrav dokument. (3) Kui dokumendid ei ole Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad, tuleb seletuskirjale lisada ka: 1) emitendi põhikiri ja asutamisleping (asutamisotsus); 2) emitendi viimase majandusaasta auditeeritud aruanne, aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel viimase kahe majandusaasta auditeeritud aruanded; 3) väärtpaberite eest teiste väärtpaberitega tasumisel või nende vahetamisel teiste väärtpaberite vastu käesoleva lõike punktis 2 nimetatud aruanded tasuks saadavate või vahetusel vastu saadavate väärtpaberite emitentide kohta. (4) Kui õigusaktidest või väärtpaberite emiteerimisel sätestatud tingimustest tulenevalt ei ole väärtpabereid võimalik või otstarbekas võõrandada käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 või § 31 lõikes 1 sätestatud viisidel, tuleb seletuskirjas viidata sellekohasele õigusaktile või väärtpaberite emiteerimise tingimuste erisusi tõendavatele dokumentidele. (5) Võõrandamisel mitmes etapis esitab riigivara valitseja Vabariigi Valitsusele esmalt Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu, seletuskirja ja Rahandusministeeriumi kooskõlastuskirja.

§ 46. Riigivara hariliku väärtuse hindamine

(1) Võõrandatava kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostatakse hindamisaruanne, arvestades järgmist: 1) hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja; 2) hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades. (2) Hindamisaruande võib koostada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet järgimata, kui: 1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa- ja Ruumiamet; 2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel; 3) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et käesoleva seaduse § 33 lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10 punktide 1 ja 2 alusel; 4) vastav erisus tuleneb õigusaktist. (3) Võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi otsustab riigivara valitseja. (4) Kinnisvara hariliku väärtuse hindamisaruanne ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud. (5) Kinnisasja hariliku väärtuse hindamise korra ning nõuded hindamisaruandele ja selle tellimisele kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026028&id=115032023015 määrusega.

§ 47. Väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamine

(1) Võõrandatavate väärtpaberite, samuti vahetusel vastu saadavate väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamiseks tellib väärtpaberite valitseja üldiselt tunnustatud eksperdilt hindamisaruande väärtpaberite hariliku väärtuse kohta. (2) Hindamisaruande võib jätta tellimata, kui: 1) selleks on andnud nõusoleku Vabariigi Valitsus; 2) hindamisaruande maksumus ei ole proportsionaalne väärtpaberite võõrandamisest laekuva tuluga; 3) tegemist on käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 3, 4 või 6 nimetatud võõrandamisviisiga; 4) võõrandatavate või vahetusel vastu saadavate väärtpaberite näol on tegemist äriseadustiku § 249¹ lõikes 1 nimetatud väärtpaberitega. (3) Kui hindamisaruannet ei tellita, asendab seda väärtpaberite valitseja hinnang väärtpaberi hariliku väärtuse kohta, mille andmisel lähtutakse turul kaubeldavate väärtpaberite kauplemishinnast, aktsiate eest makstava hüvitise suurusest, osaku või aktsia puhasväärtusest, väärtpaberite raamatupidamislikust väärtusest ja muudest asjakohastest andmetest. (4) Hindamisaruanne ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud.

§ 48. Võõrandamise korraldamine

(1) Riigivara võõrandamist korraldab riigivara valitseja või tema volitatud teine asutus. (2) Riigivara võõrandamise otsustaja või tema volitatud korraldaja võib volitada kolmandaid isikuid tegema võõrandamise ettevalmistamise ja läbiviimise toiminguid, arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Nimetatud isikud on käesoleva seaduse mõttes võõrandamise menetluse läbiviijad.

§ 49. Võõrandamislepingu tingimused

(1) Enne võõrandamislepingu sõlmimist peab riigivara võõrandamise korraldaja nõudma omandajalt kõigi võõrandamisotsuses ja võõrandamisega seotud muudes dokumentides ning õigusaktides nõutavate lepingu täitmise tagatiste esitamist. (2) Riigivara valitseja peab võõrandamislepingus sätestama vähemalt järgmised andmed: 1) lepingupoolte nimed, registriandmed, füüsilise isiku puhul tema isikukood või sünniaeg; 2) võõrandamislepingu objekt; 3) võõrandamishind ja selle maksmise tingimused; 4) asja omandi ülemineku aeg ja üleandmise kord; 5) lepingu täitmise tagatised; 6) lepingu lisatingimused; 7) kulude katmise tingimused; 8) tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel sihtotstarbelise kasutamise tingimused, kohustuseks võetud ülesannete täitmise tähtaeg ja käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud tingimused. (3) Võõrandamislepingut on lubatud muuta, kui arvestatakse järgmisi nõudeid: 1) lepingu tingimusi võib muuta, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve; 2) lepingu tingimuste muutmine ei ole vastuolus avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustega; 3) lepingu tingimuste muutmiseks ning valikpakkumise lisatingimust sisaldava lepingu lõpetamiseks on vajalik riigivara valitseja nõusolek; 4) kui võõrandamise otsustamiseks oli vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, võib nimetatud nõusolekust tulenevaid tingimusi muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

§ 50. Võõrandamislepingust teatamine

(1) Riigivara võõrandamise korraldaja on kohustatud 10 päeva jooksul kinnisasja, hoonestusõiguse või väärtpaberite võõrandamise jõustumisest arvates teatama sellest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida vara omandaja, hind ja lisatingimused. Väärtpaberite avalikul müügil mitmele ostjale teatatakse nende isikute nimed, kes omandasid müüdud väärtpaberitest 10 või enam protsenti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata reguleeritud turule kauplemisele võetud väärtpaberite avalikul müügil.

§ 51. Riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule

1) Ministeeriumi ja Riigikantselei valitsemisel olevat riigivara võib üle anda mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule järgmistel juhtudel: 1) aktsiaseltsi aktsiakapitali või osaühingu osakapitali, milles riik osaleb või soovib osalust omandada, äriühingu asutamisel või aktsia- või osakapitali suurendamisel; 2) riigi asutatava sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse; 3) riigi asutatud sihtasutuse omandisse; 4) mittetulundusühingule liikmemaksu tasumisel.

§ 52. Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise ettepanek

(1) Kui riigivara üleandmisel on nõutav Vabariigi Valitsuse nõusolek, esitab äriühingu aktsiate või osa valitseja, asutaja- või liikmeõiguste teostaja või valitsemise või asutaja- või liikmeõiguste taotleja riigivara üleandmise ettepaneku Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõuna, millele lisatakse käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud seletuskiri ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt järgmised dokumendid, kui need dokumendid ei ole Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad: 1) põhikirja ning asutamislepingu või asutamisotsuse projektid; 2) muud asutamisega seotud lepingud, sealhulgas aktsionäride leping, kui need on sõlmitud, või nende projektid; 3) üleantava riigivara loetelu koos andmetega selle vara bilansilise jääkväärtuse ja soetusmaksumuse kohta; 4) hinnang üleantava riigivara hariliku väärtuse kohta; 5) teise eraõiguslikust juriidilisest isikust asutaja olemasolu korral tema eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne; 6) audiitori arvamus selle kohta, kas mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab hindamisaruandes toodule, kusjuures arvamus ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud; 7) väljavõte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud, kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi; 8) sihtasutuse või mittetulundusühingu põhikiri; 9) äriühingu põhikiri ja aktsia- või osakapitali suurendamise otsuse eelnõu. (2) Riigivara üleandmise ettepanekule lisatakse järgmised käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid: 1) asutatava äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu puhul punktides 1–7 nimetatud dokumendid; 2) riigi asutatud sihtasutuse puhul või mittetulundusühingu riigipoolse liikmemaksu tasumisel punktides 3, 4, 7 ja 8 nimetatud dokumendid; 3) äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel punktides 2–4, 6, 7 ja 9 nimetatud dokumendid.

§ 53. Seletuskiri eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise kohta

(1) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) riigi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemise või selle riigi poolt asutamise eesmärk ja seos valdkonna arengukavaga ning viide konkreetsele strateegilisele eesmärgile või meetmele; 2) ministeeriumi seisukoht, kelle valitsemisalasse kuuluvad küsimused, millega eraõiguslik isik, kellele vara üle antakse, tegeleb või tegelema hakkab; 3) äriühingu äriplaan koos finantsplaaniga, mis hõlmavad vähemalt järgmist nelja aastat; 4) sihtasutusele ja mittetulundusühingule seatavate eesmärkide saavutamise tegevuskava koos vähemalt järgmise nelja aasta finantsplaaniga; 5) äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel aktsia- või osakapitali suurendamise põhjus ning sellekohased finants- ja tasuvusarvutused; 6) kui taotletakse volitusi riigi osalusega äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel uute aktsiate omandamise või osa suurendamise eesõigusest loobumiseks või eesõiguse kasutamiseks võimalikust väiksemas mahus, siis selle põhjendus ning finants- ja tasuvusarvutused; 7) selgitus, kuidas aitab riigivara riigi asutatud sihtasutusele ja mittetulundusühingule üleandmine kaasa isikutele seatud eesmärkide täitmisele, sealhulgas tulu- ja kuluanalüüs; 8) kui riigivara üleandmisega kaasnevad tehingud muu riigivaraga, siis informatsioon selliste tehingute objekti ja lepingutingimuste kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud finantsplaani ei tule esitada, kui riigivara antakse ühe kalendriaasta jooksul mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule üle mitmel korral ja konkreetse üleantava riigivara väärtus ei ületa 10 protsenti aktsia- või osakapitalist, sihtkapitalist või mittetulundusühingu varast ning finantsplaan on kord juba sellel kalendriaastal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud seletuskirjas esitatud.

§ 54. Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise vormistamine

(1) Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise lepingule kirjutab alla üleantavat riigivara valitsev minister või riigisekretär. (2) Minister võib volitada lepingule alla kirjutama kantsleri või asekantsleri.

§ 55. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise tingimused

(1) Riigivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui: 1) vara on riigivara valitsejale mittevajalik või riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või võõrandada; 2) vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud. (2) Riigivara valitseja kehtestab riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra. (3) Riigivara hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem võib tunnistada kõlbmatuks üksnes riigivara valitseja nõusolekul. Kõlbmatuks tunnistatava vara hariliku väärtuse hindamise viisi otsustab riigivara valitseja. (4) Kõlbmatuks tunnistamise otsus peab sisaldama kõlbmatuks tunnistatava riigivaraga seotud olulisi tingimusi ja vara hävitamise korral hävitamise tingimusi.

§ 56. Riigivara mahakandmine ja hävitamine

(1) Kõlbmatuks tunnistatud riigivara kantakse bilansist maha ja vajaduse korral hävitatakse, ehitis lammutatakse. (2) Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult.

§ 57. Menetluse alused

(1) Käesolevas peatükis sätestatakse riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise põhitingimused. Riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise üksikasjaliku korra kehtestab riigivara valitseja ./dyn=111072026028&id=116122010023;13345227 . (2) Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmise ja 4. peatüki 3. jaos sätestatud eraõiguslikule juriidilisele isikule vara üleandmise korral.

§ 58. Enampakkumise väljakuulutamine

(1) Lähtudes riigivara kasutamiseks andmise või müügi otsusest ning kasutamiseks andmise või müügi korraldaja (edaspidi käesolevas peatükis korraldaja) määratud avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta teade vähemalt kaks nädalat enne kirjaliku enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne enampakkumise toimumist. (2) Teates esitatakse olulised andmed võõrandatava või kasutamiseks antava vara kohta, sealhulgas andmed lepingu projekti ja enampakkumise tingimuste kättesaadavuse kohta. (3) Tähtaeg, mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist või valikpakkumist, ning koht, kuhu nimetatud avalik enampakkumine või valikpakkumine esitatakse, peavad tagama riigile parima pakkumistulemuse. (4) Avaliku enampakkumise või valikpakkumise teateid ja kuulutusi võib levitada lisaks ka muul viisil. Käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhul avaldatakse avaliku enampakkumise teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning õigustatud isikule edastatakse teade lihtkirjalikult tema kohta rahvastiku- või äriregistrisse kantud elukoha või asukoha aadressil.

§ 59. Tutvumine varaga

Pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava või võõrandatava riigivaraga ning pakkumise ja lepingu oluliste tingimustega.

§ 60. Alghind

(1) Riigivara kasutamiseks andmisel või riigivara võõrandamisel avalikul enampakkumisel määrab võõrandamise või kasutamiseks andmise otsustaja (edaspidi käesolevas peatükis otsustaja) alghinna. Alghinna määramisel juhindutakse käesoleva seaduse §-des 18¹ ja 46 sätestatust. (2) Teistkordsel avalikul enampakkumisel võib otsustaja määrata alghinna, mis on riigivara esimese enampakkumise alghinnast kuni 20 protsenti madalam. (3) Alghinda ei pea määrama valikpakkumisel ega kolmandal või enamal avalikul enampakkumisel.

§ 61. Osavõtutasu

(1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise alghinnast. (2) Osavõtutasu suuruse määramisel lähtub otsustaja avaliku enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seotud hinnangulistest kuludest ja eeldatavast pakkujate arvust. (3) Kui alghinda ei määrata ja otsustaja ei otsusta teisiti, siis lähtutakse osavõtutasu määramisel kasutamiseks andmise korral turupõhisest kasutustasust ja vara võõrandamise korral vara harilikust väärtusest. (4) Osavõtutasu makstakse korraldaja määratud ajaks ja kohas.

§ 62. Tagatised

(1) Menetluse või lepingu täitmise tagatiseks võib olla: 1) hüpoteek või vallaspant, eelistades esimesele järjekohale seatud hüpoteeki või registerpanti; 2) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 3) tagatisraha; 4) notari deposiit; 5) eluruumi võõrandamisel eluruumi omandaja ja panga vahel sõlmitud laenuleping. (2) Otsustaja määrab kinnisasja või hoonestusõiguse kasutamiseks andmisel või müümisel avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel tagatise. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tagatise suuruseks võib otsustaja määrata kuni 10 protsenti avaliku enampakkumise või valikpakkumise alghinnast. Riigivara kasutamiseks andmisel võib määrata tagatisraha suuruseks ühe kuni kolme kuu kasutustasu summa. (4) Kui alghinda ei määrata ja otsustaja ei otsusta teisiti, siis lähtutakse tagatise suuruse määramisel kasutamiseks andmise korral turupõhisest kasutustasust ja vara võõrandamise korral vara harilikust väärtusest.

§ 63. Riigivara omandaja kulud

(1) Riigivara valitseja sätestab kasutuslepingus ja võõrandamislepingus tingimuse, mille alusel riigivara kasutamiseks andmisega ja võõrandamisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub kasutamisõiguse või vara omandaja, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise või võõrandamise menetluse kulud katab kasutamisõiguse või riigivara omandaja.

§ 64. Riigivara võõrandamise kulud

(1) Kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid, võib katta müügist laekunud raha arvel. (2) Võõrandatava kinnisasjaga või hoonestusõigusega seotud võlad võib valdkonna eest vastutava ministri loal katta müügist laekunud raha arvel. (3) Vallasasja võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning võõrandatava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara valitseja otsusel katta müügist laekunud raha arvel. (4) Riigi omandis oleva eluruumi üürnikule võõrandamisel on riigivara valitsejal õigus müügist laekunud vahendite arvel hüvitada üürnikule tema põhjendatult tehtud ja dokumenteeritud parendused.

§ 65. Riigivara kasutamiseks andmise kulud

(1) Kinnisasja või hoonestusõiguse kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid, võib riigivara valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel. (2) Kasutamiseks antud kinnisasja või hoonestusõigusega seotud võlad võib riigivara valitseja katta valdkonna eest vastutava ministri loal kasutamise eest laekunud raha arvel. (3) Vallasasja kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning kasutamiseks antava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel. (4)

§ 66. Avaliku enampakkumise mõiste ja erijuhtumid

(1) Avalik enampakkumine on riigivara kasutamiseks andmise või müügi viis, kus leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega, sealhulgas lõplikena määratud lisatingimustega, ja pakub kõige kõrgemat hinda. (1¹) Kui enampakkumisel on pakkumise teinud mitu isikut ühiselt, saavad need isikud riigivara omandamise või kasutamise õigust realiseerida üksnes ühiselt. (1²) Enampakkumisel osaleja on pakkumisega seotud kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. (2) Riigivara antakse kasutamiseks või müüakse avalikul suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel. (3) Suuline enampakkumine toimub ettenähtud ajal ja kohas, kus osalejad saavad end registreerida kooskõlas enampakkumise tingimustega enampakkumisest osavõtjatena, makstes eelnevalt osavõtutasu ja vajaduse korral tagatisraha, ning teevad pakkumisi kohapeal. (4) Kirjalikul enampakkumisel esitavad osalejad ettenähtud ajaks enampakkumise tingimuste kohaselt kirjaliku pakkumise kinnises ümbrikus. (5) Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad müügi läbiviijaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad. (6) Maatulundusmaa sihtotstarbega vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui õigustatud isiku kinnisasi koosneb mitmest katastriüksusest, peab võõrandatava kinnisasjaga vahetult piirnema vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldav katastriüksus. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. (7) Põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel või kasutamiseks andmisel on võõrandatavat või kasutamiseks antavat maad enne enampakkumist viimasena põllumajandusliku kasutuslepingu alusel kasutanud või maareformi seaduse § 34¹ alusel kasutusõigust omanud isikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus kinnisasi omandada või kasutusse saada enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kes kasutas võõrandatavat või kasutamiseks antavat kinnisasja suuremas ulatuses. Kui nimetatud kinnisasja suhtes soovivad oma õigust samal ajal kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja käesolevas lõikes nimetatud isik, eelistatakse viimast. Käesolevas lõikes nimetatud õigust ei ole isikul, kellega sõlmitud kasutusleping lõpetati selle kasutajapoolse rikkumise tõttu. (7¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata isikule, kes kasutas maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maad maareformi seaduse § 34¹ lõikes 6² sätestatud alusel. (8) Kui kinnisasi jääb käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud õigustatud isikust tulenevatel põhjustel müüja poolt määratud tähtajaks võõrandamata, on enampakkumise võitjal õigus omandada kinnisasi müüja määratud tähtaja jooksul. (9)

§ 67. Avaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemine

(1) Suulise enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkuja registreerimisnumbri ja pakkumissumma teeb enampakkumise läbiviija teatavaks enampakkumise ruumis pärast võitja selgumist. (2) Kirjaliku enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkuja nime ja tema pakkumise või enampakkumise tulemused teeb korraldaja kirjalikult teatavaks kõigile pakkumise esitanud isikutele viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. (3) Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb enampakkumise läbiviija kõigile enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist.

§ 68. Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine

(1) Otsustaja otsustab avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas nurjunuks tunnistamise tõttu 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. (2) Riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui: 1) enampakkumisel osalejana ei registreeritud ühtegi isikut või ükski registreeritud osavõtja ei ilmunud suulisele enampakkumisele; 2) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist; 3) enampakkumisel osalejad ei täitnud enampakkumise läbiviija korraldusi või rikkusid enampakkumise protseduurireegleid; 4) enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust; 5) enampakkumisel, kus alghinda ei määratud, võitis pakkumine, mis on riigi jaoks majanduslikult vastuvõetamatu. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule jätab otsustaja avaliku enampakkumise tulemused kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikkus enampakkumise korraldaja või läbiviija enampakkumise protseduurireegleid; 2) enampakkumisel rikuti õigusaktidega sätestatud korda enampakkumise tulemust mõjutanud ulatuses; 3) kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 4) vähemalt ühel suulisel või elektroonilisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta ja nimetatud isiku või isikute osavõtt mõjutas oluliselt enampakkumise tulemust. (4) Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel märgitakse selle põhjus. (5) Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisel tuuakse otsuses välja enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma. Kui tagatisrahaks oli määratud vähemalt viis protsenti pakkumise alghinnast, siis tuuakse otsuses välja ka paremuselt teise pakkumise teinud isiku nimi ja pakkumissumma. (6) Käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise tulemused nendes lõigetes nimetatud õigustatud isikute kasuks. (7) Käesoleva seaduse § 66 lõikes 8 sätestatud juhul on otsustajal õigus tunnistada õigustatud isiku kasuks langetatud tulemuste kinnitamise otsus kehtetuks ja kinnitada tulemused enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud isiku kasuks. (8) Otsus tuleb viivitamata kätte toimetada isikutele, kelle õigusi ja kohustusi see puudutab. Otsuse resolutiivosa avaldatakse enampakkumise korraldaja avalikul veebilehel.

§ 69. Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise järgne otsus

(1) Otsustaja otsustab ühe kuu jooksul avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisest või kehtetuks tunnistamisest arvates, kas korraldada uus enampakkumine, lükata enampakkumine edasi või loobuda uuest enampakkumisest. (2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud juhul on otsustajal õigus avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel otsustada vallasasja võõrandamine otsustuskorras, kui võõrandamise hind võib kujuneda alla 30 000 euro.

§ 70. Toimingud tagatistega

(1) Riigivara omandamiseks või kasutamiseks õigustatud isiku makstud tagatisraha võetakse arvesse ostuhinna või kasutustasu osalise tasumisena. Kehtiv garantiikiri tagastatakse käesolevas lõikes nimetatud isikule pärast ostuhinna või kasutustasu tasumist, kuid mitte enne asjaõiguslepingu sõlmimist. (2) Korraldaja tagastab teistele enampakkumisel osalejatele tagatisraha 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole selgunud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, tagastatakse käesolevas lõikes nimetatud isikutele tagatisraha viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Kehtiv garantiikiri tagastatakse teistele enampakkumisel osalejatele samade tähtaegade jooksul. (3) Kui enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või need tunnistatakse kehtetuks otsustajast või korraldajast olenevatel põhjustel, tagastab korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule tagatisraha ja kehtiva garantiikirja viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisest või kehtetuks tunnistamisest arvates. (4) Avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata, tagatisraha ei tagastata ja garantii realiseeritakse. (5) Kui avaliku enampakkumise tulemused tunnistatakse kehtetuks enampakkumise tulemusel riigivara omandamiseks või kasutamiseks õigustatud isikust oleneval põhjusel, tagatisraha ei tagastata ja garantiikiri realiseeritakse. (6) Tähtaegselt tagastamata tagatisraha summalt võib õigustatud isik nõuda viivist 0,1 protsenti päevas.

§ 71. Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumine

(1) Otsustaja määrab riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib otsustaja nimetatud tähtaega pikendada. (2) Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumisel võib otsustaja tunnistada avaliku enampakkumise tulemused kehtetuks. (3) Kui avaliku enampakkumise võitja ei ole tähtaegselt lepingut sõlminud või lepingu täitmise tagatist esitanud, võib sõlmida lepingu paremuselt teise pakkumise teinud isikuga, kui tagatisrahaks oli määratud vähemalt viis protsenti pakkumise alghinnast. Korraldaja määrab lepingu sõlmimise tähtaja, mis võib olla kuni üks kuu. (4)

§ 72. Valikpakkumise korraldamise õigus

(1) Valikpakkumist kasutatakse, kui riigivara kasutamiseks andmisel või müügil on lisaks hinnale oluline lisatingimuste täitmine. (2) Väärtpabereid võib valikpakkumise korras müüa üksnes riigi äriühingu aktsiate või osa ning äriühingu põhikirja kohaselt vabalt võõrandatavate aktsiate või osa müügil. (3) Leping sõlmitakse isikuga, kelle valikpakkumise on otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka lisatingimuste täitmist. Lisatingimuste ja hinna üle võib pidada pakkujatega läbirääkimisi. (4) Lisatingimus peab olema objektiivselt hinnatav. (5) Valikpakkumise menetlusele kohaldatakse käesolevas seaduse §-des 68–71 sätestatut.

§ 73. Valikpakkumise lisatingimused

(1) Riigivara müügi või kasutamiseks andmise lisatingimuseks võib olla: 1) investeeringute tegemine, sealhulgas aktsia- või osakapitali suurendamise teel; 2) sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 3) tööhõive säilitamine; 4) uute töökohtade loomine; 5) nõutud tingimustele vastava tehnilise ja finantsplaani esitamine ja rakendamine; 6) keskkonnakaitse nõuete täitmine; 7) muu lisatingimus, mille täitmist peab otsustaja oluliseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võivad riigivara kasutamiseks andmise lisatingimused olla: 1) kasutaja kohustus kasutamiseks antud vara suhtes; 2) kasutaja kohustus teha kasutamiseks andjale tööd või osutada teenust, kui nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab kasutajalt erilisi oskusi või on erilise iseloomuga. (3) Riigivara kasutamiseks andmisel võib valikpakkumises osalejatele anda õiguse teha ettepanekuid töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, kui pakkumine sisaldab täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta.

§ 74. Väärtpaberite avalik müük

(1) Väärtpaberite avaliku müügi viisid on: 1) avalik pakkumine eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga või pakkumise käigus kujuneva tasakaaluhinnaga (edaspidi avalik pakkumine); 2) väärtpaberite müük reguleeritud väärtpaberiturul. (2) Avalikku müüki võib kohaldada üksnes selliste väärtpaberite müügil, mis emissiooni tingimuste kohaselt on vabalt võõrandatavad. (3) Reguleeritud väärtpaberiturul toimunud müügiks loetakse ka reguleeritud väärtpaberituru kauplemissüsteemis reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberitega tehtud turuvälist tehingut. (4) Avaliku müügi ettevalmistamise käigus müügi korraldaja: 1) korraldab miinimumhinna väljaselgitamise tasakaaluhinnaga avaliku pakkumise korral; 2) korraldab müügihinna kindlaksmääramise eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga avaliku pakkumise korral; 3) korraldab prospekti ettevalmistamise ja selle registreerimise; 4) sõlmib vajaduse korral avaliku müügi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks lepingu kolmanda isikuga. (5) Vabariigi Valitsuse nõusolekul on müügi korraldajal õigus väärtpaberite avalik müük edasi lükata või peatada, kui tingimused reguleeritud väärtpaberiturul, kuhu väärtpaberid on kauplemisele võetud või kavatsetakse võtta, on muutunud oluliselt ebasoodsamaks müügi otsustamise ajal kehtinud tingimustega võrreldes ning müügi läbiviimine tekitaks riigile suuremat kahju kui müügi edasilükkamine või peatamine. (6) Müügi korraldaja otsustab oma käskkirjaga avaliku pakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise 15 tööpäeva jooksul pakkumiste esitamise tähtaja möödumisest. (7) Müügi korraldaja jätab avaliku pakkumise tulemused kinnitamata, kui müümisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda või kaldutud kõrvale müügitingimustest. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul tagastatakse pakkujatele nende poolt väärtpaberite ostmiseks ülekantud summad 20 tööpäeva jooksul avaliku pakkumise tulemuste kinnitamata jätmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. Kui müügi korraldaja ei tagasta nimetatud summat tähtaegselt, maksab ta sellelt summalt pakkujale viivist 0,1 protsenti päevas. (9) Müügi korraldaja esitab Vabariigi Valitsusele teadmiseks aruande müügi tulemuste ja müügiga seotud kulutuste kohta 30 päeva jooksul avaliku pakkumise tulemuste kinnitamisest arvates.

§ 74¹. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise alused