(1) Käesolev seadus reguleerib riigivara valitsemist.
(2) Riigivara valitsemine on vara Eesti Vabariigi (edaspidi riik) nimel omandamine, kasutamiseks võtmine, valdamine, kasutamine ja käsutamine ning riigi osalemine Eestis registrisse kantud juriidilises isikus või varaühisuses ja välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus.
(3) Riigivara on riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
(1) Käesoleva seaduse § 77 lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes.
(2) Julgeolekuasutuse valitsemisel olevale riigivarale ei kohaldata käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 19 lõigetes 2 ja 3, § 30 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3, § 37 lõigetes 2–5 ning §-des 50, 57–62, 66–74 ja 95–100 sätestatut.
(3) Riigivara suhtes, mille kohta on teises seaduses kehtestatud eriregulatsioon, kohaldatakse käesolevat seadust eriseaduses sätestatut arvestades.
(3¹) Välisriigis asuva riigivaraga seotud tehingutele kohaldatakse asukohajärgses riigis kehtivat õigust ja tava, arvestades käesoleva seaduse põhimõtteid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus asukohariigi õigusega.
(4) Riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel kohaldatakse käesolevat seadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades.
(5) Käesolevat seadust ei kohaldata riigivara välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni omandisse või kasutamiseks andmisele ega vara välislepingu või muu rahvusvahelise kokkuleppe alusel kasutamiseks võtmisele.
(6) Põhiseaduslike institutsioonide suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, mis käsitlevad Vabariigi Valitsuse poolt otsuste tegemist või nõusoleku andmist.
(7) Käesolevat seadust ei kohaldata riigivara valitseja põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükiste ja teavikute, samuti meenete võõrandamisele. Sellise vara võõrandamise korra kehtestab riigivara valitseja.
(8) Käesolevat seadust ei kohaldata riigi osalemisele välislepingute alusel moodustatud finantsinstitutsioonides ja välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, kui riigi osalemine tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust.
(9) Käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, ei kohaldata:
1) riigi osalusega äriühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, mille väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite kauplemisele võtmiseks on esitatud avaldus;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühingu konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes.
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) riigi äriühing – aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile;
2) riigi osalusega äriühing – aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa;
3) enamusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus;
4) otsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul käesoleva lõike punktis 3 nimetamata otsuste vastuvõtmiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus;
5) vähemusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud otsuste vastuvõtmise tõkestamiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus;
6) vähemusosalus – osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis ei anna vähemusotsustusõigust;
7) riigi asutatud sihtasutus – riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus;
8) riigi sihtasutus – sihtasutus, mille ainuasutaja on riik;
9) riigi osalusel asutatud sihtasutus – sihtasutus, mille mitmest asutajast üks on riik;
10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus;
11) volitatud asutus – riigiasutus, kelle valdusesse riigivara valitseja oma valitsemisel oleva vara on andnud;
12) kasutusleping – võlaõiguslik või asjaõiguslik leping, mille alusel riik võtab või annab kasutusse asja või selle osa.
(2) Riigile kuuluvale maaüksusele, mida ei ole kinnistatud, ehitisele ja selle mõttelisele või reaalosale kuni ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse, samuti riigile kuuluvale laevale, mida ei ole laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel kinnistatud, kohaldatakse kinnisasja sätteid.
(3) Käesolevas seaduses vallasasja kohta sätestatut kohaldatakse ka varaliselt hinnatavale õigusele, välja arvatud riigi tarkvarale, kui see antakse avalikkusele tasuta kasutamiseks käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korras.
(4) Käesolevas seaduses väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse ka osaühingu osa ja lepingulise fondi osaku või lepingulise fondi rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingulises fondis osalemisele kohaldatakse käesolevas seaduses riigi eraõiguslikus juriidilises isikus aktsionäri või osanikuna osalemise kohta sätestatut.
(5) Käesolevas seaduses kasutuslepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka piiratud asjaõigustele, mille alusel isikul, kelle kasuks seatakse piiratud asjaõigus või kelle omandis oleva kinnisasja kasuks seatakse piiratud asjaõigus, tekib õigus asja või selle osa kasutada.
(1) Riigivara valitseja korraldab riigi nimel vara riigile omandamist, riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist, kinnisasjade kasutamist kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega koormamise lepingu alusel ning riigi osalemist aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena Eestis registrisse kantud aktsiaseltsis, osaühingus, sihtasutuses või mittetulundusühingus ja välisriigis piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus ning teostab sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi käesoleva seadusega sätestatud korras.
(2) Riigivara valitsejad on:
1) Riigikogu Kantselei;
2) Vabariigi Presidendi Kantselei;
3) Riigikontroll;
4) Õiguskantsleri Kantselei;
5) Riigikohus;
6) Riigikantselei;
7) ministeerium.
(3) Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus, maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa- ja Ruumiamet ning looduskaitseseaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Keskkonnaamet.
(3¹) Kui riigivara valitseja ülesandeid täidab riigitulundusasutus, kohaldatakse tema suhtes ministeeriumi kohta sätestatut. Käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks esitatakse ettepanekud valdkonna eest vastutava ministri kaudu.
(4) Riigivara valitsejal on kõik seadusest tulenevad omaniku, aktsionäri, osaniku, äriühingu asutaja, hooneühistu liikme, korteriühisuses osaleva korteriomaniku, kaaspärija, sihtasutuse asutaja või mittetulundusühingu liikme õigused ja kohustused.
(5) Asutusesiseselt määratakse isikud, kes täidavad riigivara valitseja ülesandeid riigivara valitseja nimel, kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti.
§ 5. Väärtpaberite valitseja ja äriühingu asutajaõiguste teostaja
(1) Riigile kuuluva aktsia või osa valitseja ja äriühingu asutajaõiguste teostaja on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium või riigitulundusasutus (edaspidi osaluse valitseja), kelle määramisel tuleb arvestada ministeeriumi või riigitulundusasutuse pädevust ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja kohustuste parimal teostamisel ning eesmärki vältida huvide konflikti riigi erinevate ülesannete vahel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigile kuuluvate väärtpaberite valitsejaks määratakse Rahandusministeerium.
(3) Riigile kuuluva vähemusosaluse valitsejaks on Rahandusministeerium. Kui riigi osalus äriühingus kahaneb vähemusosaluseni, esitab osaluse valitseja Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu anda osalus üle Rahandusministeeriumi valitsemisele. Nimetatud eelnõu esitatakse ühe kuu jooksul pärast aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise registreerimist või aktsiate või osa võõrandamistehingu või muu tehingu toimumist, millega kaasnes riigi osaluse vähenemine.
(4) Riigi osaluse valitseja ühes ja samas äriühingus võib olla ainult üks ministeerium või riigitulundusasutus.
(5) Äriühingu asutamisel ja äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki osalust valitseva ministeeriumi minister. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus, on käesoleva seaduse kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu, keda esindab volituse alusel nõukogu esimees.
(6) Osalust valitseva ministeeriumi minister võib volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema:
1) ministeeriumi kantslerit või asekantslerit, kui tegemist on riigi osalusega äriühinguga, mille väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul ja riigi osalus annab vähemalt vähemusotsustusõiguse;
2) ministeeriumi ametnikku, kui riigi osalus äriühingus ei anna vähemusotsustusõigust.
(7) Hooneühistu liikmesuse teostamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatut.
§ 6. Asutaja- ja liikmeõiguste teostaja sihtasutuses või mittetulundusühingus
(1) Asutaja- ja liikmeõiguste teostamisele maaparandusühistus kohaldatakse maaparandusseaduses sätestatut.
(2) Liikmeõigusi korteriühistus või muus mittetulundusühingus, mille liikmesus on seotud riigivara valitsemisega, teostab riigivara valitseja või tema volitusel volitatud asutus. Sama kehtib korteriomandi esemega seotud õigussuhete korraldamise kohta korteriomanike ühisuse kaudu, samuti kaaspärijate ühisuse kaudu. Kui liikmesusega seotud riigivara on mitme riigivara valitseja valitsemisel:
1) tuleb liikmeõiguste teostamist puudutavad otsused eelnevalt kooskõlastada teiste riigivara valitsejatega;
2) kohaldatakse liikmeõiguste teostaja määramisel ning riigivara valitsejate lahkarvamuste korral käesoleva seaduse § 7 lõikes 6 või 7 sätestatut.
(3) Riigi asutajaõigusi sihtasutuses ning liikmeõigusi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata mittetulundusühingus teostab Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium või Riigikantselei (edaspidi asutaja- või liikmeõiguste teostaja), kelle määramisel tuleb arvestada asutuse pädevust ja sobivust selleks. Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium võib volitada asutaja- või liikmeõigusi teostama volitatud asutust.
(4) Asutajaõiguste teostajaks ühes ja samas sihtasutuses võib olla ainult üks riigivara valitseja. Sama kehtib liikmeõiguste teostamise kohta mittetulundusühingus.
(5) Asutajaõiguste teostajal on kõik seadusest tulenevad sihtasutuse asutaja õigused ja kohustused, millest tulenevate ülesannete täitmisel esindab riiki minister või riigisekretär.
(6) Liikmeõiguste teostajal on kõik seadusest tulenevad mittetulundusühingu liikme õigused ja kohustused, millest tulenevate ülesannete täitmisel esindab riiki minister, riigisekretär või liikmeõigusi teostama volitatud asutuse juht.
(7)
(8) Liikmeõiguste teostajat esindaval ministril, riigisekretäril ja liikmeõigusi teostama volitatud asutuse juhil on õigus volitada üldkoosolekul (volinike koosolekul) osalema talle alluvat ametnikku.
(1) Riigi omandatav vara loetakse selle riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma.
(2) Asjaõigusseaduse § 126 alusel riigi poolt omandatud kinnisasja valitseja määrab Vabariigi Valitsus. Kuni Vabariigi Valitsus ei ole valitsejat määranud, on nimetatud riigivara valitsejaks Rahandusministeerium.
(2¹) Asjaõigusseaduse § 132¹ alusel riigi omandis oleva kinnisasja valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(3) Riigi poolt vallasasja hõivamise korraldajaks on riigivara valitseja, kes on õigustatud vallasasja hõivama.
(4) Riigi poolt vara pärimisel on pärimise korraldaja ja riigivara valitseja pärast vara omandamist:
1) Rahandusministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi Eestis;
2) Välisministeerium, kui pärimismenetlus viiakse läbi välisriigis.
(5) Kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, on kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega, väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud vara (edaspidi konfiskeeritud vara) valitseja:
1) Rahandusministeerium, kui süüasja menetles Maksu- ja Tolliamet või konfiskeeriti kinnisasi või väärtpaber;
2) Siseministeerium käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul.
(6) Kui riigivara või omandatava vara valitsejat või volitatud asutust seadusest või tehingust otseselt ei selgu või on tekkinud vaidlus, määrab riigivara valitseja Vabariigi Valitsus.
(7) Kui üheks vaidluspooleks on põhiseaduslik institutsioon, lahendatakse vaidlus riigivara valitsejate kokkuleppel.
(7¹)
(1) Riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse järgimiseks äriühingutes osalemisel kinnitab Vabariigi Valitsus osaluspoliitika põhimõtted, mida uuendatakse vähemalt igal viiendal aastal.
(2) Ühtse terviku moodustava riigivara hulka kuuluval asjal või õigusel on üks riigivara valitseja.
(3)
(4) Tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada.
(5) Riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt.
(6) Riigivara valitseja kehtestab oma valitsemisala teenistujatele riigivara valdamise ja kasutamise nõuded.
(7) Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses.
(7¹) Volitatud asutuse riigivaraga seotud õiguste ja kohustuste ulatuse ning otsustusõiguse võib sätestada riigivara valitseja määruse või käskkirjaga.
(8) Riik ei või olla täis- ega usaldusühingu osanik ega tulundusühistu liige, välja arvatud hooneühistu liige, ega kuuluda mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendusse, mis ei ole kantud registrisse, välja arvatud korteriomanike ühisusse ning kaaspärijate ühisusse. Riik ei või osaleda välisriigis registreeritud eraõiguslikus juriidilises isikus, kui sellega kaasneb riigi piiramatu vastutus.
§ 9. Riigivara valitseja kohustused eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisel
Osaluse valitseja ning asutaja- või liikmeõiguste teostaja peab tagama äriseadustiku, sihtasutuste seaduse, mittetulundusühingute seaduse ja muude õigusaktidega äriühingu aktsionärile või osanikule, sihtasutuse asutajale või mittetulundusühingu liikmele pandud õiguste ja kohustuste täitmise, määratlema riiklikest arengukavadest ja muudest dokumentidest tulenevalt äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu strateegilised eesmärgid ning kontrollima ja hindama nende saavutamist.
(1) Riigivara valitsetakse:
1) riigivõimu teostamiseks;
2) muul riigivara valitseja poolt määratud ja seadusest tuleneval avalikul eesmärgil;
3) tulu saamiseks;
4) reservina säilitamiseks.
(2) Äriühingus osaluse valitsemise põhieesmärgiks on reeglina õigusakti, põhikirja või halduslepinguga sätestatud avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmine, näiteks tegevusalal tegutsemine, millega peab kaasnema ka tulu saamise eesmärk kaupade müügi või teenuste osutamise teel tasu eest, mis tagab mõistliku kasumi.
(2¹) Ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osaluse valitsemise otsustab Vabariigi Valitsus vähemalt igal viiendal aastal uuesti.
(3) Riik omandab vara õigusakti ja tehingu alusel, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil või kui riigile vara omandamise kohustus tuleneb seadustest.
(4)
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata juhtudel võib riik vara omandada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(6) Riigivara valitseja on kohustatud määrama enda valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
(7) Riigivara valitseja on kohustatud korraldama talle mittevajaliku riigivara üleandmise teisele riigivara valitsejale, kellele see riigivara on vajalik, või korraldama selle võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks.
(7¹) Riigi maareservi (edaspidi maareserv) arvatakse riigi omandis olev kinnisasi, mida ei valitseta ühelgi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärgil. Maareservis säilitatakse kinnisasi, mis võib osutuda riigile vajalikuks ühel nimetatud eesmärgil või kohalikule omavalitsusele seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.
(8) Täpsema loetelu maareservis säilitatavate kinnisasjade liikidest ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise täpsemad alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026028&id=109062026041 määrusega.
§ 11. Riigivara valitsemise üleandmise põhjendatus
(1) Riigivara valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele, kui see muudab riigivara valitsemise otstarbekamaks või muul põhjusel arvestades avalikku huvi.
(2) Riigivara valitseja võib taotleda teiselt riigivara valitsejalt talle riigivara valitsemise üleandmist, kui riigivara on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ning teine riigivara valitseja ei vaja seda riigivara oma õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.
§ 12. Riigivara valitsemise üleandmise otsustamine
(1) Kinnisasja või piiratud asjaõiguse valitsemine antakse üle ühelt riigivara valitsejalt teisele nende omavahelisel kokkuleppel, kui üleandjaks on käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud riigivara valitseja.
(2) Kinnisasja või piiratud asjaõiguse enda valitsemisele saamiseks võib teiselt riigivara valitsejalt kinnisasja või piiratud asjaõiguse üleandmist taotlev käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud riigivara valitseja pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kui kokkulepet ei saavutata.
(3) Kui riigivara valitsemise üleandjaks on põhiseaduslik institutsioon ja saajaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja, toimub üleandmine nende omavahelisel kokkuleppel.
(4) Põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad riigivara valitsemise üleandmise omavahelisel kokkuleppel.
(5) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele nende kokkuleppel.
(6) Riigivara, välja arvatud väärtpabereid, võib üle anda riigivara valitseja kehtestatud korras, kui:
1) üle antakse vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro;
2) riigivara antakse üle ühe riigivara valitseja valitsemisala piires.
(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ning ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse kriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel.
(7¹) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks.
(7²) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad tingimused ja korra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks.
(8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026028&id=127082022009 määrusega.
§ 13. Riigivara üleandmise vormistamine ja jõustumine
(1) Riigivara üleandmise kohta koostatakse akt. Akti märgitakse vähemalt andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu, soetamismaksumuse ja raamatupidamisliku jääkväärtuse kohta.
(2) Kui kinnisasja oluliseks osaks on ehitis, märgitakse kinnisasja üleandmisel akti lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele ka andmed asja päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta.
(3) Vallasasja üleandmine jõustub aktis määratud kuupäeval. Registrisse kandmisele kuuluva vallasasja vastuvõtja esitab avalduse asjakohases andmekogus riigivara valitseja muutmiseks 30 päeva jooksul akti allkirjastamisest arvates. Kinnisasja üleandmine jõustub riigi kinnisvararegistris riigivara valitseja või volitatud asutuse muutmise registrikande kinnitamise kuupäeval.
(1) Riigivara kasutamiseks andmisena käsitatakse vara kasutusse andmist teisele isikule (edaspidi kasutaja) kasutuslepingu alusel.
(2) Riigivara kasutamiseks andmisele piiratud asjaõigusega koormamise teel kohaldatakse riigivara kasutamiseks andmise regulatsiooni koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ja §-des 26–28 piiratud asjaõiguste kohta sätestatud erisustega.
(3) Riigivara kasutamiseks andmisena ei käsitata käesolevas seaduses laenu andmist.
(4) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel ja riigi tarkvara kasutamisel riigivara valitsejate vahel.
(5) Kinnisasja kasutamiseks andmisel otsustab riigivara valitseja kasutamiseks andmise tingimused kaalutlusõiguse alusel, arvestades muu hulgas kinnisvara ökonoomset kasutamist, senise maakasutuse jätkamist, planeeringute elluviimise võimalusi ja teisi maa või ehitise edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid, ning näeb vajaduse korral ette kinnisasjade kasutamiseks andmise kogumina.
(6) Kinnisasjade kogumina kasutamiseks andmine käesoleva seaduse tähenduses on mitme kinnisasja kasutamiseks andmine koos ja ühise hinna eest. Kasutamiseks antavate kinnisasjade kogumi moodustamisel lähtub riigivara valitseja kinnisasjade territoriaalsest paiknemisest, nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel, kinnisasjade eeldatavast kõrgemast väärtusest kogumina kasutusse andmisel võrreldes kogumisse arvatud kinnisasjade väärtustega nende eraldi kasutusse andmisel ja muudest asjaoludest, mille esinemise korral on riigivara otstarbekas kasutusse anda kogumina.
(1) Riigivara võib anda kasutamiseks järgmistel juhtudel:
1) vara ei ole riigivara valitsejal ajutiselt vaja kasutada;
2) käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud juhtudel;
3) vara valitsemise eesmärk on tulu saamine;
4) vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine;
5) muul seaduses ette nähtud juhul.
(2) Riigivara ei anta kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks.
(3) Riigivara ei või koormata pandiga.
(4) Kinnisasjade puhul selgitab riigivara valitseja enne riigivara kasutamiseks andmise menetluse algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes käesoleva seaduse §-s 96 sätestatust.
(5) Riigivara valitseja peab kasutuslepingus sätestama tingimuse, et kasutaja võib anda vara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on riigivara valitseja kirjalik nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. Kinnisasja allkasutuslepingu registreerib ja avalikustab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistris, välja arvatud juhul, kui avaliku teabe seaduse alusel ei tule lepingut või selle osa avalikustada.
(6) Riigivara kasutamiseks andmisega ei tohi riigile tekkida kahju.
§ 16. Riigivara kasutamine riigivara valitsejate vahel
(1) Riigivara valitseja asja kui tervikut teisele riigivara valitsejale üldjuhul kasutamiseks ei anna. Sel juhul otsustatakse asja valitsemise üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele.
(2) Kui teisel riigivara valitsejal on vaja kasutada osa asjast või ajutiselt asja tervikuna, sõlmitakse riigivara valitsejate vahel asja kasutamise kokkulepe.
(3) Riigivara valitsejate vahel sõlmitud asja kasutamise kokkuleppes nähakse ette asja kasutamise tingimused ja kulude katmise kord.
(4)
(1) Riigivara antakse kasutamiseks järgmisel viisil:
1) avalikul enampakkumisel;
2) valikpakkumisel;
3) otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata (edaspidi otsustuskorras).
(2) Põhiseaduslik institutsioon võib kinnisasja anda kasutamiseks üksnes avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel.
(1) Kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda teha vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Turupõhine kasutustasu on tasu, mille suurus vastab sarnastel tingimustel sarnaste asjade kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingutes kokku lepitud kasutustasudele turul.
(2) Riigivara võib kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik:
1) kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks;
2)
3) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust;
5) riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil;
7) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
(3) Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest.
(4) Vallasasja kasutustasu hindamise viisi otsustab riigivara valitseja.
(5) Riigivara valitseja peab kasutuslepingus sätestama, et asjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega, või arvestama nimetatud kuludega kasutustasu kujundamisel.
(6) Üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus peab riigivara valitseja nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused.
(7) Riigivara kasutamiseks andja otsusel võib teha tasaarvestusi kasutaja poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui see on kasutuslepingus ette nähtud ja kui parendused on tehtud riigivara kasutusse andja nõusolekul. Tasaarvestuste tegemiseks nähakse lepingus ette tasaarvestuste tegemise aeg, ulatus ja tingimused.
(1) Kinnisasja kasutusse andmisel turupõhise kasutustasu eest koostatakse hindamisaruanne, arvestades järgmist:
1) hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja;
2) hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades;
3) hindamisaruanne koostatakse sõlmitava kasutuslepingu tingimusi arvestades.
(2) Hindamisaruande võib koostada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet järgimata ja turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel, kui:
1) kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas;
2) kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit;
3) eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas;
4) kinnisasja kasutamine on seotud tehnovõrgu või -rajatise või avalikult kasutatava teega;
5) kinnisasja või hoonestusõigust koormatakse ostueesõiguse või reaalservituudiga;
6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa- ja Ruumiamet;
7) turupõhist kasutustasu ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise või võrdlusandmete ebapiisavuse tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus.
(3) Hindamisaruanne ei või riigivara kasutamiseks andmise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud.
(4) Kinnisasja kasutustasu hindamise korra ning nõuded hindamisaruandele ja selle tellimisele kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026028&id=115032023015 määrusega.
(1) Riigivara kasutamiseks andmise otsustab riigivara valitseja või tema volitatud asutus.
(1¹) Avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmise tehnovõrgu või -rajatise või muu ehitise ehitamiseks otsustab Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet.
(2) Üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär otsustada kinnisasja kasutamiseks andmise järgmistel juhtudel:
1) otsustuskorras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
2) tähtajaga üle 10 aasta;
3)
(3) Kui vallasasja harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem ja vallasasi antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta, võib minister või riigisekretär kasutamiseks andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(4) Riigivara antakse kasutamiseks riigivara valitseja ./dyn=111072026028&id=13345227 kehtestatud korras järgmistel juhtudel:
1) kinnisasja puhul eluruumi kasutusse andmisel ja käesoleva seaduse § 18¹ lõike 2 punktides 1−3 sätestatud juhtudel;
2) vallasasja puhul, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja eluruumi kasutusse andmisel, kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks andmisel ega käesoleva seaduse § 18¹ lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(6)
(7)
(1) Riigivara võib kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt.
(2) Riigivara valitseja peab riigivara kasutamiseks andmisel jätma endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
(3) Vallasasja tähtajaliselt kasutamiseks andmisel ei või tähtaeg ületada 10 aastat.
(4) Riigivara valitsejal tuleb kasutuslepingus sätestada tingimus, mille alusel kasutuslepingu tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele kohustuslikuna sätestatud teisiti.
(1) Kasutamiseks andmise otsus peab sisaldama vähemalt:
1) kasutamiseks antava riigivara kirjeldust;
2) avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel kasutamiseks andmise korraldaja määramist;
3) kasutamiseks andmise tähtaega või märget, et vara antakse kasutamiseks tähtajatult;
4) kasutamiseks andmise viisi;
5) tasu määramise tingimusi ja põhjendust;
6) tasu muutmise reegleid;
7) kasutamiseks andmise lisatingimusi valikpakkumisel;
8) otsustuskorras kasutamiseks andmisel kasutaja nime ja registri- või isikukoodi.
(2) Käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul peab Vabariigi Valitsusele esitatav otsuse eelnõu sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud andmeid.
(3) Käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul märgitakse Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskirjas:
1) eelnõus nimetatud asjaolude põhjendused;
2) riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise korral selle põhjendus;
3) riigivara tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks andmise põhjendus;
4) andmed sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta;
5) sõlmitavast lepingust riigile tulenevad kulud;
6) riigivara kasutamiseks andmise muud olulised tingimused ja asjaolud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seletuskirjale lisatakse:
1) kasutuslepingu projekt;
2) esitatud andmeid tõendavad ja muud otsuse tegemisel tähendust omavad dokumendid.
(5)
(1) Riigivara kasutamiseks andmise tingimuste muutmine ei või olla vastuolus avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustega.
(2) Kasutuslepingu ja piiratud asjaõigusega koormamise lepingu tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise menetluse otsustab riigivara valitseja.
(3) Kui riigivara kasutamiseks andmise otsustamiseks oli vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, võib nimetatud nõusolekust tulenevaid tingimusi muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(1) Riigivara kasutamiseks andmist korraldab riigivara valitseja või tema volitusel teine asutus.
(2) Riigivara kasutamiseks andmise otsustaja või tema volitusel selle korraldaja võib volitada kolmandaid isikuid tegema kasutamiseks andmise ettevalmistamise ja läbiviimise toiminguid, arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Nimetatud isikud on käesoleva seaduse mõttes vara kasutamiseks andmise menetluse läbiviijad.
(1) Kasutusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ning seaduses sätestatud juhul notariaalselt kinnitatud.
(2) Riigivara antakse kasutajale üle ja tagastatakse riigivara valitsejale lepingu alusel ning poolte vahel koostatakse kirjalik akt, milles märgitakse vara olemust ja seisundit iseloomustavad olulised näitajad.
§ 25. Kasutuslepingu täitmine ja lepingupoolte vastutus
(1) Kui lepingu lõppemisel kasutaja riigivara vabatahtlikult ei tagasta, on riigivara valitseja kohustatud tegema toiminguid, et taastada otsene valdus vara üle.
(2) Riigivara kasutamiseks andja on kohustatud kasutajalt sisse nõudma lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, samuti lepingu ülesütlemise tõttu riigile põhjustatud kahju.
(1) Riigivara piiratud asjaõigusega koormamise otsus peab lisaks käesoleva seaduse §-s 21 sätestatule sisaldama asjaõiguse sisu.
(2) Kui riik sõlmib hoonestajaga kasutuslepingu, peab riigivara hoonestusõigusega koormamise otsus lisaks käesoleva seaduse §-s 21 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule sisaldama andmeid riigiga sõlmitava kasutuslepingu kohta.
(3) Riigivara isikliku kasutusõigusega või kasutusvaldusega koormamise otsus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule sisaldama isiku kohta, kelle kasuks kinnisasi koormatakse, järgmisi andmeid:
1) füüsilise isiku puhul – nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht;
2) juriidilise isiku puhul – nimi, registrikood ja asukoht.
(4) Reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise otsusele lisatakse joonis või skeem, millel on tähistatud koormatav ala ja vajaduse korral juurdepääsutee sellele.
(1) Riigivara valitseja võib koormamise lepingus kokku leppida üksnes tingimuste suhtes, mis ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega ega koormamise otsusega.
(2) Riigivara valitseja sätestab hoonestusõiguse lepingus kokkuleppe, millega hoonestaja kohustub küsima riigivara valitsejalt nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega koormamiseks või kolmandate isikutega hoone kasutuslepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need kohustused kinnistusraamatusse.
(3) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud juhul sätestab riigivara valitseja hoonestusõiguse lepingus hoonestusõiguse lõpetamise kokkuleppe, kui hoonestaja ei kasuta hoonestusõiguse objekti eelnevalt kokkulepitud eesmärgil.
(4) Riigivara valitseja sätestab hoonestusõiguse lepingus hoonestusõiguse seadja ja hoonestaja vahelise kokkuleppe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse tähtaja möödumisel, lähtudes asjaõigusseaduse §-des 252 ja 253 sätestatust.
1) Piiratud asjaõigusega koormamise tasu kohta sätestab riigivara valitseja piiratud asjaõigusega koormamise lepingus kokkuleppe, et:
1) piiratud asjaõigusega koormamise eest tasutakse perioodiliste maksetena või ühekordse maksena;
2) perioodilised maksed tasutakse järgneva perioodi eest ette kaks korda aastas, üldjuhul 1. juuliks ja 1. jaanuariks;
3) tasu maksmise kohustus algab piiratud asjaõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega;
4) piiratud asjaõigusega koormamise tasu perioodilise maksmise kohustus kantakse valitseva kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistri 3. jakku reaalkoormatisena riigi kasuks;
5) piiratud asjaõiguse tasu muutmist võib nõuda kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kanda märge reaalkoormatisega samale järjekohale.
§ 28¹. Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmine
(1) Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisena käsitatakse riigivara valitseja poolt riigi tarkvara lähtekoodi tasuta ja tähtajatult kättesaadavaks tegemist piiramata arvule isikutele kasutuslepingu alusel käesolevas jaos sätestatud korras.
(2) Riigi tarkvara käesoleva seaduse tähenduses on arvutiprogramm, mille suhtes autori varalised õigused kuuluvad osaliselt või täielikult riigile.
§ 28². Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmise viis ja otsustamine
(1) Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmise otsustab riigivara valitseja otsustuskorras.
(2) Kasutamiseks andmise otsus peab sisaldama vähemalt:
1) kasutamiseks antava riigi tarkvara kirjeldust;
2) kasutamiseks antava riigi tarkvara kasutamise tingimusi.
(3) Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel lisab riigivara valitseja oma veebilehele lingi, mille kaudu on riigi tarkvara lähtekood ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teave kättesaadav.
§ 28³. Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel kohalduvad piirangud
(1) Riigi tarkvara ei anta avalikkusele tasuta kasutamiseks, kui sellega kaasneks riigile kahjulik mõju. Muu hulgas võetakse arvesse riigi tarkvara avalikkusele kasutamiseks andmisega kaasnevat riski küberturvalisusele, riigi tarkvara kasutusvaldkonna iseärasusi ning kasutamiseks andmisest tulenevat võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
(2) Kui varalised õigused riigi tarkvara suhtes kuuluvad riigile osaliselt, antakse riigi tarkvara käesolevas jaos sätestatud korras avalikkusele tasuta kasutamiseks üksnes riigile kuuluvate varaliste õiguste ulatuses.
(3) Riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmisel ja kasutamise tingimuste kehtestamisel arvestatakse riigi tarkvara autori isiklike õigustega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste ilmnemisel võib riigivara valitseja riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks sõlmitud kasutuslepingu üles öelda.
§ 28⁴. Riigi tarkvara kasutamine riigivara valitsejate vahel
(1) Kui riigi tarkvara ei ole käesolevas jaos sätestatud korras avalikkusele tasuta kasutamiseks antud, annab riigivara valitseja riigi tarkvara tasuta kasutamiseks teisele riigivara valitsejale viimase taotlusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 28³ lõikes 1 sätestatud juhul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul sõlmitakse riigivara valitsejate vahel riigi tarkvara tasuta kasutamise kokkulepe, millega nähakse ette riigi tarkvara kasutamise tingimused.
(1) Riigivara võib võõrandada, kui:
1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik;
2) vara on vajalik käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel;
3) vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud juhul.
(2) Riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes käesoleva seaduse §-s 96 sätestatust.
(3) Riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Riigivara võõrandatakse müügi teel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, järgmisel viisil:
1) avalikul enampakkumisel;
2) valikpakkumisel;
3) otsustuskorras.
(2) Põhiseaduslik institutsioon võib kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandada üksnes tasu eest avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel.
(3) Riigivara valitseja võib võõrandada vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, välja arvatud väärtpaberi või nõude või kunstiväärtuse või kaevise ja muu vallasasja, mille väärtust ei ole võimalik hinnata, üksnes avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel. Nimetatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud juhul.
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatule võib riigile kuuluvaid väärtpabereid võõrandada:
1) avaliku müügi teel, sealhulgas avalik pakkumine või müük reguleeritud väärtpaberiturul käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud korras;
2) väärtpaberituru seaduse §-s 165 sätestatud aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel;
3) aktsiate ülevõtmisel äriseadustiku 29¹. peatüki tähenduses;
4) investeerimisfondi osakute või aktsiate tagasivõtmisel või tagasiostmisel;
5) aktsiate, vahetusvõlakirjade või muude väärtpaberite vahetamisel teiste väärtpaberite vastu;
6) oma aktsiate või osa omandamisel äriühingu poolt;
7) äriühingu teistele aktsionäridele või osanikele aktsiate või osa pakkumise teel;
8) aktsiate märkimise eelisõiguse müügi teel;
9) õigusaktides või väärtpaberite emiteerimisel sätestatud muudel tingimustel.
(2) Osade võõrandamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avalikku müüki reguleerivaid sätteid.
§ 33. Tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine
(1) Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui:
1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks;
1¹) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud tingimustel;
1²)
2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;
3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil;
3¹) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul eesmärgil;
4)
5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks;
6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks;
7) seadus näeb selle otseselt ette.
(1¹) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab mõistliku aja jooksul enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 3¹ või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maa maareservi. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus soovib tagastada kinnisasja riigile.
(2)
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 3¹ alusel omandatud kinnisasi, välja arvatud kohaliku omavalitsuse poolt omandatud kinnisasi, võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates.
(3¹) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 3¹ alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.
(3²) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva paragrahvi lõiget 3¹ ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse.
(5) Riigil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3¹ nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.
(6) Riigivara valitseja jälgib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud nõuete täitmist.
(7) Riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3¹ nimetatud isikule kohustuse teatada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3¹ nimetatud isik omandas kinnisasja tasu eest, mille suurus oli alla kinnisasja hariliku väärtuse, arvestatakse tasutud summa maha käesoleva paragrahvi lõike 3 või 3¹ alusel makstavast hüvitisest.
(9) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3¹ nimetatud hüvitist ei tule maksta, kui riigilt omandatud kinnisasi võõrandatakse riigi äriühingule, riigi sihtasutusele, riigi mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, või koormatakse hoonestusõigusega nimetatud isikute kasuks eesmärgi või ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3¹ nimetatud isikule võõrandas.
(10) Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3¹ nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui:
1) koos varaga antakse üle avaliku ülesande täitmise kohustus ning hüvitise tasumine oleks vastuolus riigilt omandatud kinnisasja omandamise aluseks olnud kokkulepetega;
2) riigilt omandatud kinnisasja võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3¹ nimetatud isik, kellelt riik on selle varem tasuta või alla hariliku väärtuse omandanud;
3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja andmine kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja vahetamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.
§ 34. Erisused ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel kohaliku omavalitsuse üksusele
(1) Kinnisasja müügihind kohaliku omavalitsuse üksusele on 50 protsenti selle harilikust väärtusest, kui:
1) elamumaaks sobiv kinnisasi on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele;
2) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna arendamiseks.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihind tuleb tasuda seitsme aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Kui kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kellelt riik on selle varem tasuta või alla hariliku väärtuse omandanud, võib müügihinna tasumise nõudest loobuda.
(3)
(1) Riigivara võib otsustuskorras võõrandada vahetamise teel:
1) avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise korral kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel;
2) kui vahetamine on vajalik avalikul eesmärgil ja riigile kasulik;
3) muul seaduses sätestatud juhul.
(2) Kui riik omandab vahetamise teel kinnisasja, hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade harilike väärtuste vahe. Kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja, siis ei tohi vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus erineda rohkem kui 10 protsenti. Vahetatavate vallasasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 protsenti. Väärtuste vahe hüvitatakse rahas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet vallasasjade hariliku väärtuste vahe suhtes ei kohaldata välisesinduste ja seal töötavate teenistujate tarbeks võõrandatava riigivara puhul.