Määruses kasutatavaid mõisteid, mis ei ole määratletud „Kasuliku mudeli seaduses”, mõistetakse ja tõlgendatakse „Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis”, „Patendikoostöölepingus” (edaspidi PCT), „Euroopa patentide väljaandmise konventsioonis” (edaspidi EPC), „Patendiõiguse lepingus” (edaspidi PLT), „Patendiseaduses”, „Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduses”, „Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses” ja Euroopa Liidu õigusaktides ning Riigikogu poolt ratifitseeritud teistes leiutiste õiguskaitset puudutavates välislepingutes toodud määratluste kohaselt.
§ 2. Määruse laienemine kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotlustele
(1) Määrus ei laiene PCT artiklite 3–12 kohaselt Patendiametile kui sama lepingu artikli 2 lõike xv kohasele vastuvõtvale ametile esitatavatele rahvusvahelistele taotlustele.
(2) Käesolev määrus laieneb PCT artikli 22 või 39 kohaselt Patendiametile kui sama lepingu artikli 2 lõike xiii kohasele märgitud ametile või lõike xiv kohasele väljavalitud ametile esitatavatele kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotlustele pärast nende võtmist siseriiklikku menetlusse.
„Kasuliku mudeli seaduse” § 5 lõike 2 kohaselt ei ole leiutise objektiks muuhulgas: 1 1) „Kasuliku mudeli seaduse” § 5 lõike 2 kohaselt ei ole leiutise objektiks muuhulgas:
1) tööstusdisainilahendus;
2) mikrolülituse topoloogia;
3) avastus, teadusteooria või matemaatiline meetod;
4) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod;
5) rajatise, hoone või maa-ala projekt või skeem;
6) tingmärk;
7) arvutialgoritm või -programm;
8) info lihtne esitamine;
9) inimkeha või selle osa;
10) taimesort või loomatõug.
„Kasuliku mudeli seaduse” § 6 lõike 1 kohaselt ei kaitsta kasuliku mudelina: 1 1) „Kasuliku mudeli seaduse” § 6 lõike 1 kohaselt ei kaitsta kasuliku mudelina:
1) leiutist, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
2) raviviisi ja diagnoosimeetodit, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks;
3) biotehnoloogilist leiutist.
(1) Registreerimistaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid:
1) kasuliku mudeli registreerimise avaldus (edaspidi avaldus);
2) leiutiskirjeldus;
3) kasuliku mudeli nõudlus (edaspidi nõudlus);
4) illustratsioon, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses;
5) leiutise olemuse lühikokkuvõte.
(2) Registreerimistaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja taotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;
2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui „Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni” või muu kokkuleppe alusel on esitatud prioriteedinõue, välja arvatud juhul, kui kohaldub mõni „Kasuliku mudeli seaduses” sätestatud erisus.
3)
(3) Kui taotlejaks ei ole autor, peab registreerimistaotlusele lisama dokumendi, mis sisaldab deklaratsiooni selle kohta, millisel õiguslikul alusel põhineb taotleja õigus registreerida kasulikku mudelit. Eraldi dokumenti ei ole vaja esitada, kui andmed õigusliku aluse kohta on esitatud § 16 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud avalduses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud avalduses võivad sisalduda andmed riigilõivu tasumise kohta.
(1) Registreerimistaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles.
(2) Keelekasutus registreerimistaotluse dokumentides peab vastama eesti kirjakeele normile „Keeleseaduse” mõttes.
(3) Kui leiutisekirjeldus, nõudlus või mõni muu registreerimistaotluses sisalduv dokument on esitatud võõrkeeles, lisatakse sellele eestikeelne tõlge, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
(1) Avalduses peavad sisalduma:
1) taotleja, mitme taotleja korral aga kõigi taotlejate (edaspidi taotleja) andmed;
2) taotleja esindaja andmed, kui taotlejat esindab patendivolinik või mitme taotleja korral ühine esindaja;
3) autori, ühisautorite korral aga kõigi ühisautorite (edaspidi autor) andmed;
4) leiutise nimetus;
5) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteedi määramist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või „Kasuliku mudeli seaduse” §-s 10 nimetatud mõne muu sätte alusel;
6) andmed kirjavahetuse pidamiseks;
7) registreerimistaotluse teiste dokumentide loetelu;
8) taotleja või patendivoliniku allkiri;
9) oma nime avalikustamise keelanud autori allkiri.
(2) Avaldusest peab selgelt ilmnema:
1) kasuliku mudeli registreerimise nõue;
2) kas taotleja on füüsiline või juriidiline isik;
3) taotleja elu- või asukoht;
4) kasuliku mudeli registreerimise taotlemise ja kasuliku mudeli omanikuks saamise õiguslik alus „Kasuliku mudeli seaduse” §-s 11 sätestatust lähtudes;
5) oma nime avalikustamise keelanud autori nimi.
(3) Kui füüsilise isiku nimest ei selgu arusaadavalt, milline nimeosa on ees- ja milline perekonnanimi, tuleb perekonnanimi alla joonida. Füüsilise isiku nimi esitatakse ladina tähestikus vastavalt eesti keele algustäheortograafia reeglitele.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku nime peab esitama vastavalt kas „Äriseadustiku” 2. peatükis sätestatud nõuete kohaselt või „Mittetulundusühingute seaduse” §-s 4 sätestatud nõuete kohaselt. Välisriigis asukohta omava juriidilise isiku korral võib kohaldada asukohariigi seadust. Füüsilise ja juriidilise isiku nimi kirjutatakse vastavuses eesti kirjakeele normiga, mille kohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lähtekeelsel kujul. Muukirjaline nimi kirjutatakse eesti kirja transkribeerituna. Juriidilise isiku nime korral rakendatakse eesti keele või selle juriidilise isiku asukohariigi keele algustäheortograafia reegleid.
(5) Füüsilise isiku nimele ei lisata tiitleid, aunimetusi, akadeemilist kraadi, viisakusväljendeid ega muid lisandeid.
(6) Isikunimede kirjutamisel ei tohi kasutada kunstilisi kirjakujunduse elemente, kaasa arvatud ilukiri. Ärinime korral ei tohi kasutada erilisi kujunduselemente, mis on pärit näiteks kaubamärgi kujundusest.
(1) Avaldus esitatakse määruse lisas toodud plangil.
(2) Andmete esitamiseks, mis ei mahu ära avalduse andmeväljadele, võib kasutada ühte või mitut lisalehte, millele kirjutab alla sama isik, kes kirjutab alla avaldusele.
(3) Andmed kantakse avalduse plangile trükimasina- või arvutikirjas, trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit kasutades.
(1) Taotleja andmed esitatakse avalduse andmeväljal 1.
(2) Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha täielik aadress või, kui tal on ettevõte, siis kas elukoha või ettevõtte asukoha täielik aadress. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab või millega ta on isiklikult ja majanduslikult kõige enam seotud. Kui füüsilise isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis märgitakse elukohaks koht riigis, mille kodanik isik on.
(3) Juriidilise isiku andmed on äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või tema asukohariigi seaduse järgi muusse ametlikku registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Taotleja puhul, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) standardile ST. 3 riikide identifitseerimise kohta (edaspidi riigi kahetäheline kood).
(5) Kui taotlejaid on mitu, esitatakse kõigi taotlejate andmed.
(6) Kui taotleja on liitriigi füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), tuleb aadressis näidata ka osariik, kusjuures linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada.
(7) Taotleja andmete hilisematest muudatustest peab viivitamatult teatama Patendiametile. Taotleja nime muutumisel (näiteks füüsilise isiku nime muutus või juriidilise isiku ümberkujundamine) peab taotleja esitama andmete muutmise avalduse ja nime muutumist tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Taotleja muutumisel „Kasuliku mudeli seaduse” § 41 lõikes 1 sätestatud juhul seoses registreerimistaotluse üleandmisega teisele isikule või sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul seoses registreerimistaotluse üleminekuga õigusjärglasele peab taotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle antakse või üle läheb, esitama Patendiametile taotleja andmete muutmise avalduse, milles sisalduvad nii endise kui ka uue taotleja andmed. Avaldusele peab lisama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele registreerimistaotlus üle antakse või kellele see üle läheb, peab ta avaldusele lisama registreerimistaotluse üleandmist või üleminekut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.
(1) Andmeväli 2 täidetakse vaid juhul, kui taotlejat esindab registreerimistaotluse esitamisel või Patendiametiga asjaajamisel patendivolinik või mitme taotleja korral nende ühine esindaja.
(2) Ühise esindaja korral kantakse andmeväljale ainult isiku nimi. Ühise esindaja nimi peab olema identne tema nimega taotlejana andmeväljal 1.
(3) Patendivoliniku andmed on ees- ja perekonnanimi, büroo täielik nimi, aadress ja telefoni number ning patendivoliniku registreerimisnumber riiklikus patendivolinike registris.
(4) Kui andmeväljal 2 on esitatud nii ühise esindaja kui ka patendivoliniku andmed, loetakse taotleja esindajaks patendivolinik.
(5) Taotleja esindaja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile.
(1) Andmeväli 3 täidetakse juhul, kui registreerimistaotluse esitab ja kasuliku mudeli registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teeb Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav taotleja ise või mitme taotleja korral Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav nende ühine esindaja ning kui taotleja või ühine esindaja eelistab kirjalike teadete kiirema ja kindlama kättesaamise eesmärgil kasutada andmeväljal 1 esitatust erinevat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat sihtkoha postiaadressi. Soovitatav on lisada kontakttelefoni number.
(2) Andmeväljale 3 märgitakse taotleja või ühise esindaja andmed ka juhul, kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 2 märgitud, aga ta ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid.
(3) Kui taotleja on juriidiline isik või mitme taotleja korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline isik, peab andmeväljale 3 märgitud Patendiameti teateid vastuvõtvaks isikuks olema kas selle juriidilise isiku juht, tema määratud töötaja või prokurist. „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõikes 1 sätestatust tulenevalt ei tohi Patendiameti kirjalikke teateid vastu võtma volitada kolmandaid isikuid ega muid lepingulisi esindajaid peale patendivoliniku.
(4) Kui andmeväli 3 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud või on täidetud ilmselgelt valesti või vigaselt, edastab Patendiamet teated andmeväljal 2 märgitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 1 märgitud taotlejale, sealhulgas välisriigis elukohta või asukohta omavale isikule. Kui mitme taotleja korral ei ole ühist esindajat määratud, edastatakse teated andmeväljal 1 esimesena märgitud taotlejale tema elukoha või asukoha aadressil. Kui taotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elukohta või asukohta omavaid isikuid, edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavale isikule.
(5) Kirjavahetuse andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile.
(1) Andmeväljal 4 esitatakse autori ees- ja perekonnanimi ning täielik aadress, millele on lisatud riigi kahetäheline kood.
(2) Mitme autori puhul märgitakse andmeväljale 4 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi autorite kohta.
(3) Kui autor on ühtlasi taotleja, võib andmeväljale 4 kirjutada ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna „taotleja”. Aadressi märkimine ei ole sel juhul kohustuslik.
(4) Autor, kes ei soovi oma nime autorina avalikustada, esitab andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise nõude, kinnitades seda nõuet oma allkirjaga. Kui avaldusele ei ole võimalik autori allkirja võtta, võib registreerimistaotlusele lisada autori allkirjastatud tema nime avalikustamise keelamise nõuet või sellekohast sooviavaldust sisaldava eraldi dokumendi. Autori nime avalikustamist keelava nõude võib esitada ka hiljem. Autor peab sel juhul arvestama, et hiljem esitatud nõuet ei ole võimalik rahuldada, kui registreeringu andmete kande teate avaldamiseni „Eesti Kasuliku Mudeli Lehes” on jäänud vähem kui üks kuu.
(5) Kui autor on surnud, märgitakse andmeväljale 4 autori ees- ja perekonnanimi ning sõna „surnud”.
§ 16. Andmed kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguse kohta
(1) Kui autor ei ole samaaegselt taotleja, deklareeritakse andmeväljal 5 kasuliku mudeli registreerimise taotlemise ja kasuliku mudeli omanikuks saamise õiguslik alus vastava ruudu märgistamise teel. Lepingu või õigusjärglust kinnitava dokumendi esitamist õigusliku aluse kinnitamiseks registreerimistaotluse esitamisel ei nõuta.
(2) Kasuliku mudeli registreerimise taotlemise ja kasuliku mudeli omanikuks saamise õiguse võib deklareerida ka eraldi dokumendis, mis lisatakse registreerimistaotluse esitamisel registreerimistaotluse dokumentidele.
(3) Patendiamet võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu või õigusjärglust kinnitava dokumendi või selle kinnitatud ärakirja esitamist vaid juhul, kui kasuliku mudeli registreerimise taotlemise ja kasuliku mudeli omanikuks saamise õiguslikku alust ei ole ettenähtud juhtudel deklareeritud ning Patendiameti nõutud sellekohased selgitused ei ole piisavad või tekitavad kahtlust, et registreerimistaotluse esitamisel on eiratud „Kasuliku mudeli seaduse” §-s 11 sätestatut.
§ 18. Patenditaotluse põhjal esitatud registreerimistaotlus
(1) Vastavalt „Kasuliku mudeli seaduse” §-le 19 võib registreerimistaotluse esitada ka Patendiametis menetluses oleva sama leiutist käsitleva patenditaotluse põhjal.
(2) Menetluses oleva patenditaotluse kohta esitatakse andmeväljal 7 patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse number. Kui patenditaotluses ja kasuliku mudeli registreerimise avalduses on taotlejaks märgitud erinevad füüsilised või juriidilised isikud, näidatakse andmeväljal 5 vastava ruudu märgistamise teel kasuliku mudeli registreerimise taotleja õiguslik alus kasuliku mudeli registreerimist taotleda ja kasuliku mudeli omanikuks saada.
(3) Kasuliku mudeli registreerimist võib taotleda kas Patendiametis menetlusse võetud siseriikliku patenditaotluse, siseriiklikku menetlusse võetud rahvusvahelise patenditaotluse või siseriiklikuks patenditaotluseks muudetud rahvusvahelise või Euroopa patenditaotluse põhjal.
(1) Andmevälja 8 täitmist loetakse prioriteedinõude esitamiseks. Andmeväli täidetakse, kui taotleja soovib kasutada „Kasuliku mudeli seaduse” §-s 10 sätestatud võimalusi prioriteedi määramiseks.
(2) „Kasuliku mudeli seaduse” § 10 lõike 2 kohaselt „Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga” või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis esitatud esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse alusel prioriteedinõude või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis esitatud esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse alusel prioriteedinõude esitamise korral märgistatakse andmeväljal esimene ruut ja andmeväljale kantakse vastava WIPO standardi ST. 9 kohase INID-koodi järele esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäev ja riigi kahetäheline kood ning esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse number (prioriteediandmed). Kui esmane registreerimistaotlus või patenditaotlus on regionaalne või rahvusvaheline taotlus, näidatakse kahetähelise koodi abil ära selle riigi amet või see valitsustevaheline organisatsioon, kuhu esmane taotlus esitati. Kui registreerimistaotlus esitatakse mitme esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse alusel, kantakse andmeväljale kõigi nende prioriteediandmed.
(3) Kui taotlejal ei ole registreerimistaotluse Patendiametile esitamise päeval veel esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse number teada, siis märgitakse prioriteedinõudes ainult esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäev ja riik.
(4) Registreerimistaotluse korral, mis „Kasuliku mudeli seaduse” § 10 lõike 3 kohaselt esitatakse 12 kuu jooksul sama taotleja poolt sama leiutise kohta, märgistatakse andmeväljal teine ruut ja kantakse andmeväljale „Kasuliku mudeli seaduse” § 10 lõike 3 alusel varasema registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäev ning number.
(5) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse alusel prioriteedinõuet esitada ei saa.
(1) Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus märge nende dokumentide ees olevatesse ruutudesse, mis registreerimistaotluse koosseisus tegelikult esitati. Seejärel märgitakse iga dokumendi lehtede arv.
(2) Kui registreerimistaotluses on mõni dokument, mida loetelu ei sisalda, täiendatakse loetelu, lisades dokumendi nimetuse, lehtede ja eksemplaride arvu. Loetelu täiendatakse näiteks juhul, kui esitatakse nõue „Kasuliku mudeli seaduse” § 7 lõike 2 alusel tehnika taseme määramisel leiutist puudutava avalikustatud teabe mittearvestamise kohta ja seda põhjendavad tõendid.
(1) Avaldusele kirjutab alla patenditaotleja. Kui taotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik taotlejad.
(2) Kui taotlejaid on mitu, lisatakse allkirja juurde ka ees- ja perekonnanimi. Kui taotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka allakirjutanud seadusliku esindaja ametinimetus.
(3) Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht (linn, muu asula, talu) ning kuupäev.
(4) Allkiri lisalehel peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele.
(5) Avaldusele võib volituse olemasolu korral alla kirjutada ka patendivolinik või ühine esindaja. Volituse tõendamiseks lisatakse registreerimistaotlusele §-s 46 kehtestatud nõuetele vastav volikiri. Kui volikirja ei ole registreerimistaotlusele esitamise ajal võimalik sellele lisada, edastatakse volikiri Patendiametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui „Kasuliku mudeli seaduse” § 21 lõike 2 alusel Patendiameti poolt määratud tähtpäevaks.
(1) Leiutiskirjeldus peab avama leiutise olemuse niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest leiutise abil.
(2) Leiutiskirjeldus peab tagama nõudlusega määratletud kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse täpse tõlgendamise.
(1) Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus.
(2) Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest:
1) tehnikavaldkond;
2) tehnika tase;
3) leiutise olemus;
4) illustratsioonide loetelu;
5) üks või mitu leiutise teostamise näidet ja vajadusel muud andmed, mis tõendavad leiutise teostamise, tööstusliku kasutamise ja püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise võimalikkust.
(3) Leiutiskirjelduse üksikuid osi või selles sisalduvaid tehniliste lahenduste kirjeldusi, samuti leiutise olemuse selgitusi või leiutise abil püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise põhjendusi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjanduse allikale, patenditaotluse teistele dokumentidele või muule infoallikale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leiutiskirjelduse osade teksti algus ja lõpp peab olema eristatav. Osad võivad kanda nende nimetusele vastavat pealkirja.
(1) Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem. Leiutise nimetusest peab selguma leiutise objekt, st kas tegemist on seadme, meetodi või ainega.
(2) Leiutise nimetuses on soovitatav kasutada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat.
(3) Leiutise nimetus ei tohi sisaldada:
1) füüsilise isiku nime, sh autori nime;
2) ettevõtte ärinime;
3) kohanime;
4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa;
5) sõna „uus” või mis tahes reklaamväljendeid või reklaamteksti;
6) argoosõnu ja -väljendeid;
7) muid sõnu ja väljendeid, millel puudub tehnilise terminina kindel tähendus.
(4) Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks on ühise struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste nimetused.
(5) Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri, soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri järgi. Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve.
(6) Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajaduse korral selle otstarve.
(7) Kindlaksmääramata koostisega aine saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle aine otstarve.
(8) Leiutise nimetust ei tohi lühendada, kasutades terminite lühendeid või lühendeid „jne”, „jms” või teisi sarnaseid lühendeid.
Leiutiskirjelduse osas „Tehnikavaldkond” näidatakse ära tehnikavaldkond, millesse leiutis kuulub, ja leiutise kasutusala. Kui selliseid valdkondi ja alasid on mitu, on soovitatav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja alad, kus leiutist kavatsetakse kasutada.
(1) Leiutiskirjelduse osas „Tehnika tase” kirjeldatakse varem tuntud analoogseid leiutisi ning muid tehnilisi lahendusi.
(2) Eraldi kirjeldatakse taotlejale tehnika tasemest teada olevat leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust ning tuuakse esile selle lahenduse puuduseks olev tehniline probleem, mille kõrvaldamisele leiutis on suunatud.
(3) Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat, mis on leiutise omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused.
(4) Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks võimalik allikat leida.
(5) Avaldatud patenditaotlusele, patendikirjeldusele, kasuliku mudeli kirjeldusele või muule avaldatud patendidokumendile viitamisel näidatakse ära riigi nimi või riigi kahetäheline kood, dokumendi nimetus või dokumendi liigi kood, dokumendi number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks, taotleja, omaniku või autori nimi ning dokumendi avaldamise aasta.
(1) Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina. Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saavutamiseks.
(2) Käesolev leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki nõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja kirjeldama leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost.
(3) Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata ka muud tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral. Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine, mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine, ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne.
Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale illustratsioonide loetelu ka lühike selgitus nende sisu kohta, näiteks: „Figuur 1 – seadme üldvaade” või „Joonis fig 1 – seadme üldvaade”; „Figuur 2 – lõige A-A” või „Joonis fig 2 – lõige A-A”; „Figuur 3 – seadme elektriskeem” või „Joonis fig 3 – seadme elektriskeem” jne.
(1) Esitada tuleb vähemalt üks näide, mis kirjeldab leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi. Üldjuhul peab see näide kirjeldama registreerimistaotluse koostamise hetkel taotlejale teada olevat parimat teostusviisi.
(2) Kui on oht, et leiutise tööstuslik kasutatavus võib tekitada kahtlusi, on nende hajutamiseks leiutiskirjelduse selles osas otstarbekas esitada tõendid ja selgitada leiutise tööstusliku kasutamise võimalikkust.
(1) Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus. Kui seadet kirjeldatakse skeemi (elektri-, hüdro-, pneumo- või muu skeem) kujul, siis loetletakse üles kõik skeemielemendid ja kirjeldatakse nendevahelisi ühendusi.
(2) Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele (või muudele illustratsioonidele). Üldjuhul nummerdatakse konstruktsioonielemendid kirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Konstruktsioonielementide positsiooninumbrite lisamise korral on soovitatav, et numeratsioon algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis. Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega („korpus 1”, „elektrimootor 100”, „elektrimootori 100 rootor 110”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112”). Kuna konstruktsioonielemendi number kuulub teostusnäite korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis numbrit reeglina sulgudesse ei panda.
(3) Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist, viidates jooniste olemasolu korral positsiooninumbrite kaudu vajalikele elementidele. Pärast seadme töötamise või kasutamise kirjeldamist on soovitatav lisada konstruktsioonielementide positsiooninumbrite loetelu.
(4) Kui seade sisaldab programmeeritavat (seadistatavat) polüfunktsionaalset elementi või vahendit (sh arvutit) või eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit selles seadmes kasutada. Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitatav algoritmid esitada plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena.
(1) Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid (võtted, operatsioonid), nende toimumise järjekorda, toimingu läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist režiimi (temperatuur, rõhk jt) ja kasutatavaid seadmeid ning aineid. Kui meetodit iseloomustab tuntud vahendite (tuntud seade, aine) kasutamine, nimetatakse need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Tehnika tasemest mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus.
(2) Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis kirjeldatakse nende saamise viisi sellises ulatuses, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik neid valmistada.
(3) Leiutise kohta, mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma saamist, tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka näited erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea puhul tuuakse selle rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise näide. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, ühendite füüsikalis-keemilised näitajad ning kirjeldatakse ühendite otstarvet.
(4) Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta.
(5) Konkreetse kasutusviisiga, kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste kirjelduse veel segu enese iseloomustus, mis on vajalik selle segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused.
(6) Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja struktuuriga materjalist, siis tuuakse selle eseme saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii, et materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida.
(1) Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud meetoditega tõendatud (kindlaks määratud) struktuurivalem, füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi saamise viisi kirjeldus. Esitatakse ka andmed, mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud kindlal eesmärgil.
(2) Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud kliinilisi katsetusi, esitatakse nende katsetuste andmed, näidates ära ravivahendi doosi ja kasutamisviisi, retsepti koostamise meetodi ning toksilisuse uuringute tulemused.
(3) Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute individuaalühendite rühma, tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise skeemi varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise näite varal. Saadud ühendite kohta tuuakse ära ka nende struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised konstandid ning tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid konkreetsel eesmärgil.
(4) Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse kasutusviisiga lõppsaaduseks.
(5) Kui leiutis puudutab kompositsiooni (segu, lahust, sulamit, klaasi jne), peavad näidetes olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad ingrediendid, nende iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis kasutatakse ingrediendina mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi.
(6) Näidetes esitatakse iga ingrediendi sisaldus ühe kindla suurusena, mis vastab nõudluses toodud vahemikule. Ingredientide protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul nõudluses peab kõigi ingredientide sisalduse protsentide summa andma kokku sada protsenti.
Nõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus. Kasuliku mudeli õiguskaitse sisu ja ulatus tõlgendatakse sellisena, nagu see tuleneb nõudluse sõnastusest. Leiutiskirjeldus, illustratsioonid ega muud registreerimistaotluse dokumendid ei tule arvesse nõudluse tõlgendamisel selle sõnastust kitsendavalt või laiendavalt. Eelöeldust tulenevalt on nõudluse sõnastus sõltumatu registreerimistaotluse muudes dokumentides esitatud sõnastustest. Registreerimistaotluse muudel dokumentidel on õiguslik tähendus vaid juhul, kui nende alusel on võimalik tõendada ja parandada nõudluses ilmset kirja- või arvutusviga.
(1) Nõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline.
(2) Nõudlus koosneb ühest sõltumatust (iseseisvast) punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) punktidest.
(3) Nõudluse punktid nummerdatakse nende paiknemise järjekorras (läbiv numeratsioon).
(4) Nõudluse sõltumatu punkt paikneb alati nõudluse alguses ja nummerdatakse numbriga „1”.
(1) Kui nõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata.
(2) Nõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Nõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike.
(3) Nõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes nõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid.
(4) Nõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne.
(5) Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada, et nõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja illustratsioonide abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib nõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid (näide: „nael või neet” – eelnimetatud alternatiivsed tunnused on lubatavad juhul, kui näiteks mõiste „kinnituselement” maht on leiutise olemuse seisukohalt ülemäära lai). Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses.
(6) Nõudluse punkt on ühelauseline.
(1) Nõudluse sõltumatu punkt koosneb oluliste tunnuste kogumist, see tähendab tunnustest, mis on vajalikud ja küllaldased leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse kasuliku mudeli õiguskaitset.
(2) Nõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast.
(3) Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas esitatakse leiutise need olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega.
(4) Eristav osa algab väljendiga „mis erineb selle poolest, et...”, „mida iseloomustab see, et...”, „sisaldab täiendavalt...” või muu sobiva väljendiga. Väljendid „erineb”, „mida iseloomustab”, „sisaldab” vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed.
(5) Nõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui:
1) leiutiseks on individuaalühend;
2) leiutisel on ainult üks eristav tunnus, mis seisneb tuntud seadme, meetodi või aine kasutamises uuel otstarbel (nn „kasutamise-tüüpi” nõudlus);
3) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge.
(6) Nõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunnuseid, sealhulgas negatiivseid tunnuseid, näiteks kujul „ei sisalda elementi X”. Kui nõudluse sõltumatus punktis esitatud tunnuste kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse lihtsa ärajätmisega (niinimetatud negatiivne uudsus), ilma et lisanduks mõnda uut tunnust, loetakse leiutis reeglina patentsuse kriteeriumile mittevastavaks leiutustaseme puudumise tõttu, kuna lahendust, mis tekib ebaolulise tunnuse ärajätmisega, loetakse endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenevaks.
(7) Nõudluses võib ühe leiutise kohta sisalduda ainult üks nõudluse sõltumatu punkt. Erandina võib leiutise olemus olla väljendatud rohkem kui ühe sõltumatu punktiga juhul, kui leiutise iseloom ei võimalda leiutise olemust sõnastada ühepunktilisena. „Kasuliku mudeli seaduse” § 9 lõike 3 alusel võib ühe leiutise kohta olla rohkem kui üks sõltumatu punkt vaid juhul, kui leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, näiteks lukk ja võti, pistik ja pistikupesa, mõnel juhul ka raadiosaatja ja vastuvõtja jne. Eelnimetatud juhul peab olema täidetud leiutise ühtsuse nõue.
(1) Nõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile.
(2) Sõltuva punkti koostamisel viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub, ning tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte (näide: „3. Seade vastavalt punktidele 1 ja 2, mis erineb selle poolest, et korpus on valmistatud vasest.”).
(3) Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile.
(1) Seadet iseloomustatakse konstruktsioonitunnustega (edaspidi tunnus).
(2) Seadme tunnused on:
1) konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest seade koosneb;
2) elementide omavaheline paigutus;
3) elementidevaheliste ühenduste teostusviis;
4) elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused;
5) elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused;
6) elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet.
(3) Nõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus. Elektri- ja muude skeemide kohta kehtib ka § 31 lõige 1.
(4) Nõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe, nagu näiteks „veerevad”, „tõmbab ligi”, „laskub”. Kui tekib vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena, nagu näiteks „teostatud”, „kinnitatud”, „paigutatud”, „alla lastud”.
(5) Seadme nõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust („pöörlemisvõimeline ketas”, „pikisuunas liigutatav tera” jne) või iseloomustada elementi selle funktsiooni kaudu („tihvt hoova asendi fikseerimiseks” jne).
(6) Seadme nõudluses on soovitatav tunnustele lisada sulgudes positsiooninumbrid, elektri- ja muude skeemide korral aga elementide tähised (nagu näiteks elektriskeemi elementide tähised „R1”, „C1” jne). Nõudluse koostamisel tuleb aga arvestada, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma positsiooninumbreid ja skeemi elementide tähiseid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja illustratsioonidele ei ole lubatud nõudluses kasutada.
(1) Meetodi tunnused on:
1) toiming või toimingute kogum kui selline;
2) toimingute järjekord kogumis (järjestikune, üheaegne, erinevad kombinatsioonid jne);
3) toimingute läbiviimise tingimused, režiimid, kasutatavad ained (näiteks toorained, reagendid, katalüsaatorid), seadmed (rakised, instrumendid jm varustus) jne.
(2) Toimingut (võtet, operatsiooni) iseloomustavaid verbe tuleb kasutada kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus, nagu näiteks „kuumutatakse”, „niisutatakse” jne.