(1) Individuaalühendite tunnused on:
1) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis (teatud keemiliste elementide aatomite olemasolu), kvantitatiivne koostis (iga elemendi aatomite arv), aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine molekulis, mida väljendatakse keemilise struktuuri valemiga;
2) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul füüsikalis-keemilised ning muud näitajad, sealhulgas saamisviisi tunnused, mis võimaldavad neid ühendeid identifitseerida;
3) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja makromolekuli ühe lüli struktuur, makromolekuli kui terviku struktuur (lineaarne, hargnev), lülide perioodilisus, molekulmass ja selle jaotus, makromolekuli geomeetria ja stereomeetria, makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad.
(2) Kompositsiooni tunnused on:
1) kvalitatiivne koostis;
2) kvantitatiivne koostis;
3) kompositsiooni struktuur;
4) ingredientide struktuur.
(3) Kindlaksmääramata koostisega kompositsioonide iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi, füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid.
(4) Igasuguse individuaalühendi nõudluses peab olema ära näidatud tema otstarve ja ühendi nimetus või tähis.
(5) Kui kompositsiooni iseloomustatakse nõudluses ingredientide kvantitatiivse koostisega, tuleb ära näidata ingredientide sisalduse minimaalne ja maksimaalne piir, kasutades ühesuguseid ühikuid.
(6) Lubatud on näidata ühe ingrediendi sisaldust kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste ingredientide sisaldust suhtarvudena selle esimese ingrediendi suhtes (ingredientide sisaldus tuuakse ära näiteks põhiingrediendi 100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta).
(7) On lubatud näidata antibiootikumide, fermentide jms sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes kui kompositsiooni teiste komponentide sisaldust (näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni teiste ingredientide massi ühiku kohta).
(8) Kompositsiooni puudutava leiutise nõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga „sisaldab täiendavalt”, kui on vaja rõhutada ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu.
(9) Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet, võib nõudluses ära näidata ainult aktiivse komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis.
(10) Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine, on lubatud kasutada selle spetsiaalset nimetust, näidates ära selle aine ja selle komponentide omadused või funktsioonid. Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise viis.
§ 42. Nõudluse iseärasused tuntud aine meditsiinilise kasutamise korral
Tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine (korduv meditsiiniline kasutamine) on kaitstav kasuliku mudelina vaid juhul, kui nõudlus on formuleeritud selle aine kasutamisena konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks.
(1) Illustratsioonid esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjelduses toodud leiutise teostamise näitest arusaamiseks.
(2) Illustratsioonid peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga.
(3) Illustratsioonid esitatakse graafiliste materjalidena (tehnilised joonised, skeemid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms), fotodena, tabelitena või diagrammidena.
(4) Joonistused esitatakse juhul, kui leiutist ei ole võimalik illustreerida tehniliste jooniste või skeemidega. Fotod esitatakse graafiliste materjalide täiendusena. Fotod peavad olema esitatud selliselt, et nendel kujutatu on selgelt eristatav. Fotosid peab olema võimalik vahetult reprodutseerida selgelt eristatavate kujutistega koopiate jaoks. Üldjuhul ei ole fotod põhiline leiutist selgitav materjal. Erandjuhtudel, näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel, võivad fotod olla põhiline selgitav materjal.
(5) Illustratsioonid, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses, peavad olema esitatud Patendiametile registreerimistaotluse esitamisel. Kui illustratsioon, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses (või mitme illustratsiooni korral kõik või mõni neist), on jäänud registreerimistaotluse Patendiametile esitamisel mingil põhjusel registreerimistaotluse dokumentide hulgast välja, võib seda esitada veel kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Sel juhul peab arvestama, et vastavalt „Kasuliku mudeli seaduse” § 20 lõikele 5 muudab Patendiamet esitamata jätmise põhjusest olenemata registreerimistaotluse esitamise kuupäeva määrates uueks registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks puudu olnud illustratsiooni Patendiametisse saabumise kuupäeva. Pärast eelnimetatud kahekuulise tähtaja lõppemist esitatud varem esitamata jäänud leiutiskirjelduses või nõudluses viidatud illustratsioone registreerimistaotluse dokumentide hulka ei võeta.
(6) Illustratsioone, millele ei ole viidatud leiutiskirjelduses või nõudluses, ei saa vastuolu tekkimise tõttu „Kasuliku mudeli seaduse” § 23 lõikes 2 sätestatuga pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva Patendiametile esitada.
(1) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta.
(2) Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehniline probleem.
(3) Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav tehniline tulemus.
(4) Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu.
(5) Teksti koostamisel on soovitatav arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil.
(6) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte teksti pikkus ei tohi olla üle 150 sõna.
(7) Taotleja võib leiutise olemuse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava illustratsiooni kujutise numbri.
§ 45. Riigilõivu tasumine ja riigilõivu tasumist tõendav dokument
(1) Riigilõiv registreerimistaotluse esitamise eest ja kõik järgnevad registreerimistaotluse menetluse ning õiguskaitse kehtivuse pikendamisega seotud riigilõivud kuuluvad tasumisele riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) Registreerimistaotluse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõivu summa on erinev sõltuvalt sellest, kas taotleja on füüsiline isik või juriidiline isik. Kui taotleja on füüsiline isik või mitme taotleja korral kõik taotlejad on füüsilised isikud, tasutakse riigilõiv registreerimistaotluse esitamise eest riigilõivuseaduses sätestatu kohaselt vähemas määras võrreldes juhuga, kui taotleja on juriidiline isik või kui mitme taotleja korral mõni neist on juriidiline isik.
(3) Kui registreerimistaotluse esitamise eest on tasutud riigilõivu ekslikult ettenähtust rohkemas määras, teatab Patendiamet sellest taotlejale. Riigilõivu tasunud isikul on õigus ettenähtust rohkem tasutud summa tagasi saada.
(4)
(5)
(6)
(1) Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele ühe või mitme registreerimistaotluse esitamiseks või kasuliku mudeli õiguskaitse taotlemisega või õiguskaitse jõushoidmisega (sh kehtivuse pikendamisega) seotud kõigi või mõne menetlustoimingu sooritamiseks. Volikirja ei saa patendivolinikule anda leiutise kui omandi käsutamisega seoses tehtavate tehingute sooritamiseks, sealhulgas registreerimistaotluse või kasuliku mudeli (registreeringu) üleandmine teisele isikule, pandi- ja litsentsilepingute sõlmimine ja muud tehingud.
(2) Ühisele esindajale antakse volikiri, kui:
1) tema volituste ulatust soovitakse piirata;
2) ühine esindaja on patendi saamise avaldusele esindajana alla kirjutanud või
3) mõni patenditaotlejatest ei ole patendi saamise avaldusele alla kirjutanud;
4) ühine esindaja määratakse pärast patenditaotluse esitamist.
(3) Volikirjas peab sisalduma:
1) esindatava (taotleja) ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilise isiku korral nimi ja asukoha aadress;
2) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi;
2¹) volitatavale patendivolinikule teise sama äriühingu kaudu tegutseva patendivoliniku edasivolitamise õiguse andmise korral selle õiguse olemasolu ja vajaduse korral tingimused;
3) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral tema nimi;
4) volituse ulatus, välja arvatud ühise esindaja korral, kui tema volituse ulatust ei soovita piirata;
5) volituse kehtivuse alguse kuupäev, kui volitus on antud enne volikirja allakirjutamist;
6) volituse kehtivusaeg, kui volitus on tähtajaline;
7) esindatava allkiri;
8) volikirja allakirjutamise koht ja kuupäev.
(4) Mitme patendivoliniku nimele antakse volikiri ühisvolituse andmise korral. Ühisvolituse saamise korral loetakse kõik volikirjas nimetatud patendivolinikud pädevaks esindama taotlejat volikirjaga antud volituse kogu ulatuses, kui volikirjas ei nähta ette mõne patendivoliniku volituse piiramist. Volituse võrdse ulatuse korral ajab Patendiamet asju ükskõik kellega volikirjas nimetatud patendivolinikest.
(5) „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõike 1 alusel kehtib ainult taotleja poolt patendivolinikule või mitme taotleja korral ühisele esindajale vahetult antud volitus. Esindamisõigust ei saa vastu võtta ega üle anda edasivolitamise korras isegi juhul, kui volikirjas selline õigus sisaldub.
(6) Kui taotlejaid on mitu, kirjutavad volikirjale alla kõik taotlejad. Ühise volikirja asemel võivad taotlejad esitada ka igaüks eraldi volikirja või osa neist ühise volikirja tingimusel, et volituse ulatus on kõigis volikirjades ühesugune. Kui taotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka seadusliku esindaja ametinimetus.
(7) Originaalvolikirja legaliseerimist, notariaalset tõestamist või kinnitamist ei nõuta.
(8) Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volitus volikirja allakirjutamise kuupäevast. Kuupäevata volikirja korral loetakse volitus kehtivaks volikirja Patendiametisse saabumise kuupäevast. Kui patendivolinik esitab volikirja seaduses ettenähtud juhtudel pärast toimingu tegemist, loetakse volituse andmise kuupäevaks „Patendivoliniku seaduse” § 3 lõike 1 alusel toimingu tegemise kuupäev, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus volikirja enda sisuga või on volikiri muul põhjusel tühine.
(9) Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega märgitud, loetakse volikiri tähtajatuks.
(10) Kui volikirjas nimetatud patendivolinikku ei ole riiklikku patendivolinike registrisse kantud või kui talle ei ole antud patendivoliniku kutset tegutsemiseks leiutiste valdkonnas, loetakse volikiri kehtetuks.
(11) Volitust tõendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks asjaajamisel Patendiametiga loetakse ka avaldust, kui avalduse andmeväljale 2 on kantud §-s 13 nõutud andmed ja avaldusele on alla kirjutanud ühise esindaja korral teised taotlejad või patendivoliniku korral kõik taotlejad. Sel juhul loetakse ühise esindaja ja patendivoliniku volituse ulatuseks registreerimistaotluse menetlusega ja registreeringu kehtivuse pikendamisega seotud kõigi toimingute sooritamine.
(12) Kui sama toimingu tegemiseks kehtivad eri isikutele välja antud volikirjad, edastab Patendiamet teateid hiljem välja antud volikirjaga volitatud isikule, kui volikirjadest või muust volitust puudutavast dokumendist ei tulene teisiti.
(1) Kui esitatakse prioriteedinõue tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu või muu kokkuleppe alusel, lisatakse registreerimistaotluse dokumentidele esmase patenditaotluse või registreerimistaotluse vastu võtnud patendiameti poolt taotlejale välja antud prioriteeti tõendavad dokumendid või „Patendiseaduse“ § 20¹ lõikes 4 nimetatud andmekogule juurdepääsu tagamiseks antud kood.
(2) Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema patenditaotluse või registreerimistaotluse alusel, lisatakse kõigi nende taotluste kohta prioriteeti tõendavad dokumendid.
(1) Kõigi registreerimistaotluses sisalduvate dokumentide tõlge peab vastama originaaldokumentidele.
(2) Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik. Tõlke õigsust kinnitatakse teksti lõppu lisatud deklareeringuga „Tõlke õigsust kinnitan” ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga.
(3) Kui tõlke on teinud vandetõlk, võib ta tõlke kinnitada vandetõlgi tõlke kinnitamiseks kehtestatud korra kohaselt.
(4) Kui tõlgitud dokument esitatakse mitmes identses eksemplaris, lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud deklareering ja allkiri ainult ühe eksemplari lõppu.
(1) Tõlke õigsust eeldatakse, kuni ei tõestata vastupidist.
(2) Taotleja, kasuliku mudeli omanik või patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks, kui parandused vastavad võõrkeelsele originaaltekstile.
(1) Registreerimistaotlusele tootenäidiseid, mudeleid, proove või muid leiutist iseloomustavaid esemeid (edaspidi näidis) ei lisata. Registreerimistaotlusele näidiste lisamine või nende hilisem registreerimistaotluse menetluse käigus Patendiametile esitamine ei asenda ettenähtud dokumentide esitamist. Esitatud näidistel ei ole registreerimistaotluse menetluse käigus tõendi väärtust.
(2) Näidiste tagastamise või säilitamise eest Patendiamet ei vastuta.
(1) Kõik registreerimistaotluse paberdokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210 × 297 mm).
(2) Iga paberilehte kasutatakse püstformaadis ja ainult ühelt poolt.
(3) Registreerimistaotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt.
(4) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate lehe veeriste minimaalmõõtmed on järgmised: ülemine veeris – 20 mm; vasak veeris – 25 mm; parem veeris – 20 mm; alumine veeris – 20 mm.
(5) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate lehe veeriste maksimaalmõõtmed on järgmised: ülemine veeris – 40 mm; vasak veeris – 40 mm; parem veeris – 30 mm; alumine veeris – 30 mm.
(6) Tekstidokumentide leheküljed nummerdatakse araabia numbritega. Leiutiskirjeldus ja nõudlus nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates. Lehekülje number paigutatakse lehe keskele ülemise veerise alla. Leiutiskirjelduse esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita.
(7) Iga viies tekstirida leiutiskirjelduses ja nõudluses on soovitatav nummerdada vasaku veerise paremas ääres. Tekstilõike eraldavaid reavahesid või tühje ridu ei loeta tekstiridadeks ja neid ei nummerdata.
(8)
(9) Dokumendid peavad olema trükitud musta värviga.
(10) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte tekst trükitakse minimaalse reavahega 1,5 intervalli kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm.
(11)
(1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid.
(2) Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis.
(3) Kõigile tingtähistele antakse selgitus.
(4) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet (st terminid leiutiskirjelduses ja nõudluses peavad olema ühed ja samad). Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta.
(5) Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis.
(6) Protsendimärki (%), temperatuuri tähist (°C jt) ja muid sarnaseid tähiseid kasutatakse ainult arvu järel. Tekstis tuleb kasutada vastavalt sõnu „protsent”, „kraad” jms, mitte aga väljendeid nagu näiteks: „temperatuur tõuseb mõne % või °C võrra” või „mahtuvus suureneb 2×”.
(1) Registreerimistaotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi.
(2) Leiutiskirjelduses või teistes registreerimistaotluse dokumentides ei tohi esitada leiutist või taotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi.
(3) Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse.
(1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib esitada keemilisi valemeid.
(2) Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel.
(1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib kasutada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja tähiseid.
(2) Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla.
(3) Matemaatilisi tähiseid „>”, „<”, „=” jt kasutatakse ainult matemaatilistes valemites, tekstis tuleb need esitada sõnadena („suurem”, „väiksem”, „võrdne” jne).
(4) Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude vahel võib kasutada märki „–” („alates kuni”). Teistel juhtudel tuleb kasutada sõnu „alates” ja „kuni”.
(5) Suuruste väljendamisel protsentides pannakse protsendimärk (%) ja mõõtühik pärast arvu. Tekstis protsendimärki ja mõõtühikute tähiseid ei kasutata (§ 52 lg 6).
(6) Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi kohalt.
(1) Ükskõik millist liiki illustratsioonid (joonised, skeemid, tabelid, diagrammid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms) tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega tugeva musta kustumatu joonega ja värvimata. Kõikidel juhtudel peab joonte paksus võtma arvesse joonise ja reproduktsioonide mõõtkava, laadi, teostust ja loetavust. Varjutuse kasutamine illustratsioonidel (mitte joonistel) on lubatud tingimusel, et see aitab illustratsioone paremini mõista ega ole nii ulatuslik, et takistaks loetavust. Paberil joonised või illustratsioonid esitatakse valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210 x 297 mm). Joonised ega illustratsioonid ei tohi olla reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõtmelised.
(2) Igat liiki illustratsioonid esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu „vesi”, „aur”, „avatud”, „suletud”, „A-A” (lõike tähistamiseks) jne ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised.
(3) Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse, ringidesse ega jutumärkidesse.
(4) Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm.
(5) Soovitatav on kasutada ristprojektsiooni. Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine.
(6) Detailide ja muude elementide mõõtmeid illustratsioonil ei näidata. Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka.
(7) Illustratsioonidel ei kasutata raamjooni.
(8) Paberilehe minimaalsed veerised on: ülemine veeris – 25 mm; vasak veeris – 25 mm; parem veeris – 5 mm; alumine veeris – 10 mm. Illustratsioonide all olev pind ei tohi ületada 262 × 170 mm.
(9) Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi.
(10) Illustratsioonidele ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks, näiteks kaubamärgi kujutist seadme joonisel. Viideteks ettenähtud tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka illustratsioonidel ja vastupidi.
(11) Kui kujutised, mis paiknevad kahel või enamal lehel, on ühe illustratsiooni osad, paigutatakse need kujutised nii, et illustratsioon oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav.
(12) Illustratsioonid paigutatakse soovitatavalt püstformaadis lehele nii, et leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui illustratsiooni ei saa paigutada püstformaadis lehele, siis paigutatakse see nii, et illustratsiooni ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool.
(13) Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe kujutise (figuuri), kuid need peavad olema üksteisest selgelt eraldatud. Iga kujutis nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG, näiteks FIG 1, FIG 2 jne, vaatamata tema liigile (joonis, skeem, graafik, joonistus, foto jne). Kui leiutise selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist, ei ole seda tarvis nummerdada.
(14) Illustratsioonide lehtede nummerdamisel on soovitatav järgida nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses. Illustratsioonide lehed nummerdatakse lehe keskel ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega, mis on mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm. Iga lehe number peab koosnema kahest araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on illustratsioonide lehtede koguarv. (Näiteks 1/3, milles number 1 näitab illustratsiooni lehe järjekorranumbrit ja 3 illustratsioonide lehtede koguarvu.)
(15) Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse ja nõudluse teksti sees.
(16) Kujutise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile.
(17) Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka illustratsioonidel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja nõudluses. Seejuures on soovitatav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis. Elementide nummerdamiseks illustratsioonidel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta. Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus need paiknevad, ja need võib alla joonida. Sellega rõhutatakse, et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud. Eri illustratsioonidel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga.
(18) Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina, siis kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente. (Näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid.) Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele.
(19) Fotod peab esitama must-valgetena. Fotodel kujutatu peab olema eristatav ja piisavalt kontrastne fotodest kvaliteetsete koopiate tegemiseks. Foto formaat ei tohi ületada formaati A4. Väiksemad fotod tuleb kanda (kleepida või kopeerida) A4 formaadis valgele paberilehele.
(20) Kui registreerimistaotluse esialgselt esitatud illustratsioonidel on võõrkeelset teksti või, kui illustratsioonidena kasutakse varasema taotluse illustratsioone, millel on võõrkeelset teksti, tuleb võõrkeelne tekst asendada eestikeelsega.
(21) Illustratsioonide ükski leht ei tohi olla määrdunud või kortsunud. Sellel ei tohi olla nähtavaid paberi defekte, murdejooni, trükkimisest või paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe, jooni ega muid edasisel paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte. Jooniseid ei või kokku murda ega rulli keerata.
(1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile kohapeal, elektrooniliselt või posti teel. Eesti ID-kaarti omavad isikud võivad registreerimistaotluse esitada ka elektroonselt Patendiameti veebilehel aadressil www.epa.ee kättesaadavaks tehtud tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonse esitamise portaali (edaspidi portaal) kaudu.
(2) Registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev.
(3)
§ 58. Registreerimistaotluse esitamine Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omava taotleja poolt
Iga Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib esitada registreerimistaotluse Patendiametile ja ajada järgnevalt registreerimistaotluse menetluse asju „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõikes 1 sätestatust tulenevalt ise või volitada ennast esindama patendivoliniku.
§ 59. Registreerimistaotluse esitamine välisriigis elukohta või asukohta omava taotleja poolt
(1) Isik, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võib esitada registreerimistaotluse Patendiametile „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõikes 2 sätestatust tulenevalt ise või patendivoliniku kaudu.
(2) Isik, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajab registreerimistaotluse menetlusega seotud asju Patendiametiga „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõikes 2 sätestatust tulenevalt ainult patendivoliniku kaudu.
§ 60. Registreerimistaotluse esitamine mitme taotleja poolt
(1) Kui registreerimistaotluses on märgitud kaks või enam taotlejat, kelle kõigi elukoht või asukoht on Eesti Vabariigis, võivad nad esitada registreerimistaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade ajamiseks Patendiametiga võivad nad volitada „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõikes 3 sätestatust tulenevalt enda hulgast ühise esindaja. Taotlejad võivad enda esindajaks volitada ka patendivoliniku.
(2) Kui kõigi registreerimistaotluses märgitud taotlejate elukoht või asukoht on välisriigis, võivad nad esitada registreerimistaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade ajamiseks Patendiametiga peavad nad „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõikes 2 sätestatust tulenevalt volitama ennast esindama patendivoliniku.
(3) Kui registreerimistaotluses märgitud taotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elukohta või asukohta omavaid isikuid, võivad nad esitada registreerimistaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade ajamiseks Patendiametiga peavad nad aga „Kasuliku mudeli seaduse” § 18¹ lõikes 3 sätestatust tulenevalt volitama ennast esindama enda hulgast ühe Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omava isiku (ühine esindaja). Taotlejad võivad enda esindajaks volitada ka patendivoliniku.
(4) Ühise esindaja volitamiseks võivad taotlejad § 46 lõikes 11 kehtestatu kohaselt registreerimistaotluse esitamisel märkida ühise esindaja avaldusele. Ühise esindaja volitamiseks menetluse käigus või ühise esindaja muutmiseks peavad taotlejad esitama ühise volikirja.
(5) Kui taotlejad ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud juhul volitanud patendivolinikku või märkinud avaldusele ühist esindajat või teda hiljem volitanud, loeb Patendiamet ühiseks esindajaks avaldusel järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omava taotleja.
(1)
(2) Riigilõiv tuleb tasuda „Kasuliku mudeli seaduse“ § 18 lõikest 2 tulenevalt kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud tähtaega ei saa pikendada ega taastada.
(3)
(4) Kui riigilõivu on eri aegadel tasunud mitu isikut, loetakse riigilõiv tasutuks isiku poolt, kes tasus riigilõivu esimesena.
(5) Riigilõivu laekumise kuupäeval ei ole registreerimistaotluse menetlemisel kasuliku mudeli seaduse §-s 34¹ sätestatust tulenevalt õiguslikku tähendust.
(1) Volikiri esitatakse Patendiametile registreerimistaotluse esitamisel, kui avaldusele on alla kirjutanud ühine esindaja. Elektroonselt saab volikirja esitada ainult portaali kaudu. Volikiri peab olema digitaalselt allkirjastatud.
(1¹) Kui Patendiamet nõuab patendivolinikult volikirja esitamist, tuleb volikiri esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.
(2) Kui registreerimistaotluse esitamisel volikirja ei esitatud, on soovitatav esitada see võimalikult kiiresti omal algatusel. Kui volikirja ei ole omal algatusel esitatud, peab selle esitama Patendiameti poolt „Kasuliku mudeli seaduse” § 21 lõike 2 alusel määratud tähtpäevaks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldatakse ka taotleja korral, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, kui ta esitab registreerimistaotluse ise.
§ 63. Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide esitamine
(1) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid lisatakse registreerimistaotlusele selle esitamisel Patendiametile.
(2) Kui prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole registreerimistaotlusele lisatud, peab need „Kasuliku mudeli seaduse” § 18² lõikes 2 sätestatu kohaselt esitama 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.
(3) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane registreerimistaotlus või patenditaotlus või kui kohalduvad „Patendiseaduse“ § 20¹ lõiked 4 ja 5.
(4) Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide eestikeelsed tõlked esitatakse „Kasuliku mudeli seaduse” § 18² lõike 3 kohaselt Patendiameti nõudel „Kasuliku mudeli seaduse” § 21 lõike 2 alusel Patendiameti määratud tähtaja jooksul. „Kasuliku mudeli seaduse” § 17 lõike 6 alusel on Patendiametil õigus nõuda tõlgete esitamist ka kahe kuu jooksul nõude kuupäevast. Viimasel juhul ei saa tõlgete esitamise tähtaega pikendada.
Patendiamet teatab oma veebilehel aadressil www.epa.ee kuupäeva, millal alustatakse taotluste vastuvõttu tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonse esitamise portaali kaudu.