Law

Sotsiaalhoolekande seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 faff7c2111455cb644f89d49d4a93aeca433d3baf71b07b6d2c45269b231218d

Contents: 228 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 1¹. Seaduse kohaldamisala
  3. § 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse kohaldamine
  4. § 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted
  5. § 4. Terminid
  6. § 5. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus
  7. § 6. Keelatud asjad hoolekandeasutuses sotsiaalteenuse saamisel
  8. § 7. Laste hoolekandeasutuse sisehindamine
  9. § 8. Vältimatu sotsiaalabi
  10. § 9. Abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel
  11. § 10. Lapse juhtumiplaan
  12. § 11. Sotsiaalhoolekandealane statistika
  13. § 12. Isiku tahte arvestamine
  14. § 13. Abivajadusest teatamise kohustus
  15. § 13¹. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
  16. § 13². Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
  17. § 13³. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal
  18. § 13⁴. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal
  19. § 14. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
  20. § 15. Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta
  21. § 15¹. Noore abivajaduse hindamine
  22. § 15². Puudega täisealise isiku abivajaduse hindamine
  23. § 16. Tasu sotsiaalteenuse eest
  24. § 16¹. Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajale esitatavad nõuded
  25. § 17. Koduteenuse eesmärk ja sisu
  26. § 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  27. § 19. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
  28. § 20. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu
  29. § 21. Hooldusplaan
  30. § 22. Nõuded teenuseosutajale
  31. § 22¹. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine
  32. § 22². Nõuded üldhooldusteenuse osutamisele väljaspool kodu
  33. § 23. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
  34. § 24. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  35. § 25. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
  36. § 26. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu
  37. § 27. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
  38. § 28. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  39. § 29. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
  40. § 30. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
  41. § 31. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  42. § 32. Nõuded teenuseosutajale
  43. § 32¹. Nõuded varjupaigateenuse osutamisele
  44. § 33. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
  45. § 34. Teenuseosutaja kohustused
  46. § 35. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  47. § 36. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
  48. § 37. Turvakoduteenuse osutamise tingimused
  49. § 38. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu
  50. § 39. Nõuded teenuseosutajale
  51. § 40. Tasu võtmine sotsiaaltransporditeenuse eest
  52. § 41. Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu
  53. § 42. Puudega isikule eluruumi tagamine
  54. § 43. Nõuded tagatud eluruumile
  55. § 44. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
  56. § 45. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
  57. § 45¹. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk ja sihtgrupp
  58. § 45². Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  59. § 45³. Nõuded hoiuteenusele
  60. § 45⁴. Nõuded lapsehoidjale
  61. § 45⁵. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
  62. § 45⁶. Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes
  63. § 45⁷. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus
  64. § 45⁸. Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus
  65. § 45⁹. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  66. § 45¹⁰. Asendushooldusteenuse osutamine
  67. § 45¹¹. Asendushooldusteenuse rahastamine
  68. § 45¹². Teenuseosutaja kohustused
  69. § 45¹³. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule ja tema pereliikmetele
  70. § 45¹⁴. Perevanemaga sõlmitav leping
  71. § 45¹⁵. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu
  72. § 45¹⁶. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
  73. § 45¹⁷. Järelhooldusteenuse rahastamine
  74. § 46. Abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine
  75. § 47. Õigustatud isikud
  76. § 48. Abivahendite loetelu
  77. § 49. Abivahendite loetelu muutmine
  78. § 50. Piirhind, piirmäär ja omaosalus
  79. § 51. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine
  80. § 52. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamine
  81. § 53. Abivahendi järjekord
  82. § 54. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping
  83. § 55. Nõuded abivahendi müüjale või üürijale
  84. § 56. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
  85. § 57. Rehabiliteerivate teenuste loetelu
  86. § 58. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ülevõetava tasu suurus
  87. § 59. Õigustatud isikud
  88. § 60. Õigus sõidu- ja majutuskulude hüvitamisele
  89. § 61. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine
  90. § 62. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine
  91. § 63. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamine
  92. § 64. Rehabilitatsioonijärjekord
  93. § 65. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping
  94. § 66. Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale
  95. § 67. Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele
  96. § 68. Nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale
  97. § 69. Rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi koostamine
  98. § 70. Erihoolekandeteenuse taotlemine ja otsuse tegemine
  99. § 71. Suunamisotsuse väljastamine
  100. § 72. Erihoolekandeteenuse rahastamine
  101. § 73. Isiku omaosalus
  102. § 74. Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest
  103. § 75. Puudujääva osa hüvitamine kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku eest
  104. § 76. Erihoolekandeteenuse järjekord
  105. § 77. Erihoolekandeteenuse osutamiseks lepingu sõlmimine
  106. § 78. Erihoolekandeteenuse osutamise leping
  107. § 79. Kulude hüvitamine erihoolekandeteenuse osutajale
  108. § 80. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamine ja sellest teavitamine
  109. § 81. Erihoolekandeteenuse osutaja vahetamine
  110. § 82. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus
  111. § 83. Nõuded erihoolekandeteenuse osutajale
  112. § 84. Erihoolekandeteenust saava isiku dokumendid
  113. § 85. Tegevusplaan
  114. § 86. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
  115. § 87. Igapäevaelu toetamise teenus
  116. § 88. Riigieelarvest rahastatavat igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikud
  117. § 89. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine
  118. § 90. Nõuded igapäevaelu toetamise teenusele
  119. § 91. Töötamise toetamise teenus
  120. § 92. Riigieelarvest rahastatavat töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikud
  121. § 93. Nõuded töötamise toetamise teenusele
  122. § 94. Toetatud elamise teenus
  123. § 95. Riigieelarvest rahastatavat toetatud elamise teenust saama õigustatud isikud
  124. § 96. Nõuded toetatud elamise teenusele
  125. § 97. Kogukonnas elamise teenus
  126. § 98. Riigieelarvest rahastatavat kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikud
  127. § 99. Nõuded kogukonnas elamise teenusele
  128. § 99¹. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk
  129. § 99². Riigieelarvest rahastatavat päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud
  130. § 99³. Nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele
  131. § 99⁴. Päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavad isikud
  132. § 100. Ööpäevaringne erihooldusteenus
  133. § 101. Riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud täisealised isikud
  134. § 102. Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele
  135. § 103. Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku puhul
  136. § 104. Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad täisealised isikud
  137. § 105. Täisealise isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel
  138. § 106. Sotsiaalteenust saava täisealise isiku liikumisvabaduse piiramine
  139. § 107. Täisealise isiku eraldamine
  140. § 108. Lapsehoiuteenus
  141. § 115.
  142. § 116. Asenduskoduteenus
  143. § 117. Asenduskoduteenust saama õigustatud isikud
  144. § 118. Asenduskoduteenuse osutamine
  145. § 119. Asenduskoduteenust saama suunamine
  146. § 120. Asenduskoduteenuse rahastamine
  147. § 121. Asenduskoduteenust saava lapse dokumendid
  148. § 122. Nõuded asenduskoduteenusele
  149. § 123. Nõuded asenduskodu kasvatusala töötajatele
  150. § 124. Nõuded perevanemale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule
  151. § 124¹. Perevanema leping
  152. § 125. Asenduskoduteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele, alaealisele inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele
  153. § 126. Lapse ajutiselt perekonda andmise korraldus
  154. § 126¹. Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele
  155. § 126². Saatjata alaealisele välismaalasele osutatava asendushooldusteenuse rahastamine
  156. § 127. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded lapse suunamisel perekonnas hooldamisele
  157. § 128. Perekonnas hooldamisele suunatav laps ja tema õigused
  158. § 129. Nõuded lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonnaliikmetele ning hooldaja õigused
  159. § 130. Lapse suunamine perekonnas hooldamisele
  160. § 130¹. Kinnise lasteasutuse teenus
  161. § 130². Kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetlus
  162. § 130³. Nõuded kinnise lasteasutuse teenusele
  163. § 130⁴. Lapse asjade läbivaatus ning keelatud asjade äravõtmine, säilitamine, tagastamine, üleandmine ja hävitamine
  164. § 130⁵. Kinnise lasteasutuse teenuse korraldamine ja rahastamine
  165. § 130⁶. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja nõuded
  166. § 130⁷. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale isikule
  167. § 130⁸. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine
  168. § 130⁹. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
  169. § 130¹⁰. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping
  170. § 130¹¹. Teenuseosutaja kohustused
  171. § 130¹². Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk
  172. § 130¹³. Teenust saama õigustatud isikud
  173. § 130¹⁴. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine ning saamine
  174. § 130¹⁵. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse rahastamine
  175. § 131. Toimetulekutoetus
  176. § 132. Toimetulekutoetuse taotlemine
  177. § 133. Toimetulekutoetuse arvestamise alused
  178. § 134. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
  179. § 135. Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus
  180. § 136. Vajaduspõhine peretoetus
  181. § 137. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine
  182. § 138. Vajaduspõhise peretoetuse määramine
  183. § 139. Vajaduspõhise peretoetuse maksmine
  184. § 139¹. Üksi elava pensionäri toetus
  185. § 139². Isiku teavitamine pensionäritoetuse saamise õiguse tekkimisest
  186. § 139³. Pensionäritoetuse suurus, määramine ja maksmine
  187. § 140. Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele
  188. § 140¹. Sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijale
  189. § 140². Erakorralises olukorras rakendatavad rahalise toetamise meetmed erakorralisest olukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks
  190. § 141. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
  191. § 142. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri volitatud töötlejad
  192. § 142¹. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed
  193. § 143. Andmete esitamine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse ning andmevahetus
  194. § 144. Kohaliku omavalitsuse üksuse, sotsiaalteenuse osutaja ja Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse andmete kandmise kohustus
  195. § 144¹. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurdepääs andmetele
  196. § 145. Juurdepääs registriandmetele
  197. § 145¹. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete säilitamine
  198. § 146. Kohaliku omavalitsuse üksuse vaidemenetlus
  199. § 147. Rehabilitatsiooniteenuse osutaja loakohustus
  200. § 148. Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendamine
  201. § 149. Tegevusloa kontrolliese
  202. § 150. Rehabilitatsiooniteenuse tegevusloa kõrvaltingimus
  203. § 151. Sotsiaalteenuse osutaja loakohustus
  204. § 152. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotlemine
  205. § 153. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliese
  206. § 154. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused
  207. § 155. Tegevusloas nimetatud tegevusest loobumine
  208. § 155¹. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal
  209. § 156. Riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused
  210. § 157. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
  211. § 158. Riikliku järelevalve erimeetmed
  212. § 158¹. Haldusjärelevalve meetmed
  213. § 159. Sunniraha määr
  214. § 160. Üleminekusätted
  215. § 160¹. Paragrahvi 15¹ regulatsiooni järelhindamine
  216. § 160². Hooldusvajadusega isiku hindamissüsteemi analüüs
  217. § 160³. Üksi elava pensionäri toetuse maksmine ajutise kaitse saajaga koos elamisel
  218. § 160⁴. Kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamine
  219. § 160⁵. Hinnatõusu leevendamise toetus
  220. § 160⁶. Paragrahvi 140 rakendamine
  221. § 160⁷. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuseks
  222. § 161.
  223. § 175.
  224. § 176. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
  225. § 177.
  226. § 182.
  227. § 183. Seaduse kehtetuks tunnistamine
  228. § 184. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

228 provisions

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid.

Propose a change

§ 1¹. Seaduse kohaldamisala

(1) Kui käesolevas seaduses on sätestatud kohustus taotleda sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusluba, käsitatakse käesolevas seaduses sätestatud sotsiaalteenuse osutamise nõudeid ühtlasi majandustegevuse nõuetena. (2) Käesolevas seaduses reguleeritud eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning käesolevas seaduses tegevusloa taotlemise ja sotsiaalteenuste osutamise kohta sätestatut kohaldatakse avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta niivõrd, kuivõrd nende eripärast ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Propose a change

§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 2¹) pakutakse esmajärjekorras sellist abi ja tuge, mis võimaldab isikul elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvat teenust; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. (2) Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.

Propose a change

§ 4. Terminid

1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil; 2) hoolekandeasutus – käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenust osutav asutus; 3) sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik; 4) laps – isik lastekaitseseaduse § 3 lõike 2 tähenduses; 5) lapsega vahetult töötav isik – lastekaitseseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud isik, kes vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele.

Propose a change

§ 5. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus

(1) Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib. (3) Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega. (4) Isikule, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, korraldab sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib. (5) Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

Propose a change

§ 6. Keelatud asjad hoolekandeasutuses sotsiaalteenuse saamisel

(1) Hoolekandeasutuses sotsiaalteenust saavale isikule on keelatud järgmised asjad: 1) relv relvaseaduse tähenduses; 2) lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses; 3) aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks; 4) muu asi, mis võib kujutada ohtu teenust saava isiku ning teiste isikute elule ja tervisele. (2) Ohukahtluse korral edastab hoolekandeasutus politseile ohu väljaselgitamiseks andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud asjade või sama lõike punktis 3 nimetatud aine kohta, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata keelatud asi seab vahetusse ohtu isiku enda või teiste isikute elu või tervise, peab hoolekandeasutus võtma kasutusele abimeetmed vahetu ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

Propose a change

§ 7. Laste hoolekandeasutuse sisehindamine

(1) Laste hoolekandeasutuses tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada hoolekandeasutuses viibiva lapse arengut toetavad tingimused ja asutuse järjepidev areng. Sisehindamise käigus hinnatakse pakutava hoolduse vastavust lapse eale ja arengule ning asutuse töökorraldust ja juhtimist. (2) Laste hoolekandeasutuse sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. (3) Laste hoolekandeasutuse sisehindamise korra kehtestab asutuse juht, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks asutuse pidajale.

Propose a change

§ 8. Vältimatu sotsiaalabi

(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

Propose a change

§ 9. Abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel

(1) Kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, sealhulgas pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. (1¹) Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist isikule, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes. (2) Abi andmine hõlmab muu hulgas: 1) juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist; 2) juhtumi koordineerija määramist; 3) vastastikuse teabevahetuse korras kokku leppimist. (3) Juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast. (4) Juhtumiplaanile kirjutavad alla juhtumi koordineerija ning isik, kellele juhtumiplaan on koostatud. (5) Juhtumiplaani võib vastavalt vajadusele muuta. Abi vajav isik kinnitab muudatustega nõustumist allkirjaga. (6) Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=111022016020 määrusega.

Propose a change

§ 10. Lapse juhtumiplaan

(1) Lapsele juhtumiplaani koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatust, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enne asendushooldusele suunamist koostab lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 45⁹ lõikes 1 nimetatud lapsele juhtumiplaani. Enne järelhooldusele suunamist koostab eestkostja ülesandeid täitev või isiku täisealiseks saamisel elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 45¹⁶ lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud isikutele juhtumiplaanid. (3) Eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus täiendab lapse juhtumiplaani pärast lapse asendushooldusele suunamist koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. Järelhooldusele suunatud isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus vaatab isiku juhtumiplaani üle vähemalt üks kord aastas. (4) Saatjata alaealise välismaalase suhtes teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevused Sotsiaalkindlustusamet. (5) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

Propose a change

§ 11. Sotsiaalhoolekandealane statistika

(1) Hoolekandeasutused, sõltumata nende rahastamisest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, esitavad statistilised aruanded kohaliku omavalitsuse üksusele või Sotsiaalkindlustusametile. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab statistilised aruanded Sotsiaalkindlustusametile. (3) Sotsiaalkindlustusamet esitab statistilised aruanded koondaruandena Sotsiaalministeeriumile. (4) Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=124032021002 määrusega.

Propose a change

§ 12. Isiku tahte arvestamine

(1) Sotsiaalteenuste osutamisel, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 105, 106 ja 107 sätestatud juhtudel. (2) Last puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda lapse huvidest vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule.

Propose a change

§ 13. Abivajadusest teatamise kohustus

Abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

Propose a change

§ 13¹. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab hooldustöötaja, kelle ettevalmistus vastab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemine. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.

Propose a change

§ 13². Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

(1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ja kellel on vähemalt põhiharidus ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani. (5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni. (6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peavad kogukonnas elamise teenuse osutaja ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule tagama lähtuvalt oma võimalustest isikule majutamise ja toitlustamise. (8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse osutaja on täisealisele isikule määranud, ning tal peab olema ülevaade ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast. (9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik. (10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal märgitud kohta.

Propose a change

§ 13³. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal

(1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 45³ lõikes 2. (4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 45⁴ lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ning kellel on tööks sobivad isikuomadused. (5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui käesoleva seaduse § 45⁵ lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides. (6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 2, § 45⁷ lõikes 1 ja § 45⁸ lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu suurendamise korral ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 3, § 45⁷ lõikes 1¹ ja § 45⁸ lõikes 1¹ sätestatut. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁵ lõigetes 4 ja 5 sätestatut. (8) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada isik, kes on vähemalt täisealine ning kes vastab käesoleva seaduse § 45¹³ lõike 1 punktides 1, 3–7 ja 11 sätestatud nõuetele. (9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 45¹³ lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. (10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 45¹⁴ lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise aja nõuded.

Propose a change

§ 13⁴. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. (2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.

Propose a change

§ 14. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.

Propose a change

§ 15. Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude arvestamisel tuleb tagada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine. (4) Kui abi saamiseks pöördub isik, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest terviseprobleemist põhjustatud hooldusvajadus, selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja isiku, kes hooldab abivajavat isikut väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd. Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja ka abivajavat isikut hooldava isiku toetusvajaduse, võttes arvesse tema tegelikku hoolduskoormust, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.

Propose a change

§ 15¹. Noore abivajaduse hindamine

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku abivajaduse võib tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus välja selgitada omal algatusel. (2) Abi võib vajada 16–26-aastane isik, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) ei õpi; 2) ei tööta; 3) ei ole töötuna arvel; 4) ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust; 5) ei saa töötamise toetamise teenust; 6) ei tegele ettevõtlusega; 7) ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest; 8) ei kanna vangistust või eelvangistust; 9) ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku väljaselgitamiseks lõikes 4 sätestatud andmeid töödeldes peab kohaliku omavalitsuse üksus esitama taotluse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris lõikes 3 sätestatud taotluse alusel kuni kaks korda kalendriaastas rahvastikuregistrisse kantud 16–26-aastaste isikute järgmisi isikuandmeid: 1) nimi ja isikukood; 2) kontaktandmed; 3) vajaduse korral seadusliku esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 4) õppimise andmed; 5) töötamise ja töötuna arveloleku andmed; 6) puuduva töövõime andmed; 7) ettevõtluse andmed; 8) alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest hüvitise saamise andmed; 9) vangistuse andmed; 10) asendus- või kaitseväeteenistuse andmed. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku lõikes 4 loetletud andmetest moodustub töötlemise tulemusel sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse andmekoosseis, mis sisaldab isiku nime, isikukoodi, kontaktandmeid, haridustaseme ja töötamise andmeid ning vajaduse korral seadusliku esindaja nime ja kontaktandmeid. (6) Abivajaduse väljaselgitamise ja abi osutamise eesmärgil võib kohaliku omavalitsuse üksus töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmekoosseisu. (7) Abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi osutamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus võtta ühendust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuga. Kui tegu on alaealisega, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus samal ajal seaduslikku esindajat ühenduse võtmisest. (8) Kui 16–26-aastane isik ei soovi, et tema andmeid töödeldakse, siis lõpetatakse andmete töötlemine isikult asjakohase avalduse saamisel. Esmakordsel 16–26-aastase isikuga ühenduse saamisel küsib kohaliku omavalitsuse üksus isiku nõusolekut andmete edasiseks töötlemiseks. Kui isik nõusolekut ei anna, lõpetatakse andmete edasine töötlemine. Edasise andmetöötluse välistamiseks säilitatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris vaid isikukoodi kuni isiku 27-aastaseks saamiseni.

Propose a change

§ 15². Puudega täisealise isiku abivajaduse hindamine

(1) Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus võib omal algatusel välja selgitada sellise täisealise isiku abivajaduse, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud keskmine või raske puue. (2) Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus peab omal algatusel välja selgitama sellise täisealise isiku abivajaduse, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puue. (3) Abi võib vajada käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) isikul puudub sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris aktiivne juhtumiplaan; 2) kohaliku omavalitsuse üksus ei osuta isikule ühtegi sotsiaalteenust; 3) isik ei ole kohaliku omavalitsuse eestkostel; 4) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole isiku abivajadust viimase aasta jooksul hinnanud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku väljaselgitamiseks vajaliku andmetöötluse algatamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus esitama taotluse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatud korras. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute abivajaduse väljaselgitamise, ühenduse võtmise ning abi osutamise eesmärgil töödeldakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris rahvastikuregistrisse kantud täisealiste isikute järgmisi isikuandmeid: 1) nimi ja isikukood; 2) kontaktandmed; 3) eestkoste korral eestkostja nimi ja kontaktandmed; 4) elukoha andmed; 5) viibimiskoha aadress; 6) puude raskusaste; 7) funktsiooni kõrvalekalle; 8) puude raskusastme kestus; 9) surmakuupäev. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku abivajaduse väljaselgitamiseks ja talle abi osutamiseks võtab kohaliku omavalitsuse üksus isikuga ühendust 30 päeva jooksul isikust teadasaamisest arvates. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik ei soovi, et tema andmeid töödeldakse, lõpetatakse andmete töötlemine isiku sellekohase avalduse saamisel. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul tuvastatud puude raskusaste muutub raskemaks, võib kohaliku omavalitsuse üksus abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi osutamiseks isikuga uuesti ühendust võtta. Kui isik ei soovi, et tema andmeid töödeldakse, lõpetatakse andmete töötlemine isiku sellekohase avalduse saamisel.

Propose a change

§ 16. Tasu sotsiaalteenuse eest

(1) Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab enda osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse. Tasu võtmise otsustab teenuse eest tasuv või teenust osutav asutus. (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. (3) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

Propose a change

§ 16¹. Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajale esitatavad nõuded

Sotsiaaltöötajana võib kohaliku omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

Propose a change

§ 17. Koduteenuse eesmärk ja sisu

(1) Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. (3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=104072023056 võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded koduteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

Propose a change

§ 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

(1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes.

Propose a change

§ 19. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Propose a change

§ 20. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. (3) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise. (4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=122062023011 võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhoolduse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

Propose a change

§ 21. Hooldusplaan

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. (2) Teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. (3) Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. (4) Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. (5) Teenuseosutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani.

Propose a change

§ 22. Nõuded teenuseosutajale

(1) Teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. (2) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt peab vastava personali olemasolu olema tagatud ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks. (3) Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. (4) Teenust vahetult osutaval hooldustöötajal peab olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava; 2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava; 3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. (5) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. (6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=122062023011 võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule.

Propose a change

§ 22¹. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine

(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rahastab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid: 1) tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades käesoleva seaduse § 22 lõike 6 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. (5) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses. (6) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja avalikustab teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.

Propose a change

§ 22². Nõuded üldhooldusteenuse osutamisele väljaspool kodu

Väljaspool kodu üldhooldusteenust saava isiku elukeskkond ja toitlustamine peavad vastama rahvatervishoiu seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele.

Propose a change

§ 23. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

(1) Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on käesoleva seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik. (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. (4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded tugiisikuteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

Propose a change

§ 24. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

(1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. (2) Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

Propose a change

§ 25. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

(1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise haldusaktist või halduslepingust. (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

Propose a change

§ 26. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. (2) Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

Propose a change

§ 27. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

(1) Isikliku abistaja teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi. (3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded isikliku abistaja teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

Propose a change

§ 28. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

(1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised. (3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

Propose a change

§ 29. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

(1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik haldusaktist või halduslepingust ja teenuse saaja juhistest. (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

Propose a change

§ 30. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

(1) Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. (2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded varjupaigateenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

Propose a change

← Find another law