Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 faff7c2111455cb644f89d49d4a93aeca433d3baf71b07b6d2c45269b231218d
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Varjupaigateenuse korraldamise tagab kohaliku omavalitsuse üksus, kus isik teenuse vajaduse tekkimise ajal viibib. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
Propose a changeVarjupaigateenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja ning on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama isikut sisekorraeeskirjast ning isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma.
Propose a changeElukeskkond, kus osutatakse varjupaigateenust, peab vastama rahvatervishoiu seaduse §-s 21 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Propose a change(1) Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. (3) Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet. (4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded turvakoduteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Propose a change1) Teenuseosutaja on kohustatud teavitama: 1) oma tegevuskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust lapse turvakodusse saabumisest hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui laps ei ole suunatud turvakodusse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel; 2) oma tegevuskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust ja vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku ohvriabi töötajat täisealise isiku turvakodusse saabumisest tema kirjalikul nõusolekul viie tööpäeva jooksul.
Propose a change(1) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud teenuseosutaja nõudmisel edastama teenuse osutamiseks vajalikku teavet. (2) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele, kes viibib turvakodus ilma vanemata ja keda ei ole turvakodusse suunatud kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel, on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalvaldkonna ametnik kohustatud viie tööpäeva jooksul lapse turvakodusse saabumisest arvates hindama lapse heaolu ja planeerima edasised tegevused, mis on vajalikud lapse edasise heaolu tagamiseks.
Propose a change(1) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama järgmistele nõuetele: 1) isiku hooldusõigust lapse suhtes ei ole piiratud või täielikult ära võetud; 2) isikut ei ole kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere vanema kohustuste täitmisest; 3) isikul ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest. (2) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest nõuetest: 1) tal on vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus; 2) tal on vähemalt keskharidus ning ta läbib aasta jooksul tööle asumisest arvates käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku täienduskoolituse. (3) Turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku täienduskoolituse kava, sealhulgas täienduskoolituse täpsustatud mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=112072019014 määrusega.
Propose a change(1) Lastele ja täisealistele isikutele tuleb teenust osutada eraldi ruumides, välja arvatud juhul, kui laps viibib turvakodus koos täisealise perekonnaliikmega. (2) Kehtetu (3) Turvakoduteenust saava isiku elukeskkond ja toitlustamine peavad vastama rahvatervishoiu seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele. (4) Turvakoduteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 3. Lastele ja täisealistele isikutele teenuse osutamiseks antakse eraldi tegevusluba.
Propose a change(1) Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded sotsiaaltransporditeenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Propose a changeTeenuseosutaja kehtestab ohutu töötamise korra ning tagab selle kättesaadavuse teenust kasutavale isikule ja teenust vahetult osutavale isikule.
Propose a change(1) Liiniveona osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest võib tasu võtta summas, mille isik kulutaks sama vahemaa läbimiseks soodsaima olemasoleva transpordivahendiga, kui tal ei esineks puudest tulenevat takistust. (2) Juhuveo ja taksoteenusena osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest võib tasu võtta suuremas ulatuses kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 on nimetatud.
Propose a change(1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. (2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded eluruumi tagamise teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Propose a change(1) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. (2) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.
Propose a change(1) Isikule kasutada antud eluruum peab vastama: 1) rahvatervishoiu seaduse §-s 21 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 2) isiku ja tema perekonna põhjendatud vajadustele ning perekonna suurusele. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib sama eluruumi kasutamise võimalust pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada.
Propose a change(1) Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. (3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. (4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded võlanõustamisteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Propose a change(1) Teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) isikul on kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse; 2) isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus. (2) Võlanõustaja täienduskoolituse kava, sealhulgas täienduskoolituse täpsustatud mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=124032016008;123022022013 määrusega.
Propose a change(1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut. (2) Suure hooldus- ja abivajadusega laps on lastekaitseseaduse tähenduses abivajav laps, kes vajab oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge. (3) Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal. (4) Lapsel on õigus saada hoiuteenust kuni 18-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivale või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsele tagatakse hoiuteenus jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
Propose a change(1) Kohaliku omavalitsuse üksus hindab suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja teda kasvatava isiku abivajadust, et selgitada välja hoiuteenuse vajadus ja maht. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks hoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise maht, aeg ja koht. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib hoiuteenuse rahastamiseks kasutada käesoleva seaduse § 156 lõikes 3¹ sätestatud vahendeid.
Propose a change(1) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse. (2) Teenust vahetult osutav isik (edaspidi lapsehoidja) võib hoida korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (3) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, peavad teenust saava lapse elukeskkond ja toitlustamine vastama rahvatervishoiu seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele.
Propose a change(1) Lapsehoidja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal on vähemalt kesk- või kutseharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või vähemalt kesk- või kutseharidus, töökogemus lastega ja lapsehoidja kutsestandardiga kooskõlas olevad tööks sobivad isikuomadused, mida hindab tööandja; 2) tema hooldusõigust ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel ära võetud ega piiratud; 3) ta on läbinud esmaabikoolituse viimase 24 kuu jooksul, seejuures esmakordselt vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse ning teadmiste uuendamiseks 8-tunnise koolituse; 4) ta on läbinud korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal on nakkushaiguste kontrollimise kohta perearsti väljastatud tervisetõend. (2) Lapsehoidjana võib tegutseda ka isik, kes on omandanud välisriigis kutsekvalifikatsiooni, mida on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.
Propose a change(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last vahetult kasvatav isik). (3) Asendushooldusteenust osutatakse: 1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva seaduse § 45⁹ lõikes 1 nimetatud juhul; 2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva; 3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi. (4) Turvakoduteenust, asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ning asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel osutatakse erinevates ruumides. (5) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ning punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib osutada samades ruumides ainult juhul, kui: 1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või lapsel on erakordselt suur hooldus- ja abivajadus; 2) see on asendushooldusel olevate laste huvides; 3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad; 4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.
Propose a change(1) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. (2) Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. (3) Hooldusperes võib olla rohkem kui neli hooldatavat juhul, kui: 1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus; 2) see on asendushooldusel olevate laste huvides; 3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad; 4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga. (4) Hoolduspereks saada soovija esitab avalduse Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamisega seotud toimingud. (5) Sotsiaalkindlustusameti poolt hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=121122017044 määrusega. (6) Hoolduspere peab pärast lapse perre asendushooldusele paigutamist kasutama käesoleva seaduse § 130⁶ lõike 3 alusel sätestatud kohanemistoe teenust.
Propose a change(1) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last. (1¹) Asendushooldusel perekodus võib olla rohkem kui kuus last juhul, kui: 1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus; 2) see on asendushooldusel olevate laste huvides; 3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad; 4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga. (2) Asendushooldusteenuse osutamisel perekodus peab seal olema perevanem ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 45¹³ lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.
Propose a change(1) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last. (1¹) Asendushooldusel asenduskodus võib olla rohkem kui kuus last juhul, kui: 1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus; 2) see on asendushooldusel olevate laste huvides; 3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad; 4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga. (2) Kui asenduskodu pere lapsed viibivad asenduskodus, peab seal iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 45¹³ lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.
Propose a change(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapse vanem on surnud; 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse: 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi. (4) Asendushooldusteenuse korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksus: 1) hindab lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutamise vajadust; 2) teeb otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse; 3) katab lapse ülalpidamisega seotud kulud ja tasub teenuseosutajale teenuse eest; 4) külastab asendushooldusel olevat last tema õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil vähemalt kaks korda aastas; 5) kogub ja säilitab asendushooldusel oleva lapse dokumente ning annab hooldusele suunatud lapse asendushooldusteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle teenuseosutajale; 6) tagab lapse sidemete säilimise vanemate ja kodukohaga ning loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks; 7) aitab kaasa hooldusperede leidmisele, tehes selleks koostööd Sotsiaalkindlustusameti ning teiste asutuste ja isikutega; 8) annab hooldus- ja eestkosteperele enne lapse perre asendushooldusele paigutamist või eestkoste määramisel infot perepõhise asendushoolduse tugiteenuste kohta.
Propose a change(1) Asendushooldusteenuse osutamiseks, välja arvatud asendushooldusteenuse osutamiseks hooldusperes, peab olema tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 2. (2) Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud käesoleva seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse.
Propose a change(1) Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. (2) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest. (3) Lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas. (4) Hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta.
Propose a change(1) Teenuseosutaja tagab: 1) asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse; 2) asendushooldusel oleva lapse kohta käiva teabe ja vajalike dokumentide kogumise; 3) temaga lepingulises suhtes oleva perevanema ja kasvataja vastavuse käesoleva seaduse § 45¹³ lõikes 1 sätestatud nõuetele; 4) asendushooldusteenuse kohta statistiliste aruannete koostamise ja esitamise käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras; 5) asendushooldusteenuse lõpetamisel tema valduses olevate asendushooldusel olnud lapse dokumentide üleandmise eestkostja ülesandeid täitvale kohaliku omavalitsuse üksusele; 6) 7) asendushooldusteenust saava isiku elukeskkonna ja toitlustamise vastavuse rahvatervishoiu seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele. (2) Teenuseosutaja peab laste heaolu tagamiseks koostöös lapsed teenust saama paigutanud kohalike omavalitsuste üksustega vajaduse korral piirama käesoleva seaduses § 45⁶ lõikes 2, § 45⁷ lõikes 1 ja § 45⁸ lõikes 1 sätestatud maksimaalselt lubatud laste arvu peres.
Propose a change(1) Last vahetult kasvatav isik peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis; 2) ta on täisealine, välja arvatud perevanem, kes peab olema vähemalt 25-aastane; 3) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused; 4) temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud; 5) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt; 6) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele; 7) tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest; 8) tal on lastega töötamise kogemus, välja arvatud hoolduspere vanemal; 9) tal on vähemalt keskharidus; 10) ta esitab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6; 11) hoolduspere vanem peab olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse; 12) perevanem, asenduskodu kasvataja ja perevanema või asenduskodu kasvataja abiline peavad olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse või peavad kohustuma selle läbima ühe aasta jooksul tööleasumisest arvates. (2) Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik esitama vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbima edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6. (3) Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab sama eluruumi kasutav täisealine isik vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–7 sätestatud nõuetele. Last vahetult kasvatav isik ja temaga samas eluruumis koos elav täisealine isik kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga. (4) Last vahetult kasvatava isikuna võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium. (5) Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=121122017043 määrusega.
Propose a change(1) Kui perevanemaga sõlmitakse tema töö iseloomust lähtuvalt tööleping, peab see sisaldama muu hulgas järgmisi tingimusi: 1) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul minimaalne tööaeg, mis üldjuhul ei tohi olla lühem kui kümme ööpäeva ühes kalendrikuus, ja katkematu tööaeg, mis ei tohi olla lühem kui viis ööpäeva; 2) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul maksimaalne tööaeg, mis üldjuhul ei tohi olla pikem kui 20 ööpäeva ühes kalendrikuus ja millest on poolte kokkuleppel lubatud teha erand maksimaalselt viie ööpäeva ulatuses. (2) Perevanemaga sõlmitud töölepingule ei kohaldata töölepingu seaduse §-des 43–53 sätestatut. (3) Kui perevanemaga sõlmitakse tema töö iseloomust lähtuvalt käsundusleping, peab see sisaldama vähemalt järgmisi tingimusi: 1) teenuse osutamise koht; 2) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul minimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla lühem kui kümme ööpäeva ühes kalendrikuus, ja katkematu teenuse osutamise aeg, mis ei tohi olla lühem kui viis ööpäeva; 3) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul maksimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla pikem kui 20 ööpäeva ühes kalendrikuus ja millest on lubatud teha erand maksimaalselt viie ööpäeva ulatuses; 4) teenuse osutamise korraldus, eelkõige teenuse osutamise algus ja lõpp; 5) igakuise tasu maksmise kord; 6) lepingu korralise ülesütlemise puhul etteteatamise tähtaeg, mis on vähemalt 30 kalendripäeva; 7) perevanema õigus saada hüvitist lepingu teiselt poolelt käesoleva lõike punktis 6 sätestatud tähtaja järgimata jätmise korral ulatuses, milles tal oleks olnud õigus seda saada selle tähtaja järgimise korral; 8) ühes perekodus kahe ja kolme perevanemaga osutatava asendushooldusteenuse puhul õigus puhkusele töölepingu seaduses sätestatud korras; 9) ühe perevanema poolt asendushooldusteenuse osutamise puhul õigus kasutada käesoleva seaduse § 45¹³ lõike 1 punktides 1–10 kehtestatud nõuetele vastava isiku abi 42 kalendripäeval aastas. (4) Perevanemaga sõlmitava käsunduslepingu alusel teenuse osutamisele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid.
Propose a change(1) Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
Propose a change(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab järelhooldusteenuse käesoleva seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või 3) isiku 25-aastaseks saamiseni. (1¹) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab järelhooldusteenuse käesoleva seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes järelhooldusele suunamise ajal jätkab § 45⁹ lõikes 2 nimetatud õppevormis õppimist. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel, tagada järelhooldusteenuse kuni isiku 25-aastaseks saamiseni. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab, et käesoleva seaduse § 45¹⁵ lõikes 2 nimetatud eluaseme elukeskkond vastab rahvatervishoiu seaduse §-s 21 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Propose a change(1) Järelhooldusteenust rahastatakse teenust saava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest. (2) Isiku isiklike kulude katmisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse § 45¹¹ lõikes 3 sätestatust.
Propose a change1) Abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel võtab riik õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasu maksmise kohustuse ülevõtmine) tingimusel, et: 1) õigustatud isik ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku abivahendi müügis või üürimises tingimustel, mis vastavad minimaalselt käesolevas jaos sätestatud nõuetele; 2) abivahendi müüja või üürija ja riik on sõlminud käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lepingu.
Propose a change(1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on isikul, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus ja kes vajab abivahendit selleks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule. (1¹) Tingimused, millisest terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral on abivahend vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=129082025009 määrusega. (2) Kehtetu (2¹) Kehtetu (3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust, välja arvatud individuaalse abivahendi korral, ei ole vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. (3¹) Väljaspool kodu osutataval ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, kogukonnas elamise teenusel, kui teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule, või ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust abivahendi eest, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. (3²) Riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibival isikul ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. (3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ tähenduses on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahend, mis: 1) hõlbustab eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist; 2) on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse tagamisega; 3) on vajalik hooldusteenust saavale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend; 4) on ette nähtud rahvatervishoiu seaduse § 21 alusel ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks, ning abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ettenähtud toodet või vahendit ja vastab paremini hooldusteenust saava isiku vajadustele; 5) on hoone või mööbli külge kinnitatav ja hõlbustab hoones liikumist. (3⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=119122018022 määrusega. (3⁵) Abivahendi tõend on dokument, millega tõendatakse abivahendi kasutamise vajadust ja mille alusel võtab riik abivahendi eest tasu maksmise kohustuse üle. (4) Kehtetu (5) Abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja sõltuvalt abivahendi keerukusest ja abivahendi tõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=129122015041 määrusega. (6) Kehtetu (7) Sotsiaalkindlustusamet võib tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel erandkorras otsustada: 1) omaosaluse vähendamise; 2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel; 3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu; 4) piirlimiidi suurendamise; 5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise; 6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise; 7) sellise abivahendi hüvitamise, mille kohta on abivahendite loetelus märge, et hüvitamine toimub erandkorras. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel abivahendi eest tasu maksmise kohustuse erandkorras ülevõtmise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=129122015041 määrusega. (9) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel sellise abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu, kaasab Sotsiaalkindlustusamet menetlusse eksperdi.
Propose a change(1) Abivahend käesoleva seaduse tähenduses on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek. (2) Abivahendite loetelu, kuhu kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=129122015041 määrusega. (3) Abivahendite loetellu kantakse: 1) abivahendite rühma nimetus; 2) abivahendi ISO-kood; 3) abivahendi nimetus; 4) abivahendi kasutusaeg sõltuvalt kulumise astmest; 5) märge, kas abivahend on müüdav; 6) märge, kas abivahend on üüritav; 7) üüritava abivahendi puhul hoolduse minimaalne sagedus; 8) koguseline piirlimiit aastate või kuude arvestuses; 9) märge, kas tegemist on individuaalse abivahendiga; 9¹) märge, kas tegemist on abivahendiga, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega; 10) õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäär; 11) abivahendi piirhind; 12) uriini absorbeerivate abivahendite loetelus toote suurus ja imavus; 13) abivahendi vajaduse tuvastaja; 14) tingimused, millisest terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral on abivahend vajalik; 15) abivahendi ISO-koodi täpsustus või abivahendi rühma kitsendus. (4) Abivahendite rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab abivahendite loetelus sarnase funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendeid. (5) Abivahendi nimetus käesoleva seaduse tähenduses hõlmab sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendeid. (6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud kasutusaeg, mis algab selle esmakordsest kasutuselevõtust ja mille lõppemisel loetakse abivahend tarbimisväärtuse kaotanuks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille kasutusaeg on lõppenud. (7) Sellise abivahendi ostmise puhul, millele on määratud koguseline piirlimiit ühe kuu kohta, mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses kasutusajana perioodi, mille möödumisega lõpeb tasu maksmise kohustuse ülevõtmine.
Propose a change1) Abivahendi kandmisel abivahendite loetellu või abivahendite loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustus abivahendi kasutamiseks ja alternatiivsete abivahendite olemasolu; 2) vastavus riigieelarvest abivahendite ostmise ja üürimise kuludeks määratud rahalistele vahenditele; 3) abivahendi kulutõhusus.
Propose a change(1) Piirhind käesoleva seaduse tähenduses on abivahendite loetelus sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendile kehtestatud maksimaalne hind, mille alusel võetakse üle abivahendi eest tasu maksmise kohustus. (2) Müügi puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ning kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. (3) Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud müügi piirhinna kujunemisest. Üürimise piirhindade kujundamisel lähtutakse ka abivahendite loetelus kehtestatud abivahendi kasutusajast, hoolduse sagedusest kasutusaja jooksul ning hooldusele ja remondile kuluvast summast. (4) Piirhindade ümberhindamisel võetakse aluseks: 1) eelneva perioodi müügiandmed; 2) turul kehtivad müügi, üürimise ja hoolduse hinnakirjad; 3) abivahendi kasutaja omaosalus. (5) Informatsioon kehtivate piirhindade kohta peab olema abivahendi kasutajale taotluse esitamisel kättesaadav. (6) Piirmäär on õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse protsentuaalne osa, mis arvutatakse abivahendi piirhinnast. (7) Piirmäärade kehtestamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) funktsioonihäire või abivajaduse süvenemise võimalikkus; 2) funktsioonihäire või abivajadusega kaasnevate toimetuleku raskuste leevendamine ja muud humaansed kaalutlused; 3) vastavus abivahendite jaoks eraldatud rahalistele vahenditele. (8) Abivahendite loetelus kehtestatud piirmäärade suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid: 1) 2) kuni 18-aastasel isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on väljastatud abivahendi tõend, – piirmäär 90 protsenti. 3) 4) (9) Isiku omaosalus müügitehingu korral on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse summa vahe, kuid mitte väiksem kui 7 eurot. (9¹) Sotsiaalkindlustusamet vähendab isiku omaosalust kuni viie protsendini, kuid mitte alla 7 euro abivahendi maksumusest müügitehingu puhul, juhul kui isikule või tema perekonnale on abivahendi soetamise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust. (10) Kehtetu (11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa järgmiste abivahendite puhul: 1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid; 2) abivahendid, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul; 3) üüritavad abivahendid.
Propose a change(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks pöördub õigustatud isik abivahendi müüja või üürija poole ja esitab abivahendi ostmiseks või üürimiseks nõutavad dokumendid. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi taotlemiseks esitab isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. (2) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks vajalike andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=129122015041 määrusega. (3) Sotsiaalkindlustusametil on abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel õigus saada Eesti Töötukassalt teavet, kas tööealisele isikule on antud talle töötamiseks vajalik abivahend tasuta kasutamiseks. Kui isik taotleb abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandit, on Sotsiaalkindlustusametil õigus esitada päringuid ja saada andmeid teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest. (4) Kehtetu
Propose a change(1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutava dokumentatsiooni esitamisest arvates. (2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul võtab riik tasu maksmise kohustuse üle abivahendi müüja või üürija poolt elektroonilise abivahendikaardi täitmisest arvates. (3) Elektroonilise abivahendikaardi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026065&id=129122015041 määrusega. (4) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, on Sotsiaalkindlustusametil õigus ettenähtud riigieelarve vahendeid jaotada abivahendite ISO-koodide kaupa erinevalt.
Propose a change