1) Käesoleva seaduse eesmärk on:
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
(1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
(2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
(1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
(1) Kaitstavad loodusobjektid on:
1) kaitsealad;
2) hoiualad;
3) kaitsealused liigid ja kivistised;
4) püsielupaigad;
5) kaitstavad looduse üksikobjektid;
6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
(2) Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:
1) rahvuspargid;
2) looduskaitsealad;
3) maastikukaitsealad.
(3) Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
(4) Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis on kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
(5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodiliselt kasutatav ala;
2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht;
3) lõhe või jõesilmu kudemispaik;
4) pruunkaru talvitumispaik;
5) jõevähi looduslik elupaik;
6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
(6) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
(7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
(1) Kallas on merd, järve, jõge, tehisjärve, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse käesoleva seadusega.
(2) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks.
(3) Rand või kallas, mida kaitstakse käesoleva seadusega, ei ole kaitstav loodusobjekt käesoleva seaduse tähenduses.
(1) Loodusobjekti käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
(2) Loodusobjekt võetakse käesoleva seaduse alusel kaitse alla ka juhtudel, kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks.
(1) Ettepaneku loodusobjekti, välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt, kaitse alla võtmiseks või kaitse-eeskirja muutmiseks esitab kaitse alla võtmise algatajale Keskkonnaamet.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus käesoleva seaduse § 9 lõike 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
(1) Kui kavandatava tegevuse või strateegilises planeerimisdokumendis sätestatu, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine, tulemusel või seaduses sätestatud juhul on vaja liiki või elupaika kahjustava tegevuse mõju hüvitada või seda leevendada, kantakse kavandatav või määratud hüvitus- või leevendusala Eesti looduse infosüsteemi.
(2) Hüvitusala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju hüvitamiseks.
(3) Leevendusala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks.
(4) Hüvitus- või leevendusala määramise ettepanek esitatakse planeeringu või tegevuseks taotletava loa menetluses esimesel võimalusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ja ala andmete kontrollimiseks.
(5) Keskkonnaamet tagab hüvitus- ja leevendusala Eesti looduse infosüsteemi kandmise ning vajaduse korral infosüsteemis andmete ajakohastamise.
(6) Haldusorganil, kellele on esitatud taotlus niisuguse haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada Eesti looduse infosüsteemi kantud hüvitus- või leevendusala seisundit ja eesmärkide täitmist, on õigus peatada haldusakti andmise menetlus või seada tegevuseks loa andmisel tingimusi, mille järgimine tagab hüvitus- või leevendusalade eesmärkide täitmise.
(1) Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab Kliimaministeerium, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, arvestades käesoleva seadusega sätestatud eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
(2) Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab ja viib läbi kohalik omavalitsus.
(3) Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes.
(4) Teade peab sisaldama teavet:
1) loodusobjekti kohta, mida kavandatakse kaitse alla võtta;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekuga või otsuse eelnõuga tutvumise võimalustest;
3) avaliku arutelu toimumise koha ning aja kohta või ettepanekut arutada asja ilma avaliku aruteluta;
4) vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaja kohta;
5) kaitse alla võtmise menetluse läbiviija kohta;
6) loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse edasise käigu ja tõenäoliste menetlustähtaegade ning menetluse tõenäolise lõppemise aja kohta.
(5) Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija saadab loodusobjekti asukoha kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetega teate tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui menetluse läbiviijale on elektronposti aadress teada. Elektroonilisel kättetoimetamisel on isik kohustatud elektronposti teel viivitamata kinnitama teate kättesaamist. Kui isik ei ole kinnitanud teate kättesaamist, toimetatakse see talle kätte tähtkirjaga.
(6) Kui menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud vastuväidet menetluse läbiviija ettepanekule mitte korraldada kaitse alla võtmisel avalikku arutelu, loetakse menetlusosaline asja arutamisest avalikul arutelul loobunuks.
(6¹) Menetlusosaline käesoleva seaduse tähenduses on kaitse alla võetava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja omanik ja kohalik omavalitsus ning muu isik, kes on osalenud kaitse alla võtmise menetluses.
(7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses Keskkonnaametis ja valla- või linnavalitsuses. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat.
(7¹) Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ettepaneku või vastuväite esitamisel tuleb märkida selgelt väljendatud ettepanek või vastuväide ning põhjendused:
1) loodusväärtuste esinemise või puudumise kohta;
2) kaitsekorra põhjendatuse kohta;
3) info kehtivate haldusaktide või pooleliolevate haldusakti andmise menetluste kohta, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist;
4) muud olulised asjaolud, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist.
(8) Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab menetluse läbiviija 30 päeva jooksul pärast väljapaneku lõppemist, kuid juhul, kui toimub avalik arutelu, enne avaliku arutelu toimumist.
(9) Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist ning kaitse alla võtmise otsuse eelnõu uuendamist korraldatakse avalik arutelu, välja arvatud juhul, kui tähtaja kestel ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt oli tehtud ettepanek asja avalikku arutelu mitte korraldada.
(10) Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 sätestatud korras.
(10¹) Kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–10 sätestatud nõudeid ei kohaldata liikide, püsielupaikade ja kivististe kaitse alla võtmisele.
(12) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui loodusobjekt võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla planeeringu alusel.
(1) Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026047&id=13293498;13293474;13293448;13293399;13293380;13293355;13293323;13293296;13293289;13293213;13293203;13293184;13293091;13293063;13293028;13292999;13292902;13292868;13292645;13292661;13292679;13292684;13292700;13292706;13292588;13292319;13292311;13292230;13292220;13292215;13292199;13292183;13291946;13291914;13291898;13291882;13291866;13291850;13291834;13291818;13291802;13291786;13291770;13344075;13291711;13291738;13291754;13291633;13291606;13291576;13291560;13291455;13291425;13291402;13291386;13291363;13291347;13291315;13291299;13291255;13291204;13291175;13291148;13291132;13291116;13291084;13291056;13290986;13290957;13290934;13290918;13293902;13293922;13293912;13293917;13293907;13293927;13293964;13293969;13293979;13293984;13293992;13293997;13294009;13294091;13294097;13294102;13294286;13294291;13131798;13343915;13294353;13294358;13294365;13294375;13294987;13295003;13295019;13295112;13295254;13295260;13295266;13295272;13295284;13295289;13295310;13295320;13295329;13295339;13295334;13295541;13329421;13295550;13295563;13295605;13295669;13295677;13295691;13295702;13350225;13295764;13295758;13295751;13295697;13295666;13295630;13295625;13295575;13295482;13295435;13295419;13295403;13295325;13346557;13295305;13295278;13294674;13294669;13294664;13294628;13294633;13294641;13294648;13294623;13294618;13294613;13294584;13294579;13294573;13294541;13294522;13294451;13294409;13294387;13294380;13294181;13294087;13294082;13294077;13294064;13294054;13294049;13294044;13294025;13294020;13294003;13293974;13293693;13293644;13293573;13293519;13293501;13294013;13293469;13293452;13293405;13293390;13293385;13293375;13293326;13293227;13293135;13293128;13293112;13293048;13293022;13292928;13292886;13292745;13292592;13292556;13346492;13291287;13291246;13291236;13291004;13321831;13346017;13348382;124112010015;124112010016;107122010001;107122010002;124052011002;13293534;111072013025;111072013026;113082013009;111102013003;130102013003;113112013001;113112013002;113112013003;113112013004;113112013005;113112013006;131122013003;131122013004;131122013005;131122013006;111032014013;118032014003;118032014004;118032014005;129042014002;110052014036;126062014005;105082014008;116092014002;121102014010;121112014010;125112014020;125112014021;120012015004;123012015006;126022015033;118032015005;118032015006;118032015007;121042015006;126052015004;126052015005;130052015005;106102015001;127102015005;131102015003;117112015002;128112015009;109022016008;116022016003;116022016005;115032016004;115032016005;110052016023;131052016005;110062016004;121062016030;106072016020;109072016028;116082016003;127082016003;120092016010;120092016011;120092016012;120092016013;127092016003;104102016003;102112016006;122112016008;108122016001;113122016007;104012017003;104012017005;104012017006;104012017007;104012017008;104012017009;114022017010;128032017012;104042017007;104042017008;108042017003;121042017003;121042017004;127042017003;103052017014;103052017015;103052017016;105072017005;105072017006;105072017007;105072017008;101092017014;131102017006;131102017007;131102017008;114112017008;119122017015;119122017016;119122017017;119122017018;119122017019;119122017020;119122017021;119122017022;130012018015;109032018002;106042018002;106042018003;106042018004;106042018010;106042018011;103072018001;103072018002;114072018009;131072018007;129082018013;129082018014;109102018001;109102018002;109102018003;109102018004;109102018005;109102018008;130112018002;130112018003;130112018004;130112018005;130112018006;104122018001;118122018008;105022019011;101032019017;112032019009;112032019010;112032019011;130042019002;109072019003;109072019004;106082019003;106082019004;103092019006;117092019005;119112019010;119112019008;119112019009;119112019006;117122019006;117122019007;117122019008;131122019003;131122019004;131122019005;131032020008;102062020003;119062020042;127062020003;114072020014;114072020016;114072020019;106102020002;114102020001;122122020019;119012021013;130032021012;121042021002;121042021003;101062021003;101062021004;116062021007;119062021002;101122021001;101122021002;101122021003;101122021004;118012022010;118012022011;118012022012;118012022013;118012022014;118012022015;113092022013;111102022001;125102022008;125102022009;112112022001;112112022005;122112022001;129112022007;103122022019;117122022019;121122022001;124012023009;124012023010;114022023008;114022023009;121022023001;121022023002;102032023010;122032023007;122032023008;122032023009;122032023010;122032023019;122032023020;122032023021;122032023022;114042023011;131052023004;106122023002;105032024002;115022025001;130072025003;104112025005;114012026003;105062026003;123092026002 .
(2) Ala võtab püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=13299762;13299713;13299694;13133281;13299662;13363589;13299788;13299792;13299807;13299811;13299815;13299819;13299826;13299875;13299879;13299894;13299902;13299907;13299914;13360736;13300009;13300013;13300020;13300024;13300028;13300049;13300084;13305062;13305116;13307845;13345251;109022011001;109012015001;123012015005;121082015003;119052016010;122122017015;113122019017;111032021018;125052021003;101062021006;111062021009;101092022005;110092022006;114092022007;114092022008;130122022016;114112023003 .
(3) Liigid võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026047&id=13360504 nende loetelu sisaldava määrusega. Need liigid, mille püsielupaigad on käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaselt automaatselt kaitstud, kuuluvad I kaitsekategooriasse.
(4) III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=13360720 nende loetelu sisaldava määrusega.
(5) Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=123092014006 määrusega.
(6) Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=13299835;13299849;125112010014;13300116;103032015011;104112015004;110052016006;109082017007;122122017013;122122017014;130112018020;105092019003;105092019004;120112019001;117042020001;128042020010;128042020011;128042020012;101062021009;103092021013;123122021033;107062022020;113092022012;129112022008;107022023012;103032023006;116032023004;117032023083;126012024003;121062025002;121062025003;121062025004 .
(7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võtab kaitstava loodusobjekti kaitse alla volikogu:
1) kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel;
2) ilma planeeringut koostamata.
(8) Kui loodusobjekt võetakse kaitse alla ilma planeeringut koostamata, tuleb koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada maa-ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri.
(1) Pindalalise loodusobjekti kaitse alla võtmisel ./dyn=109072026047&id=13363589;103092019006;117092019005;119112019010;119112019008;119112019009;119112019006;113122019017;117122019006;117122019007;117122019008;131122019003;131122019004;131122019005;131032020008;127062020003;114072020016;106102020002;122122020019;119012021013;105032021002;111032021018;130032021012;121042021002;121042021003;125052021003;101062021003;101062021006;111062021009;119062021002;101122021001;101122021002;101122021003;118012022010;118012022011;118012022012;118012022013;118012022014;118012022015;101092022005;110092022006;113092022013;114092022007;114092022008;111102022001;125102022008;125102022009;112112022001;112112022005;129112022007;103122022019;121122022001;130122022016;124012023009;124012023010;114022023008;114022023009;121022023001;121022023002;102032023010;122032023007;122032023008;122032023009;122032023010;122032023019;122032023020;122032023021;122032023022;131052023004;114112023003;106122023002;105062026003;123092026002 :
1) määratakse ala kaitse alla võtmise eesmärk;
2) käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul kehtestatakse ala kaitsekord ./dyn=109072026047&id=13131798;130072025003 (kaitse-eeskiri);
3) määratakse ala piir;
4) nimetatakse kaitse alla võetava ala valitseja;
5) lisatakse otsusele loodusobjekti asukoha kaart.
(1¹) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud juhul pindalalise loodusobjekti kaitsekorra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kaitse eesmärgiks oleva elupaiga või liigi ökoloogilistest vajadustest.
(2) Liigi kaitse alla võtmisel esitatakse selle kaitsekategooria liikide loetelu eesti ja ladina keeles.
(3) Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmisel määratakse ./dyn=109072026047&id=120112019001;117042020001;128042020010;101062021009;103092021013;123122021033;113092022012;129112022008;103032023006;116032023004;117032023083;121062025002;121062025003;121062025004 :
1) kaitse alla võtmise eesmärk;
2) kaitsevööndi ulatus;
3) kaitstava looduse üksikobjekti valitseja;
4) kaitsekord.
(4) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse seletuskirjas esitatakse:
1) põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
5) põhjendused kaitsekorra kohta;
6) kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sealhulgas menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seletuskiri, välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsuse seletuskiri, avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsuse seletuskiri avaldatakse valla- või linnavalitsuse veebilehel.
(6) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist või otsuses sätestatud ajal.
(1) Kui menetluse kestel selgub, et loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine algatati, ei ole otstarbekas või võimalik kaitse alla võtta, keeldutakse kaitse alla võtmisest. Loodusobjekti kaitse alla võtmisest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmisest keeldumise otsustab kaitse alla võtmise menetluse algataja.
(2) Kaitse alla võtmisest keeldumise otsus jõustub selle allakirjutamisel.
§ 11². Kaitse alla võtmise ja sellest keeldumise otsuse kättetoimetamine
(1) Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija toimetab kaitse alla võtmise otsuse ja selle seletuskirja menetlusosalisele kätte kümne päeva jooksul pärast otsuse avaldamist Riigi Teatajas ning kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse kümne päeva jooksul pärast otsuse allakirjutamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid toimetatakse menetlusosalisele kätte elektrooniliselt, kui loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse käigus on isik selleks nõusoleku andnud. Elektroonilisel kättetoimetamisel on isik kohustatud elektronposti teel viivitamata kinnitama dokumentide kättesaamist.
(3) Kui elektrooniline kättetoimetamine ei ole võimalik või isik ei ole elektroonilisel kättetoimetamisel kinnitanud dokumentide kättesaamist, toimetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid menetlusosalisele kätte väljastusteatega tähtkirjaga.
(4) Kui elektrooniline kättetoimetamine ei ole võimalik ja väljastusteatega tähtkirjaga saatmine ei ole otstarbekas või võimalik, toimetab menetluse läbiviija käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid kätte haldusmenetluse seaduse §-des 28–32 kehtestatud korras.
(1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga ./dyn=109072026047&id=13131798;103092019006;117092019005;119112019010;119112019008;119112019009;119112019006;113122019017;117122019006;117122019007;117122019008;131122019003;131122019004;131122019005;131032020008;127062020003;114072020016;106102020002;122122020019;119012021013;105032021002;111032021018;130032021012;121042021002;121042021003;125052021003;101062021003;101062021006;111062021009;119062021002;101122021001;101122021002;101122021003;118012022010;118012022011;118012022012;118012022013;118012022014;118012022015;101092022005;110092022006;113092022013;114092022007;114092022008;111102022001;125102022008;125102022009;112112022001;112112022005;129112022007;103122022019;121122022001;130122022016;124012023009;124012023010;114022023008;114022023009;121022023001;121022023002;102032023010;103032023006;122032023007;122032023008;122032023009;122032023010;122032023019;122032023020;122032023021;122032023022;131052023004;114112023003;106122023002;130072025003;105062026003;123092026002 .
(2) Kaitse-eeskirjaga ./dyn=109072026047&id=103092019006;117092019005;119112019010;119112019008;119112019009;119112019006;113122019017;117122019006;117122019007;117122019008;131122019003;131122019004;131122019005;131032020008;127062020003;114072020016;106102020002;105032021002;111032021018;130032021012;121042021002;121042021003;125052021003;101062021003;101062021006;111062021009;119062021002;101122021001;101122021002;101122021003;118012022010;118012022011;118012022012;118012022013;118012022014;118012022015;101092022005;111102022001;125102022008;125102022009;112112022001;112112022005;129112022007;103122022019;121122022001;130122022016;124012023009;124012023010;114022023008;114022023009;121022023001;121022023002;102032023010;103032023006;122032023007;122032023008;122032023009;122032023010;122032023019;122032023020;122032023021;122032023022;114112023003;105062026003 piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
§ 13. Kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kaitstava loodusobjekti ./dyn=109072026047&id=128042020011;128042020012;107022023012 tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 sätestatut.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla kaitsealana või kaitstava looduse üksikobjektina, jääb loodusobjekt ka kohaliku tasandi kaitse alla, kuid kaitsekordade vastuolu korral kohaldatakse kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekorda.
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
4)
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
10) jahiulukeid lisasööta;
11) anda ehitusseadustiku § 113¹ lõikes 1² nimetatud hoonestusluba.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Kehtetu
(6) Kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
(1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
(2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
(3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:
1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega;
2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=109072026047&id=13132874 kehtestatud vormi kohase ning valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel antud õiendi;
3) riikliku seire või kaitstava loodusobjekti valitseja tellitud uuringu või inventuuri tegijal, kes esitab valdaja nõudel tellitud töö lepingu või töötõendi.
(1) Kui võõrandatakse või asjaõigusega koormatakse kinnisasi või selle osa, mis asub kaitsealal, hoiualal või Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitse alla võtta kavandataval alal või mis sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti, Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitsealuse liigi elupaika või kasvukohta või hüvitus- või leevendusala, peab asjakohane leping sisaldama loodusobjekti:
1) tüüpi;
2) registrikoodi;
3) nimetust.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(1) Kaitstava loodusobjekti poolloodusliku koosluse esinemisalal on vaja selle ilme ja liigikoosseis tagada selliste tegevustega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Nende tegevuste ulatus määratakse kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga.
(2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad.
(3) Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud metsa- ja sookoosluse taastamise tegevuse võib Keskkonnaameti nõusolekul jätta tegemata riigikaitsemaal, kui tegevus takistaks riigikaitse eesmärgi saavutamist ja välistatud on oluline mõju kaitse-eesmärgile ning rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.
(4) Kaitsealal võib kaitse-eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied.
(5) Kehtetu
(6) Kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib valitseja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valdaja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vajaliku riigile kuuluva vallasasja.
(7) Riigile kuuluva vallasasja tasuta kasutusse andmise korral ei kohaldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitstava loodusobjekti valitseja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähemalt:
1) kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv nimetuste kaupa;
2) kasutaja nimi ja elu- või asukoht;
3) lepingu tähtaeg;
4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord;
5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus;
6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus;
7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirjeldus ja tehnilised nõuded;
9) kasutusse antava asja kasutusotstarve.
(8) Kui kinnisasja valdaja ei nõustu kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajalikku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti valitsejaga kokkuleppele, ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti valitsejal seda tööd korraldamast.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vajalikke töid kaitse-eeskirjaga määratud ulatuses kaitstava loodusobjekti valitseja riigi kulul, välja arvatud kohalikul tasandil kaitstaval loodusobjektil.
(10) Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks.
(1) Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga, kaitsekorralduskavaga ja liigi kaitse või elupaiga tegevuskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust.
(1¹) Loodushoiutoetust saab taotleda Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks.
(2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja valdajal.
(3) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=112012011012 määrusega.
(4) Loodushoiutoetust ei maksta:
1) kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele,
2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemisel valeandmeid,
3) kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud maaüksusel loodushoiutoetuse maksmiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud või
4) kui tegevus toimub maatükil, mille kohta taotletakse jooksval aastal rändel viibivate lindude tekitatud kahju hüvitamist käesoleva seaduse § 61 lõike 1 alusel.
(4¹) Loodushoiutoetuse taotluse rahuldamise, taotluse rahuldamata jätmise, toetuse maksmise ja tagasimaksmise otsuse teeb Keskkonnaamet.
(5) Loodushoiutoetuse maksmise aluseks on kaitstava loodusobjekti valitseja ja tööde tegija vahel sõlmitud leping ning selles nimetatud nõuete kohaselt tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt.
(6) Kui pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist selgub, et toetust ei kasutatud sihipäraselt, või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, või pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist ei ole toetuse saaja taganud ala hooldamist viie aasta jooksul, võib Keskkonnaamet nõuda toetuse saajalt talle toetusena makstud raha tagasi kuni 100 protsendi ulatuses.
§ 20. Riiklikult kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omandamine
(1) Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.
(1¹) Riik ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud kaitse alla võtmise ajal ja andmed ala kaitse alla võtmise kavandamise kohta olid omandamise ajal kantud Eesti looduse infosüsteemi või kui isik on kinnisasja omandanud pärast kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse all olemise või kaitse alla võtmise kohta, välja arvatud juhul, kui:
1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muudetakse rangemaks või kui kehtestatakse omandamise hetkel kavandatust rangem kaitsekord;
2) kinnisasi omandati pärimise teel;
3) kinnisasi omandati abikaasalt, registreeritud elukaaslaselt, alanejalt sugulaselt, vanemalt või tema alanejalt sugulaselt või vanavanemalt või tema alanejalt sugulaselt ning isik, kellelt kinnisasi omandati, oli selle omanik enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist;
4) kinnisasi omandati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldus maa tagastamise kohta on antud enne 1996. aasta 7. juunit.
(1²) Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik, jagamisega seotud kulud kannab kinnisasja omandamise ettepaneku teinud isik.
(1³) Kogu kinnisasja võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada juhul, kui:
1) kinnisasja kaitsealale või hoiualale ulatuv osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast või
2) kinnisasja hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd.
(2) Kinnisasja omandamise ettepaneku tegemise õigus on kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või valdkonna eest vastutaval ministril. Kinnisasja omandamise algatamise ja omandamise otsustab Keskkonnaameti peadirektor. Kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab riik ja omandamist finantseeritakse riigieelarvest igaks eelarveaastaks määratud summa piires või riigitulundusasutuse eelarvest.
(2¹) Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil. Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada (näiteks servituudid, naabrusõigused), samuti seadustest, välja arvatud kinnisasja omandamise aluseks olevast kaitsekorrast tulenevate kinnisomandi kitsendustega.
(2²) Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib riigi esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.
(3) Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026047&id=13351967;115032023015 määrusega.
(4) Kinnisasja omandamine otsustatakse omandamiseks tehtud avalduste laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemisel lahendatakse avaldus pärast mõjuva põhjuse äralangemist.
(4¹) Omandamiseks ettenähtud eelarvevahendite läbipaistva kasutamise tagamise ja avalduste menetluse kohta info andmise eesmärgil avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel:
1) andmed kinnisasja riigile võõrandamise avalduste laekumise järjekorra kohta: ettepaneku laekumise kuupäev, ettepaneku esitaja nimi, sealhulgas füüsilise isiku nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald;
2) andmed riigi omandatud kinnisasja kohta: omandamisotsuse kuupäev, riigile võõrandaja nimi, sealhulgas füüsilise isiku nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald, kinnisasja pindala ja hind.
(4²) Riigi omandatud kinnisasjade andmed avaldatakse kalendriaasta kohta ja on veebilehel avaldatud üks aasta.
(5) Kui kinnisasi, mille kohta on tehtud omandamise algatamise otsus, on koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks, on kinnisasja omanikul õigus taotleda hüpoteegipidajalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamist. Kui kinnisasja omanikul on tekkinud võlgnevus hüpoteegimaksete tasumisel, on maksete tasumise peatamine lubatud juhul, kui enne maksete tasumise peatamist tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamine lõpeb kinnisasja riigile omandamise lepingu sõlmimisega, omandamisest keeldumise otsuse tegemisega või kinnisasja võõrandamisega kolmandale isikule.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamise korral intresse ei arvutata. Kui kinnisasja riigile ei omandata, pikeneb maksegraafik peatatud aja võrra.
(1) Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet (edaspidi valitseja).
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus.
1) Kaitstava loodusobjekti valitsemine on:
1) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonnakasutusloa andmise otsustamine ja keskkonna kasutuseks tingimuste seadmine;
2) kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine;
3) kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine;
4) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuete täitmise jälgimine.
(1) Kaitseala, hoiuala, kaitstav looduse üksikobjekt ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt tähistatakse nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada.
(2) Kaitstava loodusobjekti tähistamist korraldab kaitstava loodusobjekti valitseja.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=13132978 kehtestab kaitstava loodusobjekti tähistamise korra ja tähised määrusega.
(1) Kaitsekohustuse teatis on pruunkaru talvitumispaika või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitsejale või volitatud asutusele (edaspidi koos valdaja) väljastatav teabedokument.
(2) Kaitsekohustuse teatis sisaldab:
1) andmeid kaitstava loodusobjekti, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki;
3) andmeid kaitstava loodusobjekti valitseja kohta;
4) käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud kitsenduste loetelu.
(3) Keskkonnaamet väljastab kaitsekohustuse teatise kohe pärast pruunkaru talvitumispaiga või I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamise teate saamist.
(4) Kehtetu
(4¹) Kaitsekohustuse teatist ei toimetata kätte Riigimetsa Majandamise Keskusele.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kinnisasja valdaja on kohustatud kaitstaval loodusobjektil kehtivatest kitsendustest teavitama viivitamatult kolmandaid isikuid, kes kinnisasja valdaja korraldusel on õigustatud kinnisasjal viibima või seal kinnisasja valdaja tellitud töid tegema või teenust osutama.
(1) Kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava.
(2) Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja määrab, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=128062013017;104112022001 . Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.
(3) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitsekorralduskava koostamise korraldab ja kava kinnitab kohalik omavalitsus. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.
(1) Elupaiga tegevuskava koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus.
(2) Elupaiga tegevuskava kinnitaja määrab valdkonna eest vastutav minister.
(3) Tegevuskava avalikustatakse Kliimaministeeriumi veebilehel.
(1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
(2) Eesti rahvuspargid on:
1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
6) Alutaguse – Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike looduse ning kultuuripärandi kaitseks.
(3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
(1) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
(2) Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
(1) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
(2) Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.
(3) Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
(2) Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.
(3) Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil.
(4) Teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil tohib loodusreservaadis viibida kaitseala valitseja nõusolekul.
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.
(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine;
4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas;
5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;
6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele, kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtavale teadustegevusele ning riiklikule eluslooduse seirele ja kaitstava loodusobjekti valitseja korraldatud eluslooduse uuringule ja inventuurile.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtavale teadustegevusele.
(3²) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks sihtkaitsevööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul viibimist ning punktis 5 nimetatud sõiduvahendiga sõitmist.
(4) Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;
2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;
3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;
4) jahipidamist;
5) kalapüüki;
6) tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ning tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ning olemasolevate ehitiste hooldustöid;
7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;
8) pilliroo ja adru varumist.
(5) Kehtetu
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) maavara kaevandamine;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) uuendusraie;
6) kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta;
7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine;
9) jahipidamine ja kalapüük;
10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks;
11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
12) roo varumine külmumata pinnasel.
(2¹) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks piiranguvööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 10 nimetatud sõiduvahendiga sõitmist.
(3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, võib kaitseala valitseja seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab.
(4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks.
(5) Kehtetu
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(4¹) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 või 10. peatükis sätestatud korras.
(1) Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral:
1) tee rajamine;
2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine;
6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;
7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine;
8) roo varumine.
(2) Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi.
(3) Teatis tuleb esitada hoiuala valitsejale vähemalt üks kuu enne tööde alustamist:
1) kohaletoomisega,
2) tähtkirjaga posti teel või
3) digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga.
(4) Teatis loetakse esitatuks postitempli või ajatempli järgi postitamise päeval või päeval, kui hoiuala valitseja on selle registreerinud.
(5) Ühe kuu jooksul teatise esitamisest arvates hindab hoiuala valitseja kavandatud tegevuse vastavust käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud nõuetele. Hoiuala valitseja:
1) kinnitab teatise ja tagastab selle esitajale, kui kavandatud tööd on lubatud,
2) teatab teatise esitajale tingimused, mida järgides võib kavandatud töid teha või
3) keelab tööd, mis ohustavad hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille tagamiseks hoiuala on moodustatud.
(6) Hoiuala teatise vormi ning teatise kinnitamise, läbivaatamise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026047&id=767406 määrusega.
(7) Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus olemasoleva elamu õuemaal tehtavate tööde kohta.
Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.