(1) Käesolev seadus sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, vee-ettevõtja ja tarbija õigused ja kohustused tarbija veega varustamisel ühisveevärgi kaudu ning reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni kaudu ja vajaduse korral selle puhastamisel, samuti riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest.
(2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademevesi) ärajuhtimisele, kui kohaliku omavalitsuse üksus on sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata veevärgile ja kanalisatsioonile, mis on ette nähtud üksnes tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks.
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina ei käsitata tööstus- ja tootmisettevõtte enda tarbeks rajatud ehitiste ja seadmete süsteeme tootmise vajadusteks või ettevõtte joogiveega varustamiseks või reo- või sademevee kogumiseks või puhastamiseks.
(4) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis.
(1) Ehitised ja seadmed, mida ei käsitata ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käesoleva seaduse § 3 lõigete 1 ja 2 tähenduses ja mille haldamiseks ei ole määratud vee-ettevõtjat ning mis liidetakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse nõuetekohane osutamine, loetakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kui peaasja oluliseks osaks asjaõigusseaduse § 107 lõike 2 tähenduses.
(2) Ehitiste ja seadmete selle osa omanikul, mis loetakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluliseks osaks asjaõigusseaduse tähenduses, on õigus õiglasele hüvitisele selle asja tegeliku väärtuse ulatuses olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitmise eelse seisuga.
(3) Sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraavid, välja arvatud maaparandussüsteem maaparandusseaduse tähenduses, loetakse käesoleva seaduse tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse selliselt määranud.
(4) Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv veearvesti, millega mõõdetakse tarbitud teenuse kogust, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa, kui teenuslepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Liitumispunkt käesoleva seaduse tähenduses on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
(2) Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel.
(3) Liitumispunkt määratakse nii, et see ei tooks tarbimiskoha omanikule ega vee-ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning tagaks vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele.
(4) Kui liitumispunkt määratakse tarbimiskoha kinnisasjale, on kinnisasjal paiknev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa liitumislepingust tuleneva õiguse teostamise vahend tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 2 tähenduses ja kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma selle paiknemist oma kinnisasjal. Liitumislepingu lõppemisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt.
(1) Vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks.
(2) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 22 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on vee-ettevõtja, kes on määratud vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
(2) Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm, välja arvatud veearvesti, on tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni osa.
(1) Tööstus- ja tootmisettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on tööstuse või muu tootmisega tegelev eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik.
(2) Tööstus- ja tootmistegevusena ei käsitata käesolevas seaduses edasimüüki ja teenindust.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus on tarbija joogiveega varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse korral puhastamine.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus peab liitumispunktis joogiveega varustamise korral vastama veeseaduse alusel joogiveele kehtestatud nõuetele, reo- ja sademevee vastuvõtmise korral käesoleva seaduse nõuetele ning reo- ja sademevee kogumise ja puhastamise korral veeseaduse alusel reo- ja sademevee kogumisele ja puhastamisele kehtestatud nõuetele.
§ 12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimine
(1) Ala, kuhu on kavas rajada ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kavandatakse selliselt, et võimalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on tagatud kõigile selle ala elanikele ning olemasolevatele ettevõtetele ja asutustele, kelle tarbimine on võrreldav elanike joogivee tarbimisega ning ärajuhitav reovesi vastab olmereovee koostisele.
(2) Planeerimisel lähtutakse järgmisest:
1) piirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine tervise ja keskkonna kaitsmiseks vajalik;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind on piirkonna elanike jaoks mõistlik;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisele avalduvad piirkonnast tulenevad riskid on ennetatud, leevendatud või maandatud.
(3) Mõistliku hinna tagamiseks ning jätkusuutliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks võivad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja teised organisatsioonid toetada vee-ettevõtjat, arvestades riigiabi nõuetega.
§ 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohta koostatav analüüs, mis käsitleb valla või linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös vee-ettevõtjaga.
(3) Ühe kohaliku omavalitsuse üksuse kohta koostatakse üks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Kui üks vee-ettevõtja teenindab mitut kohaliku omavalitsuse üksust, võib kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste kohta koostada ühe ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks.
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.
§ 14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisu
(1) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud kava peab sisaldama vähemalt:
1) keskkonnatingimuste ülevaadet, sealhulgas ülevaadet pinna- ja põhjaveest, vete seisundist, pinna- ja põhjaveele avalduvast koormusest, põhjaveevarudest ja ehitusgeoloogilistest tingimustest ning kava seisukohast olulistest piirkonna muudest iseärasustest;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kirjeldust; vee-ettevõtja andmeid, sealhulgas vee-ettevõtja omanike andmeid; tarbijarühmade, sealhulgas tööstus- ja tootmisettevõtete kirjeldusi; tarbitava joogivee koguseid ja kvaliteeti ning ärajuhitava reo-, heit- ja sademevee koguseid; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide lekkest tingitud veekadude ning infiltratsiooni hinnangulist suurust; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaalu kogu piirkonna elanikest, liitumisvõimalusega elanike arvu ja kava seisukohast olulisi muid andmeid;
3) sotsiaal-majanduslike näitajate kirjeldust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse ühe leibkonnaliikme aasta keskmise netosissetuleku ja elanikkonna maksevõime prognoosi vähemalt esimeseks neljaks aastaks aastate kaupa ning viimase kaheksa aasta kohta üldistatud suundumusi;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni asukohta ja asendiskeemi ning nende süsteemide, sealhulgas puurkaev-pumplate, joogiveetöötlusjaamade, survetõstepumplate, veetorustike, ühisveevärgil asuvate tuletõrje veevõtukohtade, ühisvoolse ja lahkvoolse kanalisatsiooni, lokaalsete puhastusseadmete, reoveepumplate, purgimissõlmede, reoveepuhastite ja sademeveekanalisatsiooni tehnilist kirjeldust ning seisukorra ja sobivuse hinnangut, samuti suubla seisukorra ja veevastuvõtu võime hinnangut;
5) vee-ettevõtja finants-majanduslike näitajate kirjeldust ning lühi- ja pikaajalisi investeerimisprogramme, investeeringute allikaid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara kirjeldust ja seisundi hinnangut, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna prognoose ning teenuse osutamiseks tehtavate kulutuste osakaalu kohaliku omavalitsuse üksuse ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust vähemalt esimeseks neljaks aastaks aastate kaupa ning viimase kaheksa aasta kohta üldistatud suundumusi;
6) kohaliku omavalitsuse üksusele sobivate tehniliste lahenduste iseloomustust käesoleva lõike punktidest 1–5 lähtuvalt koos alternatiivsete lahenduste võrdlusega, välja arvatud piirkondades, kus vee- ja kanalisatsioonisüsteem on välja ehitatud ning puudub vajadus selle täielikuks rekonstrueerimiseks;
7) ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatavate sademeveesüsteemide loetelu ja sademevee ärajuhtimise kaarte valgalade kaupa juhul, kui sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks;
8) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;
9) dimensioonitud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas sademevee äravoolurajatiste põhiskeemi, mis sisaldab vähemalt veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti; sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; ühisveevärgil asuvaid tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti ning kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust; ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid;
10) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete elluviimise ajakava ning nende hinnangulist maksumust;
11) arendatud ja nelja aasta jooksul arendatavate piirkondade liitumistähtaegasid;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavate alade kaarte juhul, kui need ei sisaldu kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringus;
13) kaarti üle 2000-inimekvivalendise reostuskoormusega reoveekogumisaladest, mis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata, kui selle väljaehitamine tooks kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei oleks keskkonnale tulu;
14) kirjeldust piirkonna riskidest, mis võivad ohustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevust ning nende riskide maandamise meetmetest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4, 9 ja 10 loetletud teave peab olema eristatav reoveekogumisalati.
(3) Elanike arvu, sissetuleku ja muude statistiliste näitajate arvestamisel lähtutakse andmete olemasolu korral Statistikaameti prognoosist.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas planeeritud investeeringute allikana ei ole finantsprognooside koostamisel võimalik arvestada riiklikke toetusi, kui puudub raha eraldamise otsus.
§ 15. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine, ajakohastamine ja avalikustamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema koostatud kooskõlas vesikonna veemajanduskava ja selle meetmeprogrammiga veeseaduse tähenduses ning täitma veekaitse eesmärke. Sademeveesüsteemide planeerimisel tuleb muu hulgas arvestada üleujutustega ja reostust leevendavate lahendustega, nagu imbkaevud, vett läbilaskvad katendid, taimkattega ribad, viibekraavid, imbkraavid, imbväljakud, puhveralad, viibetiigid ja vihmaaiad, mis sobivad konkreetsetesse oludesse ja mis tagavad nende funktsioneerimise, arvestades kliimatingimusi.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid ja arendusmeetmed peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlastatakse Terviseametiga ning Maa- ja Ruumiametiga.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava avalikustamine, avalike arutelude korraldamine ja huvitatud isikute kaasamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37² kohaselt, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vaadatakse üle ja ajakohastatakse vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui iga nelja aasta järel arvestusega, et käsitletava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat.
(6) Käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut kohaldatakse ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ajakohastamisele.
(7) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 4 ja 9 nimetatud teabe alusel koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koosseisus olevad skeemid on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 18¹ tähenduses. Nimetatud skeemidele kehtib juurdepääsupiirang 50 aastat alates skeemide koostamisest.
§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse ning seda arendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava puudumise korral võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajada ka ainult üld- või detailplaneeringu alusel, kui sellega kavandatud tehniline lahendus vastab kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtetele.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist ja arendamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise ja arendamisega seotud haldusülesande anda halduslepinguga üle teisele isikule halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(4) Mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ning kasutamise tingimused ja kord määratakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
§ 17. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise alused
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada tarbimiskoha veevärgi ühisveevärgiga ning tarbimiskoha kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel.
(2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga teeb tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omanik (edaspidi tarbimiskoha omanik) vastava ettepaneku vee-ettevõtjale.
(3) Tarbimiskoha omanikul on kohustus liituda olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on välja ehitatud nõuetekohane liitumispunkt. Kui arendamiskavas ei ole liitumistähtaega märgitud, on kohustus liituda nelja aasta jooksul kinnistu liitumispunkti valmimisest arvates.
(4) Tarbimiskoha omanikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud liitumiskohustust, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Joogiveesüsteem loetakse käesoleva lõike tähenduses nõuetele vastavaks ka juhul, kui joogivee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele, kuid joogiveesüsteem ei ohusta teiste isikute joogiveesüsteeme, põhjavee kvaliteeti, inimese tervist ega keskkonda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud liitumiskohustus ei laiene tööstus- ja tootmisettevõtjale.
§ 18. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskiri peab sisaldama vähemalt:
1) nõudeid liitumisettepanekule ning liitumisettepanekule vastamise tähtaega ja korda;
2) liitumistingimusi ja nõudeid käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud liitumislepingule;
3) liitumistasu tasumise korda.
(3) Kui üks vee-ettevõtja teenindab mitut kohaliku omavalitsuse üksust ühe ja sama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, kehtestavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused samasisulise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirja, arvestades käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatust.
(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tarbimiskoha omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel.
(2) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kohaselt.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust liitumistingimustele ning liitumislepingule kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus koostöös vee-ettevõtjaga.
(4) Liitumislepingut ei sõlmita, kui:
1) tarbimiskoha veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist tagada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) tarbimiskoha omaniku reo- või sademevett ei ole võimalik selle koguste või omaduste tõttu juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata või reo- või sademevesi ei vasta reoveepuhasti puhastusvõimsusele või -tehnoloogiale;
3) tarbimiskoha omanik tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille saastenäitajad on suuremad käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtustest;
4) tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei vasta liitumiseks vajalikele tehnilistele tingimustele;
5) sademevee vastuvõtmiseks puudub lahkvoolne ühiskanalisatsioon ning ühisvoolsesse kanalisatsiooni sademevee juhtimine on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja või käesoleva seaduse § 34 lõike 1 alusel kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt keelatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 kirjeldatud juhul võib lepingu sõlmida, kui vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omanik lepivad selles omavahel kokku ja näevad leebemad piirväärtused ette liitumislepingus või käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teenuslepingus.
(6) Vee-ettevõtja peab liitumislepingu sõlmimata jätmist kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul liitumisettepaneku saamisest arvates.
(7) Liitumislepingus kokkulepitu muutmisele kohaldatakse liitumislepingu sõlmimise kohta sätestatut.
§ 20. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise alused
(1) Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
(2) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.
(3) Liitumistasuga tagatakse:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;
2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis.
§ 22. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutamine
(1) Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
(2) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha.
(3) Kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.
(4) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik.
(5) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.
(7) Kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.
§ 23. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu tagastamine
(1) Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.
(2) Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhivara akumuleeritud kulum.
(1) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksuse omandis või valduses, kohaldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega vee-ettevõtja leidmiseks riigihangete seaduses kontsessioonilepingute sõlmimiseks sätestatut, kui riigihangete seaduse § 132 lõike 1 punktides 5 ja 6 või §-s 153 pole sätestatud teisiti.
(2) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku määrata ta vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses. Kui eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku suhtes ei ilmne käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud asjaolusid, määrab kohaliku omavalitsuse üksus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vee-ettevõtjaks.
(3) Vee-ettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega ning otsus avalikustatakse võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakonna ajalehes.
(4) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses vee-ettevõtja määramise kohta sätestatakse vähemalt:
1) eraõiguslikule juriidilisele isikule antav haldusülesanne halduskoostöö seaduse järgi;
2) vee-ettevõtja tegevuspiirkond;
3) haldusülesande täitmise rahastamise alused ja rahastamise ulatus, kui haldusülesande täitmist rahastatakse riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;
4) haldusülesande täitmise üle järelevalvet tegev kohaliku omavalitsuse ametiasutus või organ;
5) vee-ettevõtja pädevusnõuded;
6) otsuse kehtivusaeg, kui otsus on tähtajaline;
7) järelevalveasutuse või -organi õigused ja eraõigusliku juriidilise isiku kohustused otsuse kehtetuks tunnistamise korral haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud tegevuspiirkonna määramisel tuleb võimaluse korral vältida mitme vee-ettevõtja määramist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volikogu otsuses vee-ettevõtja määramise kohta ja käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud kontsessioonilepingus ei määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda. Nimetatud teenuse hind kujundatakse, lähtudes käesoleva seaduse 6. peatükist.
Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada oma otsusega vee-ettevõtjale lisaks käesolevas seaduses sätestatutele muid pädevus- ja kvaliteedinõudeid vee-ettevõtja tegevuspiirkonna suuruse, tarbijate arvu ja piirkonna eripära põhjal.
(1) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vee-ettevõtjaks määramisest keelduda, kui isik ei vasta kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud pädevus- või kvaliteedinõuetele või isiku suhtes kohalduvad riigihangete seaduse §-st 95 tulenevad kõrvaldamise alused.
(2) Vee-ettevõtjaks ei saa määrata isikut, kellele kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ei ole võimalik osutada nõuetekohast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ilma selle süsteemi liitmiseta teisele isikule kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, välja arvatud juhul, kui varade omanikud on omavahel kokku leppinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise korra.
(1) Vee-ettevõtja leidmiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides esitatakse lisaks riigihangete seaduse §-s 77 nõutule vähemalt:
1) vee-ettevõtja tegevuspiirkonna ulatus ja selle tehniline kirjeldus;
2) teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohta;
3) teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise eeskirja kohta;
4) vee-ettevõtja kohustused;
5) vee-ettevõtja pädevusnõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamiseks;
6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise tingimused;
7) hankelepingu kestus;
8) vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava hankelepingu eelnõu;
9) teave käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud halduslepingu kohta selle olemasolu korral.
(2) Juriidilise isiku riigihanke alusel vee-ettevõtjaks määramisel ei tohi kontsessioonilepingu kestus olla pikem kui 12 aastat.
§ 28. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine vee-ettevõtjaks määramiseta
Kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud alustel, kuid tema tegevus vastab § 10 lõikes 1 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse määratlusele ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes kõik käesolevas seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused.
§ 29. Vee-ettevõtja tegevuse peatamine ja lõpetamine
(1) Kuni uue vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama, kuid mitte kauem kui vee-ettevõtjaks määramise otsuses sätestatud tähtpäevani.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks enne vee-ettevõtjaks määramise otsuses sätestatud tähtpäeva peab vee-ettevõtja vähemalt 12 kuud enne teenuse osutamise peatamist või lõpetamist esitama kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalikult peatamise või lõpetamise ajakava ning ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete täitmise.
(3) Käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud lepingutest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmise tagab kohaliku omavalitsuse volikogu, määrates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul teise vee-ettevõtja või täites need kohustused muul moel.
(4) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust osutatakse käesoleva seaduse § 28 alusel, peab kohaliku omavalitsuse volikogu määrama vee-ettevõtja 12 kuu jooksul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamise teate saamisest arvates.
(1) Lisaks konkurentsiseaduse §-s 18¹ sätestatud nõude täitmisele peab vee-ettevõtja lähtuma oma raamatupidamises järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest ning pidama tulude ja kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;
2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses;
3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;
4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega kaasnevate kulude juures tuuakse esile tagastamatu abiga soetatud varad ja varadega seotud kapitalikulu.
(3) Kui vee-ettevõtja osutab tarbijale või teisele vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, peab ta eraldi arvestust eri alade ja piirkondade kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui piirkondades kehtestatakse ühine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatu kohaselt.
(1) Vee-ettevõtja tegevusaruanne sisaldab majandusaasta aruande kokkuvõtet ja ülevaadet viimase aasta jooksul tehtud investeeringutest, joogivee kvaliteedist, reovee ja sademevee puhastamisest ning tuleviku arengusuundadest.
(2) Tegevuse läbipaistvuse tagamiseks avalikustab vee-ettevõtja oma või kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel üks kord aastas tegevusaruande 30 päeva jooksul selle koostamisest arvates.
(3) Tegevuskava avalikustamise kohustus ei laiene nendele andmetele, mis ei kuulu seaduse kohaselt avalikustamisele.
§ 32. Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule esitatavad nõuded
(1) Vee-ettevõtja määrab iga enda hallatava joogivee- ja reoveekäitlusrajatise kohta pädeva isiku.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab läbima iga seitsme aasta järel vähemalt 80-tunnilise väljaõppe, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud programmile, või omama kutseseaduse alusel antud veekäitlusoperaatori kutsetunnistust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutse omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud 80-tunniline väljaõpe võrdsustatakse joogivee- või reoveekäitlusrajatise tootja või haridusasutuse pakutava vähemalt 80-tunnilise väljaõppega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule esitatavad nõuded ning väljaõppe programmi ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026114&id=103072024003 määrusega.
§ 33. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise alused
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on tarbijal õigus saada ühisveevärgist joogivett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni sademevett mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud tagama tarbijale veeseaduse alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele vastava joogivee ühisveevärgi kaudu kuni liitumispunktini ning vastu võtma reovett, mille saastenäitajad ei ületa käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 ning § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtusi.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud tagama tarbijale sademevee vastuvõtmise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal ja muudel juhtudel, mis ei sõltu tema tegevusest, kuid on vajalikud süsteemide nõuetekohaseks töötamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras piirata tarbijatele ühisveevärgist vee andmist või tarbijatelt reo- või sademevee vastuvõtmist ühiskanalisatsiooni või nimetatud tegevused katkestada.
§ 34. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskiri peab sisaldama vähemalt:
1) võetava joogivee mõõtmise ning ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise korda;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise täpsustatud korda;
3) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate, välja arvatud ohtlikud ained, piirväärtusi arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise korda;
5) joogivee andmise ning selle katkestamise ja taastamise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise ning selle katkestamise ja taastamise korda;
6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral joogivee andmise piiramise, katkestamise ja taastamise ning reovee ärajuhtimise piiramise, katkestamise ja taastamise korda;
7) ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamise metoodikat, välja arvatud abonenttasu rakendamise korral;
8) liitumispunkti tehnilisi nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel saastenäitajate piirväärtuste kehtestamisel arvestatakse piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, tüüpi, kasutatavat puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee koostise ühtlustamise võimalusi ning teisi tehnoloogilisi kriteeriume, mis võimaldavad ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett puhastada nõuetekohaselt ja ühiskanalisatsiooni kahjustamata. Nimetatud piirväärtuste arvestamise alused, sealhulgas eksperdihinnangud, peavad olema avalikud niivõrd, kuivõrd need ei kahjusta ettevõtja ärisaladust ja kuivõrd avalikustamine ei ole piiratud teiste õigusaktidega.
§ 35. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise leping
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ning reo- ja sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu (edaspidi ka teenusleping) alusel.
(2) Teenusleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt.
(3) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on tarbijaks korteriühistu. Korteriomanik võib olla tarbijaks juhul, kui tema korteriomandi veevärki ja kanalisatsiooni on võimalik ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga käesoleva seaduse nõuetele vastava individuaalse liitumispunkti kaudu.
(4) Käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud nõuetest tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.
§ 36. Ohtlike ainete ja muude saasteainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
(1) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid, ning piirväärtusi ületavas sisalduses ja sellises koguses ohtlikke aineid, mis kahjustab või pärsib ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või keskkonnaseisundit.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026114&id=112122023008 määrusega.
(3) Kui tarbija reo- või sademevee ohtlike ainete sisaldus või muud saastenäitajad ületavad käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtusi või kui ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastenäitajad, millele ei ole piirväärtusi määratud, on sedavõrd suured, et võivad kahjustada ühiskanalisatsiooni ehitisi või seadmeid, reoveepuhastuse protsessi või keskkonnaseisundit, on tarbija kohustatud enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust või võtma kasutusele muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele vastavaks viimiseks, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtjaga on kokku lepitud teisiti.
(4) Keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nimekirjas ja mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab nende ainete heidete koguse ja sisalduse koos nende arvestamise metoodikaga teatama üks kord aastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
(5) Kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nimekirjas nimetamata ohtliku aine, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koos käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelatud ainete või muude ainete lubatust suuremas koguses või sisalduses ühiskanalisatsiooni juhtimise eest on vee-ettevõtjal õigus nõuda piirväärtust ületava reostuse tasu käesoleva seaduse § 40 tähenduses ja kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud korras.
§ 37. Joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse kontroll
(1) Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete täitmisel ning analüüsimeetodite valikul lähtub vee-ettevõtja veeseaduse § 85 lõike 2 alusel sätestatud nõuetest.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust kontrollitakse vee-ettevõtja ja tarbija vahel kokkulepitud liitumispunktis. Kui kontrollproovi võtmine liitumispunktist ei ole võimalik, võetakse proov lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademevesi peab vastama ohtlike ainete sisalduse ja muude saastenäitajate piirväärtustele igal ajahetkel. Kui vähemalt üks punktproov ei vasta eelviidatud piirväärtustele, kohaldub käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatu.
(4) Reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral määrab kontrollitavad saastenäitajad vee-ettevõtja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli eesmärgil võetavaid proove võib võtta vaid veeseaduse § 243 lõike 5 alusel reovee valdkonnas atesteeritud isik ning proove tuleb analüüsida samas valdkonnas analüüsitavate näitajate määramiseks akrediteeritud laboris.
(6) Reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks on vee-ettevõtja ja Keskkonnaameti esindajatel õigus tutvuda tarbija tootmises kasutatavate materjalide, ainete ja tehnoloogiaga, tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning eelpuhastiga.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutel on kohustus hoida tarbija ärisaladust.
(8) Vee-ettevõtja ei pea teatama tarbijale reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise aega, kui vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis.
(9) Reo- ja sademevee proovivõtuprotokoll koostatakse veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
§ 38. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse hindamine
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse ajutiselt nõuetele mittevastavaks, kui võetud punktproovi ohtlike ainete sisaldus või muud saastenäitajad ületavad käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtusi.
(2) Kui tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga on kokku lepitud käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatutest leebemad piirväärtused, lähtutakse reo- ja sademevee vastavuse hindamisel liitumis- või teenuslepingus ettenähtud piirväärtustest.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse püsivalt nõuetele mittevastavaks, kui viiest punktproovist neljas proovis ületab uuritava aine sisaldus käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtusi. Nimetatud proovid peavad olema võetud kõige sagedamini kahepäevase vahega ning kõige harvemini üks kord kuus.
(4) Proovivõtumeetodi valikul ja saasteaine sisalduse määramisel tuleb lähtuda proovi esinduslikkusest ning saasteaine omadustest ja riskidest konkreetsele puhastile, kuhu reovesi juhitakse.
§ 39. Müüdava joogivee ning ärajuhitava reo- ja sademevee koguse arvestamine
(1) Ühisveevärgist tarbijale müüdava joogivee kogus peab olema mõõdetud tarbimiskoha veevärgi veemõõdusõlmele vee-ettevõtja paigaldatud veearvestiga.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning käesoleva seaduse § 47 alusel purgitava reovee kogust arvestatakse tarbitava joogivee koguse alusel või muu arvestusliku metoodika või reaalsete mõõtmistulemuste alusel, mis on vee-ettevõtja ja tarbija vahel kokku lepitud ning mis võimaldavad kõige efektiivsemalt hinnata ühiskanalisatsiooni juhitava või purgitava reovee kogust.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 7 alusel kehtestatud metoodikast, arvestades vajaduse korral kinnisasja kõvakattega pindala osakaalu või muud asjakohast näitajat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud metoodikat ei pea järgima juhul, kui arvestatakse vaid käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 8 nimetatud abonenttasu.
§ 40. Piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused
(1) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on ajutiselt nõuetele mittevastav käesoleva seaduse § 38 lõike 1 tähenduses või kui liitumis- või teenuslepinguga on kokku lepitud leebemates piirväärtustes ja ajutine nõuetele mittevastavus on tuvastatud liitumis- või teenuslepingus määratud piirväärtustega võrreldes, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse tasu § 34 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud korras.
(2) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav käesoleva seaduse § 38 lõike 3 tähenduses või kui liitumis- või teenuslepinguga on kokku lepitud leebemates piirväärtustes ja püsiv nõuetele mittevastavus on tuvastatud liitumis- või teenuslepingus määratud piirväärtustega võrreldes, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse tasu § 34 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud korras ning § 41 kohaselt lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine sellele tarbijale.