§ 41. Ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamine püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral
(1) Vee-ettevõtja ei või ühiskanalisatsiooni teenuse osutamist lõpetada püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral enne, kui tarbijale on antud vähemalt kuuekuuline tähtaeg oma tootmise ümberkujundamiseks, tootmisprotsessi muutmiseks või ühiskanalisatsiooni juhitava vee koostise muutmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei rakendata, kui kaasneb oht inimese tervisele, keskkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimisele või puhastusprotsessile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul saadab vee-ettevõtja tarbijale asjakohase teate koos tarbija liitumispunktist või kontrollkaevust võetud proovide analüüsi tulemustega.
(4) Tarbija on kohustatud ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate kättesaamisest arvates esitama vee-ettevõtjale vastuteate kavandatavate meetmete kohta ning leppima kokku nende kohta antava eksperdihinnangu koostajas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksperdihinnang (edaspidi käesolevas paragrahvis eksperdihinnang) peab sisaldama vähemalt:
1) alternatiivsete meetmete analüüsi;
2) eelistatud meetme põhjendusi;
3) eelistatud meetme elluviimise tegevuskava koos ajakavaga;
4) hinnangut meetme rakendamisel vee-ettevõtjale kaasneva lisakulu kohta.
(6) Eksperdihinnang on keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmise aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 1 punkti 2 tähenduses ning veeseaduse § 128 lõike 7 alusel heitveele kehtestatud piirväärtuste leevendamise aluseks, kui on tuvastatud, et tarbija ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi võib põhjustada puhastusprotsessis häireid.
(7) Vee-ettevõtja taotleb vajaduse korral eksperdihinnangu alusel meetmete elluviimise ajaks keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmist.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud loa nõuete leevendamise korral tuleb arvestada, et:
1) leevendus ei sea ohtu inimese elu ja tervist;
2) leevendus on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja selle kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ega piira kellegi seadusega kaitstud põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see on leevenduse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
(9) Eksperdihinnangus kajastatud meetmete mahukust arvestades võib Keskkonnaamet pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni meetmete elluviimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kalendriaastaks alates päevast, mil tarbija on saanud kätte lõikes 3 nimetatud teate.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema tarbija poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate kättesaamisest arvates ja selle arvestus peatub ajaks, kui lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuskavas kajastatud tegevuste elluviimist takistavad nende elluviijast sõltumatud põhjused.
(11) Tarbijale, kes ei täida eksperdihinnangus sisalduvat tegevuskava ajakava kohaselt, rakenduvad käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise sätted.
§ 42. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu täitmise peatamine ja ülesütlemine
(1) Vee-ettevõtja võib teenuslepingu täitmise peatada, kui tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei vasta käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise ja kasutamise nõuetele ning mittevastavust ei ole vee-ettevõtja määratud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldatud või tarbijal on kasutatud teenuste eest vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve.
(2) Enne teenuslepingu täitmise peatamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjustel edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teates nimetatakse teenuslepingu täitmise peatamise põhjus, kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise peatamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.
(3) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud vee-ettevõtjale ettenähtud tasu tasumata, võib vee-ettevõtja peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise 30 päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest arvates.
(4) Vee-ettevõtja võib teenuslepingu täitmise peatada ette teatamata, kui tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil on avarii või kui nende seisukord ohustab isikute elu või vara või kui tarbimiskoha kanalisatsiooni juhitakse aineid, mis takistavad ühiskanalisatsiooni teenuse osutamist teistele tarbijatele.
(5) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui kaheks aastaks, muutuvad liitumislepingus sätestatud tehnilised tingimused kehtetuks.
(6) Teenuslepingu võib üles öelda, kui:
1) tarbija on vahetunud;
2) tarbija ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi ei vasta nõuetele ning vee-ettevõtja on lähtunud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud teenuse lõpetamise alustest;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamise tingimused muutuvad oluliselt tarbija tegevuse tõttu;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui kaheks aastaks;
5) tarbija on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole rikkumist vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud;
6) tarbija on kasutanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ebaseaduslikult, sealhulgas juhtinud vee-ettevõtja loata sademevett ühiskanalisatsiooni, või tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud veearvesti plomme või taatlusmärgiseid või põhjustanud reoveepuhasti avarii.
(7) Vee-ettevõtja teatab teenuslepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud juhul. Ülesütlemise teates nimetatakse teenuslepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.
(8) Tarbija võib teenuslepingu üles öelda, kui ta on sellest vee-ettevõtjale vähemalt 30 päeva ette teatanud ning tagab, et tema olemasolev alternatiivne joogivee- ja reoveelahendus vastab veeseaduses sätestatud nõuetele.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või lõike 6 punktis 1–3, 5 või 6 sätestatud alusel teenuslepingu peatamise või ülesütlemise korral tagab kohaliku omavalitsuse üksus füüsilisele isikule elamiseks vajaliku joogivee kättesaadavuse muul viisil, kui isikul puudub elamiseks vajaliku joogivee miinimumkogus.
§ 43. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ja ühiskanalisatsiooni abil reo- ja sademevee ärajuhtimine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) torustikule, sulguritele või vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on rikutud või eemaldatud, välja arvatud juhul, kui eemaldamine on olnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud;
2) joogi- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
3) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
4) reovett purgitakse vee-ettevõtja loata;
5) näitusid on moonutatud;
6) sademevett juhitakse vee-ettevõtja loata ühiskanalisatsiooni;
7) toimub muu tegevus, mille eesmärk on kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust selle eest kehtestatud tasu maksmata.
(2) Isik, kes on ebaseaduslikult kasutanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust, hüvitab vee-ettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse maksumuse, ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning vee-ettevõtja tehtud mõistlikud kulutused kahju likvideerimiseks.
(3) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026114&id=112032024003 määrusega.
§ 44. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast kasutatakse vett tuleohutuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee kulu kajastatakse ühisveevärgi teenuse hinnas.
(3) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt ühiskanalisatsiooni abil sademevee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks sõlmib maa omanik või valdaja vee-ettevõtjaga sellekohase teenuslepingu, kus sätestatakse muu hulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise kord ja selle eest makstav tasu käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud hinnaregulatsiooni järgi.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepinguga, mille üks pool on kohaliku omavalitsuse üksus, vee-ettevõtjale määratud tasu ei kata selle teenuse osutamiseks vajalikke kulusid täies ulatuses, kajastatakse lepinguga katmata kulud proportsionaalselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnas.
§ 45. Vara avalikes huvides omandamine ja sundvõõrandamine
(1) Sellise ehitise kasutamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud alustel ja korras seada sundvaldus või ehitis omandada, sealhulgas sundvõõrandada.
(2) Lisaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud alustele võib kohaliku omavalitsuse üksus taotleda järgmise vara avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik vara, kui vee-ettevõtja ei täida teenuse osutamise kohustust;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik vara, kui vee-ettevõtjana tegutsemiseks määratud aeg on lõppenud või kohaliku omavalitsuse volikogu otsus on tunnistatud kehtetuks ja sellel varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude korral taotleda vara avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist, üksnes juhul, kui ta on varem vara omanikule andnud mõistliku tähtaja asjaolu kõrvaldamiseks, kuid vara omanik ei ole seda antud tähtaja jooksul teinud.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud tähtaja andmise kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise.
§ 46. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldamine ja kontroll
Vee-ettevõtja peab oma tegevuspiirkonnas tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning käesoleva seaduse § 24 lõike 4 punkti 1 alusel määratud haldusülesande ulatuses.
(1) Isikule, kes asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, kuid kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama purgimisteenuse isiku nõudmisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata tööstus- ja tootmisettevõtjale.
(3) Purgimisteenuse korraldamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule võtab vee-ettevõtja oma tegevuspiirkonnas väljapumpamise ja äraveo teenuse osutajatelt hinnapakkumised ning kuulutab välja parima pakkumise.
(4) Vee-ettevõtja ei osuta reovee väljapumpamise ja äraveo teenust ise, kui tema tegevuspiirkonnas on pakkuja, kes osutaks seda teenust hinnaga, mis on võrdne vee-ettevõtja kulupõhise hinnaga või sellest odavam.
(5) Vee-ettevõtja ei pea korraldama purgimisteenust isikule, kes on vabatahtlikult loobunud liitumislepingu sõlmimisest või keeldunud liitumistasu maksmisest või kellele on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid kes on teenusest vabatahtlikult loobunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule osutatakse teenust vee-ettevõtja ja isiku vahelise lepingu alusel.
(7) Reovee kogumismahuti paigaldamise kohustus lasub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul. Mahuti peab olema lekkekindel ja sellise mahutavusega, mis võimaldab koguda vähemalt kahe nädala jooksul tekkiva reovee.
(8) Reovee kogumismahuti nõuetele vastavuse tagab kogumismahuti omanik või valdaja.
(9) Reovee kogumismahuti asukoht peab olema purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud alustel purgimisteenust kaks korda ühes kalendrikuus.
§ 48. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasud
(1) Vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid:
1) tasu võetud joogivee eest;
2) tasu reovee ärajuhtimise eest;
3) tasu reovee puhastamise eest;
4) tasu sademevee ärajuhtimise eest;
5) tasu sademevee puhastamise eest;
6) abonenttasu joogivee eest;
7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
(2) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule rakendatakse purgimisteenuse osutamisel sama kuupmeetripõhist tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kehtib selles tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijale.
(3) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas kehtib igakuine abonenttasu, rakendub see ka käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule.
§ 49. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasude erisused
(1) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud sademevee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib kajastuda reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasus, välja arvatud juhul, kui isik kasutab vaid ühte nimetatud teenustest.
(2) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu kehtestamiseks.
(3) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 3 nimetatud reovee puhastamise tasu ja punktis 5 nimetatud sademevee puhastamise tasu võivad erineda sõltuvalt vee saastatusest ja vee-ettevõtja määratud reostusgrupist.
(4) Reostusgrupi määramisel arvestatakse reo- ja sademevee mõju ühiskanalisatsiooni toimimisele ja puhastusprotsessile, puhasti tehnoloogilist lahendust ning puhasti projekteeritud ja tegelikku reostuskoormust. Tarbija reoveele määratakse reostusgrupp keskmistatud proovi alusel.
(5) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 4 nimetatud sademevee ärajuhtimise tasu võib sõltuda sellest, kas sademevesi juhitakse ühisvoolsesse kanalisatsiooni või lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni.
(6) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasusid võib kehtestada eri määrades, arvestades tarbijarühmade tarbimismahte, kasutatavaid teenuseid, joogiveevaru säästliku kasutamise eesmärki ja käesolevas seaduses sätestatud hinna kujundamise põhimõtteid.
§ 50. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise alused
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
2) keskkonnanõuete täitmine;
3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud;
5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ei tohi olla eri tarbijate või nende rühmade suhtes diskrimineeriv.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaga ei tohi katta neid kulutusi, mis on kaetud liitumistasuga.
(5) Kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid.
§ 52. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kulud
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid.
(2) Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmisest:
1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;
3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda ei arvata järgmisi kulusid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, kingitused ja annetused;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;
5) finantskulud;
6) dividendide tulumaksu kulu;
7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
§ 53. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara arvestamise alused
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka ei arvestata järgmist:
1) pikaajalised finantsinvesteeringud;
2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;
3) liitumistasudest soetatud põhivara;
4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;
5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.
(2) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise ajal on vee-ettevõtjal keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele.
§ 54. Põhivara kulumi arvestus ja põhjendatud tulukus
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalikust põhivarast.
(2) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.
(3) Põhjendatud tulukus arvutatakse, korrutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.
Käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali suuruse leidmiseks analüüs.
Lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale võib vee-ettevõtja võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi.
§ 57. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotlus
(1) Vee-ettevõtja esitab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide kirjeldusega ja hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks.
(2) Teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest võib vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu Konkurentsiameti hinnaotsuse kohaselt. Kuni hinnaotsuse saamiseni on vee-ettevõtjal keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine ühepoolselt lõpetada või peatada.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit 30 päeva jooksul arvates teadasaamisest sellisest asjaolust, mis võib muuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui viis protsenti majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest alates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.
(4) Hinnataotluse menetlemisel on Konkurentsiametil kohustus hoida vee-ettevõtja ärisaladust.
§ 58. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsus
(1) Konkurentsiamet kontrollib käesoleva seaduse § 57 alusel, et taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.
(2) Põhiteenustega seotud teenuste hindadest kuuluvad hinnaotsuse koosseisu vaid selliste teenuste hinnad, mille osutamisel on vee-ettevõtjal monopoolne seisund.
(3) Konkurentsiamet teeb hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist.
(4) Kui vee-ettevõtja taotleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna muutmist vaid ostetava elektrienergia või teiselt vee-ettevõtjalt ostetava veeteenuse muutunud hinna tõttu, mis mõjutab veeteenuse hinda rohkem kui viie protsendi võrra, teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(5) Vee-ettevõtja peab hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.
(6) Konkurentsiametil on vee-ettevõtja kohapeal kontrollimiseks õigus siseneda vee-ettevõtja esindaja juuresolekul vee-ettevõtja territooriumile, ruumidesse ja rajatistesse, tutvuda seal asjassepuutuvate dokumentide, muu teabe ja asjaoludega ning teha väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.
(7) Konkurentsiametil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutuselt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes.
(8) Konkurentsiamet küsib kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.
(9) Hinnataotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava puudumine ei ole peatumise põhjuseks.
(10) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse võib tarbija kohtus vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
(11) Kui Konkurentsiamet ei kehtesta vee-ettevõtja esitatud hinnataotluse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, on vee-ettevõtjal õigus kehtestamata jätmine kohtus vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
(12) Vee-ettevõtja tasub Konkurentsiametile järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 59. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna avalikustamine ja rakendamine
(1) Vee-ettevõtja avalikustab vähemalt 30 päeva enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kehtima hakkamist käesoleva seaduse § 58 lõike 3 alusel hinnaotsusega määratud hinnad. Vee-ettevõtja avalikustab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad oma ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.
(2) Vee-ettevõtja rakendab hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid.
§ 60. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ajutise hinna kehtestamine
(1) Konkurentsiamet võib kehtestada vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ajutise hinna, kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse §-des 50–55 sätestatud põhimõtetele. Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kehtib, kuni Konkurentsiamet on teinud vee-ettevõtja esitatud hinnataotluse alusel uue hinnaotsuse.
(2) Ajutise hinna kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-des 50–55 sätestatust.
§ 61. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise ning kasutamise nõuded
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni peab tarbija hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni, keskkonda ja teiste isikute vara ega takistaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamist.
(2) Tarbija peab lubama paigaldada tarbimiskoha veevärgi väljaehitatud veemõõdusõlmele veearvesti ning tagama selle toimimise ja säilimise käesolevas seaduses ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ning vee-ettevõtja tehnilistes nõuetes sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad uputuste vältimiseks olema kaitseseadmed allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning äravoolul.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestada tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni rajamise ja kasutamise nõudeid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise tagamiseks ning inimeste, rajatiste ja keskkonna kaitseks.
(5) Tarbija peab lubama vee-ettevõtja volitatud esindajal kontrollida käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmist.
(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole määranud sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt, koostab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil valgalade kaupa sademevee majandamise kava.
(2) Sademevee majandamise kava sisu peab vastama käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktide 1, 2, 4–10 ja 14 alusel sademevee kohta kehtestatud nõuetele.
(3) Sademevee majandamise kava kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.
Kui sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ei ole määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, rajatakse, hooldatakse ja arendatakse sademevee ärajuhtimiseks vajalikke ehitisi ja seadmeid sademevee majandamise kava alusel.
(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on sademevee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete rajamist ning kasutamist reguleerinud sademevee majandamise kavaga, sõlmitakse teenusleping sademevee ärajuhtimiseks kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isikuga sademevee majandamise kavas ettenähtud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuslepingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud vorminõuet.
(1) Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teevad oma pädevuse ulatuses kohaliku omavalitsuse üksus, Konkurentsiamet, Keskkonnaamet ja Terviseamet.
(2) Järelevalvet joogivee kvaliteedi vastavuse üle veeseaduses sätestatud nõuetele teeb Terviseamet.
(3) Järelevalvet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele vastavuse üle teeb Konkurentsiamet.
(4) Järelevalvet vee-ettevõtja poolt käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaregulatsiooni ning investeeringutega seotud nõuete täitmise üle teeb Konkurentsiamet.
(5) Järelevalvet vee-ettevõtja ja tarbija tegevuse vastavuse üle ohtlike ainete käitlemise nõuetele ning sellekohase teabe esitamise üle teeb Keskkonnaamet.
(6) Järelevalvet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase kasutamise, sealhulgas ühiskanalisatsiooni keelatud ainete juhtimise üle teeb Keskkonnaamet.
(7) Järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse üle käesolevale seadusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktidele ning vee-ettevõtja poolt liitumislepingus ja teenuslepingus seatud tingimuste vastavuse üle käesoleva seaduse nõuetele teeb kohaliku omavalitsuse üksus.
(8) Järelevalvet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna vastavuse üle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale teeb kohaliku omavalitsuse üksus.
(9) Järelevalvet käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1–3 ja 5 sätestatud nõuete täitmise üle teeb kohaliku omavalitsuse üksus.
(10) Järelevalvet väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, sealhulgas ebaseadusliku liitumise üle teeb kohaliku omavalitsuse üksus.
(11) Järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 69. Ohtlike ja keelatud ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
(1) Ohtlike ainete piirväärtusi ületavas koguses või sisalduses, samuti keelatud ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 70. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine hinnaotsusest erineva hinnaga
(1) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenuse osutamise eest hinnaotsuses määratust erineva hinnaga –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 71. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ebaseaduslik liitumine ning selle ebaseaduslik kasutamine
(1) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ebaseadusliku liitumise või ühisveevärgist ebaseadusliku veevõtu või ühiskanalisatsiooni abil reo- või sademevee ebaseadusliku ärajuhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
(1) Kui vee-ettevõtja on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad, kohustub ta viima hinnad võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse jõustumisel kehtivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad kehtivad kuni uute hindade kehtestamiseni.
(3) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata juhul, kui vee-ettevõtja taotleb kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud veeteenuse hinna muutmist.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja ning vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud liitumislepingutele.
(3) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud leping tuleb sõlmida hiljemalt 2023. aasta 30. septembril.
Käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, § 18 lõikes 1 ja § 34 lõikes 1 nimetatud eeskirjad ning § 62 lõikes 1 nimetatud sademevee majandamise kava tuleb koostada või viia käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla 2024. aasta 1. jaanuariks.