Law

Ravikindlustuse seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 6c1ec05f0567d59400139e14e4d2b6aefffc0c61a3a9348f0b7381a676dda088

Contents: 99 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Ravikindlustuse mõiste, põhimõtted ja vorm
  3. § 3. Kindlustusandja
  4. § 4. Tervishoiuteenuste arendamine ja tervise edendamine
  5. § 5. Kindlustatud isik
  6. § 6. Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus
  7. § 7. Kindlustuskaitse kestus isiku puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit
  8. § 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku ning ettevõtlustulu maksu maksja kindlustuskaitse kestus
  9. § 9. Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus
  10. § 9¹. Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus
  11. § 10. Registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kestus
  12. § 10¹. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse kestus
  13. § 11. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus
  14. § 12. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused
  15. § 13. Dokumentide ja andmete esitamine
  16. § 13¹. Kindlustuskaitse tõendamine
  17. § 14. Dokumentide esitaja vastutus
  18. § 15. Ravikindlustuse andmekogu
  19. § 16. Ravikindlustuse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
  20. § 17. Ravikindlustuse andmekogusse kantavad andmed
  21. § 18. Andmete kogumise õigus
  22. § 19. Ravikindlustuse andmekogusse kande tegemine
  23. § 20. Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus
  24. § 21. Kindlustuskaitse tõendamine
  25. § 22. Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel
  26. § 23. Seaduste kohaldamine
  27. § 24. Kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustamise tingimused
  28. § 25. Ravikindlustushüvitise mõiste ja liigid
  29. § 26. Tervisekassa tagasinõudeõigus
  30. § 27. Ravikindlustushüvitise territoriaalsus
  31. § 27¹. Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis
  32. § 28. Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud
  33. § 29. Kindlustuskaitse ulatus
  34. § 30. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
  35. § 31. Tervishoiuteenuste loetelu muutmine
  36. § 32. Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine
  37. § 33. Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
  38. § 33¹. Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
  39. § 33². Tervisekassa õigused vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse ja hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel
  40. § 33³. Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
  41. § 34. Haiguste ennetamine
  42. § 35. Ravi rahastamise leping
  43. § 36. Ravi rahastamise lepingu sõlmimine
  44. § 37. Ravi rahastamise lepingu tingimused
  45. § 37¹. Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaravi- ja hambaproteesiteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused
  46. § 38. Ravijärjekord
  47. § 39. Kohustuse ülevõtmine
  48. § 40. Teisese arvamuse võimaldamine
  49. § 41. Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul
  50. § 42. Piirhind, hinnakokkulepe ja omaosaluse alusmäär
  51. § 43. Ravimite loetelu
  52. § 44. Ravimi soodustuse protsendid
  53. § 45. Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine
  54. § 46. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
  55. § 47. Täiendav ravimihüvitis
  56. § 48. Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul
  57. § 48¹. Meditsiiniseadmete loetelu muutmine
  58. § 49. Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping
  59. § 49¹. Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis
  60. § 50. Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud
  61. § 51. Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum
  62. § 52. Töövõimetusleht
  63. § 53. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord
  64. § 54. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus
  65. § 55. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine
  66. § 55¹. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine vanemahüvitist saanud isikule
  67. § 55². Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri arvutamine
  68. § 56. Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist
  69. § 57. Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
  70. § 58. Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
  71. § 59. Hooldushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik
  72. § 60. Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang
  73. § 61. Keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatud isikut tööle või teenistusse
  74. § 62. Tervisekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel
  75. § 62¹. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal
  76. § 63. Täiskasvanu hambaproteesihüvitis
  77. § 64. Sõidukuluhüvitis
  78. § 65. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise alusdokumendid
  79. § 66. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise seotus ajavahemikuga
  80. § 66¹. Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis
  81. § 66². Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis
  82. § 66³. Eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks
  83. § 66⁴. Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud
  84. § 67. Lisatasu ja selle laiendamise keeld
  85. § 68. Kohustus osutada tervishoiuteenust majutuse standardtingimustes
  86. § 69. Visiiditasu koduvisiidi eest
  87. § 70. Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel
  88. § 70¹. Visiiditasu tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku teenuse eest tasumisel
  89. § 71. Voodipäevatasu
  90. § 72. Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär
  91. § 73. Dokumendi väljastamise tasu
  92. § 74.
  93. § 87.
  94. § 88. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine kuni käesoleva seaduse § 55 jõustumiseni
  95. § 89. Üleminekusätted
  96. § 89¹. Töövõimetuslehe väljakirjutamine paberil
  97. § 89². Ravikindlustatus eriolukorras
  98. § 89³. Töövõimetuse ennetamise süsteemi järelhindamine
  99. § 90. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

99 provisions

§ 34. Haiguste ennetamine

Tervisekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.

Propose a change

§ 35. Ravi rahastamise leping

(1) Ravi rahastamise lepinguga võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. (2) Ravi rahastamise leping on haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Propose a change

§ 36. Ravi rahastamise lepingu sõlmimine

(1) Ravi rahastamise lepingu sõlmib Tervisekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega. (2) Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. (3) Tervisekassal on õigus sõlmida ravi rahastamise leping välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga. Välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule kohaldatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhindasid ja piirmäärasid, kui Tervisekassa kohustub üle võtma tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse. (4) Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Tervisekassa järgmisi asjaolusid: 1) kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus; 2) teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused; 3) teenuse hind; 4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele; 5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv; 6) tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad; 7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad; 8) varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt; 9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund; 10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt. (4¹) Tervisekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, vähemalt kolmeaastase tähtajaga. (4²) Kui Tervisekassa, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda, sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga. (5) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglat. (5¹) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutava isikuga. (6) Kehtetu

Propose a change

§ 37. Ravi rahastamise lepingu tingimused

1) Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) kindlustatud isikutelt Tervisekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa ajaühikus ja kohustuste kogusumma ning vajadusel summad valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud arstierialati või muul alusel; 3) tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv hind, arvestades tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinda ja piirmäära; 4) osutatavate tervishoiuteenuste miinimummaht; 5) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord; 6) tundide arv ajaühikus, mille jooksul on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid; 7) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta; 8) juhtumid, millal kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks on eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga; 9) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada; 10) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis; 11) kindlustatud isikule väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenusest teatamise kord ja tähtaeg; 12) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis; 13) tervishoiuteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad; 14) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral; 15) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

Propose a change

§ 37¹. Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaravi- ja hambaproteesiteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused

(1) Tervisekassa sõlmib kindlustatud isikult käesoleva seaduse § 29 lõigetes 2 ja 2² sätestatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks hambaraviteenuse osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutajaga vähemalt kolmeaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu. (2) Kui Tervisekassal ei ole hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutajaga kehtivat ravi rahastamise lepingut, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping üheaastase tähtajaga. Ravi rahastamise lepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kaheks aastaks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul lepingutingimusi rikkunud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise tingimused ja Tervisekassa poolt nende üle järelevalve tegemise kord; 3) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord; 4) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta; 5) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada; 6) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis; 7) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus, andmete koosseis ning andmete esitamise tähtaeg ja kord; 8) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral; 9) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud ravi rahastamise lepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikeid 4–4² ja § 37.

Propose a change

§ 38. Ravijärjekord

(1) Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta, mille andmed on aluseks Tervisekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel. (2) Tervisekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut. (3) Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab Tervisekassa nõukogu. Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes, kes on kantud ravijärjekorda. (4) Kehtetu (5) Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust. Tervisekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks. (6) Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi.

Propose a change

§ 39. Kohustuse ülevõtmine

(1) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest. (2) Ravijärjekorra olemasolu korral on Tervisekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse, kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem, kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb. (3) Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta Tervisekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (4) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla: 1) tervishoiuteenuse osutamise põhjendamatus või näidustuse puudulikkus; 2) tervishoiuteenuse osutamine allpool arstiteaduse üldist taset; 3) tervishoiuteenuse osutamise mittevastavus õigusaktides või ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele; 4) patsiendi õiguste rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel; 5) kohustuse ülevõtmise aluseks olevate dokumentide ebakorrektsus, mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole kõrvaldanud ravi rahastamise lepingus puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul; 6) tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse või muude õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel. (5) Tervisekassal on õigus ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kindlustatud isikule ühe kuu jooksul kirjalikult teatada Tervisekassa keeldumisest tasu maksmise kohustust üle võtta ja selle põhjustest. Teatamiskohustuse rikkumise korral kaotab tervishoiuteenuse osutaja õiguse nõuda kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu. (6) Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui Tervisekassal.

Propose a change

§ 40. Teisese arvamuse võimaldamine

(1) Teisene arvamus käesoleva seaduse tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti (edaspidi teisese arvamuse andja) sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta. (2) Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamisel esmase arvamuse andnud arst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama kindlustatud isikule saatekirja teisese arvamuse andja juurde. (3) Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud ulatuses. (4) Muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 66² kehtestatud tingimustel ja korras. (5) Väljaspool Euroopa Liitu tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 66² kehtestatud tingimustel ja korras. (6) Teisese arvamuse saamiseks Eestis tegutsevalt tervishoiuteenuse osutajalt, kellel puudub ravi rahastamise leping Tervisekassaga, ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutajalt sõlmivad kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja ja Tervisekassa varem kirjaliku lepingu.

Propose a change

§ 41. Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul

(1) Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Tervisekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetushäirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) ning käesoleva paragrahvi lõikes 7¹ nimetatud standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügi eest. (1¹) Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse ravimi jaemüügihinnast. Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel. (2) Tervisekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, välja arvatud kiirabi osutamisel, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Alates kolmandast residentuuri aastast on arst-residendil retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga. (3) Tervisekassa ei võta ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust üle järgmiste hinnaosade puhul: 1) omaosaluse alusmäär retsepti kohta; 2) jaemüügihinna osa, mis ületab piirhinda, hinnakokkuleppes märgitud hinda või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda. (4) Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 2–5 nimetatud ravimite puhul lähtuvalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendist piirhinna, hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest. (5) Kehtetu (6) Kehtetu (6¹) Kehtetu (7) Kui ravimi jaemüügihind on väiksem kui piirhind või hinnakokkuleppes märgitud hind või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hind, arvutatakse Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa jaemüügihinna ja omaosaluse alusmäära vahest. (7¹) Tervisekassa võib asjaomase erialaühenduse kirjaliku taotluse alusel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktiga 1 ning käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär. (8) Tervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, mõjuvatel põhjustel, kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktiga 1 ning käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse järgmiste ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär: 1) kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalik ravim, mis on kas ravimite loetellu kantud ravim või müügiloata ravim, ning kui taotlusele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht; 2) kindlustatud isiku raviks vajalik ravim, mis on Eestis kõige rohkem viit inimest miljonist mõjutava eluohtliku haiguse või raske puude kujunemiseni viiva kroonilise haiguse, mille korral ei ole tegu haiguse kitsama alarühmaga, diagnoosimiseks, ennetamiseks või raviks kasutatav Eestis kehtivat müügiluba omav ravim (edaspidi ultraharvikhaiguse ravim), ning kui taotlusele on lisatud sellise eksperdikomisjoni otsus, kuhu kuuluvad kindlustatud isikut raviv arst ja vähemalt üks vastava eriala omandanud eriarst. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud juhul sõlmib Tervisekassa müügiloaga ultraharvikhaiguse ravimi puhul ravimitootjaga või väljastatud ravimi müügiluba omava isikuga jaemüügihinna osa eest tasumise kohustuse ülevõtmiseks käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud tingimusi käsitleva tähtaegse kokkuleppe, kui see on vajalik, et tagada vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele.

Propose a change

§ 42. Piirhind, hinnakokkulepe ja omaosaluse alusmäär

(1) Piirhind on ravimite loetelusse kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev hind. (1¹) Piirhinnad kehtestatakse ravimitele juhul, kui ravimite loetellu kantakse soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või loetellu kantakse samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt. (1²) Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind, millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks (edaspidi maksimaalne jaemüügihind). Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal. (1³) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Tervisekassale edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=123122010012 määrusega. (2) Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=126112010004 määrusega, võttes arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatut. (2¹) Ravimite piirhinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=129032011023 määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. (3) Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, määratakse hind hinnakokkuleppega või kujuneb hind Euroopa Komisjoni ravimite ühishanke tulemusel. (4) Hinnakokkulepe on Tervisekassa ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 75 või 50. (5) Apteegist ravimi väljastamisel on omaosaluse alusmäär 3,50 eurot retsepti kohta. Omaosaluse alusmäära rakendatakse ainult Tervisekassas kindlustatud isiku suhtes ambulatoorse ravi korral. (6) Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav Tervisekassa veebilehel, apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures.

Propose a change

§ 43. Ravimite loetelu

(1) Ravimite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=113052011004 määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. (2) Ravimi ravimite loetellu kandmise ettepaneku tegemisel ja ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest; 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid; 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele. (3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=123122017021 kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad. (3¹) Tervisekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Menetluse läbiviimiseks moodustab Tervisekassa nõuandva ravimikomisjoni, mille liikmete määramine ja töökord kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. (3²) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust. (4) Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi. (5) Ravimite loetellu kantakse: 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification); 2) ravimpreparaat; 3) ravimitootja; 4) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100; 5) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75; 6) ravimi ravimivormide, tugevuste ja pakendite soodustuse protsent; 7) pakendikood. (5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4–7 nimetatud andmed on siduvad, punktides 1–3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega. (6) Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on: 1) tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist; 2) tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust, kui hinnakokkulepe lõpeb; 3) ühe ravimi teatavale ravimivormile, tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine; 4) ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks; 4¹) ravimi määramisel soost, vanusest või meditsiinilisest eripärast tingitud vajaduse arvestamine; 5) ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine.

Propose a change

§ 44. Ravimi soodustuse protsendid

(1) Ravimid võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50, 75 ja 100. (2) Ravimi kandmisel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) haiguse raskus ja eluohtlikkus; 2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus; 3) haigusega kaasneva valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused; 4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele; 5) patsiendi omaosaluse suurus retsepti kohta; 6) elukvaliteeti oluliselt halvendava kroonilise haiguse ravimise või kergendamise tagamine. (3) Ravimi kandmisel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) ravim ei vasta ravimite loetellu kandmise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; 2) haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda oluliselt muul viisil kindlustatud isiku olukorda. (4) 4–16-aastaste laste puhul, isikute puhul, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite väljastamisel soodustuse protsenti 90. (5) Alla nelja-aastaste laste puhul kohaldatakse ravimite loetellu kantud ravimitele soodustuse protsenti 100.

Propose a change

§ 45. Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine

(1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning Tervisekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest. (2) Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100, 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide, toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa; 2) ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul, kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim; 3) tähtaeg, mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud; 4) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatule; 5) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused; 6) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja Tervisekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel; 7) muud tingimused ja kohustused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks. (3) Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb Tervisekassale ravimitootja või isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada Tervisekassa. (3¹) Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda, esitab Tervisekassa või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse. (3²) Hinnakokkulepet on võimalik jätkata, kui selles sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda ja kui pooled ei suuda kokku leppida hinnakokkuleppes sätestatud ravimi hinna langetamises, kuid käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud kriteeriumide hindamise järel on põhjendatud olemasolevat hinnakokkulepet jätkata. (4) Kehtetu (5) Kehtetu (5¹) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, võib Tervisekassa algatada käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust. (5²) Alates hinnakokkuleppe lõppemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega, või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse Tervisekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind. (6) Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=121122017015 määrusega.

Propose a change

§ 46. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

(1) Ravimi jaemüüja esitab Tervisekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. (2) Tervisekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid.

Propose a change

§ 48. Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul

(1) Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu). (2) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik: 1) haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks; 2) vigastuse leevendamiseks või raviks. (2¹) Käesoleva seaduse mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend. (3) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole: 1) kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade; 2) siirdatav meditsiiniseade; 3) aktiivne diagnostikameditsiiniseade. (4) Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=115122022003 määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. (5) Meditsiinseadmete loetellu kantakse: 1) meditsiiniseadmete rühma nimetus; 2) meditsiiniseadme kood; 3) meditsiiniseadme nimetus; 4) meditsiiniseadmete kogus müügipakendis; 5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind; 6) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär; 7) kindlustatud isiku omaosaluse määr; 8) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused. (6) Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 3 sätestatud juhul. Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade. (7) Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid. (8) Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes Tervisekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe. (9) Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 1 sätestatud kriteeriume.

Propose a change

§ 48¹. Meditsiiniseadmete loetelu muutmine

(1) Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu; 2) raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest; 3) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu; 4) meditsiiniseadme kulutõhusus; 5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele ja asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõikes 2¹ nimetatud meditsiiniseadme korral. (2) Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume. (3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind. (4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppes sätestatust või piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaühendus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=13256349 määrusega. (6) Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse Tervisekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Ravimiamet või Tervisekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud.

Propose a change

§ 49. Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping

(1) Meditsiiniseadme müüja esitab Tervisekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. (2) Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib Tervisekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg; 4) asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga; 5) meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete Tervisekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis; 6) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. (3) Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu sätetele.

Propose a change

§ 49¹. Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis

(1) Tervisekassa võtab kindlustatud isikult täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ning tavakasutajale vigastuse või haiguse raviks või leevendamiseks või haiguse jälgimiseks vajalike ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot (edaspidi täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis). (2) Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi ja meditsiiniseadme väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid. (3) Kui kindlustatud isikule ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võrra soodustust teha, võimaldatakse see talle järgmisel ostul või hüvitatakse saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis kindlustatud isiku taotlusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ning maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=105062024002 määrusega. (5) Kui kindlustatud isik ei tee jooksval kalendriaastal järgmist ostu või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust, kandub isiku viimase ostu hetkel saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis üle järgmisesse kalendriaastasse. (6) Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise arvutamisel ei võeta arvesse Tervisekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab Tervisekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab Tervisekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 arvutatule 300 eurot ületavast osast 90 protsenti.

Propose a change

§ 50. Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud

(1) Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. (1¹) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka käesoleva seaduse § 5 lõike 3¹ alusel kindlustatud isikule, kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta ei ole töötamise registris tehtud töötamise lõpetamise kannet. (2) Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule. (3) Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on: 1) haigushüvitis; 2) 3) 4) hooldushüvitis. (4) Isikule, kes saab isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võib maksta haigushüvitist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

Propose a change

§ 51. Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum

(1) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on: 1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv tervishoiutöötaja on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust; 2) kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin; 3) kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel; 4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 3 alusel; 4¹) kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ lõike 1 alusel; 5) kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on: 1) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine; 2) haige perekonnaliikme kodus põetamine; 3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.

Propose a change

§ 52. Töövõimetusleht

(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse. (1¹) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed Tervisekassa andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel. (2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust ei ole kiirabi osutamisel ega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõigetes 4 ja 6 nimetatud isikutel. (2¹) Ämmaemandal on haiguslehe väljakirjutamise õigus raseda või emapuhkuse õigust omava isiku töö- või teenistuskohustuste täitmise kergendamiseks või tööst keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ alusel. (2²) Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral. (3) Töövõimetuslehe liigid on haigusleht ja hooldusleht. (3¹) Haigusleht võib sisaldada ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal. Ettepanekuid sisaldava haiguslehe väljakirjutamise õigus ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ alusel on ainult arstil. (4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=104082022016 kehtestab määrusega: 1) töövõimetuslehe andmekoosseisu; 2) töövõimetuslehe avamise, lõpetamise ning kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra; 3) töövõimetuslehe tervishoiuteenuse osutajalt Tervisekassale edastamise tingimused ja korra; 4) tervishoiuteenuse osutaja ja tööandja juurdepääsu ulatuse töövõimetuslehe andmekoosseisule.

Propose a change

§ 53. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord

(1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Tervisekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab kindlustatud isik. (1¹) Kehtetu (2) Kehtetu (3) Kehtetu (3¹) Kehtetu (4) Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. (4¹) Ettevõtlustulu maksu maksja teeb omapoolsed töövõimetuslehe kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest, kuid mitte hiljem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 5² sätestatud tähtpäevaks ja korras. Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6. (4²) Kindlustatud isiku endisel tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust teha töövõimetuslehele omapoolseid kandeid, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. (5) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehe lõpetamisele järgnevast kuupäevast. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. (5¹) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast. (5²) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja Tervisekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast. (5³) Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid Tervisekassale ise. (5⁴) Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui: 1) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või 2) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast. (5⁵) Hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ sätestatud tähtaja jooksul. (6) Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud Tervisekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on Tervisekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. (7) Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026028&id=13293045 määrusega.

Propose a change

§ 54. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus

(1) Tervisekassa maksab kindlustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ülempiiri arvestades ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust: 1) 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral; 1¹) 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral; 2) 3) 4) 5) 6) 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral; 7) 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral; 8) 100 protsenti elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamise korral teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks. (1¹) Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest kuni käesoleva seaduse § 55² alusel arvutatud hüvitise ülempiirini. (1²) Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ei kohaldata käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4¹ ja 5 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul. (2) Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega. (3) Tervisekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist, kui kindlustatud isikule on antud ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. (3¹) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise eest õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 3 alusel, siis juhul kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi või isik loobub pakutavast tööst, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust. (4) Tervisekassa jätkab kindlustatud isikule haigushüvitise maksmist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 4¹ alusel alates haiguslehe alusel töötamise esimesest päevast, kui kindlustatud isikul on õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 1 alusel ning talle antakse ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ alusel. Maksmist ei jätkata kauem kui käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasuga on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. (5) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise eest õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 4¹ alusel, siis juhul kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.

Propose a change

§ 55. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine

(1) Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 5¹ ning lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3, 3³ ja 6¹–15 ning lõigete 1¹ ja 1² alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu. (1¹) Ettevõtluskontolt tasutud sotsiaalmaksu puhul arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud maksumäära alusel. (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. (3) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast. (3¹) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 4 sätestatud kindlustusjuhtumi puhul võrdub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalendripäeva keskmine tulu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmise töötasu ja arvu 30 jagatisega. See ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 3 sätestatud korras. (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 5¹ või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 5¹ nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. (5¹) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3¹ alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. (6) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 5¹ või lõike 3 või 3¹ alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 2¹ sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 2¹ sätestatud kuumäärast. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. (7¹) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3¹ alusel kindlustatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. (8) Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 5¹ nimetatud alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel. (9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3 ja 4¹ sätestatud kindlustusjuhtumite puhul arvutatakse haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt.

Propose a change

§ 55¹. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine vanemahüvitist saanud isikule

(1) Kindlustatud isikule, kellele on töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kolmel kalendriaastal makstud vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel ja kelle eest on samal ajavahemikul maksnud sotsiaalmaksu riik sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise erisusi kohaldatakse kindlustatud isikule, kellele makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal on kindlustatud isik viibinud vanemapuhkusel. (3) Sotsiaalkindlustusamet edastab Tervisekassale perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud kindlustatud isiku jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva tulu suuruse (edaspidi vanemahüvitise kalendripäeva tulu), mis on välja arvutatud perehüvitiste seaduse §-s 39 sätestatud korras. (4) Tervisekassa võrdleb kindlustatud isiku vanemahüvitise kalendripäeva tulu samale isikule käesoleva seaduse § 55 alusel arvutatud kalendripäeva keskmise tuluga ja võtab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isikule soodsama kalendripäeva tulu.

Propose a change

§ 55². Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri arvutamine

(1) Ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatuna 30-ga. (2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks järgmise kalendriaasta kohta korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega. (3) Tervisekassa avaldab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud järgmise kalendriaasta ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri oma veebilehel hiljemalt 1. detsembril.

Propose a change

§ 56. Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist

(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (1¹) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on tööst keeldumine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 3 alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates teisest päevast, mil ta keeldus töö- või teenistuskohustusi täitmast. (1²) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 5¹ ning lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud isikutel tekib raseduse korral õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisest vabastuse teisest päevast alates. (1³) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates. (1⁴) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 8, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 5 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse esimesest päevast alates. (2) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on ajutiselt terviseseisundile vastava töö andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates päevast, millal ta asus terviseseisundile vastavaid töö- või teenistuskohustusi täitma. (2¹) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on ajutiselt terviseseisundile vastava töö andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 4 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates päevast, millal ta asus ajutiselt tegema terviseseisundile vastavat tööd, kuid kõige varem töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse 31. päevast. (3) Õigus saada hooldushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates.

Propose a change

§ 57. Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

(1) Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral. (2) Kehtetu (3) Karantiini korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni karantiini lõpetamise päevani. (4) Kehtetu (5) Kehtetu (6) Kehtetu (7) Kehtetu

Propose a change

§ 58. Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

Kehtetu

Propose a change

§ 59. Hooldushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik

(1) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral kuni 60 kalendripäeva ja teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni seitse kalendripäeva. (1¹) Kehtetu (2) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi. (3) Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljakirjutatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud kalendripäevade eest.

Propose a change

§ 60. Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang

(1) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui: 1) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus; 2) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist; 3) kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud; 4) kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta; 5) kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatavat tulu; 6) 7) kindlustatud isikul tekib kindlustuskaitse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 6 alusel. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja lõikes 2 nimetatud piirang ei kehti juhul, kui kindlustatud isik saab töötasu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ või 12⁵ alusel. (2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates. (3) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist tervishoiutöötaja vastuvõtule mitteilmumise päevast alates. (4) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on: 1) puhkusel; 2) puhkuse ajal hoolduslehel. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel tekib kindlustatud isikul õigus saada hüvitist alates päevast, millal ta katkestab puhkuse ja asub või on kohustatud asuma täitma töö- või teenistuskohustusi. (6) Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.

Propose a change

§ 61. Keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatud isikut tööle või teenistusse

(1) Tööandja ei tohi lubada käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kindlustatud isikut töö- või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast. (3) Tööandja tohib lubada isiku töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ või 12⁵ alusel töö- või teenistuskohustusi täitma töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal, kui töötaja ja tööandja järgivad tervishoiutöötaja poolt haiguslehele märgitud ettepanekuid terviseseisundile vastavate töö- või teenistustingimuste kohta.

Propose a change

§ 62. Tervisekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel

(1) Tervisekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on Tervisekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast. (2) Tervisekassa on kohustatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist andma kindlustatud isikule vähemalt viie kalendripäeva pikkuse tähtaja asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. (3) Tervisekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. (4) Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib Tervisekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. (5) Tervisekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel 70 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Tervisekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Propose a change

§ 62¹. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal

(1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul, esitatakse see paberil. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe koos oma kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul selle saamise päevast arvates. (2) Kriisiolukord käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud tähtaega.

Propose a change

§ 65. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise alusdokumendid

Kehtetu

Propose a change

§ 66. Täiskasvanu hambaproteesihüvitise seotus ajavahemikuga

Kehtetu

Propose a change

§ 66¹. Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis

(1) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis tegutsev tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamise ajal kehtiv ravi rahastamise leping Tervisekassaga (edaspidi Tervisekassa lepingupartner). (2) Tervisekassa nõukogu ettepaneku aluseks võib olla: 1) vajadus tagada küllaldane juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele või 2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis: 1) mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva tervisekahjustuse väljakujunemist; 2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või 3) nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist. (4) Tervisekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule Tervisekassa lepingupartneri poolt väljaspool ravijärjekorda meditsiinilisel näidustusel ja saatekirja alusel osutatud tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse eest tasutud summat. (5) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust. (6) Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse eest, mille osutamise ravijärjekorrale Eestis on ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel kehtestatud vähemalt üheaastane maksimumpikkus, makstakse välja Tervisekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval.

Propose a change

← Find another law