Law

Vabariigi Valitsuse seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 2a29bda3b278863b77d51291810f11d4f93bd45bb292c8cb53aeea4a4855bdad

Contents: 152 provisions
  1. § 1. Vabariigi Valitsuse pädevus
  2. § 2. Vabariigi Valitsuse asukoht
  3. § 3. Vabariigi Valitsuse liikmed
  4. § 3¹. Vabariigi Valitsuse liikme juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
  5. § 4. Vabariigi Valitsuse liikmete tööülesannete ühitamine
  6. § 5. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse nimetamine
  7. § 6. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse astumine
  8. § 7. Muudatused Vabariigi Valitsuse koosseisus
  9. § 8. Vabariigi Valitsuse tagasiastumise alused
  10. § 9. Peaministri tagasiastumise alused
  11. § 10. Vabariigi Valitsuse tagasiastumise kord
  12. § 11. Tagasiastunud Vabariigi Valitsuse volitused
  13. § 12. Ministri volituste lõppemine
  14. § 12¹. Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirang pärast volituste lõppemist
  15. § 13. Peaministri asendamine
  16. § 14. Peaministrit asendava ministri pädevus
  17. § 15. Ministri asendamine
  18. § 15¹. Eesti esindamine Euroopa Liidu Nõukogus
  19. § 16. Vabariigi Valitsuse istung
  20. § 17. Vabariigi Valitsuse istungi toimumise aeg ja päevakord
  21. § 18. Vabariigi Valitsuse istungi töökord
  22. § 19. Otsuste tegemine Vabariigi Valitsuse istungil
  23. § 20. Valitsuse istungi protokoll
  24. § 20¹. Euroopa Liidu asjade esitamine Vabariigi Valitsusele
  25. § 20². Kandidaatide esitamine Euroopa Liidu ametikohtadele
  26. § 21. Valitsuskomisjoni moodustamine ja pädevus
  27. § 22.
  28. § 25.
  29. § 26. Vabariigi Valitsuse õigusaktid
  30. § 27. Vabariigi Valitsuse määrus
  31. § 28. Vabariigi Valitsuse määruse vormistamine
  32. § 29. Vabariigi Valitsuse määruse avaldamine ja jõustumine
  33. § 30. Vabariigi Valitsuse korraldus
  34. § 31. Vabariigi Valitsuse liikme palk ja teenistuslähetuse kulud
  35. § 31¹. Vabariigi Valitsuse liikme esinduskulud
  36. § 32. Vabariigi Valitsuse liikme puhkus
  37. § 33. Vabariigi Valitsuse liikme eluasemekulude hüvitamine
  38. § 34. Teenistuskoha säilitamine Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral
  39. § 35. Vabariigi Valitsuse liikme õigus hüvitisele volituste lõppemise korral
  40. § 36. Peaministri pädevus
  41. § 37. Peaministri korraldus
  42. § 38. Täidesaatva riigivõimu asutuste liigid
  43. § 39. Valitsusasutuste mõiste ja liigid
  44. § 40. Valitsusasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja lõpetamine
  45. § 41. Valitsusasutuse staatus
  46. § 42. Valitsusasutuse põhimäärus
  47. § 43. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
  48. § 43¹. Kaitsevägi
  49. § 44. Riigi esindamine täidesaatva riigivõimu asutuse poolt
  50. § 44¹. Riigi esindamine kohtus
  51. § 44². Riigi esindamine halduskohtumenetluses
  52. § 45. Ministeeriumid
  53. § 46. Ministeeriumi staatus ja struktuur
  54. § 47. Ministeeriumi osakond
  55. § 48. Ministeeriumi talitus ja büroo
  56. § 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina
  57. § 49¹. Regionaalministri pädevus Siseministeeriumi juhtimisel
  58. § 50. Ministri õigusaktid
  59. § 51. Ministri määrus
  60. § 52. Ministri käskkiri
  61. § 52¹. Abiminister
  62. § 53. Kantsleri pädevus
  63. § 54. Kantsleri käskkiri
  64. § 55. Kantsleri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
  65. § 56. Asekantsler
  66. § 57. Ministeeriumide valitsemisalade kehtestamine
  67. § 58. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
  68. § 59. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala
  69. § 60. Kaitseministeeriumi valitsemisala
  70. § 61. Kliimaministeeriumi valitsemisala
  71. § 62. Kultuuriministeeriumi valitsemisala
  72. § 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
  73. § 64. Maaeluministeeriumi valitsemisala
  74. § 65. Rahandusministeeriumi valitsemisala
  75. § 65¹. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
  76. § 66. Siseministeeriumi valitsemisala
  77. § 67. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
  78. § 68.
  79. § 69. Välisministeeriumi valitsemisala
  80. § 70. Ametid
  81. § 71. Inspektsioonid
  82. § 72. Ametite ja inspektsioonide pädevus
  83. § 73. Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus
  84. § 74. Peadirektori käskkiri
  85. § 75. Riiklik järelevalve
  86. § 75¹. Haldusjärelevalve
  87. § 75². Haldusjärelevalve meetmed
  88. § 75³. Haldusjärelevalve omavalitsusüksuste tegevuse üle
  89. § 76. Riigikantselei staatus
  90. § 77. Riigikantselei ülesanded
  91. § 77¹. Isikuandmete töötlemise erisused riigikaitse ja riigi julgeoleku tagamisega seotud ülesannete täitmisel
  92. § 78. Riigikantselei struktuur
  93. § 79. Riigisekretär
  94. § 80. Riigisekretäri vabastamine
  95. § 81. Riigisekretäri ülesanded Vabariigi Valitsuse töö korraldamisel
  96. § 82. Riigisekretäri muud ülesanded
  97. § 83. Maavanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
  98. § 83¹. Maavanema õigus hüvitisele volituste lõppemise korral
  99. § 84. Maavanema pädevus
  100. § 85. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle
  101. § 86. Maavanema asendamine
  102. § 87. Maavanema korraldus
  103. § 88. Maavalitsuse staatus ja ülesanded
  104. § 89. Maavalitsuse struktuur
  105. § 90. Maavalitsuse haldamisel olevad riigiasutused
  106. § 91. Maasekretär
  107. § 92. Maasekretäri teenistusse võtmine ja asendamine
  108. § 92¹. Sisekontrolli süsteem
  109. § 92². Siseaudiitori kutsetegevus täidesaatva riigivõimu asutuses
  110. § 92³. Rahandusministeeriumi pädevus täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrolli ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel
  111. § 93. Teenistusliku järelevalve ülesanne ja korraldus
  112. § 94. Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevus
  113. § 95. Ministri teenistusliku järelevalve pädevus
  114. § 96. Ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektori teenistusliku järelevalve pädevus
  115. § 97. Riigisekretäri järelevalvepädevus
  116. § 98. Maavanema teenistusliku järelevalve pädevus
  117. § 99. Akti ja toimingu peatamine teenistusliku järelevalve korras
  118. § 100. Akti või toimingu kehtetuks tunnistamine ebaotstarbekuse tõttu
  119. § 101. Õiguslikud vaidlused
  120. § 102. Pitsatite ja dokumendiplankide kasutamine
  121. § 103. Teenistuslähetuse kulude hüvitamine
  122. § 104. Ministeeriumide põhimääruste kooskõlla viimine käesoleva seadusega
  123. § 105. Ametite ja inspektsioonide ümberkorraldamine
  124. § 105¹. Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ühendamise korraldamine
  125. § 105². Hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ümberkorraldamine valitsusasutuseks
  126. § 105³. Tööturuameti lõpetamine
  127. § 105⁴. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamise korraldamine
  128. § 105⁵. Politseiasutuste, piirivalveasutuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise korraldamine
  129. § 105⁶. Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamine
  130. § 105⁷. Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ühendamise korraldamine
  131. § 105⁸. Riigihangete Ameti lõpetamine
  132. § 105⁹. Hallatava riigiasutuse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ümberkorraldamine Riigi Infosüsteemi Ametiks
  133. § 105¹⁰. Päästekeskuste Päästeametiga ühendamise korraldamine
  134. § 105¹¹. Häirekeskuse ümberkorraldamine
  135. § 105¹². Maavalitsuste lõpetamine
  136. § 105¹³. Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise korraldamine
  137. § 105¹⁴. Haridus- ja Noorteameti moodustamine
  138. § 105¹⁵. Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühendamise korraldamine
  139. § 105¹⁶. Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise korraldamine
  140. § 105¹⁷. Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamise korraldamine
  141. § 105¹⁸. Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks
  142. § 105¹⁹. Ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamine
  143. § 105²⁰. Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks
  144. § 106. Kohalike rahvasaadikute nõukogude ja nende täitevorganite aktide tühistamine ja muutmine
  145. § 107. Maasekretäri ametikohal töötamise eritingimus
  146. § 107¹. Siseaudiitori aruanne
  147. § 107². Käesoleva seaduse § 43 lõike 8 rakendamine
  148. § 107³. Ministrite ametinimetuste asendamine
  149. § 107⁴. Põllumajandusministeeriumi nime asendamine
  150. § 107⁵. Tähtajatu töölepingu sõlminud valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi töölepingu tähtaja arvestamine
  151. § 108. Käesoleva seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad õigusaktid
  152. § 109. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

152 provisions

§ 1. Vabariigi Valitsuse pädevus

(1) Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. (2) Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.

Propose a change

§ 2. Vabariigi Valitsuse asukoht

Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinnas.

Propose a change

§ 3. Vabariigi Valitsuse liikmed

(1) Vabariigi Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid. (2) Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni. (3) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. (4) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme.

Propose a change

§ 3¹. Vabariigi Valitsuse liikme juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. (2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka Vabariigi Valitsuse liikme suhtes. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab Vabariigi Valitsuse liige riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile. (4) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab Vabariigi Valitsuse liikme suhtes julgeolekukontrolli teostava julgeolekukontrolli asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid. Ministri suhtes julgeolekukontrolli teostavaks asutuseks ei tohi määrata asutust, mis asub selle ministri juhitava ministeeriumi valitsemisalas. (5) Julgeolekukontrolli asutus esitab Vabariigi Valitsuse liikme suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas Vabariigi Valitsuse liige on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.

Propose a change

§ 4. Vabariigi Valitsuse liikmete tööülesannete ühitamine

(1) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi. (2) Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit. (3) Vabariigi Valitsuse liige ei tohi kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ega tulundusühistu juhatusse ega nõukokku. Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. (3¹) Vabariigi Valitsuse liige peab viivitamata kirjalikult teavitama Vabariigi Valitsust, kui ta tegutseb või kavatseb tegutseda väljaspool ametikohustusi ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. (4) Vabariigi Valitsus keelab Vabariigi Valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

Propose a change

§ 5. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse nimetamine

(1) Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President kolme päeva jooksul, arvates päevast, kui põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat või põhiseaduse § 89 6. lõike alusel Riigikogu ülesseatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuskoosseisu. (1¹) Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saamise järel esitab peaministrikandidaat ettepanekus Vabariigi Presidendile ministrite ja nende ametinimetuste loetelu, mis on koostatud, lähtudes moodustatava valitsuse poliitilistest prioriteetidest ja efektiivse valitsemise vajadustest, mida peaministrikandidaat on tutvustanud Riigikogule ettekandes tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Ministri ametinimetus peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale. (2) Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul. (3) Vabariigi Valitsus või minister nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.

Propose a change

§ 6. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse astumine

(1) Vabariigi Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. (2) Vabariigi Valitsus või minister annab järgmise ametivande:«Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.». (3) Vabariigi Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla ametisse astuva valitsuse liikmed. (4) Minister, kes astub ametisse pärast Vabariigi Valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul. (4¹) Kui Riigikogu istungeid ei toimu, võib riigi julgeolekut ähvardava ohu korral ametisse astuv minister anda ametivande Riigikogu esimehele. (5) Ametisse astuv Vabariigi Valitsuse liige märgib vandetekstile alla kirjutades sinna vande andmise kuupäeva ja kellaaja. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Ametivande andmise juures viibib riigisekretär. (6) Vabariigi Valitsuse või tema liikme ametisse astumise päeval antud Vabariigi Valitsuse, peaministri või ministri aktile märgitakse akti andmise kellaaeg. (7) Teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas.

Propose a change

§ 7. Muudatused Vabariigi Valitsuse koosseisus

(1) Muudatused ametisse astunud Vabariigi Valitsuse koosseisus on: 1) ministri ametist vabastamine; 2) uue ministri ametisse nimetamine; 3) ministri nimetamine juhtima mitut ministeeriumi, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud juhul; 4) mitut ministeeriumi juhtima nimetatud ministri vabastamine ühe ministeeriumi juhtimisest, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud juhul. (2) Minister, kes on Vabariigi Valitsuse antud koosseisus ametisse astudes andnud ametivande, ei tee seda uuesti tema nimetamisel juhtima teist ministeeriumi. (3) Muudatuse ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul. Kui Riigikogu on avaldanud ministrile umbusaldust, vabastab Vabariigi President ministri ametist viivitamata pärast Riigikogu esimehelt asjakohase teate saamist. (4) Muudatus ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus tehakse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.

Propose a change

§ 8. Vabariigi Valitsuse tagasiastumise alused

1) Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.

Propose a change

§ 9. Peaministri tagasiastumise alused

(1) Peaminister astub tagasi, kui ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates. (2) Peaministri volitused lõpevad tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (3) Peaminister võib astuda tagasi ka omal algatusel, tehes oma otsuse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil.

Propose a change

§ 10. Vabariigi Valitsuse tagasiastumise kord

(1) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatab Vabariigi Presidendile: 1) käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud juhul – peaminister Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) käesoleva seaduse § 8 punktis 2 nimetatud juhul – peaminister viivitamata; 3) käesoleva seaduse § 8 punktis 3 nimetatud juhul – peaministrit kooskõlas käesoleva seaduse § 13 alusel asendav minister viivitamata pärast tema surmast teadasaamist; 4) käesoleva seaduse § 8 punktis 4 nimetatud juhul – Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval pärast seda, kui Riigikogu on Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldanud; 5) käesoleva seaduse § 8 punktis 5 nimetatud juhul – Riigikogu esimees viivitamata. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 5 nimetatud juhtudel esitatakse teade kirjalikult. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatanud isik teavitab sellest ka Riigikogu. (4) Kui Vabariigi Valitsus astub tagasi peaministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu, teeb selle Riigikogule teatavaks Vabariigi President järgmisel päeval pärast kohtult teate saamist. (5) Uue valitsuse ametisse astumise korral vabastab Vabariigi President tagasiastunud Vabariigi Valitsuse oma otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.

Propose a change

§ 11. Tagasiastunud Vabariigi Valitsuse volitused

(1) Tagasiastunud Vabariigi Valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. (2) Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud Vabariigi Valitsus põhimõtteliste või riigieelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.

Propose a change

§ 12. Ministri volituste lõppemine

(1) Ministri volitused lõpevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. (2) Minister esitab tagasiastumisavalduse peaministrile, kes edastab selle ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendile. Peaministril on õigus tagasiastumisavaldus kolme päeva jooksul tagasi lükata. Kui minister esitab tagasiastumisavalduse uuesti, edastab peaminister avalduse Vabariigi Presidendile. (2¹) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust loetakse minister tagasiastumisavalduse esitanuks tema valimisel Euroopa Parlamendi liikmeks, kui ta ei teavita kümne päeva jooksul, arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast, Vabariigi Valimiskomisjoni, et ta soovib jätkata oma senises ametis ja Euroopa Parlamendi liikme mandaadist loobuda. (3) Ministri surmast teatab peaminister Vabariigi Presidendile viivitamata. (4) Peaministril on õigus teha Vabariigi Presidendile ettepanek vabastada minister ametist. (5) Ministrile umbusalduse avaldamisest teatab Riigikogu esimees Vabariigi Presidendile ja peaministrile viivitamata. (6) Ministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest teatab kohus Vabariigi Presidendile ja peaministrile viivitamata. (7) Kui minister vabastatakse ametist käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 3. lõiget. Ministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab Vabariigi President ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast kohe pärast käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud teate saamist. Ministri surma korral loetakse tema volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. (8) Ministri ametist vabastamine vormistatakse ja avaldatakse käesoleva seaduse § 7 4. lõikes sätestatud korras.

Propose a change

§ 12¹. Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirang pärast volituste lõppemist

Vabariigi Valitsuse liige ei tohi volituste lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Piirangut ei kohaldata mittetulundusühingule.

Propose a change

§ 13. Peaministri asendamine

Ametisse astunud peaminister kehtestab oma korraldusega enda asendamise järjekorra ja määrab kindlaks asendamise korra. Peaminister teeb oma korralduse teatavaks Vabariigi Valitsuse esimesel istungil.

Propose a change

§ 14. Peaministrit asendava ministri pädevus

(1) Peaministrit asendaval ministril on samad õigused ja kohustused mis peaministril, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Peaministrit asendav minister ei või: 1) esineda Riigikogu ees Vabariigi Valitsuse tagasiastumisavaldusega, välja arvatud peaministri surma korral; 2) teha Vabariigi Presidendile ettepanekuid ministrite ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks, välja arvatud ministrite ametisse nimetamiseks Vabariigi Valitsuse istungi otsustusvõimelisuse tagamiseks riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral. (3) Peaministrit asendav minister kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ning sõnad «peaministri ülesannetes». (4) Peaministri osavõtuta ei saa Vabariigi Valitsus siduda valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmist usaldusküsimusega.

Propose a change

§ 15. Ministri asendamine

(1) Kui minister ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister korraldusega tema ülesanded mõnele teisele ministrile. (2) Kui ministri volitused on lõppenud käesoleva seaduse § 12 1. lõike punktides 1–5 sätestatud juhtudel, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded mõnele teisele ministrile kuni uue ministri ametisse nimetamiseni. (3) Asendav minister kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».

Propose a change

§ 15¹. Eesti esindamine Euroopa Liidu Nõukogus

(1) Vabariigi Valitsus osaleb Euroopa Liidu Nõukogu töös ja kujundab seisukohti Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ning muude Euroopa Liidu asjade kohta. (1¹) Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava valdkonna minister. (2) Kui minister ei saa haiguse, puhkuse või muu takistuse tõttu täita oma ülesandeid Euroopa Liidu Nõukogus, asendab teda Vabariigi Valitsuse heakskiidul teine minister. (3) Kui teine minister ei saa ministrit Euroopa Liidu Nõukogus asendada, siis asendab teda Eesti Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures või alalise esindaja asetäitja. (4) Kui lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel ministrit asendada, võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul asendada ministrit muu volitatud isik. (5) Vastava valdkonna minister võib volitada erakorralistel asjaoludel enda nimel Euroopa Liidu Nõukogu istungil Eesti seisukohti esindama ja hääletama teise nõukogu liikme, teavitades põhjusest esimesel võimalusel Vabariigi Valitsust.

Propose a change

§ 16. Vabariigi Valitsuse istung

(1) Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. (2) Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. (2¹) Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit. (3) Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas. Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal.

Propose a change

§ 17. Vabariigi Valitsuse istungi toimumise aeg ja päevakord

(1) Vabariigi Valitsuse istungi aja ja päevakorra otsustab peaminister. (2) Riigisekretär teeb Vabariigi Valitsuse istungi aja ja päevakorra aegsasti teatavaks ministritele, õiguskantslerile, riigikontrolörile ning istungile kutsutud isikutele. (3)

Propose a change

§ 18. Vabariigi Valitsuse istungi töökord

(1) Vabariigi Valitsuse istungit juhatab peaminister. (2) Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (3) Vabariigi Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär. (4) Vabariigi Valitsuse istungist võib sõnaõigusega osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. (4¹) (5) Peaminister võib Vabariigi Valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. (6) Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud Vabariigi Valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ./dyn=130062026043&id=129122011233 kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis.

Propose a change

§ 19. Otsuste tegemine Vabariigi Valitsuse istungil

(1) Vabariigi Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. (2) Vabariigi Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. (3) Vabariigi Valitsuse igal liikmel on üks hääl. Häälte poolekslangemise korral on otsustav peaministri hääl. (4) Peaministri või asjaomase ministri motiveeritud taotlusel lükatakse küsimuse otsustamine edasi.

Propose a change

§ 20. Valitsuse istungi protokoll

(1) Vabariigi Valitsuse istungid protokollitakse. (2) Protokolli märgitakse: 1) istungi järjekorranumber; 2) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht või toimumise viis; 3) istungist hääle- ja sõnaõigusega osavõtjad ja sellele kutsutud teised isikud, samuti sõnavõtnud isikud; 4) Riigikogule esitatava eelnõu ettekandja; 5) vastuvõetud seisukohad ja otsused; 6) otsustuste hääletamistulemused ja eriarvamused. (3) Sõnavõtud salvestatakse või fikseeritakse muul viisil vastavalt valitsuse reglemendile. Sõnavõtja taotlusel või peaministri ettepanekul sõnavõtu põhiseisukohad protokollitakse. (4) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja riigisekretär. (5) (6) (7) Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab riigisekretär.

Propose a change

§ 20¹. Euroopa Liidu asjade esitamine Vabariigi Valitsusele

(1) Vabariigi Valitsusele esitatakse heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja muude Euroopa Liidu asjade kohta, kui need kuuluvad Vabariigi Valitsuse pädevusse või kui Vabariigi Valitsus peab eelnõu või muu Euroopa Liidu asja esitama seisukohavõtuks või arvamuse andmiseks Riigikogule tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. (2) Vabariigi Valitsusele esitatakse heakskiitmiseks Eesti seisukohad muude olulise tähtsusega Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja Euroopa Liidu asjade kohta, kui Vabariigi Valitsuse seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister. (3) Peaminister ja minister ning § 15¹ lõigetes 2–4 nimetatud isikud on kohustatud Vabariigi Valitsuse seisukohast kinni pidama. Kui peaminister, minister või § 15¹ lõigetes 2–4 nimetatud isikud ei ole nii teinud, tuleb seda esimesel võimalusel Vabariigi Valitsusele põhjendada.

Propose a change

§ 20². Kandidaatide esitamine Euroopa Liidu ametikohtadele

(1) Vabariigi Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Liidu regioonide komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele. (1¹) Euroopa Komisjoni liikme kandidaat esineb enne Vabariigi Valitsuse poolt esitamist Riigikogu istungil ettekandega ja vastab Riigikogu liikmete küsimustele. (1²) Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt Riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri arvamusega ning kandidaadi kuulab ära ja teda küsitleb Riigikogu põhiseaduskomisjon. (2) Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku kandidaadi ja kohtujuristide kandidaatide esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt Riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri arvamusega. Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. Euroopa Liidu regioonide komitee liikme kandidaatide esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude arvamusega. Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikme kandidaatide esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide arvamusega. (3) Lõikes 1 nimetamata Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede ja asutuste ametikohtadele esitab kandidaadid Vabariigi Valitsus või minister Vabariigi Valitsuse reglemendis ettenähtud korras.

Propose a change

§ 21. Valitsuskomisjoni moodustamine ja pädevus

(1) Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. (2) Vabariigi Valitsus määrab komisjoni esimehe. Kui komisjoni esimeheks ei ole minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri. (3) Valitsuskomisjonil on õigus saada riigiasutustelt ja omavalitsusasutustelt oma tööks vajalikke dokumente ja muid andmeid.

Propose a change

§ 26. Vabariigi Valitsuse õigusaktid

(1) Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. (2) Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused peavad vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.

Propose a change

§ 27. Vabariigi Valitsuse määrus

(1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt. (2) (3) Vabariigi Valitsus annab määrusi ./dyn=130062026043&id=27372;26551;13352068;13352057;23704;129122011233;129122011228;119032012004;131052017007;128042020019;117042021011;101122021005;103082024001 valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks.

Propose a change

§ 28. Vabariigi Valitsuse määruse vormistamine

(1) (2) (3) Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad «peaministri ülesannetes». Ministrit asendav minister kirjutab alla käesoleva seaduse § 15 3. lõikes sätestatud korras. Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile.

Propose a change

§ 29. Vabariigi Valitsuse määruse avaldamine ja jõustumine

(1) Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused. (2) Vabariigi Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. (3)

Propose a change

§ 30. Vabariigi Valitsuse korraldus

(1) Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt. (2) (3) (3¹) Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid. (4) Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär. (5) Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses või seaduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva või korraldus tuleb teatavaks teha vastavalt haldusmenetluse seadusele. Vabariigi Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras, välja arvatud korraldused, milles on märgitud teistsugune teatavaks tegemise kord. (6) Vabariigi Valitsus võib anda korraldusi elektroonilises vormis.

Propose a change

§ 31. Vabariigi Valitsuse liikme palk ja teenistuslähetuse kulud

(1) Vabariigi Valitsuse liikme palga määr sätestatakse seadusega. (2) Vabariigi Valitsuse liikmele tasutakse teenistuslähetuse kulud avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

Propose a change

§ 31¹. Vabariigi Valitsuse liikme esinduskulud

Vabariigi Valitsuse liikmele makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.

Propose a change

§ 32. Vabariigi Valitsuse liikme puhkus

(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigust saada puhkust avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras. (2) Puhkus antakse peaministri korraldusega. (3) Vabariigi Valitsuse liikme kasutamata aegumata puhkus säilib ja selle arvestus jätkub senises korras juhul, kui isik nimetatakse uuesti Vabariigi Valitsuse liikmeks.

Propose a change

§ 33. Vabariigi Valitsuse liikme eluasemekulude hüvitamine

(1) Vabariigi Valitsuse liikmele, kes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool Vabariigi Valitsuse või enda juhitava ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja sellega piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, hüvitatakse tema sooviavalduse alusel iga kuu Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi asukohas oleva eluaseme üürimisega seotud kulud kuni 15 protsendi ulatuses Vabariigi Valitsuse liikme ametipalgast. (2) Vabariigi Valitsuse liikmele hüvitatavate kulude loetelu ja hüvitise maksmise aluseks olevate dokumentide loetelu ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026043&id=117122022018 määrusega.

Propose a change

§ 34. Teenistuskoha säilitamine Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral

Propose a change

§ 35. Vabariigi Valitsuse liikme õigus hüvitisele volituste lõppemise korral

(1) Vabariigi Valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. (2) Kui Vabariigi Valitsuse liige on ametis olnud alla ühe aasta, on tal õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist vastavalt ametis oldud ajale, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ametipalga ulatuses. (3) Ministril, kes astub tagasi, on õigus saada hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud Vabariigi Valitsuse liige vähemalt ühe aasta. (4) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitist ei maksta: 1) kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse pärast vabastamist sama valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel, kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse vahetult järgneva valitsuse liikmeks; 3) Vabariigi Valitsuse liikmele, kelle kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud; 4) kui Vabariigi Valitsuse liige asub vahetult pärast tema ametist vabastamist Riigikogu liikmeks, sealhulgas kui taastuvad tema volitused Riigikogu liikmena; 5) kui Vabariigi Valitsuse liige asub vahetult pärast tema ametist vabastamist muule valitavale või nimetatavale ametikohale. (5) Vabariigi Valitsuse liikme surma korral on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 ettenähtud suuruses hüvitist temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Kui surm on saabunud seoses valitsusliikme ülesannete täitmisega, siis makstakse temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele valitsusliikme viie aasta ametipalk. Vabariigi Valitsuse liikme surma korral korraldatakse tema matused riigi kulul.

Propose a change

§ 36. Peaministri pädevus

(1) Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. (2) Vabariigi Valitsuse juhina peaminister: 1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid; 2) kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele; 2¹) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid oma vastutusvaldkonna, Riigikantselei pädevuses olevate ja muude oluliste küsimuste otsustamiseks; 3) nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta; 4) annab korraldusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 37; 5) teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu; 5¹) esindab Vabariigi Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse esindamiseks kohtus; 5²) juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil toimuvatel kohtumistel; 5³) suunab ja koordineerib ministrite tegevust seisukohtade kujundamisel ja esindamisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 5⁴) peab pärast riigi eelarvestrateegia Riigikogule esitamist Riigikogus ettekande Vabariigi Valitsuse tegevusest, sealhulgas riigi pikaajalise arengustrateegia sihtideni jõudmisest; 6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega.

Propose a change

← Find another law