§ 81. Maaparandusühistute ühinemine ja maaparandusühistu jagunemine
(1) Maaparandusühistute ühinemisele ja maaparandusühistu jagunemisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse 6. peatükis sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Jagunemise korral peab iga omandava maaparandusühistu tegevuspiirkonnas olema vähemalt üks terviklik maaparandussüsteem.
(3) Ühinemise või jagunemise kandmiseks maaparandusühistute registrisse esitatakse registripidajale avaldus ning lisaks mittetulundusühingute seaduses ettenähtud dokumentidele maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaart ja õiend. Õiendis märgitakse maaparandusühistu igale põhiliikmele kuuluv häälte arv, lähtudes põhikirjas määratud häälte jagunemisest.
(1) Maaparandusühistute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Maaparandusühistute registrit peab ja registri kandeid teeb Tartu Maakohtu registriosakond.
(3) Kehtetu
(4) Üldkoosoleku otsuse alusel registri kande tegemiseks esitab maaparandusühistu maaparandusühistute registrile koos muude kande aluseks olevate dokumentidega Maa- ja Ruumiameti õiendi, mis ei ole antud varem kui seitse tööpäeva enne üldkoosoleku toimumise päeva.
§ 83. Maaparandusseire ja selle tulemuste avalikustamine
(1) Maaparandusseire on kuivendatud maatulundusmaa kuivendusseisundi, põllumajandusmaa lubjatarbe ning maaparanduse ja maakasutuse keskkonnamõju järjepidev jälgimine, mis hõlmab vaatlusi ja analüüsi ning vaatlusandmete töötlemist.
(2) Maaparandusseiret korraldavad:
1) Maa- ja Ruumiamet – maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju puhul;
2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav asutus, kelle ülesanne on koordineerida ja arendada põllu- ja maamajanduse valdkonna teadmussiiret, nõuandeteenust ja innovatsiooni toetavat tegevust – maa lubjatarbe ja maakasutuse keskkonnamõju puhul.
(3) Seiret tegev isik võib seireks vajalikke tegevusi teha üksnes kinnisasja omaniku nõusolekul.
(4) Maaparandusseire käigus võetud proove võib analüüsida selleks akrediteeritud isik või asutus.
(5) Proovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud kaetakse riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile selleks ettenähtud vahendite arvelt.
(6) Seire tulemused avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuste veebilehtedel ning lisaks võib need avaldada paberkandjal.
Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Maa- ja Ruumiamet (edaspidi selles peatükis korrakaitseorgan).
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Korrakaitseorgan võib järelevalve käigus vajaduse korral avada kaetud konstruktsiooni.
(2) Järelevalve käigus võetud kontrollproovi analüüsib selleks akrediteeritud isik või asutus.
§ 87. Maaparandussüsteemi ehitamisega seotud kohustuste täitmata jätmine
(1) Maaparandussüsteemi omaniku poolt maaparandussüsteemi ehitusloata ehitamise eest või omanikujärelevalve nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Ehitusprojekti koostamise eest, kui see on põhjustanud projekti järgi ehitatud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 89. Maaparandussüsteemi ehitamise nõuete rikkumine
(1) Ehitaja poolt maaparandussüsteemi ehitamise nõuete rikkumise eest, kui see on põhjustanud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 90. Keelatud tegevus maaparandussüsteemil ja eesvoolu kaitsevööndis
(1) Käesoleva seaduse §-s 47 või 48 sätestatud keelatud tegevuse eest maaparandussüsteemil või eesvoolu kaitsevööndis, kui see on põhjustanud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
(1) Maaparandushoiutöö nõuete rikkumise eest, kui see on põhjustanud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 92. Käesoleva seaduse §-des 47, 48, 50, 51 ja 53 sätestatud loanõude rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 50, 51 või 53 sätestatud loanõude rikkumise eest, kui see on põhjustanud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 94. Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register ja maaparandussüsteemide register
(1) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrit.
(2) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud maaparandussüsteemide registrit.
§ 95. Enne käesoleva seaduse jõustumist maaparandusalal tegutsenud isiku teatamiskohustus
(1) Käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui ettevõtjal oli enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maaparandusseaduse kohaselt asjaomasel maaparandusalal tegutsemiseks teatamiskohustus täidetud.
(2) Ettevõtja heaks töötav vastutav spetsialist annab kinnituse oma õigussuhte kohta ettevõtjaga 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral loetakse, et ettevõtja teatamiskohustus ei ole täidetud.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maaparandusseaduse alusel asutatud maaparandusühistu, kes soovib jätkata tegevust maaparandusühistuna käesoleva seaduse tähenduses, viib oma põhikirja ja tegevuse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse. Maaparandusühistuna tegevuse jätkamine otsustatakse üldkoosolekul osalenud põhiliikmete poolthäälte enamusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandusühistu esitab maaparandusühistute registri pidajale nõuetega vastavusse viidud põhikirja, üldkoosoleku protokolli, õiendi, Põllumajandusameti arvamuse selle kohta, kas põhikiri vastab käesoleva seaduse nõuetele, ja maaparandusühistute registrisse kandmise avalduse 2019. aasta 31. detsembriks.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maaparandusseaduse alusel asutatud maaparandusühistu, kes ei kujunda ennast ümber maaparandusühistuks käesoleva seaduse tähenduses, jätkab tegevust mittetulundusühinguna ning muudab oma nime ja põhikirja 2019. aasta 31. detsembriks, arvestades käesolevast seadusest ja mittetulundusühingute seadusest tulenevaid nõudeid.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maaparandusseaduse alusel asutatud maaparandusühistu suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses maaparandusühistu kohta sätestatut alates käesoleva seaduse jõustumisest, kusjuures:
1) ühistu kohustuslikke liikmeid käsitatakse ühistu põhiliikmetena käesoleva seaduse tähenduses;
2) üldkoosolekul hääleõiguse jagunemise, ühistu liikmete kohustuste ja aastakava puhul lähtutakse maaparandusühistu põhikirjas sätestatust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud maaparandusühistu suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses maaparandusühistu kohta sätestatut kuni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris lõike 3 kohaste muudatuste tegemiseni, kuid mitte kauem kui 2019. aasta 31. detsembrini.
§ 97. Jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuv maaparandussüsteem
Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva maaparandussüsteemi suhtes teostab käesolevas seaduses sätestatud riigivara valitseja õigusi ja kohustusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus.
§ 98. Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud maaparandussüsteemi kasutusluba
Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ja maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemile loetakse maaparandussüsteemi kasutusluba antuks.
§ 98¹. Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemine, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata
(1) Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, loetakse kasutusluba antuks, kui:
1) veejuhtmete võrk paikneb peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal ja
2) veejuhtmete võrk on kantud Eesti topograafia andmekogusse või on Maa- ja Ruumiametile esitatud maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonis (edaspidi mõõdistamisjoonis).
(2) Mõõdistamisjooniselt peavad nähtuma järgmised andmed:
1) suubla ja maaparandussüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarv;
2) maaparandussüsteemi hooned ja rajatised ning vee voolusuund rajatistes;
3) maaparandussüsteemi maa-ala võimalik ulatus;
4) katastriüksuse piir ja katastritunnus;
5) kasutatav mõõtkava;
6) põhja-lõuna suuna tähis;
7) kasutatud tingmärkide selgitus;
8) mõõdistamisjoonise tegija nimi ja allkiri ning mõõdistamisjoonise koostamise kuupäev.
(3) Mõõdistamisjoonis peab vastama käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud täpsusnõudele.
(4) Koos mõõdistamisjoonisega esitatakse Maa- ja Ruumiametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit.
(5) Maa- ja Ruumiamet määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maa-ala võimaliku ulatuse ning kannab maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maa-ala võimalikuks ulatuseks määratakse kuivendusvõrgu äärmisest veejuhtmest üldjuhul kuni 80 meetrit väljapoole. Mõõdistamisjoonise olemasolu korral määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maa-ala võimalikuks ulatuseks kuni pool käesoleva seaduse § 16 lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnorme reguleerivas õigusaktis sätestatud metsakuivenduskraavide vahekaugusest.
(6) Maa- ja Ruumiamet teavitab maaomanikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse kandmisest mõistliku aja jooksul pärast kande tegemist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi suhtes ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemil tehakse maaparandushoidu hea tava kohaselt.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral kohaldatakse käesolevas seaduses maaparandussüsteemi ehitamise kohta sätestatut.
(10) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimist kohaldatakse maaparandussüsteemi suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(11) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.
(12) Maaparandussüsteemile enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme, välja arvatud käesoleva seaduse § 102, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit;
2) maaparandussüsteem on maaparandussüsteemide registrisse kandmata;
3) veejuhtmete võrk ei paikne peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal;
4) veejuhtmete võrk on kantud Eesti topograafia andmekogusse või on Maa- ja Ruumiametile esitatud mõõdistamisjoonis.
§ 99. Kasutusloa andmine enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mille andmed on nähtavad olemasoleval kaardil, kuid mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata
§ 100. Kasutusloa andmine enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mille andmed ei ole nähtavad olemasoleval kaardil ja mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata
(1) Maa- ja Ruumiamet annab maaparandussüsteemi omaniku või muu õigustatud isiku soovil temale üle maaparandussüsteemi teostusjoonise (edaspidi teostusjoonis) ärakirja. Maa- ja Ruumiamet võib nimetatud ärakirja valmistamise eest võtta kulupõhist tasu.
(2) Väljastatavalt teostusjooniselt peavad nähtuma järgmised andmed:
1) maaparandussüsteemi hooned ja rajatised;
2) katastriüksuse piir ja katastritunnus;
3) kasutatav mõõtkava;
4) põhja-lõuna suuna tähis.
(3) Teostusjoonisele lisatakse kasutatud tingmärkide selgitus.
§ 105. Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud omanikujärelevalve jätkamine
Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on ehitamise alustamise teatise kohaselt alustanud omanikujärelevalve tegemist sama maaparandussüsteemi projekteerinud ettevõtja, siis võib ta omanikujärelevalvet teha sellel maaparandussüsteemil kuni käesoleva seaduse § 31 lõike 1 kohase maaparandussüsteemi kasutusloa väljaandmiseni.