Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-01-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 59474ae35a009cbdb9cc1c543a1542de863ebb73b5a0e83c720d27ce3373dd33
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Maa- ja Ruumiamet kannab temale esitatud andmed maaparandussüsteemide registrisse viie päeva jooksul andmete saamisest arvates. Maa- ja Ruumiametile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmed esitanud isik. (2) Maa- ja Ruumiameti otsusest või ettekirjutusest tulenevad registrisse kantavad andmed kantakse registrisse viie päeva jooksul otsuse tegemisest või ettekirjutuse jõustumisest arvates.
Propose a change(1) Maaparandussüsteemide registri andmed on avalikud ja need avaldatakse Maa- ja Ruumiameti veebilehel, välja arvatud täidetud ettekirjutusega seotud andmed ja lõppenud kasutusotstarbega maaparandussüsteemi või -ehitise andmed. (2) Isikuandmete avaldamise suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduse sätteid.
Propose a changeAndmevahetus muude andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
Propose a change(1) Maaparandushoid on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamine ja uuendamine, agromelioratiivse ja kultuurtehnilise töö tegemine (edaspidi maaparandushoiutöö) maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks ning maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Maaparandushoid hõlmab ka käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetest kinnipidamise. (2) Maaparandussüsteemi omanik ei tohi maaparandushoiutööd tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. (3) Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Maa- ja Ruumiametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse. (4) Maaparandussüsteemi omanik või maaparandusühistu peab veeseaduse alusel kehtestatud õigusaktis määratud pinnaveekogumiga kattuva eesvoolu sängist maaparandushoiu käigus sette eemaldamisest teavitama Maa- ja Ruumiametit ja Keskkonnaametit vähemalt viis päeva enne töö alustamist. (4¹) Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel, mis kattuvad pinnaveekogumiga veeseaduse tähenduses, kavandatavatest maaparandushoiutöödest peab Maa- ja Ruumiamet teavitama Keskkonnaametit vähemalt viis päeva enne tööde alustamist. (5) Maaparandushoiutööde nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=131122025005&id=120122018013 määrusega.
Propose a changeMaaparandussüsteemi hooldamine on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala korrastamine, sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud mahus sette eemaldamine.
Propose a change(1) Maaparandussüsteemi uuendamine on selle iganenud või lagunenud osa uuega asendamine või täiendamine, eesvoolust ja kuivenduskraavist käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud mahus sette eemaldamine ning maaparandussüsteemi osa täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata. (2) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendamiseks koostatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnormide kohaselt ühiseesvoolu uuendusprojekt. Uuendusprojekti koostamiseks tehtava maaparanduse uurimistöö suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud nõudeid. (3) Ühiseesvoolu uuendusprojekti võib koostada käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud maaparandusalal tegutsev ettevõtja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud uuendusprojekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kui uuendustööna kavandatakse sette eemaldamist eesvoolust, mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga. (5) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendusprojekti nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=131122025005&id=115032019036 määrusega.
Propose a change(1) Maaparandussüsteemis on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub käesoleva seaduse § 50 kohane Maa- ja Ruumiameti luba või kooskõlastus. (2) Maaparandussüsteemis ei tohi olla ka looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu. (3) Maaparandussüsteemi maa-alal on keelatud tekitada üleujutust. (4) Kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku (edaspidi drenaaž) on keelatud juhtida heit- ja sademevett ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui heit- ja sademevee või muu vee juhtimiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (5) Drenaaži maa-alal on keelatud immutada heitvett ja sinna on keelatud rajada istandust, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui heitvee immutamiseks või istanduse rajamiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (6) Drenaaži maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaaži. (7) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud tegevuse kavatsust ega anna nimetatud tegevuseks luba, kui kavandatava tegevusega kahjustatakse drenaaži või maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. (8) Poldrit peab kasutama vastavalt ehitusprojektis ettenähtud režiimile. Ehitusprojektis ettenähtud poldri kasutamise režiimi võib muuta üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. (9) Maa- ja Ruumiamet ei anna luba poldri kasutamise režiimi muutmiseks, kui kavandatava tegevusega kahjustatakse oluliselt poldrit või selle nõuetekohast toimimist. (10) Maa- ja Ruumiamet otsustab kooskõlastamise, loa andmise või selle andmisest keeldumise kümne päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (11) Maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele.
Propose a change(1) Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. (2) Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. (3) Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. (4) Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui istanduse rajamiseks on vajalik muu luba, tuleb selle andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (5) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta muu ehitise ehitamise või istanduse rajamise taotlust ega anna luba muu ehitise ehitamiseks või istanduse rajamiseks, kui kavandatav ehitis või istandus segab eesvoolu nõuetekohast toimimist ja eesvoolul nõuetekohase maaparandushoiutöö tegemist. (6) Avatud eesvoolu kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. (7) Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi maakasutus kahjustada kollektorit ega muud drenaaži. (8) Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi teha lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega muud sellist tööd pinnases, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ja muu sellise töö pinnases tegemiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (9) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta kollektoreesvoolu kaitsevööndis lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega muu sellise töö pinnases tegemise taotlust ega anna luba nimetatud tegevusteks, kui kavandatud tegevusega kahjustatakse maaparandussüsteemi või selle nõuetekohast toimimist. (10) Maa- ja Ruumiamet otsustab kooskõlastamise, loa andmise või selle andmisest keeldumise kümne päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (11) Lähtudes eesvoolu liigist ja eesvoolu valgala suurusest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=131122025005&id=111122018001 eesvoolu kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra määrusega. (12) Andmed eesvoolu kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse kitsenduste kaardile.
Propose a change(1) Maaparandushoiu kohustus on: 1) maaparandussüsteemi omanikul; 2) maaparandusühistul ulatuses, mis on ette nähtud käesoleva seaduse § 73 kohases maaparandusühistu tegevuskavas. (2) Riik kui maaparandussüsteemi omanik korraldab maaparandushoidu riigi omandis oleval maal riigivara valitseja või selleks volitatud isiku kaudu. (3) Riik võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile selleks riigieelarvest eraldatud vahendite eest korras hoida ühiseesvoole, mille valgala pindala on suurem kui kümme ruutkilomeetrit. (4) Riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul korraldatakse esmajoones suuremahulise maaparandushoiutöö tegemist, mis tagab nimetatud ühiseesvoolul liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. (5) Riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul väiksema voolutakistuse kõrvaldamise korraldab maaparandussüsteemi omanik. (6) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu korrashoiuks võivad ühiseesvoolu uuendusprojekti koostaja ja maaparandushoiutöö tegija viibida kinnisasjal, millel paikneb maaparandussüsteem, kinnisasja omaniku või tema volitatud esindaja juuresolekul või nende juuresolekuta, kui kinnisasjal viibimise ja toimingute tegemise aeg on kinnisasja omaniku või tema volitatud esindajaga kokku lepitud, ning teha seal vajalikke toiminguid, sealhulgas kavandada või teha nimetatud kinnisasjal paikneval ühiseesvoolul maaparandushoiutööd. (7) Kinnisasja omanik kõrvaldab Maa- ja Ruumiameti nõudel ja näidatud ulatuses tema kinnisasjal paikneval riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul maaparandushoiutööd segava piirdeaia ja muu takistuse. (8) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi korraldamiseks sõlmib Maa- ja Ruumiamet lepingu kinnisasja omanikuga, jahipiirkonna kasutamisõiguse luba omava isikuga või kinnisasja omaniku määratud isikuga. Kinnisasja omanikul on kohustus taluda koprajahti või kopra väljapüüki. (9) Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
Propose a change(1) Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja Ruumiametiga. (2) Eesvoolu kaitselõiguna käsitatakse kuivendussüsteemi suubla osa, mille veetaseme reguleerimine mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kaitselõigu ulatus määratakse maaparandushoiukavas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata väikesüsteemi suhtes. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu ehitise ehitamine ning maaparandussüsteemi ja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine ei eelda ehitus- või muu loa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, ehitada muu ehitise või reguleerida seal maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaset üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. (5) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja kavatsused või annab lõikes 4 nimetatud loa, kui kavandatava tegevusega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab Maa- ja Ruumiamet kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse muu ehitise ehitamiseks maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. (6) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente ja kavatsusi ega anna luba käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevusteks, kui ehitise ehitamise või veetaseme reguleerimisega kahjustatakse maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. (7) Maa- ja Ruumiamet otsustab kooskõlastamise, loa andmise või selle andmisest keeldumise kümne päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.
Propose a change(1) Kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, võib selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha Maa- ja Ruumiameti eelneva kooskõlastuse alusel. (2) Kinnisasja kasutusotstarvet võib muuta üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. Kinnisasja kasutusotstarbe muutmine käesoleva seaduse tähenduses on maatulundusmaal: 1) haritava maa või loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks; 2) metsamaa muutmine haritavaks maaks või looduslikuks rohumaaks; 3) haritavale maale või looduslikule rohumaale puittaimedega istanduse rajamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata väikesüsteemi suhtes. (4) Kui kinnisasjal paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa, loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus. (5) Kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise reguleeriva võrgu, kooskõlastab Maa- ja Ruumiamet kinnisasja omaniku taotluse sihtotstarbe muutmist arvestades tingimusel, et: 1) maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu osa rekonstrueeritakse iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus või 2) muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva võrgu osa jäetakse toimima koos maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul on muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul käesolevast seadusest tulenev maaparandushoiu kohustus. (7) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab kinnisasja sihtotstarbe muutmise või kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise taotluse või annab loa kasutusotstarbe muutmiseks, kui sellega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab Maa- ja Ruumiamet kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. (8) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta kinnisasja sihtotstarbe muutmise või maakorraldustoimingu tegemise taotlust ega anna luba kasutusotstarbe muutmiseks, kui kavandatava tegevusega kahjustatakse maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. (9) Maa- ja Ruumiamet otsustab kinnisasja sihtotstarbe muutmise või maakorraldustoimingu tegemise taotluse kooskõlastamise või kasutusotstarbe muutmise loa andmise või selle andmisest keeldumise kümne päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.
Propose a change(1) Kui maa-alale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse avalikult kasutatavat teed või avalikes huvides vajalikku tehnovõrku või -rajatist ja käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud kooskõlastamise käigus selgub, et maaparandussüsteemi tuleb uuendada, määrab Maa- ja Ruumiamet kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks maaparandussüsteemi uuendamise tingimused. Maa- ja Ruumiamet võib määrata ka nimetatud tee, tehnovõrgu või -rajatise asukoha maaparandussüsteemis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib maaparandussüsteemi uuendada isik, kes tegutseb käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 5 nimetatud maaparandusalal, ja Maa- ja Ruumiameti nõudel maaparandussüsteemi uuendamise omanikujärelevalvet teha isik, kes tegutseb käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud maaparandusalal. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maaparandussüsteemi uuendamistöid tegev isik uuendab maaparandussüsteemi, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tee, tehnovõrgu või -rajatise ehitamist, koostab tehtud töö kohta akti ja teostusjoonise ning esitab nimetatud dokumendid maaparandussüsteemi omanikule ja Maa- ja Ruumiametile viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates. (4) Maaparandussüsteemi uuendamise kulud ning maaparandussüsteemi omanikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tee, tehnovõrgu või -rajatise ehitamise ja maaparandussüsteemi uuendamise käigus tehtud kahju hüvitab nimetatud ehitist ehitav isik.
Propose a change(1) Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Maa- ja Ruumiametiga ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi lisavesi) eesvoolu või kuivenduskraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. (2) Kui maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud, kontrollitakse arvutustega, kas eesvoolu või kuivenduskraavi lisavooluhulga juhtimise korral vastavad eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning eesvoolul ja kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus nõuetele. (3) Kui eesvoolu või kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ja eesvoolul või kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus ei vasta nõuetele, rekonstrueeritakse eesvool ja kuivenduskraav ning nendel paiknev rajatis lisavett juhtida sooviva isiku kulul. (4) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab eesvoolu lisavee juhtimise kavatsuse või annab lisavee juhtimiseks loa, kui sellega ei kahjustata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab Maa- ja Ruumiamet kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. (5) Maa- ja Ruumiamet ei anna luba eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimiseks, kui lisavee juhtimine ei tulene avalikust huvist ja eeldab maaparandussüsteemi rekonstrueerimist, milleks ei ole saadud maaparandussüsteemi omanikult nõusolekut. (6) Maa- ja Ruumiamet otsustab kooskõlastamise, loa andmise või selle andmisest keeldumise 60 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (7) Kui lisavee juhtimine tuleneb avalikust huvist, milleks on eelkõige planeeringust tulenev vajadus, kohaldatakse maaparandussüsteemi rekonstrueerimise menetlemise suhtes käesoleva seaduse §-s 28 sätestatut. (8) Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud. (9) Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel Maa- ja Ruumiameti määratud ulatuses. (10) Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=131122025005&id=115012019013 määrusega.
Propose a change(1) Maaparandussüsteemi kasutusotstarve loetakse lõppenuks, kui maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest või kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise vajadus tuleneb avalikust huvist. (2) Maaparandussüsteemi omanik esitab Maa- ja Ruumiametile maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise taotluse. (3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib kohapeal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse põhjendatust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ajaks, kui taotluse saamisest on möödunud kuus kuud. (4) Maa- ja Ruumiamet teeb maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise või sellest keeldumise otsuse viie päeva jooksul kohapealse kontrolli tegemisest arvates. (5) Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral võib maaparandussüsteemi omanikule kõrvaltingimusena kehtestada kohustuse maaparandussüsteem lammutada, kui maaparandussüsteem võib põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale. (6) Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral kannab Maa- ja Ruumiamet andmed maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise kohta maaparandussüsteemide registrisse ning kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus. (7) Maaparandussüsteemi kasutusotstarvet ei loeta lõppenuks, välja arvatud avalikust huvist tuleneval juhul, kui: 1) maaparandussüsteemi toimimisvõime ei ole oluliselt vähenenud või 2) maaparandussüsteemi toimimisvõimet on võimalik maaparandushoiutööga taastada. (8) Eesvoolu kasutusotstarvet ei loeta lõppenuks, kui eesvoolu toimimisest sõltub teisel kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimimine.
Propose a change(1) Maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks koostatakse vesikonna maaparandushoiukava (edaspidi maaparandushoiukava), mis on kooskõlas veeseaduse alusel koostatava asjaomase veemajanduskava (edaspidi veemajanduskava) põhimõtetega. (2) Maaparandushoiukavas kavandatakse veemajanduskava arvestades maaparandussüsteemil tehtavad maaparandushoiutööd ja muud rakendatavad abinõud, mis tagavad: 1) maaparandussüsteemi maa-ala sihtotstarbelise kasutamise võimalikkuse; 2) käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1−5 sätestatud nõuete täitmise. (3) Maaparandushoiukavas sisalduvale kaardile kantakse maaparandussüsteeme kajastav teave. (4) Maaparandushoiukavas kajastatakse järgmine teave: 1) maaparandussüsteemi maa-ala tegelik kasutamine ja soovitatav kasutamine; 2) riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu seisund; 3) üle kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolul hajukoormuse levikust mõjutatud lõigud; 4) riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutöödeks vajalikud rahalised vahendid; 5) eesvoolu kaitselõikude ulatus.
Propose a change(1) Maaparandushoiukava koostab ja selle täitmist kontrollib Maa- ja Ruumiamet. (2) Maa- ja Ruumiametil on õigus saada muult asutuselt ja isikult maaparandushoiukava koostamiseks vajalikku teavet. (3) Maaparandushoiukava vaadatakse üle ja vajaduse korral muudetakse vähemalt iga kuue aasta järel. (4) Maaparandushoiukava koostamiseks või selle muutmiseks vajaliku maaparandussüsteemi ülevaatuse tegemiseks on Maa- ja Ruumiametil õigus viibida maaparandussüsteemi omaniku kinnisasjal ning teha vajalikke toiminguid maaparandushoiukava koostamiseks vajalike andmete kogumiseks maaparandussüsteemi omaniku või tema volitatud esindaja juuresolekul või nende juuresolekuta, kui kinnisasjal viibimise ja toimingute tegemise aeg on maaparandussüsteemi omaniku või tema volitatud esindajaga kokku lepitud. (5) Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=131122025005&id=104042020004 määrusega.
Propose a change(1) Enne avalikustamist kooskõlastatakse maaparandushoiukava Keskkonnaameti ja vesikonna territooriumil asuva kohaliku omavalitsuse üksusega. (2) Maaparandushoiukava avalikustatakse võimaluse korral koos veemajanduskavaga vesikonna territooriumil asuvas kohaliku omavalitsuse üksuses, kus korraldatakse kava väljapanek ja arutelu. Maaparandushoiukava väljapaneku kestus on kolm kuud. (3) Maaparandushoiukava avaliku väljapaneku ja arutelu koha, alguse ja kestuse teatab Maa- ja Ruumiamet vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku ja arutelu algust ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (4) Maaparandushoiukavas käsitletud territooriumil asuvate kinnisasjade omanikel, sealsetel elanikel ja teistel isikutel on õigus esitada kava väljapaneku kestel selle kohta parandusi ja täiendusi. (5) Kirjalikule ettepanekule vastab Maa- ja Ruumiamet kirjalikult kahe kuu jooksul maaparandushoiukava avaliku väljapaneku lõppemisest arvates. (6) Maa- ja Ruumiamet teeb maaparandushoiukava avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel maaparandushoiukavas vajalikud parandused ja täiendused. (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käskkirjaga maaparandushoiukava, mis avalikustatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.
Propose a change(1) Maaparandusühistu on maaparandushoiutööde ühiseks korraldamiseks (edaspidi ühishoid) asutatav eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmed on ühe või mitme tervikliku maaparandussüsteemi omanikud. (2) Ühishoidu tehakse esmajoones ühiseesvoolul, poldri puhul ka pumbajaamas, kaitsetammil ja regulaatoril. (3) Lisaks ühishoiule võib maaparandusühistu teha maaparandussüsteemi toimimisega seotud avalikust või maaparandusühistu liikmete ühisest huvist tulenevat tegevust.
Propose a change(1) Maaparandusühistu õigusvõime tekib tema kandmisega maaparandusühistute registrisse ja lõpeb maaparandusühistu kustutamisega registrist, kui maaparandusühistul puudub vara. (2) Maaparandusühistut ei saa ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
Propose a changeMaaparandusühistu tegevuspiirkond on maa-ala, millel paikneb üks või mitu maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on maaparandusühistu asutatud.
Propose a change(1) Maaparandusühistu nimes kasutatakse täiendit „maaparandusühistu” või lühendit „MPÜ”. (2) Ükski muu isik ei tohi oma nimes kasutada sõna „maaparandusühistu” või lühendit „MPÜ”.
Propose a change(1) Maaparandusühistu asutamise suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse 2. peatükis sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Maaparandusühistu asutatakse, kui asutamiskoosolekul on selle poolt üle poole maaparandussüsteemi omanikest või kui korduvasutamiskoosolekul on selle poolt maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. (3) Kui maaparandusühistu asutatakse mitme maaparandussüsteemi ühishoiuks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutamistingimusi maaparandusühistu tegevuspiirkonda kuuluva iga maaparandussüsteemi suhtes.
Propose a change(1) Maaparandusühistu asutamiseks korraldavad selle asutamisest huvitatud maaparandussüsteemi omanikud (edaspidi algatajad) maaparandusühistu asutamise eelse ettevalmistava koosoleku (edaspidi ettevalmistav koosolek), taotledes selleks Maa- ja Ruumiametilt maaparandusühistu asutamiseks vajalikud dokumendid. (2) Algatajad taotlevad Maa- ja Ruumiametilt järgmised dokumendid: 1) maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaart, millele märgitakse valgala piir, maaparandussüsteemi maa-ala ja ühiseesvoolu ning muude maaparandussüsteemi ehitiste paiknemine (edaspidi maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaart); 2) õiend maaparandusühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi maa-ala ja ühiseesvoolu omanike kohta, milles märgitakse maaparandussüsteemi kood, omaniku nimi ja isiku- või registrikood, omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkus ning ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurus (edaspidi õiend). (3) Polderkuivendussüsteemile asutatava maaparandusühistu (edaspidi poldriühistu) tegevuspiirkonna kaardile märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud andmetele: 1) selle maa-ala piir, millelt vesi ära pumbatakse; 2) selle maa-ala piir, mille kõrgus ületab kaitsetammi harja kõrguse. (4) Poldriühistu õiendis märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmetele andmed maaparandussüsteemi omanike kohta, kelle kinnisasjal paikneb pumbajaam, kaitsetamm või regulaator. (5) Õiendis märgitud maaparandussüsteemi omanik on maaparandusühistu põhiliige. (6) Maaparandusühistu põhiliikme ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurus väljendatakse õiendis protsendina kogu maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu hoiukohustuse suurusest ja leitakse tema kinnisasjal paikneva ühiseesvoolu pikkuse ja maaparandussüsteemi maa-ala pindala summa korrutamisel sajaga ning saadud tulemuse jagamisel maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu kogupikkuse ja maaparandussüsteemi maa-ala kogupindala summaga. Maaparandusühistu põhiliikme ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suuruse arvutamisel loetakse üks kilomeeter ühiseesvoolu ja üks hektar maaparandussüsteemi maa-ala võrdseks. (7) Pärast maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaardi ja õiendi saamist määravad algatajad ettevalmistava koosoleku toimumise aja ja koha ning teatavad maaparandusühistu asutamise kavatsusest ning ettevalmistava koosoleku toimumise aja ja koha kõigile asutatava maaparandusühistu põhiliikmetele. (8) Ettevalmistaval koosolekul: 1) selgitatakse maaparandusühistu asutamise õiguslikke aluseid, eesmärki ja toimimise põhimõtteid; 2) tutvustatakse põhikirja projekti; 3) selgitatakse üldkoosolekul häälte jagunemise erinevaid võimalusi; 4) määratakse maaparandusühistu asutamiskoosoleku toimumise aeg ja koht; 5) määratakse põhikirja kohta ettepanekute esitamise tähtpäev.
Propose a change(1) Asutamiskoosolek toimub mitte varem kui üks kuu pärast ja mitte hiljem kui neli kuud pärast ettevalmistava koosoleku toimumist. Algatajad teavitavad asutamiskoosoleku toimumisest kõiki asutatava maaparandusühistu põhiliikmeid vähemalt 20 päeva ette. (2) Asutamiskoosolekul on igal asutatava maaparandusühistu põhiliikmel üks hääl. Kui kinnisasi kuulub mitmele isikule, siis on neil ühine hääl. (3) Asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole asutatava maaparandusühistu põhiliikmetest. (4) Maaparandusühistu asutatakse, kui asutamise poolt hääletab üle poole asutatava maaparandusühistu põhiliikmetest. (5) Muud asutamiskoosoleku otsused võetakse vastu asutamiskoosolekul osalenud põhiliikmete poolthäälte enamusega. (6) Asutamiskoosolekul otsustatakse häälte edasine jagunemine üldkoosolekutel ühel käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 sätestatud põhimõttel. (7) Asutamiskoosolekul võetakse vastu maaparandusühistu põhikiri ning valitakse maaparandusühistu juhatus. (8) Asutamiskoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse asutamiskoosoleku toimumise aeg ja koht, ettevalmistava koosoleku toimumise aeg ja asutamiskoosoleku toimumisest teavitamise aeg, asutamiskoosolekul tehtud otsused, maaparandusühistu asutamise poolt hääletanud isikute nimed ja hääletustulemused ning muu otsuse hääletustulemused. Protokollile kirjutavad alla asutamiskoosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks osaks on asutamiskoosolekust osa võtnud isikute nimekiri koos nende allkirjadega. (9) Kui asutamiskoosolek ei olnud otsustusvõimeline, võivad algatajad kokku kutsuda korduvasutamiskoosoleku, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Korduvasutamiskoosolek on otsustusvõimeline sellel osalevate põhiliikmete arvust olenemata. (10) Maaparandusühistu asutatakse korduvasutamiskoosolekul, kui asutamise poolt hääletavad asutatava maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. (11) Korduvasutamiskoosolekule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5–8 sätestatut.
Propose a change1) Põhikirjas määratakse lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule kindlaks: 1) käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud tegevuseks vajaliku makse suuruse määramise alused; 2) häälte jagunemine üldkoosolekul ühel käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 sätestatud põhimõttel.
Propose a change(1) Maaparandusühistu kandmiseks maaparandusühistute registrisse esitatakse registripidajale mittetulundusühingute seaduses sätestatud dokumendid, kusjuures asutamislepingut asendab asutamiskoosoleku protokoll, maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaart ja õiend. Kui asutamisotsus võeti vastu korduvasutamiskoosolekul, siis esitatakse registripidajale ka esimese asutamiskoosoleku protokoll. (2) Maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaart ja õiend esitatakse registripidajale elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras. (3) Pärast maaparandusühistu kandmist maaparandusühistute registrisse teavitab registripidaja kande tegemisest Maa- ja Ruumiametit, kes edastab maaparandusühistu tegevuspiirkonna andmed kitsenduste kaardile kandmiseks.
Propose a change(1) Maaparandusühistu põhiliige on maaparandusühistu liige maaparandusühistu õigusvõime tekkimisest alates. (2) Maaparandussüsteemi laiendamise või maakorraldustoimingu tegemise tagajärjel maaparandusühistu tegevuspiirkonnas toimunud muutuse korral loetakse maaparandussüsteemi omanik maaparandusühistu põhiliikmeks maaparandussüsteemi kasutusloa kättetoimetamisest või riigi maakatastris kinnisasja registreerimisest ja maakorraldusest tulenenud muudatuste kinnistusraamatusse kandmisest arvates. (3) Maaparandusühistu vabatahtlikuks liikmeks võib astuda isik, kelle kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu või hakkab kasu saama maaparandusühistu põhikirjalisest tegevusest. Vabatahtliku liikme vastuvõtmisele, väljaastumisele ja väljaarvamisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-des 13‒17 sätestatut. (4) Maaparandusühistu põhiliikme kinnisasja võõrandamise korral lähevad maaparandusühistu põhiliikme õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi üleminekust. (5) Maaparandusühistu põhiliikme pärandi vastu võtnud pärija maaparandusühistu põhiliikmeks saamise päevaks loetakse pärandi avanemise päev. (6) Maaparandusühistu liikme liikmesus lõpeb päeval, millal Maa- ja Ruumiamet teeb tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi osa kohta maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise otsuse. (7) Maaparandusühistu liige teatab maaparandusühistule oma elu- või asukoha aadressi ning telefoninumbri ja elektronposti aadressi selle olemasolul. (8) Maaparandusühistu liikmel on kohustus taluda oma kinnisasjal ühistu tegevuskavas ettenähtud ühishoidu ja muud tegevuskavas märgitud tegevust ning kõrvaldada ühistu juhatuse põhjendatud nõudel oma kinnisasjal kõik ühishoidu ja tegevuskavas märgitud muid tegevusi segavad takistused. (9) Maaparandusühistu liikmel on õigus saada juhatuselt teavet maaparandusühistu tegevuse kohta ja tutvuda maaparandusühistu dokumentidega.
Propose a change(1) Riik osaleb maaparandusühistus üksnes põhiliikmena. (2) Asutaja- ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab see ministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus, kelle valitsemisel olevatel maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuvatel riigi kinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkuse summa on kõige suurem. Maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkuse summa arvutamisel loetakse üks kilomeeter ühiseesvoolu ja üks hektar maaparandussüsteemi maa-ala võrdseks. (3) Maaparandusühistus, mille tegevuspiirkonnas on riigi omandis olevast maast üksnes maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa, teostab maaparandusühistu liikmeõigusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus. (4) Liikmeõigused lähevad teisele liikmeõiguste teostajale üle alates 1. jaanuarist üldjuhul vähemalt aasta pärast liikmeõiguste üleminekut tinginud asjaolu ilmnemist. (5) Kui maaparandusühistu tegevuspiirkonnas olevad riigi kinnisasjad on mitme riigivara valitseja valitseda, kooskõlastab asutaja- ja liikmeõiguste teostaja asutaja- ja liikmeõiguste teostamist käsitlevad otsused teiste riigivara valitsejatega. (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib maaparandusühistu asutaja- ja liikmeõigusi teostama volitada valitsemisala asutuse. Kliimaministeerium võib maaparandusühistu asutaja liikmeõigusi teostama volitada valitsemisala asutuse või riigitulundusasutuse. (7) Maaparandusühistu asutajaõiguste teostajal on kõik seadusest tulenevad maaparandusühistu asutaja õigused ja kohustused ning maaparandusühistus liikmeõiguste teostajal on kõik seadusest tulenevad maaparandusühistu liikme õigused ja kohustused.
Propose a change(1) Maaparandusühistu juhtimisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse 4. peatükis sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Kui maaparandusühistu üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, maaparandusühistu tegevuskava või maaparandusühistu korrigeeritud tegevuskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja, maaparandusühistu tegevuskava või maaparandusühistu korrigeeritud tegevuskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ja nimetatud dokumentidega tutvumise kord. (3) Kui maaparandusühistu liige on teatanud juhatusele käesoleva seaduse § 67 lõikes 7 nimetatud elektronposti aadressi, siis saadetakse üldkoosoleku toimumise teade ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ja muud asjakohased dokumendid sellel aadressil. (4) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üldkoosolekul osalenud liikmete poolthäälte enamusega. (5) Üldkoosoleku läbiviimiseks ning maaparandussüsteemi piiri muutumisel ja maakorraldustoimingu tegemisel põhiliikme ühiseesvoolu hoiukohustuse arvestamiseks on maaparandusühistul õigus taotleda Maa- ja Ruumiametilt oma tegevuspiirkonna kohta maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaardi ja õiendi väljastamist. Õiendis märgitakse ka maaparandusühistu igale põhiliikmele kuuluv häälte arv, lähtudes põhikirjas määratud häälte jagunemisest.
Propose a change(1) Hääled jagunevad üldkoosolekutel ühel järgmistest põhimõtetest: 1) igal maaparandusühistu liikmel on üks hääl; 2) maaparandusühistu liikme häälte arv sõltub õiendis märgitud ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurusest; 3) maaparandusühistu liikmel on hääli võrdeliselt tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindalaga. (2) Maaparandusühistu liikmete üldkoosolekul on igal maaparandusühistu liikmel vähemalt üks hääl. (3) Kui üldkoosolekul osaleb rohkem kui kaks liiget, võib ühel maaparandusühistu liikmel olla kuni kaks viiendikku häälte üldarvust. (4) Kui kinnisasi kuulub mitmele isikule, siis on neil ühine hääl.
Propose a changeMaaparandusühistu liikmed järgivad omavahelistes suhetes ja suhetes maaparandusühistuga hea usu põhimõtet ning arvestavad üksteise õigustatud huve.
Propose a change(1) Juhatusel on õigus: 1) nõuda liikmelt kohustuste täitmist; 2) rakendada oma kohustused täitmata jätnud liikme suhtes seadusest tulenevaid mõjutusvahendeid. (2) Juhatus teeb lisaks mittetulundusühingute seaduses sätestatule järgmisi toiminguid: 1) korraldab maaparandusühistu tegevuskava koostamise; 2) tagab maaparandusühistu tegevuskavas kirjeldatud tähtaegse ja nõuetekohase ühishoiu; 3) tagab maaparandusühistu kasutuses olevate ehitiste ja seadmete maaparandusühistu huve arvestava kasutamise; 4) annab liikmele selle õigustatud huvi korral asjakohast teavet ja võimaldab tal tutvuda maaparandusühistu dokumentidega; 5) tagab poldri kasutamise ehitusprojektis ettenähtud režiimi kohaselt. (3) Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib oluliselt kahjustada teise maaparandusühistu liikme või kolmanda isiku õigustatud huve.
Propose a change(1) Maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühishoiuks ja muude vajalike toimingute otstarbekamaks tegemiseks korraldab juhatus maaparandusühistu tegevuskava koostamise. (2) Maaparandusühistu tegevuskava peab olema kooskõlas käesoleva seaduse § 57 lõike 7 alusel kehtestatud maaparandushoiukavaga. (3) Maaparandusühistu tegevuskava koostamiseks või selle muutmiseks vajaliku maaparandussüsteemi ülevaatuse tegemiseks on maaparandusühistu juhatusel või tema volitatud isikul õigus viibida ning teha vajalikke toiminguid maaparandusühistu tegevuspiirkonda kuuluval kinnisasjal selle omaniku või tema volitatud esindaja juuresolekul või nende juuresolekuta, kui kinnisasjal viibimise ja toimingute tegemise aeg on kinnisasja omaniku või tema volitatud esindajaga kokku lepitud. (4) Maaparandusühistu tegevuskavas määratakse: 1) ühiselt korras hoitavad ehitised; 2) ühishoiu mahud aastate kaupa ja nendeks kavandatavate rahaliste vahendite suurus; 3) ühishoiu ajakava; 4) liikmete ühiseesvoolude ühishoiu osa suurus; 5) vajaduse korral liikmete muude maaparandussüsteemi ehitiste ühishoiu osa suurus; 6) liikmete ühishoiukulude tasumise tähtpäev; 7) maaparandusühistu tegevuskava kehtimise tähtaeg. (5) Maaparandusühistu tegevuskava osa on maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaart, millel tähistatakse ühiselt korras hoitavad maaparandussüsteemi ehitised ning märgitakse ühishoidu käsitlevad asjakohased andmed, sealhulgas ühiseesvoolu kallas, millel kavandatakse põhiline ühishoid, eesvoolu niidetavad kaldad ja puittaimestikuga kaldad. (6) Maaparandusühistu tegevuskava kehtestab maaparandusühistu üldkoosolek. (7) Maaparandusühistu tegevuskava koostatakse vähemalt kaheks aastaks.
Propose a changeMaaparandusühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigete 5 ja 5¹ kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta elektrooniliselt äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras.
Propose a change(1) Maaparandusühistu põhiliikme osamaks on ühekordne makse maaparandusühistu asutamis- ja tegevuskulude katteks. (2) Maaparandusühistu põhiliikme osamaksu suurus määratakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 6 sätestatud alusel. (3) Maaparandusühistu põhiliige tasub osamaksu põhikirjas määratud korras ja tähtpäevaks. (4) Maaparandusühistu põhiliikme maaparandusühistust lahkumise korral osamaksu ei tagastata. (5) Maaparandusühistu võib põhikirjaga ette näha maaparandusühistu liikmete liikmemaksu tasumise kohustuse või selle kehtestamise korra.
Propose a change(1) Maaparandussüsteemi ühishoiukulud (edaspidi maaparandushoiukulud) on maaparandusühistu tegevuskava alusel ühishoiuks vajalikud kulud. (2) Maaparandusühistu tegevusaasta maaparandushoiukulude suurus ja põhiliikme osalus maaparandushoiukuludes ning osaluse tasumise tähtpäev määratakse maaparandusühistu tegevuskavas. (3) Maaparandusühistu põhiliikme osa suurus ühiseesvoolu hoiukohustuses määratakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 6 sätestatud alusel.
Propose a change(1) Poldrit teenindava pumbajaama ja regulaatori hoiukulu tasuvad kõik maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjalt vesi ära pumbatakse. Hoiukulu suurus määratakse võrdeliselt selle maa-ala suurusega, millelt vesi ära pumbatakse. (2) Poldri kaitsetammi, sealhulgas nõlvade hoiukulu tasuvad kõik maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasja maapinna kõrgus ei ületa kaitsetammi harja kõrgust, võrdeliselt nimetatud maa-ala suurusega. (3) Kaitsetammil paikneva tee hoiukulud kannab tee omanik.
Propose a change(1) Veetaseme reguleerimise kulu tasuvad kõik isikud, kelle kinnisasjalt vesi ära pumbatakse, võrdeliselt selle maa-ala suurusega, millelt vesi ära pumbatakse. (2) Veetaseme reguleerimise kulu kohta peetakse poldriühistu raamatupidamises eraldi arvestust.
Propose a change(1) Kui kinnisasja omanik viivitab käesoleva seaduse ja maaparandusühistu põhikirjaga määratud maksete tasumisega, võib maaparandusühistu juhatus nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud alusel ja määras. (2) Kinnisasja võõrandamise korral, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja maaparandusühistu ees käendajana võõrandaja maaparandusühistu liikmesusest tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. (3) Tasutud maksete ja maaparandushoiukulude puhul on kinnisasja omandajal tagasinõudeõigus kinnisasja võõrandaja vastu.
Propose a change(1) Maaparandusühistu lõpetamisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse 5. peatükis sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Üldkoosolekul on maaparandusühistu lõpetamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud maaparandusühistu põhiliikmed, kellel kokku on hääli üle kahe kolmandiku kõigi maaparandusühistu põhiliikmete häälte üldarvust. (3) Maaparandusühistu sundlõpetatakse, kui maaparandussüsteemi kasutusotstarve käesoleva seaduse kohaselt lõpeb. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel maaparandusühistu sundlõpetamise algatamiseks saadab Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise otsuse registripidajale.
Propose a change