§ 106³. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi kohta andmete esitamine ja lubatud koguste määramine
(1) Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi kavandatava tootmise ja vajaduse korral turustada lubatud koguse kindlaksmääramiseks esitavad seemne tootja ja seemnekartuli tarnija 15. aprilliks Põllumajandus- ja Toiduametile andmed sellel aastal kavandatava külvipinna suuruse ja põllu asukoha kohta taimeliikide ja sortide kaupa.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kohaselt tõenäoliselt ületatakse § 106² lõike 5 alusel kehtestatud piirmäärad, siis määrab Põllumajandus- ja Toiduamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete alusel geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne tootjale ja seemnekartuli tarnijale turustada lubatud kogused liikide ja sortide kaupa. Kogused määratakse geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi tootjate või tarnijate vahel võrdeliselt, olenevalt taimeliigist ja sordist. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne ja seemnekartuli turustada lubatud koguste kohta 1. maiks.
§ 106⁴. Säilitussegu kohta andmete esitamine ja turustada lubatud säilitussegu koguse määramine
(1) Kalendriaasta jooksul võib säilitussegu seemet turustada Eestis kokku kuni 5% turustamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta esimese kümne kalendrikuu jooksul Eestis turustatud söödakultuuride seemnesegu kogusest.
(2) Säilitussegu tootja teatab Põllumajandus- ja Toiduametile enne tootmisperioodi algust säilitussegu seemne koguse, mille jaoks ta kavatseb taotleda säilitussegu turustamise luba, kavandatava kogumiskoha suuruse ja asukoha ning kavandatava turustamisaasta.
(3) Kasvatatavate taimekultuuride säilitussegu tootja teatab Põllumajandus- ja Toiduametile enne tootmisperioodi algust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ka kavandatava kasvukoha suuruse ja asukoha.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud andmete kohaselt kavandavad tootjad turustada säilitussegu seemet kokku suuremas koguses kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lubatud, vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet turustada lubatud säilitussegu seemne kogust iga tootja kohta võrdeliselt.
(5) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse enne turustamisaasta algust.
(1) Säilitussegu turustamiseks peab isikul olema säilitussegu turustamise luba. Säilitussegu turustamise luba antakse tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks.
(2) Säilitussegu võib turustada üksnes piirkonnas, millega asjakohane segu on looduslikult seotud (edaspidi säilitussegu päritolupiirkond), ning koguses, mis on kindlaks määratud säilitussegu turustamise loaga.
(3) Säilitussegu päritolupiirkonna määrab Põllumajandus- ja Toiduamet säilitussegu turustamise loa andmise korral.
(4) Turustatava säilitussegu seemne kogumiskoha, säilitussegus sisalduvate liikide seemnete ja segu liigilise koostise kohta annab nõusoleku kaitseala valitseja.
(5) Säilitussegu turustamise loa andmise või sellest keeldumise otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub säilitussegu turustamise loa andmisest, kui:
1) säilitussegu ei ole nõuetekohane;
2) puudub kaitseala valitseja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusolek;
3) kalendriaasta jooksul turustada lubatud säilitussegu seemne kogus on ammendunud;
4) isik ei ole Põllumajandus- ja Toiduametit käesoleva seaduse § 106⁴ lõike 2 alusel eelnevalt teavitanud kavandatavast säilitussegu turustamise seemnekogusest, kogumiskoha suurusest ja asukohast ning kavandatavast turustamisaastast.
(6) Säilitussegu turustamise loa taotlemise ja taotluse menetlemise korra, sealhulgas taotluse ja loa sisunõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=119122024005&id=122022012016 määrusega.
(1) Seemne ning paljundus- või kultiveerimismaterjali turustamisega tegelev isik peab oma tegevuse kohta täpset arvestust. Seemne ning paljundus- või kultiveerimismaterjali turustamist käsitlevaid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat.
(2) Seemne tootja või paljundusmaterjali tarnija teavitab kalendriaasta jooksul geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne, säilitussegu ja paljundusmaterjali turustatud kogustest Põllumajandus- ja Toiduametit kalendriaastale järgneva aasta 31. jaanuariks.
(3) Käesoleva seaduse § 72 lõikes 4 nimetatud isik ning isik, kes tegeleb söödakultuuride seemnesegu importimise või teisest liikmesriigist Eestisse toimetamisega, teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit kalendriaasta esimese kümne kalendrikuu jooksul Eestis turustatud söödakultuuride seemnesegu kogusest sama aasta 1. detsembriks.
§ 108. Seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali import
Seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali import käesoleva seaduse tähenduses on seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali Eestisse toimetamine tolliprotseduuriga vabasse ringlusse lubamine väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik (edaspidi liiduväline riik).
§ 109. Liiduvälised riigid, millest on lubatud teatud seemet ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali importida
(1) Sertifitseeritavate taimeliikide loetelus oleva taimeliigi seemne puhul võib importida üksnes nõukogu otsuses 2003/17/EÜ kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta (EÜT L 8, 14.01.2003, lk 10–17) nimetatud taimeliigi seemet samas nimetatud liiduvälisest riigist.
(2) Lõpuni sertifitseerimata seemne puhul võib importida üksnes nõukogu otsuses 2003/17/EÜ nimetatud taimeliigi seemet samas nimetatud liiduvälisest riigist, kui seemnepartii on varustatud põldtunnustamist tõendava dokumendiga.
(3) Puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali võib importida üksnes Euroopa Komisjoni määratud liiduvälisest riigist, milles toodetud paljundusmaterjal ja mille paljundusmaterjali tootmiseks esitatavad nõuded vastavad Euroopa Liidus esitatavatele nõuetele.
(4) Köögiviljakultuuri paljundusmaterjali võib importida üksnes Euroopa Komisjoni määratud liiduvälisest riigist, milles toodetud paljundusmaterjal ja mille paljundusmaterjali tootmiseks esitatavad nõuded vastavad Euroopa Liidus esitatavatele nõuetele.
(5) Kultiveerimismaterjali võib importida üksnes Euroopa Komisjoni määratud liiduvälisest riigist, milles toodetud kultiveerimismaterjal ja mille kultiveerimismaterjali tootmiseks esitatavad nõuded vastavad Euroopa Liidus esitatavatele nõuetele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seemne samaväärsuse kontroll tehakse taimekaitseseaduse §-s 37 nimetatud nõuete täitmise üle tehtava kontrolli käigus.
§ 110. Nõuded seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali importimisega tegelevale isikule
(1) Enne kultiveerimismaterjali importimist taotleb importija sertifitseeritava taimeliigi puhul Keskkonnaametilt selle taimeliigi kultiveerimismaterjali partii importimise luba.
(2) Enne sertifitseeritava taimeliigi seemne importimist teavitab importija Põllumajandus- ja Toiduameti imporditavast seemnepartiist.
(3) Seemne ning paljundus- või kultiveerimismaterjali importija peab oma tegevuse kohta täpset arvestust ja säilitab importimist käsitlevaid dokumente vähemalt kolm aastat.
§ 111. Nõuded imporditava seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali kohta
(1) Imporditav sertifitseeritava taimeliigi seemne- ja paljundusmaterjali partii peab vastama käesoleva seaduse alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele ja olema varustatud sertifitseerimist või kontrollimist tõendava dokumendiga. Kui nimetatud taimeliigi seemne- ja paljundusmaterjal on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõike 1 punkti d alusel kehtestatud loetellu, varustatakse imporditav partii ka fütosanitaarsertifikaadiga.
(2) Kultiveerimismaterjali importimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=119122024005&id=109072016003 .
§ 112. Kultiveerimismaterjali import metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil
(1) Kultiveerimismaterjali partiid võib metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemiseks importida taimekaitseseaduse §-s 12 nimetatud loa ja Keskkonnaameti väljastatud loa alusel.
(2) Metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemiseks kultiveerimismaterjali partii importimise loa väljastamise või sellest keeldumise otsuse teeb Keskkonnaamet 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates.
(3) Keskkonnaamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa väljastamisest, kui:
1) isik või asutus ei ole käesoleva seaduse kohaselt selleks õigustatud;
2) kultiveerimismaterjali kogus ei vasta katsete tegemise metoodikale;
3) isik või asutus on esitanud teadvalt valeandmeid;
4) isik või asutus on mõjutanud Keskkonnaametit õigusvastasel viisil.
(4) Metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemiseks kultiveerimismaterjali partii importimise nõuded, impordiloa saamiseks esitatava taotluse sisu nõuded ning loa taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=119122024005&id=112102021004 määrusega.
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad:
1) seemne ja paljundusmaterjali ning nende impordi puhul Põllumajandus- ja Toiduamet;
2) kultiveerimismaterjali puhul Keskkonnaamet;
3) kultiveerimismaterjali importimise puhul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101), Maksu- ja Tolliamet.
(2) Kehtetu
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Kui korrakaitseorganil on riikliku järelevalve teostamise käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, peatab ta sellise partii turustamise või importimise kuni sellest võetud proovi analüüsimise tulemuste selgumiseni.
(3) Kui riikliku järelevalve käigus võetud proovi analüüsimise tulemusena selgub, et turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, peatab korrakaitseorgan sellise partii turustamise või importimise kuni turustamise või importimise keelamise otsuse tegemiseni. Turustamise või importimise keelamise otsus tehakse viie tööpäeva jooksul proovi analüüsimise tulemuste saamisest arvates.
(4) Kui riikliku järelevalve teostamise käigus tuvastatakse visuaalse kontrolli tulemusena, et turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, kuid seda on võimalik viia nõuetega vastavusse, peatatakse selle turustamine või importimine kuni asjaomase partii nõuetega vastavusse viimiseni. Kui partiid ei ole võimalik nõuetega vastavusse viia või kui seda ei ole tähtajaks tehtud, teeb korrakaitseorgan partii turustamise või importimise keelamise otsuse.
(5) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.
§ 117. Sordi säilimise üle tehtav riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet sordi säilimise üle teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Sordilehte võetud põllu- ja köögiviljakultuuri sordi säilimise üle tehtav riiklik järelevalve seisneb sordi sordiehtsuse ja sordi koostisosade ehtsuse kontrollimises sordi säilitaja sordi säilimist käsitleva teabe ja dokumentide alusel, samuti sordi seemne või paljundusmaterjaliga tehtavates laboratoorsetes katsetes, järelkontrolli- või teistes põldkatsetes.
(2) Kaitsealuse sordi säilimise üle tehtava riikliku järelevalve suhtes kohaldatakse sordilehte võetud põllu- ja köögiviljakultuuri sordi säilimise üle tehtavat riiklikku järelevalvet reguleerivaid sätteid. Kaitsealuse sordi, välja arvatud põllu- ja köögiviljakultuuri sordi säilimise üle tehakse riiklikku järelevalvet, kontrollides sordi omaniku kogutud sordi säilimist käsitlevat teavet ja dokumente ning võrreldes sordi omaniku esitatud seemnest või paljundusmaterjalist kasvatatud taimede tunnuseid sordikirjelduses kirjeldatud tunnustega.
(3) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et sordi säilitaja esitatud seemnest või paljundusmaterjalist kasvatatud taimede tunnused ei vasta miinimumnõuetele, sordikirjelduses kirjeldatud tunnustele ja standardproovist kasvatatud taimede tunnustele, ei ole sort säilinud.
(4) Kehtetu
(5) Nõuded järelkontrolli sageduse ja ulatuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=119122024005&id=127122011004;101022011005;102012012003;119042011005;105012011006 .
§ 117¹. Riiklik järelevalve põldtunnustamise ning seemneproovi võtmise ja analüüsimise üle
(1) Riiklikku järelevalvet põldtunnustamise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse põldtunnustamise tegevusluba omava ettevõtja põldtunnustamise protokollis seemnepõllu kohta antud hinnangu vastavust seemnepõllu tegelikule olukorrale käesoleva seaduse § 117 lõike 5 alusel kehtestatud määras ja sagedusega.
(2) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et põldtunnustamise protokollis seemnepõllu kohta antud hinnang ei vasta põllu tegelikule olukorrale, ei ole põldtunnustamine nõuetekohaselt tehtud. Sellisel juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet seemnepõllu kohta uue põldtunnustamise protokolli, mis võetakse aluseks sellelt põllult pärineva seemnepartii sertifitseerimisel.
(3) Riiklikku järelevalvet seemneproovi võtmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. Riikliku järelevalve käigus võrreldakse seemneproovi võtmise tegevusluba omava ettevõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiist võetud proovi Põllumajandus- ja Toiduameti võetud kontrollprooviga käesoleva seaduse § 117 lõike 5 alusel kehtestatud määras ja sagedusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata automaatse proovivõtmisseadmega seemneproovi võtmise korral.
(5) Riiklikku järelevalvet seemnekontrolli laboratooriumis proovide analüüsimise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. Riikliku järelevalve käigus võrreldakse seemnekontrolli laboratooriumi seemneproovi analüüsimise tulemusi ISTA meetodite kohaselt akrediteeritud seemnekontrolli laboratooriumi sama partii seemneproovi duplikaatproovi analüüsimise tulemustega käesoleva seaduse § 117 lõike 5 alusel kehtestatud määras ja sagedusega.
(1) Põllumajandus- ja Toiduametil ja Keskkonnaametil on nii riikliku järelevalve kui ka muu menetluse käigus õigus võtta tootja või tarnija kulul proove seemnest ning paljundus- ja kultiveerimismaterjalist käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks.
(2) Sertifitseerimise käigus võetud paljundusmaterjali puhul, välja arvatud seemnekartuli puhul, tasub taimekahjustaja esinemise määramisega seotud analüüsikulud sertifitseerimise taotleja.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(4¹) Kehtetu
(5) Analüüsitulemuste kohta väljastab laboratoorium analüüsiprotokolli, mis peale analüüsitulemuste sisaldab ka muud analüüsimisega seotud teavet.
(6) Kui isik ei nõustu seemne analüüsi tulemustega, on tal õigus valida kordusanalüüsi tegemiseks teine akrediteeritud laboratoorium, kus ta laseb kordusproove analüüsida oma kulul.
(7) Kui isik soovib, et korrakaitseorgan saaks arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kordusproovi analüüsi tulemustega, esitab ta korrakaitseorganile avalduse kordusproovi võtmiseks.
(8) Seemnest ja seemnekartulist proovide võtmise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=119122024005&id=118062014014 .
§ 119. Proovide võtmine Euroopa Liidu võrdlevates katsetes osalemiseks
(1) Seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimiseks korraldatakse Euroopa Liidu võrdlevad katsed.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet või Keskkonnaamet võtab seemnest ning paljundus- ja kultiveerimismaterjalist isiku kulul vajalikus koguses proove Euroopa Liidu võrdlevates katsetes osalemiseks.
Euroopa Liidust või samaväärseks tunnistatud riigist Eestisse paljundamise eesmärgil toimetatud seemnepartiist teavitab isik Põllumajandus- ja Toiduametit enne partii jagamist järelkontrolli proovide võtmiseks.
Seemne ja taimse paljundusmaterjali puhul teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet ning kultiveerimismaterjali puhul Keskkonnaamet teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, Euroopa Komisjoni ja CPVO-d vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele.
§ 124. Nõuetele mittevastava seemne, paljundus- või kultiveerimismaterjali turustamine
(1) Nõuetele mittevastava seemne, paljundus- või kultiveerimismaterjali turustamise või importimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud sordiregistrina käsitatakse sordikaitseseaduse § 8 lõike 1 alusel asutatud kaitsealuste sortide registrit, hilisema nimega riiklik sordiregister.
(2) Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse alusel koostatud sordilehes olevad sordid võtab Põllumajandusamet käesoleva seaduse alusel koostatud sordilehte selle jõustumise päevast alates samadel tingimustel ja tähtajaks ilma eraldi taotluse ja riigilõivuta.
§ 132. Sordikaitseseaduse alusel esitatud sordikaitsetaotluste menetlemine ja sordikaitse kehtivus
(1) Sordikaitseseaduse alusel esitatud selliste sordikaitsetaotluste menetlemist, mille menetlemine, sealhulgas registreerimiskatsete tegemine, on käesoleva seaduse jõustumise ajal pooleli, jätkatakse käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohaselt sordi uudsuse nõuet kohaldamata.
(2) Sordikaitseseaduse alusel kaitse alla võetud sordi sordikaitse ja selle kohta väljastatud kaitsealuse sordi tunnistus kehtib sordi kaitse all oleku aja jooksul kuni sordi kaitse alla võtmise otsuses märgitud tähtaja lõpuni.
(3) Riiklike vahendite arvel aretatud ja enne 1998. aasta 1. juulit kaitse alla võetud sortide omanik on Eesti Vabariik.
(1) Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse alusel välja antud luba seemne või taimse paljundusmaterjali tootmiseks või pakendamiseks, samuti kaitsealuse sordi seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali tootjale või pakendajale sordi omaniku või esindaja antud Põllumajandusametis registreeritud luba ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse välja antud impordiluba kultiveerimismaterjali impordiks kehtivad kuni nendes märgitud kehtivusaja lõpuni.
(2) Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse alusel tähtajatult välja antud tegevusluba kultiveerimismaterjali tootmiseks või pakendamiseks kehtib viis aastat käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Nimetatud tegevusloa kehtivusaega võib pikendada käesoleva seaduse §-s 66 kehtestatud korras.
§ 134. Liiduvälised riigid, millest võib puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali importida
(1) Käesoleva seaduse § 109 lõikes 3 nimetatud liiduvälised riigid määrab juhul, kui see on ette nähtud Euroopa Komisjoni asjakohases otsuses, selles sätestatud tähtajani Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet koostab nende liiduväliste riikide loetelu, millest on lubatud Eestisse toimetada teatud taimeliigi puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali, ning avalikustab selle oma veebilehel.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel tehtud otsustest.
§ 135. Liiduvälised riigid, millest võib köögiviljakultuuri paljundusmaterjali importida
(1) Nõukogu direktiivi 2008/72/EMÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (ELT L 205, 01.08.2008, lk 28–39) artikli 16 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ning arvestades sama direktiivi nõudeid köögiviljakultuuride paljundusmaterjali, selle tootmise, tarnija kohustuste, paljundusmaterjali sordiehtsuse, omaduste, taimetervise, kasvusubstraadi, pakendamise, kontrollimise korra, märgistamise ja sulgemise kohta, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet eespool nimetatud Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud tähtajani käesoleva seaduse § 109 lõikes 4 nimetatud liiduvälise riigi, milles toodetud köögiviljakultuuri paljundusmaterjal ja selle tootmise nõuded vastavad Euroopa Liidus esitatavatele nõuetele.
(2) Põllumajandus- ja Toiduamet koostab nende liiduväliste riikide loetelu, millest on lubatud Eestisse toimetada teatud taimeliigi köögiviljakultuuri paljundusmaterjali, ning avalikustab selle oma veebilehel.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel tehtud otsustest.
§ 136. Liiduvälised riigid, millest võib kultiveerimismaterjali importida
(1) Keskkonnaamet koostab nende liiduväliste riikide loetelu, millest on lubatud Eestisse toimetada teatud taimeliigi kultiveerimismaterjali, ning avalikustab selle oma veebilehel.
(2) Keskkonnaamet teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata liiduvälistest riikidest, millest on lubatud Eestisse toimetada teatud taimeliigi kultiveerimismaterjali.
§ 136¹. Puuvilja- ja marjakultuure käsitlevate sätete rakendamine
(1) Alates 2019. aasta 1. jaanuarist võib turustada üksnes sordilehte võetud puuvilja- ja marjakultuuri liigi tuntud sordi paljundusmaterjali.
(2) Põllumajandusameti veebilehel avaldatud sordiregistris kuni 2016. aasta 31. detsembrini registreeritud puuvilja- ja marjakultuuri sort loetakse alates 2017. aasta 1. jaanuarist järgmiseks 30 aastaks puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte võetud sordiks.
(3) Registreeritud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi kvaliteedinõuetele vastavat paljundusmaterjali, mis on toodetud enne 2012. aasta 30. septembrit kasvanud ema- ja isastaimest, võib turustada kuni 2018. aasta 31. detsembrini.
(4) Alates 2012. aasta 1. oktoobrist kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud nõuete kohaselt toodetud puuvilja- ja marjakultuuri paljundus- ja istutusmaterjali, mis on sertifitseeritud või mis vastab kontrollitud paljundus- ja istutusmaterjali kohta kehtestatud nõuetele, võib turustada kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Sellise paljundus- ja istutusmaterjali turustamise korral viidatakse etiketil ning tarnija dokumendil komisjoni rakendusdirektiivi 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014, lk 22–61), artiklile 32.
Enne 2025. aasta 1. jaanuari alustatud ja pärast seda kuupäeva jätkuva käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta esitab isik sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed Keskkonnaametile 2025. aasta 1. novembriks.
(1) Seni kehtinud sordikaitseseaduse ning seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni nende kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse alusel uute õigusaktide jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. maini.
(2) Enne 2019. aasta 14. detsembrit taimetervise registrisse kantud seemne pakendaja loetakse alates 2019. aasta 14. detsembrist teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevaks ettevõtjaks ning tema teatamiskohustus loetakse täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõtja, kelle kohta ei ole taimetervise registrisse kantud kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 66 lõikes 2 sätestatud andmeid, esitab puuduvad andmed 2020. aasta 1. novembriks. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral loetakse, et ettevõtja teatamiskohustus on täitmata.