(1) Käesoleva seaduse §-e 49¹–49³ ei kohaldata lepingutele, mille üheks pooleks on kollektiivse esindamise organisatsioon või sõltumatu esindamise üksus.
(2) Käesoleva seaduse §-des 49¹–49³ sätestatud autori või esitaja kahjuks kõrvalekalduvad lepingutingimused on tühised.
(3) Käesoleva seaduse §-e 49¹–49³ ei kohaldata arvutiprogrammide autorite suhtes.
Autorilepingu puhul uue teose loomiseks on autor kohustatud looma teose isiklikult, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Teiste isikute kaasamine teose loomisele ja autorikollektiivi muutmine võivad toimuda vaid teose tellija eelneval nõusolekul.
§ 57. Lepinguga teose kasutajale üleminevad õigused
(1) Omandiõigus teose käsikirjale, eskiisile, joonisele, magnetlindile, arvutidisketile jms materiaalsele objektile, mille vahendusel teos reprodutseeritakse, läheb üle teose kasutajale ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul.
(2) Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia, siis ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.
(3) Uue teose loomiseks sõlmitud autorilepingu alusel loodud kujutava kunsti teos läheb üle tellija omandisse või valdusesse, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel on teose omandajal õigus sellist teost üldsusele näidata (eksponeerida) autorile selle eest täiendavat tasu maksmata, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sellist õigust ei ole isikul, kes valdab teose originaali või selle koopiat kasutuslepingu alusel.
(5) Kui autorileping on sõlmitud kirjandus- või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse teose loomiseks, kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata kinos, televisioonis, kaabellevivõrgu kaudu või muude tehniliste vahenditega, dubleerida see teos teise keelde, varustada subtiitritega ning seda teost reprodutseerida ja levitada, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Autoril on õigus saada õiglast tasu teose rentimise eest (§ 14 6. lõige). Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes.
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatelt saadud volituste piires teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamiseks sõlmitud litsentsilepingut võib kokkuleppel teise lepingupoolega käesolevas paragrahvis nimetatud tingimustel laiendada ja kohaldada ka selliste õiguste omajate õiguste suhtes, kes ei ole volitanud kollektiivse esindamise organisatsiooni ennast esindama (edaspidi laiendatud kollektiivne litsentsileping).
(2) Laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlmimisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:
1) kokkuleppeid sõlmitakse üksnes lepingus selgelt määratletud kasutusaladel, kus igalt üksikult õiguste omajalt volituste saamine on asjaomaste teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide olemuse või liigi tõttu tavaliselt nii ebaproportsionaalselt koormav, et muudab laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlmimise ebatõenäoliseks;
2) laiendatud kollektiivseid litsentsilepinguid sõlmiv kollektiivse esindamise organisatsioon peab õiguste omajalt saadud volituste alusel esindama valdavat enamust asjaomast liiki teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide õiguste omajaid Eesti Vabariigis ja teostama litsentsiga hõlmatud õigusi;
3) kõiki õiguste omajaid tuleb kohelda võrdselt;
4) mõistliku aja jooksul enne seda, kui teoseid või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte hakatakse laiendatud kollektiivse litsentsilepingu kohaselt kasutama, tuleb õiguste omajaid teavitada sellest, et kollektiivse esindamise organisatsioon saab teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks laiendatud kollektiivseid litsentsilepinguid sõlmida, samuti laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimisest ning käesoleva paragrahvi 3. lõikes osutatud õiguste omajate käsutuses olevatest võimalustest, kusjuures iga õiguste omajat ei ole vaja eraldi teavitada.
(3) Õiguste omaja, kes ei ole laiendatud kollektiivset litsentsilepingut sõlmivat kollektiivse esindamise organisatsiooni volitanud, võib oma teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamise laiendatud kollektiivse litsentsilepingu alusel igal ajal välistada, andes sellest teada kollektiivse esindamise organisatsioonile, kes omakorda teavitab viivitamata teist lepingupoolt.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei kohaldata käesoleva seaduse § 79 3. lõikes nimetatud õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise korral.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimisel lähtutakse käesoleva seaduse §-des 79³ ja 79⁹ sätestatust.
§ 57². Kaubanduskäibest väljas olev õiguste objekt
(1) Õiguste objekt koos selles sisalduvate teiste õiguste objektidega ei ole enam kaubanduskäibes, kui võib heauskselt eeldada, et see ei ole tavapäraste kaubanduskanalite kaudu üldsusele kättesaadav, tingimusel et kultuuripärandiasutus on teinud mõistlikke pingutusi üldsusele kättesaadavuse tuvastamiseks. Õiguste objektide kogumit tervikuna ei loeta enam kaubanduskäibes olevaks, kui on mõistlik eeldada, et ükski kogumisse kuuluv õiguste objekt ei ole enam kaubanduskäibes.
(2) Õiguste objektiks käesoleva jao tähenduses loetakse teost, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ja andmebaasi käesoleva seaduse VII¹ peatüki tähenduses.
(3) Eeldatakse, et õiguste objekt, mis on loodud vähemalt 50 aastat enne selle kasutamist käesolevas jaos nimetatud tingimustel, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid.
(4) Eeldatakse, et jadaväljaanne, mis on loodud vähemalt 20 aastat enne selle kasutamist käesolevas jaos nimetatud tingimustel, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid.
(5) Jadaväljaanne on määramata lõpuga pidevväljaanne, mis ilmub järgnevate eraldi numbrite või osadena, mis tavaliselt kannavad järjenumbrit, või muu jadaselt ilmuv väljaanne.
(6) Eeldatakse, et pisitrükis, mis on loodud vähemalt viis aastat enne selle kasutamist käesolevas jaos nimetatud tingimustel, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid.
(7) Pisitrükis on vähese teatmelise sisu ja teksti mahuga või ühekordse sündmusega seoses avaldatud ja lühiajalise tähtsusega väljaanne.
(8) Käesoleva paragrahvi 3.–7. lõikes sätestatut ei kohaldata audiovisuaalse teose, fonogrammi ega algupärase kunstiteose puhul.
§ 57³. Kaubanduskäibest väljas oleva õiguste objekti kasutamine laiendatud kollektiivse litsentsilepingu alusel
(1) Käesoleva seaduse § 57¹ 2. lõike punktis 2 nimetatud tingimustele vastav kollektiivse esindamise organisatsioon võib kultuuripärandiasutusega sõlmida mitteärilistel eesmärkidel kasutamiseks laiendatud kollektiivse lihtlitsentsilepingu selle asutuse kogus oleva sellise õiguste objekti reprodutseerimiseks, levitamiseks või üldsusele edastamiseks, mis ei ole § 57² tähenduses enam kaubanduskäibes.
(2) Õiguste omaja saab igal ajal käesoleva seaduse §-s 57⁶ sätestatud korras lihtsalt ja tulemuslikult välistada õiguste objekti kasutamise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud laiendatud kollektiivse litsentsilepingu alusel kas üldvälistusena või mõnel konkreetsel juhul, sealhulgas pärast laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlmimist.
(3) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, hõlmab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud litsents kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riike.
§ 57⁴. Kaubanduskäibest väljas oleva õiguste objekti vaba kasutamine
(1) Kultuuripärandiasutus võib oma kogusse kuuluvat õiguste objekti, mis ei ole käesoleva seaduse § 57² tähenduses enam kaubanduskäibes, kasutada luba küsimata ja tasu maksmiseta mitteärilistel eesmärkidel § 13 1. lõike punktides 1 ja 9¹ ning arvutiprogrammide ja andmebaaside puhul ka punktides 4 ja 5 nimetatud viisil, § 67 2. lõike punktides 3¹ ja 5, § 70 1. lõike punktides 1 ja 5, § 73 1. lõike punktides 3 ja 4¹, § 73² 2. lõikes ning § 75⁴ 2. lõikes nimetatud viisil, kui:
1) selle õiguste objekti puhul puudub õiguste teostamiseks käesoleva seaduse § 57¹ 2. lõike punktis 2 nimetatud tingimusele vastav kollektiivse esindamise organisatsioon;
2) märgitakse ära autori või muu tuvastatava õiguste omaja nimi, kui see on võimalik.
(2) Õiguste omaja võib igal ajal käesoleva seaduse §-s 57⁶ sätestatud korras lihtsalt ja tulemuslikult välistada õiguste objekti kasutamise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil kas üldvälistusena või konkreetsel juhul, sealhulgas pärast kasutamise alustamist kultuuripärandiasutuse poolt.
(3) Õiguste objekti kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul loetakse toimuvaks ainult selles Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub asjaomane kultuuripärandiasutus.
1) Vähemalt kuus kuud enne, kui kultuuripärandiasutus hakkab õiguste objekti kasutama vastavalt käesoleva seaduse § 57³ 1. lõikele või § 57⁴ 1. lõikele, peab kultuuripärandiasutus, kollektiivse esindamise organisatsioon või asjaomane riigiasutus esitama Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti loodud kaubandusvõrgust väljas olevate teoste andmebaasi (edaspidi teoste andmebaas) järgmise teabe:
1) õiguste objekti üldine kirjeldus, mida kultuuripärandiasutus käesoleva jao kohaselt kasutama asub;
2) kui see on asjakohane, esimesel võimalusel teave laiendatud kollektiivse litsentsilepingu poolte, kaetud territooriumide ja kasutusviiside kohta.
(1) Õiguste objekti kasutamine välistatakse käesoleva seaduse § 57³ 2. lõike või § 57⁴ 2. lõike alusel õiguste omaja sellekohase taotluse alusel.
(2) Käesoleva seaduse § 57³ 2. lõikes nimetatud juhul tuleb kasutamise välistamise taotlus esitada kultuuripärandiasutusele, kes on õiguste objektile juurdepääsu võimaldanud, või vastava laiendatud kollektiivse litsentsilepingu sõlminud kollektiivse esindamise organisatsioonile, kes peab sellest viivitamata teavitama kultuuripärandiasutust.
(3) Käesoleva seaduse § 57⁴ 2. lõikes nimetatud juhul tuleb kasutamise välistamise taotlus esitada kultuuripärandiasutusele, kes on õiguste objektile juurdepääsu võimaldanud.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud taotluse üldise välistamise kohta võib õiguste omaja teha ka teoste andmebaasi kaudu.
(5) Kui õiguste omaja on õiguste objekti kasutamise välistanud, peab kultuuripärandiasutus, kes on õiguste objektile juurdepääsu võimaldanud, selle kasutamise õiguste omaja nimetatud tingimustel viivitamata lõpetama ja edastama vastava teabe teoste andmebaasi.
(1) Käesolevat jagu ei kohaldata õiguste objektide kogumitele, mis ei ole enam kaubanduskäibes, kui käesoleva seaduse § 57² 1. lõikes nimetatud mõistlike pingutustega on saadud tõendeid selle kohta, et sellistesse kogumitesse kuuluvad valdavalt:
1) õiguste objektid, välja arvatud audiovisuaalsed teosed, mis avaldati esmakordselt, või kui avaldamist ei toimunud, lasti esmakordselt eetrisse Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis;
2) audiovisuaalsed teosed, mille tootja asukoht või alaline elukoht on Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis;
3) Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigi kodanike õiguste objektid, kui Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riiki või käesoleva lõike punktides 1 ja 2 osutatud Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riiki ei olnud mõistlike pingutustega võimalik kindlaks teha.
(2) Käesolevat jagu kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguste objektidele juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioon esindab käesoleva seaduse § 57¹ 2. lõike punkti 2 tähenduses valdavat enamust Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigi õiguste omajaid.
(1) Platvormipakkuja on sellise infoühiskonna teenuse osutaja, mille peamine või üks peamisi eesmärke on talletada ja teha üldsusele juurdepääsetavaks suur hulk teenuse kasutajate poolt üles laaditud õiguste objekte, mida teenuse osutaja otsese või kaudse tulu saamise eesmärgil korrastab ja reklaamib.
(2) Õiguste objektiks käesoleva jao tähenduses loetakse teost ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud platvormipakkujateks ei loeta neid teenuse osutajaid, kes pakuvad mittetulunduslikke veebientsüklopeediaid, mittetulunduslikke hariduslike ja teaduslike eesmärkidega teabehoidlaid, avatud lähtekoodiga tarkvara arendus- ja jagamisplatvorme, elektroonilise side seaduse § 2 punktis 6 määratletud elektroonilise side teenuseid, internetipõhiseid kauplemiskohti, ettevõtjatevahelisi pilveteenuseid ja pilveteenuseid, mille kasutajad saavad sisu oma tarbeks üles laadida ning mille põhitegevus ei ole õiguste objektidele juurdepääsu andmine üldsusele.
§ 57⁹. Õiguste objekti üldsusele edastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine platvormipakkuja poolt
(1) Platvormipakkuja edastab õiguste objekti üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks, kui ta annab üldsusele juurdepääsu oma teenuse kasutajate poolt üles laaditud õiguste objektile.
(2) Kui platvormipakkuja on saanud loa õiguste objekti üldsusele edastamiseks või üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, annab see ka teenuse kasutajale õiguse loaga hõlmatud ulatuses õiguste objekte platvormipakkuja veebilehe kaudu üldsusele edastada või üldsusele kättesaadavaks teha, kui selline tegevus ei toimu ärilisel eesmärgil või ei too olulist tulu.
(3) Platvormipakkuja ei vastuta õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, kui platvormipakkuja tõendab, et ta:
1) tegi loa saamiseks parima pingutuse;
2) püüdis rangeid majandus- ja kutsetegevuse valdkonna hoolsusnõudeid järgides igati tagada, et konkreetne õiguste objekt, mille kohta ta on saanud õiguste omajatelt asjakohast ja vajalikku teavet, ei oleks tema veebilehtede kaudu üldsusele kättesaadav ja
3) tegutses pärast õiguste omajalt põhjendatud teate saamist kiiresti, et teatatud õiguste objekt ei oleks tema veebilehtede kaudu üldsusele kättesaadav või oleks sealt kõrvaldatud, ning tegi kooskõlas käesoleva lõike punktiga 2 parima pingutuse, et takistada teatatud õiguste objekti üleslaadimine tulevikus.
(4) Selleks et teha kindlaks, kas platvormipakkuja on täitnud käesoleva paragrahvi 3. lõikest tulenevaid nõudeid, tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse ka teenuse liiki, mahtu ja sihtrühma, teenuse kasutajate poolt üles laaditud sisu liiki ning sobivate ja tõhusate vahendite maksumust ja kättesaadavust platvormipakkujale.
(5) Platvormipakkuja peab käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud nõuete täitmisel võtma meetmeid selleks, et võimaldada kasutajatel õiguste objektide õiguspärast üldsusele edastamist või üldsusele kättesaadavaks tegemist, sealhulgas käesoleva seaduse IV peatükis sätestatud vaba kasutuse juhu alusel, lähtudes muu hulgas majandus- ja kutsetegevuse valdkonna standardist.
(6) Kui platvormipakkuja edastab õiguste objekti loata üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud viisil, ei kohaldata sellise tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102), artikli 6 lõikes 1 sätestatud vastutuse piirangut.
(7) Kehtetu
(1) Platvormipakkuja, kelle teenused on olnud Euroopa Liidus kättesaadavad vähem kui kolm aastat ja kelle aastakäive on alla 10 miljoni euro, ei vastuta õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest käesoleva seaduse § 57⁹ 1. lõikes nimetatud viisil, kui ta:
1) tegi loa saamiseks parima pingutuse ja
2) pärast õiguste omajalt õiguste rikkumise kohta põhjendatud teate saamist tegi kiiresti teatatud õiguste objekti üldsusele kättesaamatuks või kõrvaldas selle oma veebilehelt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustele vastav platvormipakkuja, kelle veebilehti külastas eelneva kalendriaasta andmete põhjal keskmiselt enam kui viis miljonit üksikkülastajat kuus, ei vastuta oma veebilehtede kaudu õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, kui ta lisaks 1. lõikes sätestatud nõuetele tõendab, et ta tegi parima pingutuse, et takistada sellise õiguste objekti üleslaadimist tulevikus, mille kohta ta oli saanud õiguste omajatelt asjakohast ja vajalikku teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kohustuste täitmisel tuleb võtta arvesse ka käesoleva seaduse § 57⁹ 4. ja 5. lõiget ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artiklit 8.
(1) Platvormipakkuja peab kehtestama kaebuste esitamise ja lahendamise korra, mida tema teenuse kasutajad saaksid kasutada siis, kui tekivad vaidlused platvormipakkuja veebilehele kasutajate poolt üles laaditud sisu kättesaamatuks muutmise või kõrvaldamise küsimustes.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaebuse menetlemisel peab platvormipakkuja tagama, et:
1) õiguste omajat teavitatakse teda puudutava kaebuse esitamisest;
2) kaebused menetletakse võimalikult tõhusalt ja kiiresti;
3) puudutatud osapooltele antakse võimalus esitada oma seisukoht;
4) otsus, millega üles laaditud sisu muudetakse kättesaamatuks või kõrvaldatakse, on läbi vaadatud inimese poolt;
5) kaebuste esitamine on teenuse kasutajate jaoks tasuta.
(3) Õiguste omaja, kes nõuab, et tema õiguste objekt jääks pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaebuse esitamist üldsusele kättesaamatuks või oleks kõrvaldatud, peab seda põhjendama.
(1) Platvormipakkuja annab õiguste omajale viimase taotlusel piisavalt teavet:
1) platvormipakkuja ja õiguste omaja vahelise litsentsilepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta;
2) käesoleva seaduse § 57⁹ 3. ja 5. lõikes sätestatud nõuete täitmise kohta.
(2) Platvormipakkuja on kohustatud teenuse tingimustes teavitama kasutajaid sellest, et nad võivad platvormipakkuja veebilehel üldsusele kättesaadavaks tehtud õiguste objekte kasutada käesolevas seaduses sätestatud vaba kasutamise juhtudel.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Kui platvormipakkuja ei täida käesoleva seaduse § 57⁹ 5. lõikes, § 57¹¹ 1. ja 2. lõikes ning § 57¹² 2. lõikes sätestatud kohustusi, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha platvormipakkujale ettekirjutus ja nõuda kohustuse täitmist.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud sunniraha ülemmäär on 50 000 eurot.
(1) Teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni- ja raadioteenuse osutajal, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, ja ajakirjandusväljaande kirjastajal on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile).
(2) Autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine ei piira autori või tema õigusjärglase autoriõiguse teostamist.
(3) Levitamine käesoleva peatüki tähenduses on autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti originaali või koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel.
(4) Pärast autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis õiguste omaja poolt või tema nõusolekul lõpeb käesolevas peatükis ettenähtud õigus levitamisele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata.
(5) Teose esitaja, fonogrammitootja, televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, filmi esmasalvestuse tootja, isik, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, isik, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, ja ajakirjandusväljaande kirjastaja võivad käesolevas peatükis sätestatud varalised õigused üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi) autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks. Autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse VII peatüki sätteid, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
§ 62¹. Autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsioon
(1) Autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstust eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstuse vaidlustajal.
(2) Isiku, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile märgitud õiguste omajana, õigusi nimetatud objektile eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal.
(3) Kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile või selle pakendile on kantud tähis, mida saab otseselt seostada autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või tema õigusjärglasega, või sellist tähist kasutatakse muus seoses vastava autoriõigusega kaasnevate õiguste objektiga, eeldatakse tähisega seostatava autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi vastavale objektile.
(1) Käesoleva peatüki sätted kehtivad teose esitaja suhtes juhul, kui:
1) teose esitajaks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) teose esitus (lavastus) toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) teose esitus (lavastus) on salvestatud fonogrammile, mida kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele, või
4) teose esitus (lavastus), mis pole salvestatud fonogrammile, on võetud raadio- või telesaatesse, mida kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele.
(2) Käesoleva peatüki sätted kehtivad fonogrammitootja suhtes juhul, kui:
1) fonogrammitootja on Eesti Vabariigi kodanik, Eesti Vabariigis alaliselt elav isik või Eesti Vabariigis asuv juriidiline isik või
2) helide esmakordne fikseerimine fonogrammil toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) fonogramm avaldati esmakordselt Eesti Vabariigi territooriumil. Avaldamise all mõeldakse fonogrammi koopiate pakkumist üldsusele nõudlust rahuldavas koguses.
(3) Käesoleva peatüki sätted kehtivad televisiooni- ja raadioteenuse osutaja suhtes juhul, kui:
1) selle organisatsiooni asukoht on Eesti Vabariigi territooriumil või
2) teos edastatakse saatja kaudu, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil.
(4) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse välisriikide kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega Eesti Vabariik on ühinenud.
Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid.
1) Teose esitajale kuuluvad:
1) õigus esituse autorsusele;
2) õigus esitajanimele;
3) õigus esituse puutumatusele;
4) õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes.
(1) Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest, välja arvatud käesoleva seadusega ja poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(2) Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud:
1) seni fikseerimata esituse salvestamine heliplaadile, heli- ja videolindile, filmile jms viisil;
2) esituse raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamine, välja arvatud juhud, kui edastamine toimub esituse salvestiselt või toimub esituse taasedastamine, milleks on loa andnud televisiooni- või raadioteenuse osutaja, kes esituse esmakordselt edastas;
3) esituse suunamine üldsusele mis tahes tehnilise vahendi abil väljaspool paika, kus esitus toimub, välja arvatud juhud, kui üldsusele suunamine toimub esituse salvestiselt või raadio või televisiooni vahendusel;
3¹) esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad esitust kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
4) esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku;
5) esituse salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
6) salvestise levitamine üldsusele;
7) esituse salvestise rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile (§ 33 3. lõige) vastava individuaalse või kollektiivse lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu (§ 68 4. lõige).
(3) Teose esitaja võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud õigusi teostada iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.
(4) Kehtetu
(5) Oma otseste tööülesannete täitmise korras teoste esitamisel lähevad esitaja varalised õigused tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.
(1) Kui teose esitaja ja fonogrammitootja on sõlminud lepingu, millega teose esitaja loovutas või andis fonogrammitootjale üle oma esituse kasutamise õigused (edaspidi loovutamise või üleandmise leping) ühekordse tasu eest või tasuta, on teose esitajal õigus saada fonogrammitootjalt iga-aastast täiendavat tasu iga täisaasta eest pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest. Kokkulepe, millega teose esitaja loobub oma õigusest saada iga-aastast täiendavat tasu, on tühine.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud iga-aastase täiendava tasu maksmiseks eraldab fonogrammitootja 20 protsenti tulust, mida fonogrammitootja on tasu maksmisele eelnenud aastal teeninud selliste fonogrammide reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, mille õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat.
(3) Fonogrammitootja on kohustatud andma nõudmise korral teose esitajale, kellel on õigus saada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud iga-aastast täiendavat tasu, mis tahes teavet, mis võib olla vajalik kõnealuse tasu maksmise tagamiseks.
(4) Kui teose esitajal on loovutamise või üleandmise lepingu kohaselt õigus saada korrapärast tasu, ei arvata sellest tasust maha ettemakseid ega lepinguga määratud mahaarvamisi pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kohustust ei kohaldata ettevõtete suhtes, kelle käive selliste fonogrammide reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, mille õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat, oli tasu maksmisele eelnenud aastal väiksem kui 100 eurot.
(1) Esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. Esitajal on õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu esituse kasutamise eest teiste isikute poolt, välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.
(2) Kollektiivi poolt esitatud teose kasutamiseks peab olema kõigi selle kollektiivi liikmete nõusolek. Kollektiivi nimel võib anda loa ansambli juht, dirigent, koorijuht, lavastaja või muu isik, kes on selleks kollektiivi poolt volitatud.
(3) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis
1) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ei anna televisiooni- ja raadioteenuse osutajale õigust esituse salvestamiseks ega teistele organisatsioonidele loa andmiseks teost edastada;
2) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ja esituse fikseerimiseks ei anna televisiooni- ja raadioteenuse osutajale õigust salvestise reprodutseerimiseks;
3) luba teose esituse salvestamiseks ja salvestise reprodutseerimiseks ei anna õigust selle salvestise või tema koopia raadio või televisiooni kaudu edastamiseks.
(4) Kui teose esitaja on üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa fonogrammi, audiovisuaalse teose originaali või koopiat rentida või sellist üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb esitajale õigus saada sellise rentimise eest õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.
(5) Kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist, või kui sellist avaldamist ei toimu, 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast üldsusele suunamist ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib fonogrammi kasutada enda valitud kohas ja ajal, võib teose esitaja loovutamise või üleandmise lepingust taganeda. Teose esitajal on õigus loovutamise või üleandmise lepingust taganeda, kui fonogrammitootja ei täida vähemalt ühte eelmises lauses nimetatud tingimust ühe aasta jooksul pärast teose esitaja teadet oma kavatsuse kohta loovutamise või üleandmise lepingust kooskõlas käesoleva lõike esimese lausega taganeda.
(6) Kui fonogramm sisaldab mitme teose esitaja esituse salvestist, võib teose esitaja eraldi sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingust taganeda teistest teose esitajatest eraldi. Ühiselt sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingust võib taganeda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isik või vastavalt käesoleva seaduse § 30 sätetele.
(7) Kui loovutamise või üleandmise lepingust on vastavalt käesoleva paragrahvi 5. või 6. lõikele taganetud, siis fonogrammitootja õigused nimetatud fonogrammile lõpevad.
(8) Kokkulepe loovutamise või üleandmise lepingust taganemise õigusest loobumise kohta on tühine.
Fonogrammi (helisalvestise) tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine.
(1) Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) fonogrammi koopiate importimine;
3) fonogrammi levitamine üldsusele;
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine;
5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord fonogrammi kasutamise eest määratakse kindlaks fonogrammitootja ja kasutaja vahelise kokkuleppega.
Oma õiguste ja fonogrammile salvestatud esitajate õiguste tagamiseks on fonogrammitootjal õigus oma ärilisel eesmärgil tehtud salvestisele või selle ümbrisele kanda sümboli (täht P ringis), millele on lisatud fonogrammi esmakordse avaldamise aasta. Nimetatud tähisele lisatakse fonogrammitootja nimi või nimetus ja salvestatud teoste peamised esitajad, kui need ei ole fonogrammil või selle ümbrisel otseselt fikseeritud.
(1) Kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.
(2) Tasu maksab isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab.
(3) Tasu makstakse ühekordse maksena võrdsetes osades teose esitajale ja fonogrammitootjale, kui teose esitaja ja fonogrammitootja kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
§ 73. Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja õigused
(1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutajal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) saate taasedastamine;
2) saate salvestamine;
3) saate salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
4) saate üldsusele suunamine juhul, kui selline suunamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest;
4¹) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
5) saate salvestise levitamine üldsusele.
(1¹) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei olene sellest, kas saade edastatakse või taasedastatakse traadi või õhu, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu.
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord saate salvestise kasutamise eest määratakse kindlaks televisiooni- ja raadioteenuse osutaja ning kasutaja vahelise kokkuleppega.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei laiene kaabellevivõrgu operaatorile, kes teostab kaabellevivõrgu vahendusel televisiooni- või raadioteenuse osutaja saate taasedastamise.
(4) Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti üldsusele edastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine ning internetipõhise kõrvalteenuse osutamiseks vajalik reprodutseerimine televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või tema kontrolli all või vastutusel loetakse toimuvaks ainult selles Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub televisiooni- või raadioteenuse osutaja peamine tegevuskoht, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Pooled võivad õiguste kasutamise piirangutes ka teisiti kokku leppida.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget kohaldatakse juhul, kui üldsusele pakutakse:
1) raadiosaateid;
2) telesaateid, mis on kas uudised või päevakajalised saated või televisiooniteenuse osutaja täielikult rahastatud omatoodang, välja arvatud spordisündmuste ülekanded ja nendes sisalduvad teosed ning autoriõigusega kaasnevate õiguste objektid.
(6) Internetipõhise kõrvalteenuse osutamiseks vajalike õiguste eest tasumisele kuuluva summa määramisel võtavad pooled arvesse kõiki internetipõhise kõrvalteenuse aspekte, nagu kõrvalteenuse tunnused, sealhulgas kõrvalteenusena pakutava programmi internetis kättesaadavuse kestus, sihtrühm ja pakutavad keeleversioonid, aga samuti kaubeldavate õiguste majanduslikku väärtust.
(7) Internetipõhine kõrvalteenus käesoleva paragrahvi tähenduses on internetipõhine teenus, mis seisneb avalikkusele televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või kontrolli all ja vastutusel tele- või raadioprogrammi või selle programmiga seotud muu materjali pakkumises samal ajal programmi edastamisega televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast edastust.
(8) Käesoleva paragrahvi 6. lõige ei välista võimalust lähtuda tasumisele kuuluva summa määramisel televisiooni- või raadioteenuse osutaja tuludest.