(1) Teos või muu kaitstud objekt käesoleva jao tähenduses on mis tahes kandjal, sealhulgas digitaalsel kujul õiguspäraselt avaldatud raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutis ning selle illustratsioon, samuti märgistik, sealhulgas noodileht, mida kaitstakse autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega.
(2) Soodustatud isik, sõltumata muust puudest, on isik:
1) kes on pime;
2) kes on sellise nägemiskahjustusega vaegnägija, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole parandatav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust kahjustust ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist kahjustust ei ole;
3) kellel on taju- või lugemispuue ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole, või
4) kes on füüsilise puude tõttu muul viisil võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama.
(3) Ligipääsetavas vormis koopia on teose või muu kaitstud objekti koopia, mis on esitatud tavapärasega võrreldes muul viisil või muus vormis, mis võimaldab soodustatud isikul teosele või muule kaitstud objektile juurde pääseda, sealjuures sama lihtsalt ja mugavalt, kui seda saab teha isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud puuet või nägemiskahjustust.
(4) Pädev üksus käesoleva jao tähenduses on valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus või juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele.
(1) Teose või muu kaitstud objekti kasutamiseks tasu maksmiseta käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktides 1, 2, 5, 9 ja 9¹, § 67 2. lõike punktides 3¹, 5, 6 ja 7, § 70 1. lõike punktides 1, 3, 4 ja 5, § 72 1. lõikes, § 73 1. lõike punktides 1, 3, 4, 4¹ ja 5, § 73² 2. lõikes ning § 75⁴ 2. lõikes nimetatud juhtudel, järgides muu hulgas teose või muu kaitstud objekti terviklikkuse nõuet, ei ole vaja autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja luba selleks, et:
1) soodustatud isik või muu tema huvides tegutsev isik saaks teha teosest või muust kaitstud objektist, millele soodustatud isikul on õiguspärane juurdepääs, soodustatud isiku ainukasutuseks ligipääsetavas vormis koopia;
2) pädev üksus saaks teha teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane juurdepääs, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks.
(2) Lepingu tingimus, mis piirab teose või muu kaitstud objekti vaba kasutust käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, on tühine.
(3) Pädev üksus võib käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul teha teose või muu kaitstud objekti koopia ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva pädeva üksuse huvides ning saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvalt pädevalt üksuselt ligipääsetavas vormis koopiaid või juurdepääsu sellistele koopiatele.
(1) Pädev üksus, kes teeb käesoleva seaduse § 25³ 1. lõike alusel teosest või muust kaitstud objektist koopia, peab tagama, et ta:
1) levitab koopiat, suunab selle üldsusele või teeb selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või teisele pädevale üksusele;
2) võtab asjakohased meetmed, et tõkestada ligipääsetavas vormis koopia ilma loata reprodutseerimist, levitamist, üldsusele suunamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist;
3) tegutseb nõuetekohase hoolsusega ja säilitab andmeid teose või muu kaitstud objektiga ning selle ligipääsetavas vormis koopiaga tehtud toimingute kohta;
4) avaldab ja ajakohastab asjakohasel juhul oma veebisaidil või muu kanali kaudu teavet selle kohta, kuidas ta täidab käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud kohustusi.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pädev üksus esitab soodustatud isikule, teisele pädevale üksusele, autorile või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale taotluse korral ligipääsetaval viisil järgmise teabe:
1) selliste teoste või muude kaitstud objektide loetelu, millest tal on olemas ligipääsetavas vormis koopiad, täpsustades, mis kujul need ligipääsetavad on;
2) nende pädevate üksuste nimed ja kontaktandmed, kellega ta on käesoleva seaduse § 25³ 3. lõike alusel ligipääsetavas vormis koopiaid vahetanud.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud kohustuse täitmiseks võib pädev üksus töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada, kas isik on soodustatud isik käesoleva seaduse § 25² 2. lõike tähenduses.
§ 25⁵. Pimeda, vaegnägija või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides tegutseva pädeva üksuse kohta teabe jagamine
(1) Käesoleva seaduse § 25² 4. lõikes nimetatud pädevad üksused teavitavad Eesti Rahvusraamatukogu, kui nad kasutavad teost või muud kaitstud objekti § 25³ 1. lõike punkti 2 alusel.
(2) Eesti Rahvusraamatukogu saadab käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel Eestis tegutsevatelt pädevatelt üksustelt saadud teabe Euroopa Komisjonile.
§ 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest (§ 27).
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene juriidilistele isikutele.
§ 27. Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks
(1) Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu maksavad salvestusseadmete ja salvestuskandjate tootja, importija, müüja ning isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse.
(2) Müüja maksab tasu juhul, kui tootja, importija või isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse, ei ole tasu maksnud.
(3) Müüjal on õigus tasu tagasi nõuda tootjalt, importijalt ja isikult, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse.
(4) Füüsilised isikud maksavad tasu juhul, kui salvestusseadmete ja -kandjate import või teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toomine toimub kaubanduslikul eesmärgil.
(5) Tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja -kandjatelt:
1) mis tehniliste omaduste tõttu ei võimalda audiovisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi reprodutseerida üksikute koopiatena;
2) mis on eksporditud või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki viidud;
3) mida kasutatakse ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames;
4) mida kasutatakse tegevusel, mille puhul salvestaja põhitegevuse tulemus eeldab vaheetapina audio- või videosalvestise valmistamist;
5) mis on mõeldud salvestustegevuseks haridus- ja teadusasutuste poolt õppe- ja teaduslikel eesmärkidel;
6) mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele.
(6) Tasu tagasimaksmiseks võib salvestusseadme või -kandja ostja käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud juhul esitada tasu kogujale kirjaliku taotluse kolme aasta jooksul alates salvestusseadme või -kandja ostmisest. Tasu koguja tagastab tasu kuue kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest.
(7) Vabariigi Valitsus ./dyn=112072025009&id=104032021008 kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrad.
(7¹) Käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrade kehtestamisel lähtutakse järgmistest tingimustest:
1) kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu käesoleva seaduse § 26 1. lõikes nimetatud juhul ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse;
2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks;
3) salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart;
4) salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu määr on 0,03–4 eurot.
(7²) Salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord nelja aasta tagant.
(8) Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud tingimustest.
(9) Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiits-ja Digiministeeriumi esindaja.
(10) Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle kümne protsendi jaotamisele kuuluvast tasust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava, olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega.
(12) Tasu koguma võib valdkonna eest vastutav minister volitada kollektiivse esindamise organisatsiooni. Valdkonna eest vastutav minister võib tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhul, kui ükski kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma.
(12¹) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja maksmisega seotud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab Justiits- ja Digiministeeriumile tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.
(13) Tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal on õigus neid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega.
(14) Vabariigi Valitsus ./dyn=112072025009&id=129122011156 kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tasu taotlemise korra.
(15) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik viivitab tasu maksmisega, on ta kohustatud tasuma võlgnetavalt tasult tasu kogujale viivist võlaõigusseaduse § 113 1. lõike teises lauses sätestatud määras arvates tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti võlgnetavast tasust. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik ei esita tasu kogujale tema poolt toodetud või Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate kohta andmeid, mis on vajalikud tasu suuruse kindlaksmääramiseks, arvestatakse maksmata tasult viivist arvates sellele päevale järgnevast päevast, millal vastavad andmed oleks tulnud esitada.
(16) Tasu koguja käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Justiits- ja Digiministeerium.
§ 27¹. Tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest
(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest käesoleva seaduse § 18 1. lõikes ja § 19 punktis 3 nimetatud juhtudel.
(2) Autorile väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja Eesti Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia andmebaasis registreeritud teoste nimetuste arv.
(3) Kirjastajale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja avalduse esitamisele eelneva kümne kalendriaasta jooksul ilmunud ISBN- ja ISSN-numbriga teoste nimetuste arv.
(4) Tasu maksab välja valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik, kes esindab autoreid või autorite organisatsioone.
(5) Tasu makstakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse alusel.
(6) Vabariigi Valitsus ./dyn=112072025009&id=13189580 kehtestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasu jaotamise määrad ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel ning tasu maksmise korra.
(1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis:
1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus;
2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus;
3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides;
4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa.
(2) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatud teosele või fonogrammile, mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud, kuid millele on 1. lõikes nimetatud asutus võimaldanud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul üldsusele juurdepääsu, kui on põhjust eeldada, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse § 27⁶ 1. lõikes nimetatud kasutusviisidele.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata sellest, et käesoleva seaduse § 27³ kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.
(4) Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse § 27³ kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele või Eesti Rahvusringhäälingule loa teose või fonogrammi reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile.
(6) Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 62¹ 3. lõiget.
(1) Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist.
(2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112072025009&id=127012015010 määrusega.
(3) Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul, mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht.
(4) Käesoleva seaduse § 27² 2. lõikes nimetatud juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus on selle organisatsiooni asukoht, kes autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu.
(5) Kui tõendite põhjal on alust arvata, et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta, kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid.
(1) Pädevaks asutuseks orbteose staatust käsitleva info vahendajana on Eestis Patendiamet.
(2) Avalik mäluasutus ja Eesti Rahvusringhääling dokumenteerib hoolika otsingu ning annab Patendiametile järgmist teavet:
1) teave teostatud hoolika otsingu kohta ning selle tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või fonogrammi orbteosena;
2) viis, kuidas asutus orbteost käesoleva seaduse § 27⁶ kohaselt kasutab;
3) kasutatava teose või fonogrammi orbteose staatuse mis tahes muutus käesoleva seaduse § 27⁷ kohaselt;
4) asutuse asjakohane kontaktteave.
(3) Patendiamet edastab viivitamata käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teabe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti loodud orbteoste andmebaasi (edaspidi orbteoste andmebaas).
§ 27⁵. Orbteose staatuse vastastikune tunnustamine
Teost või fonogrammi, mida ühes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis käsitatakse orbteosena, käsitatakse orbteosena kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikides.
(1) Avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul on lubatud kasutada orbteoseks tunnistatud ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi üksnes avalikes huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral järgnevatel juhtudel:
1) üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel;
2) reprodutseerimine digiteerimise, üldsusele kättesaadavaks tegemise, indekseerimise, kataloogimise, säilitamise või taastamise eesmärgil.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil.
§ 27⁷. Orbteose staatuse osaline või täielik tühistamine
(1) Orbteosele õigusi omav isik võib igal ajal pöörduda teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutuse poole ning nõuda oma autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste ulatuses orbteose staatuse tühistamist.
(2) Orbteose staatuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks peab õiguste omaja esitama teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutusele piisavad tõendid, mis kinnitavad talle kuuluvate autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste olemasolu ja ulatust.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatud tõenditele tuginedes on orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste kuuluvus leidnud kinnitust, edastab teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutus teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata Patendiametile.
(4) Patendiamet edastab teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata orbteose andmebaasi.
(5) Patendiamet kogub kalendriaasta jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel laekunud teabe ning edastab selle käesoleva seaduse § 27⁸ 2. lõike alusel moodustatavale komisjonile järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks.
§ 27⁸. Tasu orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest
(1) Kui orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi staatus on osaliselt või täielikult tühistatud, on õiguste omajal õigus saada tasu teose või fonogrammi kasutamise eest.
(2) Autorile või fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse määramiseks kinnitatakse kolmeaastaseks perioodiks komisjon, kuhu kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja audiovisuaalsete teoste produtsente esindavate organisatsioonide, Kultuuriministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad.
(3) Komisjon kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, kelle juhitava ministeeriumi ülesandeks põhimääruse kohaselt on tasu maksmine orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjon otsustab osaliselt või täielikult tühistatud staatusega orbteose õiguste omajale makstava tasu suuruse, võttes arvesse nii õiguse omajale tekkinud kahju kui ka orbteose senise kasutamise eesmärke ja olemust.
(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud minister kinnitab käskkirjaga hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel moodustatud komisjoni otsuse põhjal makstavate tasude suuruse õiguste omajate kaupa.
(6) Õiguste omajale käesoleva paragrahvi alusel määratud tasu maksab välja käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ministeerium hiljemalt üheksa kuud pärast eelarveaasta lõppu. Makstavate tasude kogusumma eelarveaastas ei ületa 2000 eurot.
(1) Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile, kui käesoleva seadusega autori varaliste õiguste osas ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud.
(3) Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel.
(4) Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
(1) Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
(2) Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik.
(3) Autorit käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt.
(2) Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest.
(3) Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise huvidega.
(4) Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks nende kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades.
(5) Igaüks ühistest autoritest võib pöörduda kohtusse või võtta tarvitusele muid abinõusid ühiselt loodud teose kaitseks ning autoriõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
(6) Autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele.
(7) Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras teose loomisel on autorikollektiivi moodustamisel vaja isiku eelnevat nõusolekut tema autorikollektiivi lülitamiseks. Autorikollektiivi töös osalemisest keeldumist mõjuvatel põhjustel ei loeta töödistsipliini rikkumiseks.
(1) Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).
(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.
(3) Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
(4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ajakirjandusväljaande kirjastajale, arvestades käesoleva seaduse §-s 73² sätestatud erisusi.
§ 32. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele
(1) Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest.
(3) Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus.
(4) Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile lisaks töötasule (palgale) ka autoritasu teose kasutamise eest. Autoritasu maksmine võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega.
(5) Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi.
(1) Audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne).
(2) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte.
(3) Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses.
(4) Selle isiku produtsendiks olemist, kelle nimi või nimetus on näidatud audiovisuaalses teoses, presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub produtsendiks olemise vaidlustajal.
(5) Režissöörile, stsenaariumi autorile ja heliloojale, aga samuti stsenaariumi plaani, dialoogi ja diktoriteksti autorile, kunstnikule, operaatorile, koreograafile, helioperaatorile ja teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele kuulub autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine võib toimuda iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid.
(1) Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku (kogumiku koostajal), tekib autoriõigus sellele kogumikule.
(2) Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5), võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada.
(3) Teoseid, mille osas autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on möödunud, võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada, järgides käesoleva seaduse § 44 sätteid.
(4) Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku kas originaalis või ümbertöötatud kujul vaid teose autori või tema õigusjärglase nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Kogumiku koostaja on kohustatud järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust.
(5) Ühe isiku poolt kogumiku avaldamine ei piira teisi isikuid sama materjali kasutamisel iseseisva kogumiku loomiseks vastavalt käesoleva paragrahvi 1. ja 4. lõike sätetele.
(6) Ühe isiku poolt koostatud kogumiku ümbertöötamine teiste isikute poolt võib toimuda ainult algse kogumiku koostaja autoriõigust järgides.
(1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele.
(2) Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides.
(3) Isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid kohaldatakse ka teostele, mille autorid ei ole teada (rahvaloominguteosed, anonüümsed teosed jms), teostele, mille autoriõigusega kaitsmise tähtaeg on möödunud, ja intellektuaalse tegevuse tulemustele, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5).
§ 36. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine
(1) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine toimub vastavalt pärimisseaduse üldsätetele seaduse või pärandaja viimse tahte avalduse järgi.
(2) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadusjärgsele pärijale lähevad vastava õiguse kehtivuse tähtajaks üle varalised õigused ning käesoleva seaduse § 12 1. lõike punktides 4–6 ning § 66 punktis 4 nimetatud isiklikud õigused, kui viimse tahte avaldusega ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi teostab Kultuuriministeerium.
(4) Kultuuriministeeriumil on õigus riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasu kasutada stipendiumi maksmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel võib stipendiumi maksta üliõpilasele, kelle õppe- või loominguline tegevus on seotud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärandaja loomevaldkonnaga, eesmärgiga toetada nimetatud tegevust ning enesetäiendamist.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112072025009&id=12972197 kehtestab määrusega stipendiumi taotlemise ja maksmise korra.
(7) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga stipendiumi suuruse.
(8) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasust võib maha arvata tasu kogumise korraldamisega seotud kulud.
§ 37. Pärijateks mitteolevate autori õigusjärglaste autoriõigus
Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole autori pärijateks, võivad autoriga sõlmitud lepingu alusel või käesolevas seaduses otseselt ettenähtud juhtudel üle minna vaid autori varalised õigused.
(1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39–42 ettenähtud juhud.
(2) Kehtetu
(2¹) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja.
§ 39. Autoriõiguse kehtivus ühise autorsuse korral
Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele
Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid.
§ 41. Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele, töökohustuste täitmise korras loodud teosele, audiovisuaalsele teosele ja jätkuväljaandele
(1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.
(1¹) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (§ 33) kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes fikseeritud teos ei ole avalikustatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose loomist.
(3) Kui teos avaldatakse jätkuväljaandena (köidetena, osadena, annetena, jagudena jne) ja autoriõiguse kehtivuse tähtaega arvestatakse teose õiguspärasest avalikustamisest, siis kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist.
(4) Kollektiivsesse teosesse, töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes, mis ei ole avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib autoriõigus käesoleva seaduse § 38 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
§ 43. Autoriõiguse kehtivuse tähtaja kulgemise algus
Käesolevas peatükis ettenähtud tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta (§-d 38 lg 1 ja 39) või teose õiguspärasele avalikustamisele või loomisele järgneva aasta (§ 38 lg 2; §-d 40, 41 ja 42) 1. jaanuarist.
§ 44. Teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse
(1) Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
(2) Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise.
(1) Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.
(2) Kehtetu
(3) Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas.
(1) Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras.
(2) Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks.
(3) Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(1) Autorilepingus fikseeritakse:
1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus;
3) teose kasutamise viis ja territoorium;
4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
(2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel.
(1) Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus.
(1) Autorilepingu alusel teost või esitust kasutav isik või tema õigusjärglane on kohustatud autorile ja esitajale või nende esindajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andma vähemalt kord aastas õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet teose ja esituse kasutamise, eelkõige kasutusviiside, kogu saadud tulu ja autori või esitaja saadaoleva tasu kohta. Nimetatud kohustuse täitmisel arvestatakse võimaluse korral tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.
(2) Kui õiguste kasutamiseks on sõlmitud all-litsentsilepinguid, on autoril ja esitajal või nende esindajal õigus nõuda teiselt lepingupoolelt teavet all-litsentsisaajate käsutuses oleva lisateabe saamiseks, kui teisel lepingupoolel ei ole kogu käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaldamiseks vajalikku teavet.
(3) Teine lepingupool peab käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud nõude saamisel andma autorile või esitajale või nende esindajale teada ka all-litsentsisaaja isiku.
(4) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustuse täitmine kujuneks teose või esituse kasutusest saadava tuluga võrreldes teisele lepingupoolele ebamõistlikult koormavaks või kulukaks, piirdub see kohustus sellist liiki ja sellisel tasemel teabega, mille esitamist võib mõistlikult eeldada.
(5) Teisel lepingupoolel ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, kui autori või esitaja panus ei ole kogu teost või esitust arvestades märkimisväärne.
(6) Hoolimata käesoleva paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatust peab teine lepingupool andma autorile ja esitajale või nende esindajale põhistatud taotluse alusel teavet, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 49² sätestatud õiguse kasutamiseks.
(7) Autor ja esitaja ning nende esindaja peavad hoidma saladuses neile käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustuse täitmisega seoses teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on teisel lepingupoolel õigustatud huvi, eelkõige hoidma teise lepingupoole ärisaladust.
Autoril ja esitajal või nende esindajal on õigus nõuda isikult, kellega nad on sõlminud lepingu nende õiguste kasutamiseks või kellele nad on õigused üle andnud, või selle isiku õigusjärglastelt lepingu muutmist täiendava, asjakohase ja õiglase tasu saamiseks, kui algselt kokkulepitud tasu osutub ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse kogutuluga.
§ 49³. Autorilepingu ülesütlemine või sellest taganemine
(1) Autor või esitaja võib teose või esituse kasutamiseks sõlmitud ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu osaliselt või täielikult üles öelda või sellest taganeda, kui teost või esitust ei hakata kasutama kahe aasta jooksul alates õiguste üleandmisest või õiguste kasutamiseks loa andmisest.
(2) Teose või esituse kasutamiseks võib kokku leppida käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinevas algustähtajas, kuid see ei tohi ületada viit aastat õiguste kasutajale üleandmisest või nende kasutamiseks loa andmisest arvates. Kui pooled on kokku leppinud pikemas teose või esituse kasutamise algustähtajas kui viis aastat, loetakse leping sõlmituks viieaastase kasutamise algustähtajaga.
(3) Enne autorilepingu osalist või täielikku ülesütlemist või sellest taganemist peab autor või esitaja andma teisele lepingupoolele täiendava mõistliku tähtaja teose või esituse kasutamise alustamiseks.
(4) Kahe või enama autori poolt ühise loomingulise tegevuse tulemusel loodud teose puhul võivad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust teostada üksnes teose loomisse märkimisväärselt panustanud ühised autorid ühiselt. Kui teos koosneb osadest, millel on iseseisev tähendus, võib lepingu üles öelda või sellest taganeda iga kaasautor eraldi, kuid tingimusel, et see ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huve.
(5) Kollektiivse esituse puhul käesoleva seaduse § 68 2. lõike tähenduses võivad esituse loomisse märkimisväärselt panustanud ühised esitajad teostada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust üksnes ühiselt, kuid tingimusel, et see ei kahjusta esituse kui terviku kasutamise huve.