(1) Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub 10 päeva jooksul, arvates Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest.
(2) Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President.
(3) Kui Vabariigi President ei saa Riigikogu esimeseks istungiks kokku kutsuda, kutsub selle kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(4) Riigikogu esimene istung toimub Tallinnas Toompea lossis, kui kokkukutsuja kaalukate põhjuste tõttu ei ole kokkukutsumise teates määranud teisiti.
(1) Riigikogu uue koosseisu esimese istungi avab Vabariigi President.
(2) Esimest istungit juhatab kuni Riigikogu esimehe valimiseni Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(3) Riigikogu liikmete kohad Riigikogu istungisaalis paiknevad tähestikulises järjekorras.
(1) Pärast Riigikogu istungi avamist annavad Riigikogu liikmed ametivande.
(2) Ametivande andmise juures viibib Riigikohtu esimees.
(3) Riigikogu kohalolijaist vanim liige loeb Riigikogu istungisaali kõnepuldist ametivande ette ning kirjutab vandetekstile alla. Seejärel kirjutavad teised Riigikogu liikmed vandetekstile alla.
§ 6. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise toimumise alused
(1) Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil. Edaspidi toimub korraline Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest.
(2) Kui Riigikogu esimehe või aseesimeeste volitused lõpevad ennetähtaegselt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 või § 9 lõike 2 punktis 2, 3 või 4 ettenähtud juhul, korraldatakse järgmise Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil Riigikogu esimehe või aseesimeeste erakorraline valimine.
§ 7. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise põhimõtted ja kord
(1) Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist.
(2) Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Esmalt seatakse üles Riigikogu esimehe kandidaadid. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku.
(3) Hääletamine Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel on salajane.
(4) Riigikogu liikmel on nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel üks hääl.
(5) Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häältearvu, korraldatakse kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe valimisel on üles seatud ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.
(6) Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor.
§ 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemise alused
(1) Riigikogu esimehe volitused lõpevad:
1) Riigikogu uue esimehe valimisega või Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega;
2) Riigikogu koosseisu volituste kestel tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega;
3) tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral;
4) tema tagasiastumisega.
(2) Riigikogu aseesimehe volitused lõpevad:
1) Riigikogu uute aseesimeeste valimisega või Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega;
2) Riigikogu koosseisu volituste kestel tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega;
3) tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral;
4) tema tagasiastumisega.
(1) Riigikogu esimees võib omal soovil tagasi astuda, teatades oma tagasiastumisest ja selle põhjustest Riigikogu istungil.
(2) Tagasiastumisest teatanud Riigikogu esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni Riigikogu uue esimehe valimiseni.
(1) Riigikogu aseesimees astub tagasi:
1) omal soovil;
2) Riigikogu esimehe volituste lõppemise korral käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 ettenähtud juhul;
3) Riigikogu aseesimeestest ühe volituste lõppemise korral käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 2 või 3 või käesoleva lõike punktis 1 ettenähtud juhul.
(2) Kui Riigikogu aseesimees astub tagasi omal soovil, teatab ta oma tagasiastumisest ja selle põhjustest Riigikogu istungil.
(3) Tagasiastumise korral jätkavad Riigikogu aseesimehed oma ülesannete täitmist kuni Riigikogu uue esimehe või uute aseesimeeste valimiseni.
(1) Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise.
(2) Riigikogu juhatus:
1) korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta;
2) määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning fraktsioonidele kuuluvate kohtade arvu alatises komisjonis, määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab üldised juhised komisjonide töökorralduse ning tegevusvaldkondade kohta;
2¹) määrab Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide liikmete arvu, lähtudes käesoleva seaduse §-des 19–21 nimetatud otsuses sätestatust, ning kinnitab nimetatud komisjonide koosseisud ja muudatused nendes;
3) registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus;
4) võtab eelnõusid Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone;
4¹) edastab Riigikogule esitatud Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile, määrab alatisi komisjone nende eelnõude kohta arvamusi andma, samuti määrab arvamuse andmise aja;
5) otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra;
6) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamiseks;
6¹) otsustab kaalukate põhjuste olemasolu korral Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise;
6²) kehtestab Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded ja korra;
7) valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja;
8) kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra;
9) otsustab päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aja muutmise;
10) kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad;
11) käesoleva seaduse § 132 lõikes 1 ettenähtud juhul määrab peaministrikandidaatide ülesseadmise tähtaja ning ülesseatud peaministrikandidaatide esinemise järjekorra;
12) koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra;
13) määrab olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja;
14)
15) otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra, samuti kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 30 ja § 31 lõikes 2 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra;
15¹) kehtestab Riigikogu ja Riigikogu Kantselei dokumentide asutusesiseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra;
15²) kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse ja korra Riigikogu XI koosseisu liikmete jaoks;
16) kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad;
17) nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori;
18) otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused;
19) arutab küsimusi, mille on temale esitanud Riigikogu esimees;
20) kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes;
20¹) kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra;
21) korraldab Riigikogu tööd muul viisil.
(1) Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd.
(2) Riigikogu esimees:
1) kutsub kokku Riigikogu juhatuse istungid ning juhatab neid;
2) kutsub kokku Riigikogu komisjoni esimese istungi;
3) kutsub kokku Riigikogu täiendavad istungid;
4) kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud;
5) teeb Riigikogule ettepanekuid päevakorra täiendamiseks, määrab ametivannete andmise aja ning lepib Vabariigi Presidendi, peaministri ja ministritega kokku nende poolt poliitiliste avalduste esitamise aja;
6) kaalukate põhjuste olemasolu korral määrab käesolevas seaduses ettenähtust erineva Riigikogu istungi toimumise koha;
7) kutsub Riigikogu istungitel osalema isikuid, kellel ei ole seda õigust ametikohast tulenevalt;
8) annab loa istungil toimuvast filmi- ja videovõtete ning tele- ja raadioülekannete tegemiseks, samuti istungil toimuva fotografeerimiseks;
9) annab massiteabevahendite kaudu ülevaate Riigikogu kinnisel istungil toimunust ning annab loa kinnise istungi stenogrammiga tutvumiseks;
10) juhatab Riigikogu istungeid ning tagab istungi ajal korra istungisaalis ja rõdudel;
11) saadab seaduseelnõud Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks;
12) otsustab eelnõudele ettenähtust teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja määramise;
13) kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja Riigikogu otsustele;
14) täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 83 ettenähtud juhtudel;
15) täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
(1) Riigikogu aseesimees täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks ning muudel juhtudel Riigikogu esimehe kehtestatud korras.
(2) Riigikogu esimehe ülesandeid täitev Riigikogu aseesimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid juhul, kui Riigikogu esimees on haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma.
(1) Riigikogu juhatuse istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vastavalt vajadusele. Istungi aja ja päevakorra teeb Riigikogu esimees aegsasti teatavaks.
(2) Riigikogu juhatuse istungit juhatab Riigikogu esimees.
(3) Riigikogu juhatuse istungist võivad osa võtta Riigikogu liikmed ning Riigikogu esimehe poolt kutsutud isikud.
(4) Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil.
(5) Riigikogu juhatuse otsus jõustub vastuvõtmisega, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Riigikogu juhatuse istung protokollitakse. Protokolli märgitakse istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht, istungil osalenute nimed ja ametikohad ning istungi päevakord ja vastuvõetud otsused. Sõnavõtja taotlusel protokollitakse tema seisukohad. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
(1) Riigikogus on järgmised alatised komisjonid:
1) Euroopa Liidu asjade komisjon;
2) keskkonnakomisjon;
3) kultuurikomisjon;
4) maaelukomisjon;
5) majanduskomisjon;
6) põhiseaduskomisjon;
7) rahanduskomisjon;
8) riigikaitsekomisjon;
9) sotsiaalkomisjon;
10) väliskomisjon;
11) õiguskomisjon.
(2) Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
(3) Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjon ka seisukoha, muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. RT II 2012-09-14 1 214092012001 2012-09-15
(1) Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks.
(2) Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema ülesanded, tegevusest aruandmise kord ja koosseisu moodustamise printsiip.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile.
(1) Riigikogu võib moodustada uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks.
(2) Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema ülesanded, volituste kestus ja koosseisu moodustamise printsiip.
(3) Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
(1) Riigikogu võib moodustada probleemkomisjoni olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks.
(2) Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema ülesanded, volituste kestus ja koosseisu moodustamise printsiip.
(3) Probleemkomisjon esitab tegevuse lõpetamisel Riigikogule aruande oma tegevusest.
(1) Riigikogu komisjonil on õigus:
1) nõuda Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid;
2) nõuda Vabariigi Valitsuse liikme komisjoni istungil osalemist valitsusliikme võimkonda kuuluvate küsimuste kohta teabe saamiseks;
3) kutsuda komisjoni teavitamiseks ja nõustamiseks komisjoni istungil osalema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid.
(2) Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Komisjoni poolt nõutud andmed ja dokumendid tuleb esitada komisjoni määratud tähtpäevaks.
(1) Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud väärteo menetleja on kohus.
(1) Riigikogu komisjon võib koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Selleks määrab komisjon oma liikmete hulgast raportööri, kes tagab raporti projekti ettevalmistamise ja selle komisjonile heakskiitmiseks esitamise. Komisjon määrab samas kindlaks ka raporti projekti komisjonile esitamise tähtaja.
(2) Komisjoni liige võib esitada raporti kohta põhjendatud eriarvamuse, mis lisatakse raporti juurde.
(3) Komisjon võib raporti esitada käesoleva seaduse §-s 153 ettenähtut järgides Riigikogule arutamiseks.
(1) Riigikogu liige kuulub ühte käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktides 2–11 loetletud alatistest komisjonidest ning võib kuuluda Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonidesse.
(2) Riigikogu esimees ja aseesimehed ei või kuuluda alatistesse komisjonidesse, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni, ega olla neis asendusliikmeks.
(1) Riigikogu alatise komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Eri-, uurimis- ja probleemkomisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus, lähtudes nimetatud komisjoni moodustamise otsuses sätestatud koosseisu moodustamise printsiibist.
(2) Euroopa Liidu asjade komisjonil on vähemalt 15 liiget, kusjuures komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt üks liige igast käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktides 2–11 loetletud alatisest komisjonist.
(1) Riigikogu fraktsioonidele Riigikogu alatistes komisjonides ettenähtud kohtade arv on võrdeline fraktsiooni liikmete arvuga.
(2) Fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas komisjonis määrab Riigikogu juhatus.
(3) Oma liikmed määrab komisjonidesse fraktsioon.
(4) Fraktsiooni esindavat komisjoni liiget võib komisjoni istungil asendada asendusliige, kelle on määranud fraktsioon.
§ 27. Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme osalemine alatistes komisjonides
Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme määrab Riigikogu alatisse komisjoni Riigikogu juhatus, lähtudes Riigikogu liikme soovist ning töökorralduse huvidest.
(1) Fraktsioon teeb otsuse oma liikmete Riigikogu komisjonidesse määramise kohta viie tööpäeva jooksul, arvates fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu määramisest. Fraktsioonil on õigus tehtud otsust muuta.
(2) Komisjoni koosseisu ning muudatused selles kinnitab Riigikogu juhatus.
§ 29. Komisjoni esimese istungi kokkukutsumine ja juhatamine
(1) Riigikogu komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees kolme tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosseisu kinnitamisest.
(2) Komisjoni esimest istungit juhatab kuni komisjoni esimehe ja aseesimehe valimiseni kohalolijaist komisjoni vanim liige.
(1) Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil. Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt käesoleva seaduse § 31 punktis 2, 3, 4 või 5 ettenähtud juhul, korraldatakse järgmisel komisjoni istungil komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine.
(2) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt.
(3) Hääletamine komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on salajane. Komisjoni liikmel on üks hääl.
(4) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
(5) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
(6) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni aseesimeheks, heidetakse liisku.
§ 31. Komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste lõppemise alused
1) Riigikogu komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad:
1) Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega;
2) tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega;
3) tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral;
3¹) tema Riigikogu liikme volituste peatamisega seoses lapsehoolduse või ajutise töövõimetusega;
3²) tema asumisega teise alatise komisjoni liikmeks;
4) tema tagasiastumisega;
5) tema tagasikutsumisega.
§ 32. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine
(1) Riigikogu komisjoni esimees või aseesimees astub tagasi:
1) omal soovil;
2) vastavalt komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemise korral käesoleva seaduse § 31 punktis 2, 3 või 5 või käesoleva lõike punktis 1 ettenähtud juhul.
(2) Kui komisjoni esimees või aseesimees astub tagasi omal soovil, teatab ta oma tagasiastumisest ja selle põhjustest komisjoni istungil.
(3) Tagasiastumise korral jätkavad komisjoni esimees ja aseesimees oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
§ 33. Komisjoni esimehe või aseesimehe tagasikutsumine
(1) Vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust võib algatada komisjoni esimehe või aseesimehe tagasikutsumise.
(2) Tagasikutsumist ei või algatada, kui komisjoni esimees ja aseesimees pärast tagasiastumist jätkavad oma ülesannete täitmist käesoleva seaduse § 32 lõike 3 alusel.
(3) Tagasikutsumise ettepaneku võtab komisjon päevakorda ülejärgmisel istungil selle esitamisest arvates, kui komisjoni esimees või aseesimees, kelle suhtes ettepanek esitati, ei nõua kiiremat otsustamist.
(4) Komisjoni esimees või aseesimees loetakse tagasikutsutuks, kui ettepaneku poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust.
(5) Tagasikutsumise võib uuesti algatada varemalt Riigikogu järgmisel korralisel istungjärgul.
(1) Riigikogu komisjoni esimees esindab komisjoni ning juhib ja korraldab komisjoni tööd.
(2) Komisjoni esimees:
1) esitab komisjonile komisjoni töökava ja istungite päevakordade projektid;
2) juhatab komisjoni istungeid;
3) kutsub kokku komisjoni erakorralised istungid;
4) kutsub Vabariigi Valitsuse liikmeid, valitsusasutuste ametnikke ja muid isikuid osalema komisjoni istungitel.
(3) Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe ülesandeid esimehe äraolekul ning muudel juhtudel komisjoni esimehe kehtestatud korras.
(1) Riigikogu komisjonide korralised istungid toimuvad käesoleva seaduse §-s 47 ettenähtud aegadel.
(2) Riigikogu komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust.
(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega.
(2) Komisjoni esimehe kutsel võivad komisjoni istungil osaleda riigiasutuste esindajad ja teised isikud.
(2¹) Komisjon kaasab eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul.
(3) Komisjon võib otsustada kuulutada istungi avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust.
(1) Korralisel istungil on Riigikogu komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust.
(2) Erakorralisel istungil on Riigikogu komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega.
(2) Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega.
(3) Riigikogu võib erikomisjoni moodustamise otsuses näha ette mõne küsimuse otsustamise vastuhääleta.
(1) Riigikogu komisjoni istung protokollitakse.
(2) Protokolli märgitakse:
1) istungi alguse ja lõpu aeg, istungi toimumise koht;
2) istungil osalenute nimed ja ametikohad;
3) istungi päevakord ja vastuvõetud otsused;
4) hääletamistulemused.
(3) Protokoll peab kokkuvõtlikult kajastama komisjoni istungi käiku ja komisjoni istungil vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Protokoll ei kajasta riigisaladust, salastatud välisteavet ega avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teavet.
(4) Sõnavõtja seisukohad refereeritakse ning hääletamistulemused kantakse protokolli nimeliselt.
(5) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokoll on avalik alates sellele allakirjutamisest.
(6) Protokoll avalikustatakse Riigikogu veebilehel kohe pärast sellele allakirjutamist.