Law

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 8bd37f8b0f1d8c7c889321c1894dd4453c2bfdf8323e542fa4754f340c314bad

Contents: 188 provisions
  1. § 1. Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumine
  2. § 2. Esimese istungi avamine ja juhatamine
  3. § 3. Ametivande andmine
  4. § 4. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine
  5. § 5. Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatamine
  6. § 6. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise toimumise alused
  7. § 7. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise põhimõtted ja kord
  8. § 8. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste algus
  9. § 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemise alused
  10. § 10. Riigikogu esimehe tagasiastumine
  11. § 11. Riigikogu aseesimehe tagasiastumine
  12. § 12. Riigikogu juhatuse koosseis
  13. § 13. Riigikogu juhatuse ülesanded
  14. § 14. Riigikogu esimehe ülesanded
  15. § 15. Riigikogu aseesimehe ülesanded
  16. § 16. Riigikogu juhatuse töökorraldus
  17. § 17. Komisjonide liigid
  18. § 18. Alatised komisjonid
  19. § 19. Erikomisjon
  20. § 20. Uurimiskomisjon
  21. § 21. Probleemkomisjon
  22. § 22. Komisjoni õigused
  23. § 23. Uurimiskomisjoni töö takistamine
  24. § 23¹. Komisjoni raport
  25. § 24. Riigikogu liikmete kuulumine komisjonidesse
  26. § 25. Komisjoni liikmete arv
  27. § 26. Fraktsioonide esindatus komisjonides
  28. § 27. Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme osalemine alatistes komisjonides
  29. § 28. Komisjoni koosseisu kinnitamine
  30. § 29. Komisjoni esimese istungi kokkukutsumine ja juhatamine
  31. § 30. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
  32. § 31. Komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste lõppemise alused
  33. § 32. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine
  34. § 33. Komisjoni esimehe või aseesimehe tagasikutsumine
  35. § 34. Komisjoni esimehe ja aseesimehe ülesanded
  36. § 35. Komisjoni istungite toimumise aeg
  37. § 36. Komisjoni istungite kinnisus ja avalikkus
  38. § 37. Komisjoni otsustusvõimelisus
  39. § 38. Komisjoni otsuste vastuvõtmise kord
  40. § 39. Komisjoni istungi protokoll
  41. § 40. Fraktsiooni moodustamine
  42. § 41. Fraktsiooni registreerimine
  43. § 42. Muudatused fraktsiooni koosseisus
  44. § 43. Riigikogu liikmete ja fraktsioonide muud ühendused
  45. § 44. Riigikogu välisdelegatsioon
  46. § 45. Korralised istungjärgud
  47. § 46. Täiskogu töönädal ja töötsükkel
  48. § 47. Riigikogu töö ajagraafik
  49. § 48. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine
  50. § 49. Riigikogu täiendav istung
  51. § 50. Erakorralise istungjärgu toimumise aeg
  52. § 51. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine
  53. § 52. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik
  54. § 53. Päevakorra ettevalmistamine
  55. § 54. Päevakorra teatavakstegemine
  56. § 55. Päevakorra kinnitamine
  57. § 56. Päevakorra täiendamine
  58. § 57. Istungi toimumise koht
  59. § 58. Istungist osavõtjad
  60. § 59. Istungi avalikkus
  61. § 60. Kinnine istung
  62. § 61. Istungi stenografeerimine, protokollimine ja transleerimine
  63. § 62. Dokumentide kättesaadavaks tegemise aeg
  64. § 63. Istungi juhataja
  65. § 64. Istungi avamine ja lõpetamine
  66. § 65. Vaheaeg
  67. § 66. Korra tagamine istungil
  68. § 67. Ettekanne
  69. § 68. Suulised küsimused
  70. § 69. Sõnavõtt
  71. § 70. Vastusõnavõtt
  72. § 71. Vabariigi Valitsuse liikme ja õiguskantsleri sõnaõigus
  73. § 72. Istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel
  74. § 73. Päevakorraküsimuse arutamise võimatus
  75. § 74. Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta
  76. § 75. Teadaannete edastamine
  77. § 76. Riigikogu otsustusvõimelisus
  78. § 77. Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll
  79. § 78. Nõutav häälteenamus
  80. § 79. Avalik ja salajane hääletamine
  81. § 80. Hääletamise isiklikkus
  82. § 81. Hääletamise viisid
  83. § 82. Vabariigi Valimiskomisjoni ja hääletamiskomisjoni pädevus hääletamise korraldamisel
  84. § 83. Hääletamise kord
  85. § 84. Hääletamise katkestamine
  86. § 85. Hääletamistulemuste teatavakstegemine
  87. § 86. Hääletamise ettevalmistamine
  88. § 87. Hääletamise kord
  89. § 88. Hääletamistulemuste selgitamine ja teatavakstegemine
  90. § 89. Hääletamistulemuste vaidlustamine
  91. § 89¹. Kaugosalusega istungi läbiviimine
  92. § 90. Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus
  93. § 91. Eelnõu üleandmine
  94. § 92. Eelnõule esitatavad nõuded
  95. § 93. Eelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustamine
  96. § 94. Vabariigi Valitsuse arvamus eelnõu kohta
  97. § 95. Eelnõu tagasivõtmine ja sellest taganemine
  98. § 96. Riigikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine
  99. § 97. Eelnõu esimese lugemise võtmine päevakorda
  100. § 98. Eelnõu arutamise kord esimesel lugemisel
  101. § 99. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, tingimused ja kord
  102. § 100. Muudatusettepanekute läbivaatamine juhtivkomisjonis
  103. § 101. Eelnõu uus tekst
  104. § 102. Muudatusettepanekute loetelu
  105. § 103. Juhtivkomisjoni seletuskiri
  106. § 104. Eelnõu teise lugemise võtmine päevakorda
  107. § 105. Eelnõu arutamise kord teisel lugemisel
  108. § 106. Muudatusettepanekute hääletamine
  109. § 107. Eelnõu teise lugemise katkestamine
  110. § 108. Eelnõu teise lugemise lõpetamine
  111. § 109. Riigikogu otsuse eelnõu lõpphääletus
  112. § 110. Eelnõu lõpptekst ja juhtivkomisjoni seletuskiri
  113. § 111. Eelnõu arutamise kord kolmandal lugemisel ja lõpphääletus
  114. § 112. Vastuvõetud seaduste ja Riigikogu otsuste vormistamine
  115. § 112¹. Riigikogu otsuse jõustumine
  116. § 113. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse võtmine päevakorda
  117. § 114. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamise kord
  118. § 115. Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused
  119. § 116. Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu menetlemise erisused
  120. § 117. Ametiisiku ametisse nimetamist või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
  121. § 117¹. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
  122. § 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
  123. § 118¹. Riigikohtule taotluse esitamise otsuse eelnõu menetlemise erisused
  124. § 118². Finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused
  125. § 119. Riigieelarve eelnõu esitamine
  126. § 120. Riigieelarve eelnõu arutamise kord
  127. § 121. Riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve eelnõu arutamise kord
  128. § 122. Põhiseaduse muutmise algatamine
  129. § 123. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutamise kord
  130. § 124. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine
  131. § 125. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine
  132. § 126. Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
  133. § 127. Põhiseaduse muutmine kiireloomulisena
  134. § 128. Rahvahääletuse algatamine
  135. § 129. Seaduse vastuvõtmiseks rahvahääletuse korraldamise otsustamine
  136. § 130. Muu riigieluküsimuse rahvahääletusele panemine
  137. § 131. Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine
  138. § 132. Peaministrikandidaadi ülesseadmine Riigikogus
  139. § 133. Umbusalduse avaldamise algatamine
  140. § 134. Umbusalduse avaldamise arutamine
  141. § 135. Eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumise kord
  142. § 136. Algatamisel usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord
  143. § 137. Enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord
  144. § 138. Enne kolmandat lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord
  145. § 139. Arupärimine ja selle esitamine
  146. § 140. Arupärimisele vastamise kord
  147. § 141. Riigikogu eelmise koosseisu liikmete poolt esitatud arupärimised
  148. § 142. Infotunni aeg
  149. § 143. Valitsusliikmete osalemine infotunnis
  150. § 144. Registreerumine küsimuse esitamiseks
  151. § 145. Küsimuste esitamise järjekord
  152. § 146. Küsimustele vastamise kord
  153. § 147. Kirjalik küsimus ja selle esitamine
  154. § 148. Kirjalikule küsimusele vastamine
  155. § 149. Riigikogule esitatavad ettepanekud
  156. § 150. Ettepaneku võtmine päevakorda
  157. § 151. Ettepaneku arutamise kord
  158. § 152. Riigikogu toetuse saanud õiguskantsleri ettepaneku täitmine
  159. § 152¹. Euroopa Liidu asjade Riigikogule esitamine
  160. § 152². Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude esitamine ja menetlusse võtmine
  161. § 152³. Alatise komisjoni arvamus eelnõu kohta
  162. § 152⁴. Eelnõu menetlemine Euroopa Liidu asjade komisjonis ja väliskomisjonis
  163. § 152⁵. Peaministri ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel
  164. § 152⁶. Riigikogu otsuse, mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, eelnõu menetlemise kord
  165. § 152⁷. Riigikogu otsuse, mis sisaldab nõuet Vabariigi Valitsusele esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi, eelnõu menetlemise kord
  166. § 152⁸. Riigikogu otsuse, millega väljendatakse vastuseisu Euroopa Ülemkogu algatusele või Euroopa Komisjoni ettepanekule, eelnõu menetlemise kord
  167. § 152⁹. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustamine
  168. § 152¹⁰. Pöördumise tagastamine ja puuduste kõrvaldamine
  169. § 152¹¹. Pöördumise menetlusse võtmata jätmine
  170. § 152¹². Pöördumise menetlemine
  171. § 152¹³. Otsused pöördumise kohta
  172. § 152¹⁴. Pöördumise tagasilükkamine
  173. § 153. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu
  174. § 154. Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu ning Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu menetlemine
  175. § 155. Vabariigi Presidendi, peaministri ja ministrite poliitilised avaldused ning ametiisikute ettekanded ja ülevaated
  176. § 155¹. Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi ettekanne
  177. § 155². Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne
  178. § 156. Vabariigi Valitsuse tegevuskavade arutelu
  179. § 157. Vaba mikrofon
  180. § 157¹. Riigikogu Kantselei staatus
  181. § 157². Riigikogu Kantselei ülesanded
  182. § 157³. Riigikogu Kantselei juhtimine ja ülesehitus
  183. § 158. Asjaajamiskeel
  184. § 158¹. Dokumentide avalikkus
  185. § 158². Riigikogu arhiiv
  186. § 158³. Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise ajutised erisused seoses finantskriisiga
  187. § 159.
  188. § 161.

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

188 provisions

§ 117¹. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused

(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõike 2 alusel otsustatud piirava meetme heakskiitmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekuid Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramise mõne meetme või kõikide meetmete heaks kiitmata jätmiseks võib otsuse-eelnõu kohta esitada juhtivkomisjon. (2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. (3) Juhtivkomisjon teeb ettepaneku otsuse-eelnõu Riigikogu istungi päevakorda võtmiseks esimesel võimalusel. (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige ja juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.

Propose a change

§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused

(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel. (2) Otsuse-eelnõule juhtivkomisjoni ei määrata. Eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel. (3) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. (4) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitata. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele. (5) Riigikaitsekomisjon hindab vähemalt iga kolme kuu järel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisest arvates selle jätkumise põhjendatust ja esitab riigikaitselise kriisiolukorra põhjustanud asjaolude äralangemisel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise lõpetamise Riigikogu otsuse eelnõu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisele kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut. Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega riigikaitsekomisjoni esindaja ja peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.

Propose a change

§ 118¹. Riigikohtule taotluse esitamise otsuse eelnõu menetlemise erisused

(1) Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab taotlust Riigikohtule anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, esitamise õigus on Euroopa Liidu asjade komisjonil ja põhiseaduskomisjonil. (2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega. (3) Otsuse-eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab Riigikogu juhatus eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada Euroopa Liidu asjade komisjon, põhiseaduskomisjon ja fraktsioonid. (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekannetega eelnõu esitaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (5) Otsuse-eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, samuti Euroopa Liidu asjade komisjoni ning põhiseaduskomisjoni esindajad. (6) Kui otsuse-eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele, arvestades käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2 ja 3 ettenähtut, pärast läbirääkimiste lõpetamist. Muudatusettepanekuid, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletamisele ei panda. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.

Propose a change

§ 118². Finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused

(1) Vabariigi Valitsuse taotluse alusel Riigikogu juhatuse poolt kiireloomuliseks tunnistatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis on seotud välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega või riigieelarve seaduses nimetatud finantskriisi ennetamise või lahendamisega, arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega. (2) Otsuse-eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab Riigikogu juhatus eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada juhtivkomisjon ja fraktsioonid. (3) Kui otsuse-eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist, arvestades käesoleva seaduse §-s 106 ettenähtut. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.

Propose a change

§ 119. Riigieelarve eelnõu esitamine

(1) Riigieelarve eelnõu esitab Vabariigi Valitsus vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. (2) Riigieelarve eelnõu üleandmisel, vormistamisel, menetlusse võtmise otsustamisel ning tagasivõtmisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 91, 92, 93 ja 95 ning riigieelarve seaduses ettenähtut.

Propose a change

§ 120. Riigieelarve eelnõu arutamise kord

(1) Riigieelarve eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. (2) Riigieelarve eelnõu arutatakse käesoleva seaduse 11. peatüki 2., 3., 4., 5. ja 6. jaos ettenähtut järgides, arvestades käesolevas peatükis ettenähtud erisusi. (3) Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekud peavad vastama riigieelarve seaduse §-s 40 ettenähtud tingimustele. Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek peab sisaldama kõikide muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. (4) Riigieelarve eelnõu teise lugemise lõpetamise järel ja riigieelarve eelnõu kolmandal lugemisel võivad muudatusettepanekuid esitada komisjonid ja fraktsioonid. (5) Pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise katkestamist, selle lõpetamist ning kolmanda lugemise katkestamist esitatud muudatusettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda.

Propose a change

§ 121. Riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve eelnõu arutamise kord

Käesolevas peatükis ettenähtut, välja arvatud § 119 lõiget 1, järgitakse ka riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve eelnõu menetlemisel.

Propose a change

§ 122. Põhiseaduse muutmise algatamine

(1) Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üleandmisel, vormistamisel, menetlusse võtmise otsustamisel ning tagasivõtmisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 91, 92, 93 ja 95 ettenähtut. (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, millisel viisil nad põhiseaduse muutmise seadust vastu võtta soovivad.

Propose a change

§ 123. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutamise kord

(1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse käesoleva seaduse 11. peatüki 2., 3., 4., 5 ja 6. jaos ettenähtut järgides, arvestades käesolevas peatükis ettenähtud erisusi. (4) Muudatusettepaneku põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule võib esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust.

Propose a change

§ 124. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine

(1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustab Riigikogu eelnõu kolmandal lugemisel. (2) Ettepaneku põhiseaduse muutmise viisi osas teeb Riigikogule põhiseaduskomisjon. Ettepanek esitatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks.

Propose a change

§ 125. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine

(1) Kui põhiseaduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, algatab ta enne põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks. (2) Otsuse-eelnõule määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja Riigikogu juhatus eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine koos rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu lugemisega, kusjuures esmalt arutatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning pärast esitatud muudatusettepanekute hääletamist arutatakse otsuse-eelnõu. (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjon. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (5) Otsuse-eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Kui eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist. (6) Pärast otsuse-eelnõule esitatud muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja hääletamisele rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu vastuvõtmise. Otsuse-eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui otsuse-eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse ka põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.

Propose a change

§ 126. Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt

(1) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt vastuvõetava seadusega, paneb istungi juhataja kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele. Seadus on saanud Riigikogu selle koosseisu toetuse, kui eelnõu saab Riigikogu koosseisu häälteenamuse. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. (2) Riigikogu eelmise koosseisu enamuse toetuse saanud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel esimesel võimalusel. (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata. (4) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lugemisel ettekannet ei peeta. Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. (5) Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.

Propose a change

§ 127. Põhiseaduse muutmine kiireloomulisena

(1) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletamisele ettepaneku käsitleda eelnõu kiireloomulisena. Eelnõu kiireloomulisena käsitlemise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav neljaviiendikuline häälteenamus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis saab nõutava häälteenamuse, paneb istungi juhataja hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.

Propose a change

§ 128. Rahvahääletuse algatamine

(1) Rahvahääletuse algatamise õigus seaduseelnõu vastuvõtmiseks või muu riigieluküsimuse otsustamiseks on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil. (2) Kui algatatakse rahvahääletus seaduseelnõu vastuvõtmiseks, tuleb algatajal esitada: 1) seaduseelnõu, mida soovitakse rahvahääletusele panna, koos rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõuga või 2) rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, milles on märgitud see Riigikogu menetluses olev seaduseelnõu, mida soovitakse rahvahääletusele panna. Viimasel juhul peab seletuskirjas olema märgitud ka selle seaduseelnõu algataja. (3) Kui algatatakse rahvahääletus muu riigieluküsimuse otsustamiseks, tuleb algatajal esitada rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, mis sisaldab rahvahääletusele pandavat küsimust, mille vastus saab olla üksnes «jah» või «ei». (4) Rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu pealkiri peab sisaldama sõnu «rahvahääletuse korraldamine». (5) Otsuse-eelnõus tuleb märkida rahvahääletuse kuupäev.

Propose a change

§ 129. Seaduse vastuvõtmiseks rahvahääletuse korraldamise otsustamine

(1) Kui algataja esitab seaduseelnõu, mida ta soovib panna rahvahääletusele, menetletakse seda koos rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõuga käesoleva seaduse 11. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos ettenähtut järgides. Kui seaduseelnõu lükatakse esimesel lugemisel tagasi, loetakse ka otsuse-eelnõu menetlusest välja arvatuks. Muudatusettepanekuid võib teha nii seadus- kui ka otsuse-eelnõule. (2) Kui algataja esitab rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu käesoleva seaduse § 128 lõike 2 punktis 2 ettenähtud korras, viiakse esmalt läbi otsuse-eelnõu esimene lugemine käesoleva seaduse 11. peatüki 2. jaos ettenähtut järgides. (3) Kui Riigikogu poolthäälteenamusega otsustab ühitada seaduseelnõu ja otsuse-eelnõu menetluse, algab ühine menetlus etapist, milles on seaduseelnõu menetlus, ning toimub käesoleva seaduse 11. peatüki 3., 4. ja 5. jaos ettenähtut järgides. Vajaduse korral viiakse enne ühise menetluse alustamist läbi otsuse-eelnõu teine lugemine. (4) Kui Riigikogu ei toeta seaduseelnõu ja otsuse-eelnõu menetluse ühitamist, loetakse otsuse-eelnõu tagasilükatuks. (5) Kui algataja võtab menetlusest tagasi seaduseelnõu, millega koos on esitatud rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu või millega Riigikogu on ühitanud rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, langeb ka otsuse-eelnõu menetlusest välja. (6) Seaduse vastuvõtmiseks rahvahääletuse korraldamise otsustab Riigikogu otsuse-eelnõu lõpphääletusega kolmandal lugemisel. (7) Otsuse-eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõikes 2 loetletud seaduste eelnõude panemiseks rahvahääletusele peab otsuse-eelnõu saama Riigikogu koosseisu häälteenamuse. Kui otsuse-eelnõu vastu ei võeta, loetakse ka seaduseelnõu tagasilükatuks.

Propose a change

§ 130. Muu riigieluküsimuse rahvahääletusele panemine

(1) Muu riigieluküsimuse otsustamiseks rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu menetletakse käesoleva seaduse 11. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos sätestatut järgides. (2) Otsuse-eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus.

Propose a change

§ 131. Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine

(1) Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul kooskõlastatult peaministrikandidaadiga. (2) Peaministrikandidaat esineb ettekandega valitsuse moodustamise aluste kohta. Riigikogu liige võib peaministrikandidaadile esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei peeta. (3) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustab Riigikogu poolthäälteenamusega. Riigikogu otsustus vormistatakse Riigikogu otsusena.

Propose a change

§ 132. Peaministrikandidaadi ülesseadmine Riigikogus

(1) Pärast peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekut Riigikogule määrab Riigikogu juhatus tähtaja, mille jooksul võivad fraktsioonid üles seada peaministrikandidaate. (2) Peaministrikandidaadi ülesseadmise avaldus esitatakse Riigikogu esimehele kirjalikult. Avaldusele peab olema lisatud kandidaadi nõusolek. (3) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. (4) Tähtaegselt ülesseatud peaministrikandidaadid esinevad ettekandega valitsuse moodustamise aluste kohta Riigikogu juhatuse määratud järjekorras. Riigikogu liige võib igale peaministrikandidaadile esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei peeta. (5) Kui peaministrikandidaat on pidanud ettekande ja vastanud küsimustele, otsustab Riigikogu talle valitsuse moodustamiseks volituste andmise poolthäälteenamusega. Kui peaministrikandidaat saab nõutava häälteenamuse, siis teiste kandidaatide ettekandeid ära ei kuulata. (6) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmine vormistatakse Riigikogu otsusena. (7) Suutmatusest peaministrikandidaati üles seada teatab Riigikogu esimees Vabariigi Presidendile kirjalikult viivitamata pärast ülesseadmiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

Propose a change

§ 133. Umbusalduse avaldamise algatamine

(1) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil. (2) Nõudes esitavad algatajad umbusalduse põhjenduse.

Propose a change

§ 134. Umbusalduse avaldamise arutamine

(1) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise nõue võetakse päevakorda kõige varem ülejärgmisel päeval pärast nõude esitamist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua kiiremat otsustamist. (2) Umbusalduse avaldamise arutelu algab umbusalduse algataja või algatajate esindaja sõnavõtuga, mille kestus ei või ületada 20 minutit ja milles põhjendatakse umbusalduse esitamist. Selle järel esineb valitsusliige, kelle suhtes umbusalduse avaldamine algatati, sõnavõtuga, mille kestus ei või ületada 20 minutit. Riigikogu liige võib valitsusliikmele esitada kuni kaks suulist küsimust. (3) Umbusalduse avaldamise arutelul avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, kusjuures esimesena saab sõna ühe sellise fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks. (4) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise hääletamisele. Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. (5) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine vormistatakse Riigikogu otsusena.

Propose a change

§ 135. Eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumise kord

(1) Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, enne eelnõu teist lugemist või enne eelnõu kolmandat lugemist. (2) Avalduse eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumise kohta esitab Vabariigi Valitsus Riigikogu esimehele kirjalikult.

Propose a change

§ 136. Algatamisel usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord

(1) Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, siis eelnõule juhtivkomisjoni ei määrata. (2) Eelnõu võetakse lugemiseks päevakorda Vabariigi Valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu menetlusse võtmist. (3) Eelnõu lugemisel esineb ettekandega Vabariigi Valitsuse esindaja. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. (4) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. (5) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. (6) Kui Riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teatab Riigikogu esimees sellest viivitamata Vabariigi Presidendile.

Propose a change

§ 137. Enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord

(1) Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, lõpevad sidumise hetkest juhtivkomisjoni kohustused ning Riigikogu esimees edastab eelnõule esitatud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele. (2) Vabariigi Valitsus koostab käesoleva seaduse §-des 101, 102 ja 103 nimetatud dokumendid. (3) Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda Vabariigi Valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist. (4) Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega Vabariigi Valitsuse esindaja. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. (5) Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. (6) Muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. (7) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. (8) Kui Riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teatab Riigikogu esimees sellest viivitamata Vabariigi Presidendile.

Propose a change

§ 138. Enne kolmandat lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord

(1) Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu kolmandat lugemist, lõpevad sidumise hetkest juhtivkomisjoni kohustused. (2) Vabariigi Valitsus koostab käesoleva seaduse §-s 110 nimetatud dokumendid. (3) Eelnõu võetakse kolmandaks lugemiseks päevakorda Vabariigi Valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist. (4) Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. (5) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. (6) Kui Riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teatab Riigikogu esimees sellest viivitamata Vabariigi Presidendile.

Propose a change

§ 139. Arupärimine ja selle esitamine

(1) Riigikogu liikme arupärimine on Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile ja õiguskantslerile esitatav ning vastavalt vormistatav küsimus, mis puudutab selle organi või ametiisiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldab Riigikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitatava küsimusega. (3) Arupärimine esitatakse istungi juhatajale avalikult Riigikogu istungi algul. (4) Kui arupärimine on esitatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtuga, edastab Riigikogu esimees arupärimise selle adressaadile viivitamata. Kui arupärimine ei ole esitatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtuga, tagastab Riigikogu esimees arupärimise selle esitajale puuduste kõrvaldamiseks või teeb talle ettepaneku esitada küsimus infotundi või vormistada see kirjaliku küsimusena. (5) Arupärimise edastamisest adressaadile teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele.

Propose a change

§ 140. Arupärimisele vastamise kord

(1) Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. (2) Arupärimine võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel arupärija ning arupärimise adressaadiga kokkulepitud ajal. (3) Arupärimisele vastamine algab arupärija või arupärijate esindaja sõnavõtuga, mille kestus ei või ületada viit minutit ning milles tutvustatakse arupärimist ning põhjendatakse selle esitamist. Sellele järgneb arupärimise adressaadi sõnavõtt, mille kestus ei või ületada 15 minutit ning milles antakse vastused arupärimises tõstatatud küsimusele. Riigikogu liige võib esitada arupärimise adressaadile ühe suulise küsimuse. (4) Pärast arupärimisele vastamist avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega arupärija või arupärijate esindaja ning seejärel oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Enne läbirääkimiste lõppemist võib arupärimise adressaat esineda sõnavõtuga.

Propose a change

§ 141. Riigikogu eelmise koosseisu liikmete poolt esitatud arupärimised

Riigikogu uues koosseisus ei vastata arupärimistele, mille olid esitanud Riigikogu eelmise koosseisu liikmed.

Propose a change

§ 142. Infotunni aeg

Riigikogu täiskogu töönädala kolmapäeval kella 12.00-st kuni 14.00-ni toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele.

Propose a change

§ 143. Valitsusliikmete osalemine infotunnis

(1) Infotunnis osalevad peaminister või teda asendav minister ning peaministri poolt määratud ministrid. (2) Infotunnis osalevate valitsusliikmete nimed teeb peaminister või tema volitatud ametnik Riigikogu esimehele teatavaks hiljemalt töönädala esmaspäeva kella 16.00-ks. Töönädala esmaspäeva kella 17.00-ks teeb Riigikogu esimees infotunnis osalevate valitsusliikmete nimed teatavaks Riigikogu liikmetele.

Propose a change

§ 144. Registreerumine küsimuse esitamiseks

(1) Kui Riigikogu liige soovib infotunnis esitada valitsusliikmele küsimust, esitab ta Riigikogu esimehele kirjaliku taotluse infotunnile eelneva istungipäeva kella 12.00-ks. (2) Taotluses märgib Riigikogu liige valitsusliikme, kellele ta soovib küsimuse esitada, ning tema valitsemisalast või avaliku elu valdkonnast probleemi, mida küsimus puudutab. (3) Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks.

Propose a change

§ 145. Küsimuste esitamise järjekord

(1) Riigikogu liikmetelt laekunud taotluste alusel koostab Riigikogu juhatus küsimuste esitamise järjekorra. (2) Küsimuste esitamise järjekorra koostamisel arvestab juhatus seda, et küsimusi saaksid esitada kõigi Riigikogus esindatud erakondade esindajad. (3) Küsimuste esitamise järjekorra teeb Riigikogu juhatus teatavaks hiljemalt üks tund enne infotunni algust. Istungi juhataja tutvustab järjekorda infotunni alguses.

Propose a change

§ 146. Küsimustele vastamise kord

(1) Istungi juhataja annab sõna küsimuse esitamiseks vastavalt järjekorrale. (2) Istungi juhataja võib anda väljaspool järjekorda võimaluse esitada küsimusi ka kohapeal registreerunud Riigikogu liikmetele. (3) Küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja aega kaks minutit. (4) Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. (5) Vastamiseks annab istungi juhataja aega kolm minutit. (6) Pärast vastamist võib istungi juhataja anda küsijale võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. (7) Täpsustavate küsimuste ning neile antavate vastuste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 ettenähtut. (8) Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. (9) Valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses (§ 144 lõige 2) märgitud probleemi või on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega või kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut.

Propose a change

§ 147. Kirjalik küsimus ja selle esitamine

(1) Riigikogu liige võib esitada kirjalikult küsimuse Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile ja õiguskantslerile selle organi või ametiisiku võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks. (2) Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. Küsimusele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on küsimusega seotud. (3) Küsimus esitatakse kirjalikult Riigikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. (4) Kui küsimus ei ole esitatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtuga, tagastab Riigikogu esimees küsimuse selle esitajale.

Propose a change

§ 148. Kirjalikule küsimusele vastamine

(1) Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. (2) Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu esimehele, kes korraldab selle Riigikogu liikmetele teatavakstegemise.

Propose a change

§ 149. Riigikogule esitatavad ettepanekud

1) Riigikogule esitatavad ettepanekud, mida menetletakse käesolevas peatükis ettenähtud korras, on: 1) Vabariigi Presidendi ettepanek õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kohta; 2) õiguskantsleri ettepanek Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise kohta; 3) õiguskantsleri ettepanek viia seadus või Riigikogu otsus kooskõlla põhiseaduse või seadusega.

Propose a change

§ 150. Ettepaneku võtmine päevakorda

Ettepanek võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel.

Propose a change

§ 151. Ettepaneku arutamise kord

(1) Ettepaneku arutamine algab selle esitaja ettekandega. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku arutamisel esinevad ettekannetega ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning arutatava seaduse või Riigikogu otsuse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (2) Ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. (3) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja ettepaneku hääletamisele. (4) Kui ettepanek puudutab Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist, siis sellele Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata ja ta ei hääleta. Nimetatud Riigikogu liige võib soovi korral esineda kuni viieminutise sõnavõtuga. (5) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 nimetatud ettepanekute toetamiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälteenamus. (6) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel vormistatakse Riigikogu otsustus Riigikogu otsusena.

Propose a change

§ 152. Riigikogu toetuse saanud õiguskantsleri ettepaneku täitmine

Kui Riigikogu toetab õiguskantsleri ettepanekut viia seadus või Riigikogu otsus põhiseaduse või seadusega kooskõlla, teeb Riigikogu esimees ühele Riigikogu komisjonidest ülesandeks algatada eelnõu põhiseaduse või seadusega vastuolus oleva seaduse või Riigikogu otsuse nende aktidega kooskõlla viimiseks.

Propose a change

§ 152¹. Euroopa Liidu asjade Riigikogule esitamine

(1) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule seisukohavõtuks Euroopa Liidu selliste õigusaktide eelnõud: 1) mille reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist; 2) mille vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju. (2) Vabariigi Valitsus esitab omal algatusel või Riigikogu, Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõudel Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile arvamuse andmiseks ka muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju. Seaduses ettenähtud juhtudel esitab Vabariigi Valitsus muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju Euroopa Liidu asjade komisjonile seisukoha võtmiseks. Niisugusel juhul ei kohaldata seisukoha kujundamise menetlusele käesoleva seaduse §-des 152², 152³ ega § 152⁴ lõikes 1 sätestatut ning kohaldatakse § 152⁴ lõikeid 2 ja 3.

Propose a change

§ 152². Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude esitamine ja menetlusse võtmine

(1) Euroopa Liidu õigusakti eelnõule lisatakse seletuskiri, milles märgitakse eelnõu eesmärk, eelnõu Euroopa Liidu institutsioonides menetlemise kord ja ajakava, ülevaade eelnõu õigusaktina vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest, analüüs eelnõu vastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele ning Vabariigi Valitsuse seisukoht eelnõu suhtes. (2) Vabariigi Valitsus esitab eelnõu esimesel võimalusel pärast eelnõu saamist. (3) Eelnõu esitatakse Riigikogu juhatusele, kes edastab selle viivitamata Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile, kui eelnõu puudutab Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, ning määrab eelnõu kohta arvamust andma ühe või mitu alatist komisjoni. (4) Edastatud eelnõudest, samuti nende kohta arvamust andma määratud komisjonidest teavitatakse Riigikogu liikmeid.

Propose a change

← Find another law