Law

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 8bd37f8b0f1d8c7c889321c1894dd4453c2bfdf8323e542fa4754f340c314bad

Contents: 188 provisions
  1. § 1. Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumine
  2. § 2. Esimese istungi avamine ja juhatamine
  3. § 3. Ametivande andmine
  4. § 4. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine
  5. § 5. Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatamine
  6. § 6. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise toimumise alused
  7. § 7. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise põhimõtted ja kord
  8. § 8. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste algus
  9. § 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemise alused
  10. § 10. Riigikogu esimehe tagasiastumine
  11. § 11. Riigikogu aseesimehe tagasiastumine
  12. § 12. Riigikogu juhatuse koosseis
  13. § 13. Riigikogu juhatuse ülesanded
  14. § 14. Riigikogu esimehe ülesanded
  15. § 15. Riigikogu aseesimehe ülesanded
  16. § 16. Riigikogu juhatuse töökorraldus
  17. § 17. Komisjonide liigid
  18. § 18. Alatised komisjonid
  19. § 19. Erikomisjon
  20. § 20. Uurimiskomisjon
  21. § 21. Probleemkomisjon
  22. § 22. Komisjoni õigused
  23. § 23. Uurimiskomisjoni töö takistamine
  24. § 23¹. Komisjoni raport
  25. § 24. Riigikogu liikmete kuulumine komisjonidesse
  26. § 25. Komisjoni liikmete arv
  27. § 26. Fraktsioonide esindatus komisjonides
  28. § 27. Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme osalemine alatistes komisjonides
  29. § 28. Komisjoni koosseisu kinnitamine
  30. § 29. Komisjoni esimese istungi kokkukutsumine ja juhatamine
  31. § 30. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
  32. § 31. Komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste lõppemise alused
  33. § 32. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine
  34. § 33. Komisjoni esimehe või aseesimehe tagasikutsumine
  35. § 34. Komisjoni esimehe ja aseesimehe ülesanded
  36. § 35. Komisjoni istungite toimumise aeg
  37. § 36. Komisjoni istungite kinnisus ja avalikkus
  38. § 37. Komisjoni otsustusvõimelisus
  39. § 38. Komisjoni otsuste vastuvõtmise kord
  40. § 39. Komisjoni istungi protokoll
  41. § 40. Fraktsiooni moodustamine
  42. § 41. Fraktsiooni registreerimine
  43. § 42. Muudatused fraktsiooni koosseisus
  44. § 43. Riigikogu liikmete ja fraktsioonide muud ühendused
  45. § 44. Riigikogu välisdelegatsioon
  46. § 45. Korralised istungjärgud
  47. § 46. Täiskogu töönädal ja töötsükkel
  48. § 47. Riigikogu töö ajagraafik
  49. § 48. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine
  50. § 49. Riigikogu täiendav istung
  51. § 50. Erakorralise istungjärgu toimumise aeg
  52. § 51. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine
  53. § 52. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik
  54. § 53. Päevakorra ettevalmistamine
  55. § 54. Päevakorra teatavakstegemine
  56. § 55. Päevakorra kinnitamine
  57. § 56. Päevakorra täiendamine
  58. § 57. Istungi toimumise koht
  59. § 58. Istungist osavõtjad
  60. § 59. Istungi avalikkus
  61. § 60. Kinnine istung
  62. § 61. Istungi stenografeerimine, protokollimine ja transleerimine
  63. § 62. Dokumentide kättesaadavaks tegemise aeg
  64. § 63. Istungi juhataja
  65. § 64. Istungi avamine ja lõpetamine
  66. § 65. Vaheaeg
  67. § 66. Korra tagamine istungil
  68. § 67. Ettekanne
  69. § 68. Suulised küsimused
  70. § 69. Sõnavõtt
  71. § 70. Vastusõnavõtt
  72. § 71. Vabariigi Valitsuse liikme ja õiguskantsleri sõnaõigus
  73. § 72. Istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel
  74. § 73. Päevakorraküsimuse arutamise võimatus
  75. § 74. Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta
  76. § 75. Teadaannete edastamine
  77. § 76. Riigikogu otsustusvõimelisus
  78. § 77. Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll
  79. § 78. Nõutav häälteenamus
  80. § 79. Avalik ja salajane hääletamine
  81. § 80. Hääletamise isiklikkus
  82. § 81. Hääletamise viisid
  83. § 82. Vabariigi Valimiskomisjoni ja hääletamiskomisjoni pädevus hääletamise korraldamisel
  84. § 83. Hääletamise kord
  85. § 84. Hääletamise katkestamine
  86. § 85. Hääletamistulemuste teatavakstegemine
  87. § 86. Hääletamise ettevalmistamine
  88. § 87. Hääletamise kord
  89. § 88. Hääletamistulemuste selgitamine ja teatavakstegemine
  90. § 89. Hääletamistulemuste vaidlustamine
  91. § 89¹. Kaugosalusega istungi läbiviimine
  92. § 90. Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus
  93. § 91. Eelnõu üleandmine
  94. § 92. Eelnõule esitatavad nõuded
  95. § 93. Eelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustamine
  96. § 94. Vabariigi Valitsuse arvamus eelnõu kohta
  97. § 95. Eelnõu tagasivõtmine ja sellest taganemine
  98. § 96. Riigikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine
  99. § 97. Eelnõu esimese lugemise võtmine päevakorda
  100. § 98. Eelnõu arutamise kord esimesel lugemisel
  101. § 99. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, tingimused ja kord
  102. § 100. Muudatusettepanekute läbivaatamine juhtivkomisjonis
  103. § 101. Eelnõu uus tekst
  104. § 102. Muudatusettepanekute loetelu
  105. § 103. Juhtivkomisjoni seletuskiri
  106. § 104. Eelnõu teise lugemise võtmine päevakorda
  107. § 105. Eelnõu arutamise kord teisel lugemisel
  108. § 106. Muudatusettepanekute hääletamine
  109. § 107. Eelnõu teise lugemise katkestamine
  110. § 108. Eelnõu teise lugemise lõpetamine
  111. § 109. Riigikogu otsuse eelnõu lõpphääletus
  112. § 110. Eelnõu lõpptekst ja juhtivkomisjoni seletuskiri
  113. § 111. Eelnõu arutamise kord kolmandal lugemisel ja lõpphääletus
  114. § 112. Vastuvõetud seaduste ja Riigikogu otsuste vormistamine
  115. § 112¹. Riigikogu otsuse jõustumine
  116. § 113. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse võtmine päevakorda
  117. § 114. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamise kord
  118. § 115. Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused
  119. § 116. Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu menetlemise erisused
  120. § 117. Ametiisiku ametisse nimetamist või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
  121. § 117¹. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
  122. § 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
  123. § 118¹. Riigikohtule taotluse esitamise otsuse eelnõu menetlemise erisused
  124. § 118². Finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused
  125. § 119. Riigieelarve eelnõu esitamine
  126. § 120. Riigieelarve eelnõu arutamise kord
  127. § 121. Riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve eelnõu arutamise kord
  128. § 122. Põhiseaduse muutmise algatamine
  129. § 123. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutamise kord
  130. § 124. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine
  131. § 125. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine
  132. § 126. Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
  133. § 127. Põhiseaduse muutmine kiireloomulisena
  134. § 128. Rahvahääletuse algatamine
  135. § 129. Seaduse vastuvõtmiseks rahvahääletuse korraldamise otsustamine
  136. § 130. Muu riigieluküsimuse rahvahääletusele panemine
  137. § 131. Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine
  138. § 132. Peaministrikandidaadi ülesseadmine Riigikogus
  139. § 133. Umbusalduse avaldamise algatamine
  140. § 134. Umbusalduse avaldamise arutamine
  141. § 135. Eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumise kord
  142. § 136. Algatamisel usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord
  143. § 137. Enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord
  144. § 138. Enne kolmandat lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord
  145. § 139. Arupärimine ja selle esitamine
  146. § 140. Arupärimisele vastamise kord
  147. § 141. Riigikogu eelmise koosseisu liikmete poolt esitatud arupärimised
  148. § 142. Infotunni aeg
  149. § 143. Valitsusliikmete osalemine infotunnis
  150. § 144. Registreerumine küsimuse esitamiseks
  151. § 145. Küsimuste esitamise järjekord
  152. § 146. Küsimustele vastamise kord
  153. § 147. Kirjalik küsimus ja selle esitamine
  154. § 148. Kirjalikule küsimusele vastamine
  155. § 149. Riigikogule esitatavad ettepanekud
  156. § 150. Ettepaneku võtmine päevakorda
  157. § 151. Ettepaneku arutamise kord
  158. § 152. Riigikogu toetuse saanud õiguskantsleri ettepaneku täitmine
  159. § 152¹. Euroopa Liidu asjade Riigikogule esitamine
  160. § 152². Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude esitamine ja menetlusse võtmine
  161. § 152³. Alatise komisjoni arvamus eelnõu kohta
  162. § 152⁴. Eelnõu menetlemine Euroopa Liidu asjade komisjonis ja väliskomisjonis
  163. § 152⁵. Peaministri ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel
  164. § 152⁶. Riigikogu otsuse, mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, eelnõu menetlemise kord
  165. § 152⁷. Riigikogu otsuse, mis sisaldab nõuet Vabariigi Valitsusele esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi, eelnõu menetlemise kord
  166. § 152⁸. Riigikogu otsuse, millega väljendatakse vastuseisu Euroopa Ülemkogu algatusele või Euroopa Komisjoni ettepanekule, eelnõu menetlemise kord
  167. § 152⁹. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustamine
  168. § 152¹⁰. Pöördumise tagastamine ja puuduste kõrvaldamine
  169. § 152¹¹. Pöördumise menetlusse võtmata jätmine
  170. § 152¹². Pöördumise menetlemine
  171. § 152¹³. Otsused pöördumise kohta
  172. § 152¹⁴. Pöördumise tagasilükkamine
  173. § 153. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu
  174. § 154. Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu ning Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu menetlemine
  175. § 155. Vabariigi Presidendi, peaministri ja ministrite poliitilised avaldused ning ametiisikute ettekanded ja ülevaated
  176. § 155¹. Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi ettekanne
  177. § 155². Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne
  178. § 156. Vabariigi Valitsuse tegevuskavade arutelu
  179. § 157. Vaba mikrofon
  180. § 157¹. Riigikogu Kantselei staatus
  181. § 157². Riigikogu Kantselei ülesanded
  182. § 157³. Riigikogu Kantselei juhtimine ja ülesehitus
  183. § 158. Asjaajamiskeel
  184. § 158¹. Dokumentide avalikkus
  185. § 158². Riigikogu arhiiv
  186. § 158³. Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise ajutised erisused seoses finantskriisiga
  187. § 159.
  188. § 161.

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

188 provisions

§ 80. Hääletamise isiklikkus

Riigikogu liige hääletab isiklikult.

Propose a change

§ 81. Hääletamise viisid

(1) Hääletamiseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. (2) Vabariigi Presidendi ning Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimistel hääletatakse hääletamissedelitega. (3) Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse käe tõstmisega, või kui käesolev seadus näeb ette salajase hääletamise, hääletamissedelitega. (4) Kui Riigikogu kaugosalusega istungil ei ole võimalik hääletada elektroonilise hääletussüsteemiga ega käe tõstmisega, võib hääletada muul istungi juhataja heakskiidetud viisil.

Propose a change

§ 82. Vabariigi Valimiskomisjoni ja hääletamiskomisjoni pädevus hääletamise korraldamisel

(1) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ettenähtud juhtudel korraldab hääletamist, selgitab valimistulemused ning lahendab protestid Vabariigi Valimiskomisjon. (2) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud juhtudel korraldab hääletamist, selgitab hääletamistulemused ning lahendab protestid hääletamiskomisjon, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.

Propose a change

§ 83. Hääletamise kord

(1) Kaks minutit enne hääletamist annab istungi juhataja sellest Riigikogu liikmetele märku Riigikogu ruumidesse edastatava signaaliga. (2) Enne hääletamist võib alatise komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees nõuda kuni 10-minutist vaheaega. (3) Vahetult enne hääletamist sõnastab istungi juhataja selgelt hääletamisele pandava küsimuse ning veendub, et see on kõigile Riigikogu liikmetele üheselt arusaadav. (4) Otsust panna küsimus hääletamisele kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga. (5) Enne hääletamistulemuste selgumist ei või keegi istungisaalis valjusti mõtteid avaldada.

Propose a change

§ 84. Hääletamise katkestamine

(1) Kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda või kui Riigikogu liikmel ei ole hääletamispuldi tehnilise rikke tõttu võimalik hääletada, katkestab istungi juhataja hääletamise, kinnitades oma otsust haamrilöögiga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistusest annab Riigikogu liige märku käe tõstmisega.

Propose a change

§ 85. Hääletamistulemuste teatavakstegemine

(1) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need haamrilöögiga. (2) Pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad.

Propose a change

§ 86. Hääletamise ettevalmistamine

(1) Hääletamissedelite ettevalmistamiseks kuulutab istungi juhataja vajaduse korral välja vaheaja. (2) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras või lahtrid vastusevariantidega «poolt», «vastu» ja «erapooletu». (3) Kui hääletamissedelid on ette valmistatud, kuulutab istungi juhataja vaheaja lõppenuks. (4) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle. Seejärel tutvustab istungi juhataja Riigikogu liikmetele hääletamise korda. (5) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

Propose a change

§ 87. Hääletamise kord

(1) Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon annab hääletamissedeli Riigikogu liikmele nimekirja alusel. Riigikogu liige peab esitama isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. (2) Riigikogu liige täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, või selle vastusevariandiga, mida ta toetab. Kui hääletamissedelil on ainult ühe kandidaadi nimi, märgistab Riigikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri «poolt» või «vastu». (3) Pärast hääletamissedeli täitmist laseb Riigikogu liige hääletamissedeli hääletamiskasti. (4) Kui Riigikogu liige rikub hääletamissedeli enne selle hääletamiskasti laskmist, on tal õigus saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel. Rikutud sedeli peab Riigikogu liige Vabariigi Valimiskomisjonile või hääletamiskomisjonile tagastama. (5) Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja 30 minuti möödumisel hääletamise algusest.

Propose a change

§ 88. Hääletamistulemuste selgitamine ja teatavakstegemine

(1) Hääled loetakse avalikult pärast hääletamise lõppemist. (2) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui üks lahter või millel ei ole märgistatud ühtegi lahtrit, loetakse kehtetuks. (3) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon protokolli. (4) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

Propose a change

§ 89. Hääletamistulemuste vaidlustamine

(1) Riigikogu liige võib esitada Vabariigi Valimiskomisjonile või hääletamiskomisjonile protesti hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kohta. (2) Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse viivitamata pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamistulemuste kohta esitatakse viivitamata pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. (3) Vabariigi Valimiskomisjon või hääletamiskomisjon lahendab protesti viivitamata.

Propose a change

§ 89¹. Kaugosalusega istungi läbiviimine

(1) Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu juhatus otsustada kaugosalusega istungi läbiviimise. (2) Kaugosalusega istung on Riigikogu istung, millel saab osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata. (3) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas istungit jälgida, teha istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, protesti esitamine, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest. (4) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja käesoleva seaduse istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista Riigikogu liikmel tema õiguste teostamist. (5) Kui esinevad takistused, mis ei võimalda kaugosalusega istungi läbiviimist, katkestab istungi juhataja istungi kuni takistuste kõrvaldamiseni. (6) Kui Riigikogu liikme kaugosalusega istungist osavõtt on takistatud Riigikogu Kantseleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende Riigikogu liikmetega, kes saavad istungil osaleda. (7) Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.

Propose a change

§ 90. Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus

(1) Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. (2) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu esitab Riigikogule Vabariigi President koos vastava seadlusega. (3) Riigikogule Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktides 11 ja 17, § 128 lõikes 1 ning § 129 lõikes 1 ettenähtud juhtudel ettepaneku tegemise õigust omav organ esitab ettepaneku Riigikogu otsuse eelnõuna.

Propose a change

§ 91. Eelnõu üleandmine

(1) Eelnõu antakse istungisaali kõnetoolist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu üleandja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega. (2) Kui Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda esitatakse seaduseelnõu, mida ei ole Riigikogu menetluses, antakse see eelnõu Riigikogu esimehele üle koos erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepanekuga. (3) Kui Vabariigi Valitsus taotleb Riigikogu juhatuselt Riigikogu täiendava istungi pidamist niisuguse eelnõu arutamiseks, mida ei ole Riigikogu menetluses, esitatakse see eelnõu Riigikogu juhatusele koos taotlusega.

Propose a change

§ 92. Eelnõule esitatavad nõuded

(1) Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. (2) Eelnõule kirjutab alla algataja või esitaja. (3) Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist. (4) Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse tekstiga. Kui välislepingu autentne tekst on ainult võõrkeeles, esitatakse ka lepingu tõlge eesti keelde.

Propose a change

§ 93. Eelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustamine

(1) Eelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus kolme tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest. (2) Kui Riigikogu juhatus otsustab eelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta ühtlasi eelnõule juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast. (3) Kui Riigikogu juhatus leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva seaduse §-s 92 ettenähtud nõuetele, tagastab ta eelnõu algatajale või esitajale juhtivkomisjoni määramata. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud otsused tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks.

Propose a change

§ 94. Vabariigi Valitsuse arvamus eelnõu kohta

(1) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud seaduseelnõu saadab Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast seaduseelnõu menetlusse võtmist Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks. Riigikogu esimees võib Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks saata ka teisi eelnõusid. (2) Vabariigi Valitsus esitab juhtivkomisjonile oma arvamuse kirjalikult viie nädala jooksul eelnõu saamisest arvates. (3) Vabariigi Valitsus võib arvamuse esitamisest loobuda.

Propose a change

§ 95. Eelnõu tagasivõtmine ja sellest taganemine

(1) Eelnõu algatajal või esitajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. (2) Eelnõu tagasivõtmise avalduse esitab algataja või esitaja Riigikogu esimehele kirjalikult. Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peavad eelnõu tagasivõtmise avaldusele olema alla kirjutanud mõlemad algatajad või esitajad. Kui algatajaid või esitajaid on enam kui kaks, peab tagasivõtmise avaldusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest. (3) Mitme algataja või esitajaga eelnõu korral on algatajal või esitajal õigus eelnõust taganeda tingimusel, et eelnõule jääb vähemalt üks algataja või esitaja, Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul vähemalt 21 Riigikogu liiget. Taganemise tulemusel ei lange eelnõu Riigikogu menetlusest välja. Eelnõust taganemise avalduse esitab eelnõust taganeja Riigikogu esimehele kirjalikult. (4) Eelnõu, mille vastuvõtmise on Vabariigi Valitsus sidunud usaldusküsimusega, tagasi võtta ei saa.

Propose a change

§ 96. Riigikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine

Riigikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.

Propose a change

§ 97. Eelnõu esimese lugemise võtmine päevakorda

(1) Eelnõu võetakse esimeseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. (2) Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates.

Propose a change

§ 98. Eelnõu arutamise kord esimesel lugemisel

(1) Eelnõu algataja või esitaja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. (2) Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. (3) Esimene lugemine algab eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja ettekandega. Seejärel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. (4) Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. (5) Esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. (6) Kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta.

Propose a change

§ 99. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, tingimused ja kord

(1) Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid 10 tööpäeva jooksul esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja. (2) Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg tehakse teatavaks eelnõu esimese lugemise lõpetamisel. (3) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. (4) Muudatusettepanek esitatakse juhtivkomisjonile kirjalikult. Muudatusettepanekule kirjutab alla selle esitaja.

Propose a change

§ 100. Muudatusettepanekute läbivaatamine juhtivkomisjonis

(1) Juhtivkomisjon vaatab läbi kõik käesoleva seaduse §-s 99 ettenähtud tähtaega, tingimusi ja korda järgides esitatud muudatusettepanekud ning otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. (2) Juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. (3) Juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekut tagasi võtta ei saa.

Propose a change

§ 101. Eelnõu uus tekst

(1) Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse kõik arvestatud muudatusettepanekud ning juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused. (2) Juhtivkomisjon võib kahest või enamast seaduseelnõust või Riigikogu otsuse eelnõust koostada teiseks lugemiseks ühe teksti.

Propose a change

§ 102. Muudatusettepanekute loetelu

(1) Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime ning juhtivkomisjoni otsust. (2) Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna.

Propose a change

§ 103. Juhtivkomisjoni seletuskiri

Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks seletuskirja, mis sisaldab eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, nagu muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused, eelnõu algataja või esitaja, eelnõu menetlemisest osavõtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad.

Propose a change

§ 104. Eelnõu teise lugemise võtmine päevakorda

Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul.

Propose a change

§ 105. Eelnõu arutamise kord teisel lugemisel

(1) Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. (2) Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja esineb ettekandega juhul, kui ta seda soovib või kui juhtivkomisjon nii otsustab. (3) Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. (4) Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.

Propose a change

§ 106. Muudatusettepanekute hääletamine

(1) Muudatusettepanekute hääletamine viiakse läbi pärast läbirääkimiste lõpetamist. (2) Istungi juhataja paneb hääletamisele ainult need muudatusettepanekud, mille hääletamist nõuab ettepaneku esitaja, Riigikogu komisjon või fraktsioon. Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält, välja arvatud juhul, kui ettepanek ei saanud ühtegi poolt- ega vastuhäält. 2015-02-19 RT I 2015-03-06 25 106032015025 2015-03-16 (3) Kui muudatusettepanek saab rohkem poolt- kui vastuhääli, viiakse muudatus eelnõu teksti. (4) Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek.

Propose a change

§ 107. Eelnõu teise lugemise katkestamine

(1) Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Vastav fraktsiooni ettepanek pannakse hääletamisele. (2) Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib eelnõule esitada muudatusettepanekuid käesoleva seaduse §-s 99 ettenähtud tähtajal, tingimustel ja korras. (3) Eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist.

Propose a change

§ 108. Eelnõu teise lugemise lõpetamine

Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.

Propose a change

§ 109. Riigikogu otsuse eelnõu lõpphääletus

Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele.

Propose a change

§ 110. Eelnõu lõpptekst ja juhtivkomisjoni seletuskiri

(1) Juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. (2) Juhtivkomisjon võib koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks seletuskirja, milles antakse ülevaade eelnõuga pärast teise lugemise lõppemist tehtust.

Propose a change

§ 111. Eelnõu arutamise kord kolmandal lugemisel ja lõpphääletus

(1) Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. (2) Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Propose a change

§ 112. Vastuvõetud seaduste ja Riigikogu otsuste vormistamine

Pärast seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist kirjutab sellele alla Riigikogu esimees, tema äraolekul istungit juhatanud Riigikogu aseesimees hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist.

Propose a change

§ 112¹. Riigikogu otsuse jõustumine

Riigikogu otsus jõustub allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Propose a change

§ 113. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse võtmine päevakorda

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ning Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks saadetud seadus võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel.

Propose a change

§ 114. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamise kord

(1) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni esindaja ning arutatava seaduse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (2) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. (3) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletamisele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasisaadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. (4) Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasisaadetud seadus loetakse muutmata kujul uuesti vastuvõetuks samasuguse häälteenamusega, mis oli nõutav selle seaduse esmakordsel vastuvõtmisel. (5) Kui Riigikogu ei võta Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu, toimub selle edasine menetlemine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 99–108 ja 110–112. Juhtivkomisjoniks on seaduse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjon.

Propose a change

§ 115. Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused

Välislepingut puudutavat seaduseelnõu arutatakse kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eelnõu lõpphääletus viiakse läbi teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist.

Propose a change

§ 116. Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu menetlemise erisused

(1) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu arutatakse ühel lugemisel. (2) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõule juhtivkomisjoni ei määrata. Eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel. (3) Seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega peaminister. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. (4) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. (5) Muudatusettepanekuid eelnõule võib esitada läbirääkimiste käigus. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse muudatusettepanekud hääletamisele. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.

Propose a change

§ 117. Ametiisiku ametisse nimetamist või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused

(1) Ametiisiku ametisse nimetamist või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist käsitlevat Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega. (2) Kui otsuse-eelnõu on esitanud organ, kelle ettepanekuõigus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest või seadusest, siis eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata. Muudel juhtudel määrab Riigikogu juhatus muudatusettepanekute esitamise tähtaja eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid. (3) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Esitatud ametiisikukandidaadil või vabastataval ametiisikul on juhtivkomisjoni ettepanekul õigus esineda kuni viieminutise ettekandega. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Kui eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletusele pärast läbirääkimiste lõpetamist, arvestades käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2 ja 3 ettenähtut. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.

Propose a change

← Find another law